Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine
Vastu võetud 06.11.1996 nr 267
Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 23 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada «Maa ostueesõigusega erastamise kord» (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a määruse nr 131 «Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 29, 440; 56, 949; 1995, 5, 48; 96, 1653) punktid 1–3.
| Peaminister Tiit VÄHI | |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN | |
| Riigisekretär Uno VEERING |
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 |
Maa ostueesõigusega erastamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord on kehtestatud Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 20 lõike 1, paragrahvi 21, paragrahvi 22 lõike 1, paragrahvide 221, 222, 223 ja 23 alusel ning reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 20 lõikes 1 nimetatud maa ostueesõigusega erastamist.
2. Käesolev kord ei laiene maareformi seaduse paragrahvi 20 lõigetes 2 ja 3 nimetatud maa erastamisele.
3. Maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem (edaspidi erastamise korraldaja). Kui erastataval maal asuvad ehitised on erastanud Eesti Erastamisagentuur või need kuuluvad juriidilisele isikule, kelle aktsiad või osad on müünud Eesti Erastamisagentuur, korraldab selle maa ostueesõigusega erastamist Eesti Erastamisagentuur (edaspidi erastamise korraldaja).
4. Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid. Kohalikul omavalitsusel ei ole lubatud seaduses või käesolevas korras nimetamata toiminguid teostada või dokumente nõuda.
5. Maa erastamise korraldaja võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist. Maa ostueesõigusega erastamiseks volituste andmiseks esitab erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele vastava kirjaliku taotluse või kohaliku omavalitsuse volikogu erastamise korraldajale volikogu otsusel põhineva taotluse.
Kokkulepe volituste üleandmise kohta vormistatakse lihtkirjalikus vormis ning allkirjastatakse vastava volikogu esimehe ja maavanema või Eesti Erastamisagentuuri peadirektori poolt. Kui erastamise korraldaja ei anna kohalikule omavalitsusele üle kõiki seadusest ja käesolevast korrast tulenevaid õigusi ja kohustusi, tuleb see kokkuleppes eraldi näidata. Kokkuleppes peavad olema näidatud ka erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarve ja erastamise eriarve numbrid, kuhu kantakse maa erastamise eest laekuvad summad.
Kui maa ostueesõigusega erastamist riigi nimel on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, kehtib erastamise korraldaja suhtes edaspidi sätestatu ka kohaliku omavalitsuse osas, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.
6. Maa erastamise korraldajal või kohalikul omavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid maa erastamisega seotud eeltoimingute teostamiseks.
II. MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE AVALDUSTE ESITAMINE
7. Ostueesõigusega saavad maad erastada maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738) paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud isikud, arvestades maareformi seaduse paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi.
8. Maa ostueesõigusega erastamise menetlus algab avalduse esitamisega erastatava maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Kohalik omavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima ning väljastama avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse registreerimise aeg ja registreerimisnumber ning erastatava maa asukoht.
9. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste kohta esitab kohalik omavalitsus maavanemale ja Eesti Erastamisagentuurile üks kord kuus aruande eelmisel perioodil laekunud avalduste kohta. Aruandes peavad sisalduma vähemalt käesoleva korra punkti 8 viimases lauses loetletud andmed. Esimene aruanne esitatakse 2 kuu jooksul käesoleva korra jõustumise päevast arvates. Esimene aruanne peab sisaldama ka varem kehtinud kordade alusel esitatud ostueesõigusega erastamise avaldusi. Aruanne esitatakse maavanemale või Eesti Erastamisagentuurile ka juhul, kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus.
10. Maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitakse:
1) füüsilise isiku puhul – avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), elukoht; välismaalane märgib avalduses kehtiva passi või passi asendava dokumendi andmed ning andmed elamisloa taotluse rahuldamise kohta;
juriidilise isiku puhul – nimi, asukoht, ettevõtteregistris registreerimise aeg ja registreerimisnumber või äriregistri registrikood, erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid ja sidevahendite numbrid; andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga;
2) taotletava maa asukoht (linn, tänav, maja number või maakond, vald, küla, talu), ligikaudne suurus ja taotletava maakasutuse otstarve. Kui ostueesõigusega erastatavat maad taotletakse olemasolevate ehitiste juurde, siis kellelt ja mil viisil ehitised on omandatud;
3) andmed senise maakasutuse kohta (suurus ja õiguslik alus viitega maakasutusõiguse aluseks olevale pädeva organi otsusele või lepingule);
4) millist osa müügihinnast soovitakse tasuda erastamisväärtpaberitega, kas ja millises ulatuses taotletakse järelmaksu rakendamist;
5) avaldaja seisukoht selle kohta, kas ta on nõus katastriüksuse moodustamisega plaani- ja kaardimaterjali alusel või soovib katastriüksuse mõõdistamist;
6) kas avaldaja soovib ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist või mitte.
11. Avaldusele lisatakse:
1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid (hooneregistri teatis, seaduslikus korras väljaantud ehitusluba, väljavõte ehitusloa väljaandmise registrist, suvila või aiamaja üleandmis-vastuvõtmisakt, ostu-müügileping vms). Hooneregistri teatise väljastamisel ei ole õigust nõuda hooneregistris registreeritud ehitiste uut või täiendavat inventariseerimist;
2) avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms) ja maa plaanid;
3) ehitise kaasomanike kokkulepe maareformi seaduse paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud pindalast suurema maa erastamiseks;
4) avaldaja kirjalik kinnitus selle kohta, et ta vastab maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud sooduskoefitsiendi rakendamiseks nõutavatele tingimustele (st. tegemist on Eesti alalise elanikuga; isik pole varem maad elamu või suvila või aiamaja juurde ostueesõigusega erastanud jms.);
5) kui avaldajaks on füüsiline isik, siis passi isikuandmeid sisaldavate lehekülgede koopia;
6) õiend Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris registreerimise kohta või registreerimistunnistuse kinnitatud koopia;
7) kui avaldaja taotleb katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel, siis avaldaja kinnitus selle kohta, et erastatavale maale jäävad üksnes talle kuuluvad ehitised, ning erastatavale maale jäävate ehitiste loetelu.
Kui avaldajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas punktis nimetatud dokumentidest, tuleb ostueesõigusega erastamise avalduses näidata põhjus, miks pole võimalik nimetatud dokumente lisada. Esitamata jäänud dokumendid lisatakse hiljem. Juriidiline isik, kes soovib maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 6 alusel tasuda ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberites rohkem kui pool erastatava maa maksumusest, peab vastava soovi fikseerima maa ostueesõigusega erastamise avalduses. Rahandusministeeriumi õiendi isikule eluruumide erastamise käigus laekunud erastamisväärtpaberite ja nende kasutamise kohta nõuab välja erastamise korraldaja.
12. Isik, kes on esitanud avalduse maa ostmiseks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a määruse nr 143 ««Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 19, 285; 34, 453; I 1994, 29, 440) alusel, ei pea esitama uut avaldust. Kui esitatud avaldus ei sisalda kõiki käesoleva korra punktides 10 ja 11 nimetatud maa ostueesõigusega erastamiseks vajaminevaid andmeid ja lisasid või on andmed avalduse esitamise ajast muutunud, tuleb avaldajal need täiendavalt lisada.
13. Avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna-/vallavalitsus:
1) avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja käesoleva korra punktis 21 sätestatud juhul ka katastriüksuse moodustamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Maa ostueesõigusega erastamise toimikuga samaaegselt koostatakse katastriüksuse moodustamise toimik, mis koosneb käesoleva korra punktides 14 ja 15 nimetatud dokumentidest või käesoleva korra punktis 21 nimetatud dokumentidest;
2) määrab ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse, võttes lisaks maareformi seaduses sätestatule arvesse, et:
– piiride määramiseks koostatakse võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil (kaardil) ettepanek ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise kohta;
– linna piirides asuva ehitise omanikul on õigus ostueesõigusega erastada ehitise juurde kuuluv krunt või juhul, kui see ei ole määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas, siis ehitise teenindamiseks vajalik maa (viimase hulka arvatakse ka maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud ehitise omaniku kasutuses olev maa);
– välismaalase poolt elamu, suvila või aiamaja juurde maa erastamisel loetakse teenindamiseks vajaliku maa suurus võrdseks krundi suurusega; kui krunti pole määratud või selle muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas, määratakse ka elamu, suvila või aiamaja teenindamiseks vajalik maa;
– ENSV taluseaduse või sellega võrdsustatud alusel maa oma kasutusse saanud isikul on õigus ostueesõigusega erastada kogu nimetatud alusel oma kasutusse saadud maa juhul, kui taluperemees ja õigustatud subjekt ei sõlmi lihtkirjalikus vormis teistsugust kokkulepet. Kokkuleppe puudumine taluperemehe ja õigustatud subjekti vahel ei peata maa ostueesõigusega erastamise protsessi. Pärast kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt ostueesõigusega erastatava maa piiride määramist esitatud kokkuleppeid arvesse ei võeta;
– piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 mõttes loetakse kinnistuga või juhul, kui kinnistu koosneb mitmest lahustükist, siis selle lahustükiga, kus asub ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, piirnevaid kinnistuid või nende lahustükke, mille kohta ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele või mille kohta oli küll esitatud tagastamise või asendamise avaldus, kuid avalduses näidatud soovi muutmise tähtaeg on möödunud;
– elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse ühistu maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ei ole võimalik vaadelda ühistu liikmele kuuluva ehitise aluse ning selle teenindamiseks vajaliku maana (teed, mänguväljakud jms). Piiride plaan esitatakse taotlejale;
3) määrab ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega» (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636). Väljaspool linna ja sellega võrdsustatud ala piire loetakse elamu juures olev kuni 1000 m2 suurune maa ning suvila ja aiamaja krundi või nende teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamisel kogu ulatuses elamumaaks. Väljaspool linna ja sellega võrdsustatud ala piire elamu juures oleva üle 1000 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamisel loetakse 1000 m2 elamumaaks ning ülejäänud maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesolevas alapunktis nimetatud alustele;
4) selgitab välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul, kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas punktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
5) korraldab vastavalt kohalikus omavalitsuses kehtestatud asjaajamiskorrale kohaliku omavalitsuse seisukoha andmise, kui maa ostueesõigusega erastamiseks nõutakse maavanema luba. Kui kohalik omavalitsus on loa andmise vastu, informeeritakse sellest viivitamatult ka taotluse esitajat ja erastamise korraldajat.
14. Kui avaldaja soovib katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel ning kohalik omavalitsus leiab, et see on võimatu, langetab otsuse katastriüksuse plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta maavanem. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka juhul, kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus. Kui kohalik omavalitsus leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel ei ole võimalik, informeerib ta sellest ka avaldajat.
Kui taotleja ei soovi katastriüksuse moodustamist plaani- või kaardimaterjali alusel või plaanimaterjal ei vasta kehtestatud nõuetele, tellib katastriüksuse moodustamise vastavat litsentsi omavalt isikult (edaspidi maamõõtja) maa ostueesõigusega erastamist taotlev isik. Maamõõtja koostab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. Maamõõtja on kohustatud eelnevalt tutvuma moodustatavat katastriüksust ning sellega piirnevaid katastriüksusi puudutavate andmetega.
Maamõõtja koostab toimiku ja lisab sinna järgmised dokumendid:
–
taotleja tellimus katastriüksuse moodustamise kohta või vastav leping;
–
katastriüksuse plaan vähemalt viies eksemplaris (ostjale, toimikusse,
2 maakatastrile, kinnistusametile);
– piiriprotokoll
(piirikirjeldus) vähemalt neljas eksemplaris (ostjale, toimikusse,
2 maakatastrile);
– kitsenduste kohaldamise taotlus(ed) või
toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise kohta;
–
katastriüksuse asukoha skeem;
– muud katastrimõõdistamise
materjalid (eksplikatsioon, koordinaatide kataloog vms).
15. Pärast katastriüksuse moodustamist litsentsi omava maamõõtja
poolt fikseerib kohalik omavalitsus oma otsuses järgmised maa erastamise
seisukohalt olulised tingimused:
– maa ostueesõigusega erastamise
õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele;
–
andmed erastamist taotleva isiku kohta;
– maa asukoht;
–
pindala;
– maa sihtotstarve;
– maa maksustamishind (krooni
ruutmeetrilt või hektarilt);
– vajadusel muud maa erastamise
tingimused.
Otsuse kinnitatud koopia lisatakse katastriüksuse moodustamise toimikusse.
16. Kohalik omavalitsus edastab katastriüksuse moodustamise toimiku koos oma vastavasisulise kirjaliku avaldusega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks. Avalduses peab olema näidatud, kellele riigi maakatastri pidaja peab katastriüksuse registreerimise õiendi ja katastriüksuse plaani saatma. Kui maa ostueesõigusega erastamist ei ole volitatud korraldama kohalik omavalitsus, esitatakse ostueesõigusega erastamise toimik erastamise korraldajale.
17. Pärast katastriüksuse riigi maakatastris registreerimist esitab katastripidaja vastava õiendi (3 eks.), katastriüksuse plaani (3 eks.) ja piiriprotokolli (2 eks.) maa erastamise korraldajale.
18. Kui ostueesõigusega erastamise korraldamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse ja maa ostueesõigusega erastamiseks on vaja maavanema luba, pöördub kohalik omavalitsus vastava taotlusega maavanema poole, lisades taotlusele oma seisukoha ja ostueesõigusega erastamise toimiku.
19. Kohalik omavalitsus on kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, tuleb informeerida volitajat viivituse põhjustest.
IV. OLEMASOLEVA PLAANIMATERJALI KASUTAMINE MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISEL
20. Plaanimaterjali alusel ostueesõigusega erastamiseks sobivaks plaanimaterjaliks loetakse:
1) krundiplaanid (eri perioodidel eri nimetuse all) linnas ja sellega võrdsustatud alal (maareformi seaduse paragrahvi 7 lõike 4 mõttes):
– mõõtkavas 1:2000 või suuremas, tingimusel, et neile on kantud olemasolevad ehitised ning piiripunktid on seotud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga. Kui maareformi seaduse paragrahvi 221 lõike 6 alusel erastatakse ostueesõigusega ka see osa isiku kasutuses olevast maast, mida ei ole antud hoonestamiseks (nn. ehitus- või punase joone tagune ala vms), loetakse sobivateks krundiplaanid mõõtkavas 1:2000 või suuremas, millele peale hoonestamiseks antud maa (krundi) riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga seotud piiripunktide on kantud ka isiku kasutuses olev hoonestamiseks mitteantud maa (nn. ehitus- või punase joone tagune ala);
– mõõtkavas 1:2000 või suuremas, mille piirid on kehtestatud või piire on muudetud kooskõlas planeeringuga, tingimusel, et neile on kantud olemasolevad ehitised.
Kohalik omavalitsus lisab katastriüksuse moodustamise toimikusse kohaliku omavalitsuse määratud vastutava isiku poolt tõestatud väljavõtte (koopiana) linna või sellega võrdsustatud ala (eri perioodidel eri nimetuse all) maade arvestuse valveplaanist või krundijaotusplaanist;
2) väljaspool linna ja sellega võrdsustatud alasid:
– kuni 2 ha pindalaga objektide plaanid mõõtkavas 1:2000 või suuremas, tingimusel, et neile kantud olemasolevad ehitised ning piiripunktid on seotud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga;
– üle 2 ha pindalaga objektide EUREF-EST 92 või 1942. a või 1963. a koordinaatide süsteemis olevad fotoplaanid mõõtkavas 1:10 000 või suuremas, samuti olemasolevad maakatastri kõlvikute plaanid.
Nimetatud plaanidele kantud piirid peavad langema kokku maavalitsuse või maakatastri arhiivi toimikus ja plaanil (maade arvestuse valveplaan, krundijaotusplaan, katastrikaart, fotoplaan) olevate piiridega.
21. Kui on olemas käesoleva korra punkti 20 nõuetele vastav piirimuudatusteta plaan, koostab linna- või vallavalitsus käesoleva korra sätetele vastava erastamise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimiku ning esitab katastriüksuse moodustamise toimiku riigi maakatastri pidajale registreerimiseks. Katastriüksuse moodustamise toimikus peavad olema:
1) kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava isiku allkirja ja pitseriga kinnitatud krundiplaani koopiad (kui asumi või tänava nimi või number on muutunud, teeb kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutav isik krundiplaanil vajaliku paranduse standardkirjas ning kinnitab paranduse õigsust oma allkirja ja pitseriga). Kui maade erastamine toimub planeeringu alusel, teeb kohaliku omavalitsuse poolt määratud isik väljavõtte planeeringust, illumineerides sellel erastatava maaüksuse piirid punasega ning kinnitab väljavõtte õigsust oma allkirja ja pitseriga;
2) kohaliku omavalitsuse määratud isiku poolt allkirja ja pitseriga kinnitatud väljavõte (eri perioodidel eri nimetuse all) maade arvestuse valveplaanist või krundijaotusplaanist, millel on vähemalt neli koordinaatjoonte ristumiskohta;
3) kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava ametiisiku allkirja ja pitseriga kinnitatud koopiad senist maakasutusõigust tõendavast dokumendist (maa looduses eraldamise aktist vms) või piirikirjeldus;
4) piiripunktide koordinaadid;
5) käesoleva korra punktis 15 sätestatud tingimustele vastav kohaliku omavalitsuse otsus.
22. Katastripidaja:
1) kontrollib esitatud dokumente ja registreerib katastriüksuse. Registreerimisel teeb maakatastri pidaja plaanile ja registrisse märke «Katastriüksus moodustatud plaani alusel»;
2) väljastab erastamise korraldajale maaüksuse plaani ja õiendi, mida saab kasutada maa ostu-müügitehingu korraldamiseks.
23. Erastamise korraldaja kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning:
1) korraldab ostueesõigusega erastatava maa müügihinna, erastataval maal kasvava metsa maksumuse ja erastatava maa ning sellel kasvava metsa eest tasumise korra ja tähtaegade määramise, võttes arvesse, et:
– maa ostueesõigusega erastamisel on maa müügihinna määramise aluseks korralise hindamise käigus määratud maksustamishind ilma soodustusi arvestamata;
– kuni 31. detsembrini 1998. a on elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind;
– metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa maksumus. Kui erastataval maal kasvava metsa pindala on kuni 0,5 ha, siis kasvava metsa maksumust eraldi ei määrata;
– sooduskoefitsienti 0,5 rakendatakse üksnes maa müügihinna määramisel;
– erastataval maal kasvava metsa eest on ostjal õigus tasuda erastamisväärtpaberitega samas ulatuses nagu erastatava maa eest ning kasutada seaduses sätestatud järelmaksuvõimalusi. Järelmaksu tähtaja ja aastas tasumisele tuleva summa määratlemiseks liidetakse maa müügihind ning sellel kasvava metsa maksumus;
– järelmaksu rakendamisel aastas tasumisele tulevat summat ümber ei arvestata;
– kui ostjal ei ole õigust tasuda erastamisväärtpaberitega kogu erastatava maa ning sellel kasvava metsa eest, tasub ostja enne müügilepingu sõlmimist tasumisele kuuluvast osast, järelmaksu kasutamise korral aga ka kõigist järgnevatest maksetest 50 protsenti rahas ja 50 protsenti erastamisväärtpaberitega;
2) määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul, kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas punktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
3) esitab maareformi seaduse paragrahvi 21 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhtudel Keskkonnaministeeriumile maa ostueesõigusega erastamise toimiku, kohaliku omavalitsuse arvamuse ning maavanema seisukoha. Kui erastamise korraldajaks on Eesti Erastamisagentuur, esitab käesolevas alapunktis nimetatud materjalid Keskkonnaministeeriumile erastatava maa asukohajärgne maavanem. Keskkonnaministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Isiku kasuks, kellele on keeldutud maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest, seatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus;
4) võtab maareformi seaduses sätestatu, esitatud dokumentide,
täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu
maa ostueesõigusega erastamise otsuse, milles peavad kooskõlas
maareformi seaduse vastavate sätetega olema fikseeritud:
–
isiku, kellele maa erastatakse, nimi/nimetus, elukoht/asukoht, isikukood
(selle puudumisel passiandmed)/registrikood;
– maa asukoht,
katastriüksuse nimi ja number;
– pindala;
– maa
sihtotstarve;
– maa müügihind (fikseerides eraldi maa ja kasvava
metsa maksumuse);
– müügihinna tasumise kord, tähtajad, järelmaksu
tingimused jms;
– sanktsioonid lepingu mittetäitmise korral;
–
pangaasutuse nimi, kus on avatud maavanema või Eesti Erastamisagentuuri
erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid;
–
muud maa erastamise tingimused.
24. Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik esitab otsuse erastajale allkirja vastu tutvumiseks. Otsuse võib tutvumiseks saata ka tähitud kirjaga. Kui ostja ei ole nõus otsuses fikseeritud tingimustega, on tal õigus esitada vastavalt kehtestatud korrale kaebus.
25. Maa müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Ostuhinna järelmaksuga tasumise korral peavad ostu-müügileping ja asjaõigusleping sisaldama poolte kokkuleppe ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina. Samuti tuleb lepingus fikseerida ostja kohustus tasuda juhul, kui pärast maa müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud sooduskoefitsiendi rakendamiseks vajalikele tingimustele, erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordne seadusliku ostuhinna ja soodustustega ostuhinna vahe.
26. Erastatava maa või sellel asuvate objektidega seotud erastaja poolt riigi ees võetud varasemad kohustused fikseeritakse maa ostu-müügilepingus või tehakse nimetatud lepingus viide nende kohustuste tekkimise aluseks olevale dokumendile. Varasemad võlakohustused liidetakse maa ostueesõigusega erastamise võlakohustusega ning kõigi võlakohustuste täitmine tagatakse kinnistusraamatus esimesel järjekohal asuva hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping sõlmitakse käesolevas punktis sätestatud juhul notariaalses vormis, kusjuures notaritasu maksab ostja.
27. Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik sõlmib riigi nimel maa ostu-müügilepingu. Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu.
28. Erastatava maa registreerimiseks kinnistusraamatus esitab nõutavad dokumendid kinnistusametile erastamise korraldaja. Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka ostja või notar.
29. Maa ostueesõigusega erastamise kulud on:
1) kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise kulud – 350 krooni, juhul kui erastatav katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel, ja 200 krooni, juhul kui erastatav katastriüksus moodustatakse katastrimõõdistamise käigus;
2) maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulud – 0,5 protsenti maa ostu-müügilepingus fikseeritud maa ja ostueesõigusega erastataval maa asuva metsa müügihinna summast, kui erastatav katastriüksus moodustatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel;
3) ostueesõigusega erastatava maa kinnistamisel tasutav riigilõiv;
4) ostueesõigusega erastatava maa mõõdistamisega (katastrimõõdistamisega) seotud kulud.
30. Maa ostueesõigusega erastamisega seotud kulud (v.a riigilõiv ja ostueesõigusega erastatava maa mõõdistamisega seotud kulud) tasub ostja rahas erastamise korraldaja arvele enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kui kohalik omavalitsus ei ole volitatud maa ostueesõigusega erastamist korraldama, kannab erastamise korraldaja kohaliku omavalitsuse poolt teostatud erastamise eeltoimingute kulude katteks mõeldud summad üle kohalikule omavalitsusele. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung riigilõivu tasumise kohta esitatakse vastavale kinnistusametile. Ostueesõigusega erastatava maa mõõdistamisega seotud kulude tasumine toimub vastavalt ostja ja maamõõtja vahelisele kokkuleppele. Maa ostueesõigusega erastamise kulusid maa ostuhinnast maha ei arvata.
31. Kui maa ostu-müügileping sõlmitakse notariaalses vormis, maksab notaritasu isik, kes nõudis lepingu notariaalses vormis sõlmimist.
32. Maa erastamiseks isikule, kellel on «Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse» (RT I 1996, 36, 738; 76, 1342) paragrahvi 16 lõike 11 alusel õigus taotleda enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutatava riigimaa ostueesõigusega erastamist:
1) pöördub ostueesõigusega erastamise õigust omav isik vastava kirjaliku avaldusega riigimaa valitseja poole, kes edastab tema valduses olevad riigimaa kasutusse andmist puudutavad materjalid koos oma nõusolekuga 15 päeva jooksul erastamise korraldajale; riigimaa valitsejal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui kasutajal on tasumata rendi- või hoonestusõiguse tasu;
2) erastamise korraldaja sõlmib ostu-müügilepingu maareformi seaduses ja käesolevas korras sätestatud tingimustel ning korras; lisatingimusena fikseeritakse ostu-müügilepingus maa omandaja (senise kasutaja) kohustus teatada 10 päeva jooksul ostu-müügilepingu kinnistusraamatus registreerimise päevast arvates sellest riigimaa valitsejale;
3) kui vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 21 lõikele 5 nõutakse maa ostueesõigusega erastamiseks maavanema luba, pöördub erastamise korraldaja erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole tema seisukoha saamiseks;
4) kui maa erastamiseks nõutakse juriidilise isiku kandmist Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse või välismaise äriühingu filiaali kandmist Eesti äriregistrisse, sõlmib erastamise korraldaja nendega lepingu pärast vastava kande tegemist registris;
5) kui riigimaa valitseja poolt erastamise korraldajale esitatud materjalid ei sisalda kõiki maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikke andmeid, on erastamise korraldajal õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt vajalike materjalide ja andmete esitamist.
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Facebook
Twitter