Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine
Vastu võetud 25.07.1995 nr 275
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 29 lõike 4 ja jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449) paragrahvi 24 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad vastavalt käesoleva määruse lisale 1.
2. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale 2.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1991. a. määrus nr. 280 «Taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise korral sissenõutava kahjutasu määrade kinnitamise kohta» (RT 1992, 2, 24).
|
|
Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING |
|
|
|
Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad
1. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD LOOMASTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL
Kalad ja sõõrsuud |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta |
|
Tuur Säga |
Acipenser sturio Silurus glanis |
3000 |
Lõhi |
Salmo salar |
1500 |
Meriforell Jõeforell Harjus Tõugjas |
Salmo trutta Salmo trutta morpha fario Thymallus thymallus Aspius aspius |
300 |
Merisutt Angerjas Merisiig Peipsi siig Vikerforell Koha Haug |
Petromyzon marinus Anguilla anguilla Coregonus lavaretus lavaretus Coregonus lavaretus maraenoides Salmo gairdneri Lucioperca lucioperca Esox lucius |
150 |
Vimb Säinas Linask Latikas Karpkala Tursk Peled Luts Kammeljas |
Vimba vimba Leuciscus idus Tinca tinca Abramis brama Cyprinus carpio Gadus morhua Coreogonus peled Lota lota Scophthalmus maximus |
75 |
Turb Jõesilm Rääbis Tuulehaug Ahven Lest |
Leuciscus cephalus Lampetra fluviatilis Coreogonus albula Belone belone Perca fluviatilis Platichthys flesus |
4 × turuväärtus |
Muud kalad |
2 × turuväärtus |
|
Kahepaiksed |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta |
|
Juttselg-kärnkonn Rohekärnkonn Mudakonn Harivesilik |
Bufo calamita Bufo viridis Pelobates fuscus Triturus cristatus |
300 |
Rohelised konnad |
Rana ridibunda Rana esculenta Rana lessonae |
75 |
Rabakonn Rohukonn Harilik kärnkonn Tähnikvesilik |
Rana arvalis Rana temporaria Bufo bufo Triturus vulgaris |
15 |
Roomajad |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta |
|
Kivisisalik Vaskuss |
Lacerta agilis Anguis fragilis |
75 |
Nastik Rästik |
Natrix natrix Vipera berus |
30 |
Arusisalik |
Lacerta vivipara |
15 |
Linnud |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta |
|
Kaljukotkas Merikotkas Suur-konnakotkas Väike-konnakotkas Kalakotkas Madukotkas Rabapistrik Must-toonekurg Rabapüü |
Aquila chrysaetos Haliaeetus albicilla Aquila clanga Aquila pomarina Pandion haliaetus Circaetus gallicus Falco peregrinus Ciconia nigra Lagopus lagopus |
9000 |
Metsis Kassikakk Habekakk Laululuik Väikeluik Väike-laukhani |
Tetrao urogallus Bubo bubo Strix nebulosa Cygnus cygnus Cygnus columbianus Anser erythropus |
3000 |
Kühmnokk-luik Valge-toonekurg Harksabad Sookurg Rohunepp Lumekakk Vöötkakk Värbkakk Siniraag Jäälind Vaenukägu Valgeselg-kirjurähn |
Cygnus olor Ciconia ciconia Milvus sp. Grus grus Gallinago media Nyctea scandiaca Surnia ulula Glaucidium passerinum Coracias garrulus Alcedo atthis Upupa epops Dendrocopos leucotos |
1500 |
Punakurk-kaur Järvekaur Valgepõsk-lagle Mustlagle Herilaseviu Loorkullid Räusk Õõnetuvi Kodukakk Händkakk Kõrvukräts Sooräts Karvasjalg-kakk |
Gavia stellata Gavia arctica Branta leucopsis Branta bernicla Pernis apivorus Circus sp. Sterna caspia Columba oenas Strix aluco Strix uralensis Asio otus Asio flammeus Aegolius funereus |
600 |
Teder Hallõgija |
Tetrao tetrix Lanius excubitor |
600 |
Pistrikud (v.a. rabapistrik) Punakael-pütt Hallpõsk-pütt Mustkael-pütt Hüüp Väikehüüp Rabahani Suur-laukhani Hallhani Kanada lagle Laanepüü Nurmkana Haukad Viud Vesipapp Rukkirääk Mudanepp Koovitajad Mustsaba-vigle Tutt-tiir Öösorr Kolmvarvas-rähn |
Falco sp. Tachybaotus ruficollis Podiceps grisegena Podiceps nigricollis Botaurus stellaris Ixobrychus minutus Anser fabalis Anser albifrons Anser anser Branta canadensis Bonasa bonasia Perdix perdix Accipiter sp. Buteo sp. Cinclus cinclus Crex crex Lymnocryptes minimus Numenius sp. Limosa limosa Sterna sandvicensis Caprimulgus europaeus Picoides tridactylus |
300 |
Sarvikpütt Tuttpütt Hallhaigur Pardid Vardid Punanokk-vart Ristpardid Hahad Kirjuhahk Vaerad Kosklad Aul Sõtkad Lauk Tait Rooruik Huik Rüüdad Kiivitaja |
Podiceps auritus Podiceps cristatus Ardea cinerea Anas sp. Aythya sp. Netta rufina Tadorna sp. Somateria sp. Polysticta stelleri Melanitta sp. Mergus sp. Clangula hyemalis Bucephala sp. Fulica atra Gallinula chloropus Rallus aquaticus Porzana sp. Pluvialis sp. Vanellus vanellus |
150 |
Kivirullija Merisk Tutkas Metskurvits Tikutaja Veetallajad Ännid Väikekajakas Tõmmukajakas Väiketiir Viired Alk Vöötsaba-vigle Tirgud Krüüsel Turteltuvid Kägu Rähnid Musträhn Suur-kirjurähn Väike-kirjurähn Tuttlõoke Nõmmelõoke Sarviklõoke Sinirind Pääsulased Nõmmekiur Siidisaba Peoleo Mänsakud |
Arenaria interpres Haematopus ostralegus Philomachus pugnax Scolopax rusticola Gallinago gallinago Phalaropus sp. Stercorarius sp. Larus minutus Larus fuscus Sterna albifrons Chlidonias sp. Alca torda Limosa lapponica Uria sp. Cepphus grylle Streptopelia sp. Cuculus canorus Picus sp. Dryocopus martius Dendrocopos major Dendrocopos minor Galerida cristata Lullula arborea Eremophila alpestris Luscunia svecica Hirundinidae Anthus campestris Bombycilla garrulus Oriolus oriolus Nucifraga sp. |
150 |
Tildrid Rislad Jõgitiir Randtiir Kaelustuvi Piiritaja Väänkael Põldlõoke Metskiur Sookiur Västrikud Käblik Võsaraat |
Tringa sp. Calidris sp. Sterna hirundo Sterna paradisaea Columba palumbus Apus apus Jynx torquilla Alauda arvensis Anthus trivialis Anthus pratensis Motacilla sp. Troglodytes troglodytes Prunella modularis |
30 |
Punarind Ööbikud Lepalinnud Täksid Kivitäksid Rästad (v.a. hallrästas) Roolinnud Ritsiklinnud Põõsalinnud Käosulased Lehelinnud Pöialpoisid Kärbsenäplased Roohabekas Sabatihased Tihaslased Puukoristajad Porr Kukkurtihane Õgijad (v.a. hallõgija) Kuldnokk Põldvarblane Vindid Koldvint Ohakalinnud Käbilinnud Karmiinleevike Männileevike Leevike Suurnokk-vint Tsiitsitajalased |
Erithacus rubecula Luscinia sp. Phoenicurus sp. Saxicola sp. Oenanthe sp. Turdus sp. Acrocephalus sp. Locustella sp. Sylvia sp. Hippolais sp. Phylloscopus sp. Regulus sp. Muscicapidae Panurus biarmicus Aegithalos sp. Paridae Sitta sp. Certhia familiaris Remiz pendulinus Lanius sp. Sturnus vulgaris Passer montanus Fringilla sp. Serinus serinus Carduelis sp. Loxia sp. Carpodacus erythrinus Pinicola enucleator Pyrrhula pyrrhula Coccothraustes coccothraustes Emberizidae |
30 |
Imetajad |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta |
|
Pruunkaru Ilves Ahm |
Ursus arctos Felis lynx Gulo gulo |
15 000 |
Põder Punahirv |
Alces alces Cervus elaphus |
9000 |
Hallhüljes Viigerhüljes Pringel Naarits Saarmas Lendorav |
Halichoerus grypus Phoca hispida Phocoena phocoena Mustela lutreola Lutra lutra Pteromys volans |
6000 |
Metskits Metssiga |
Capreolus capreolus Sus scrofa |
3000 |
Nugis Mäger Punarebane Kährik Kobras |
Martes sp. Meles meles Vulpes vulpes Nyctereutes procyonoides Castor fiber |
1500 |
Pähklinäpp Siil Orav Lagrits Ondatra Jänes Tuhkur Kärp Nirk |
Muscardinus avellanarius Erinaceus sp. Sciurus vulgaris Eliomys quercinus Ondatra zibethicus Lepus sp. Mustela putorius Mustela erminea Mustela nivalis |
300 |
Käsitiivalised |
Chiroptera |
75 |
Karihiired Vesimutt |
Sorex sp. Neomys fodiens |
15 |
Selgrootud |
||
Looma nimetus |
Krooni isendi kohta / |
|
Harilik ebapärlikarp |
Margaritifera margaritifera |
1500 |
Jõevähk |
Astacus astacus |
50 |
Apteegikaan |
Hirudo medicinalis |
15 |
Kuklase Formica spp. pesad – pesa läbimõõdu iga sentimeetri kohta, maapinnalt mõõdetult |
30 |
2. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD TAIMESTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL
Taime nimetus |
Krooni taime kohta |
|
Harilik jugapuu Harilik luuderohi |
Taxus baccata Hedera helix |
1800 |
Lääne-sõrmkäpp Püramiidjas koerakäpp Harilik kikkapuu Mets-õunapuu |
Dactylorhiza praetermissa Anacamptis pyramidalis Euonymus europaea Malus sylvestris |
600 |
Sinine kopsurohi Rand-ogaputk Lõhnav käoraamat Valge tolmpea Punane tolmpea Kaunis kuldking Niidu-kuremõõk Laukapuu Mets-pirnipuu Tuhkpihlakas Mesimurakas Alpi võipätakas |
Pulmonaria angustifolia Eryngium maritimum Gymnadenia odoratissima Cephalanthera longifolia Cephalanthera rubra Cypripedium calceolus Gladiolus imbricatus Prunus spinosa Pyrus pyraster Sorbus rupicola Rubus arcticus Pinquicula alpina |
300 |
Hall käpp Jumalakäpp Arukäpp Tõmmu käpp Lehitu pisikäpp Balti sõrmkäpp Täpiline sõrmkäpp Russowi sõrmkäpp Leeder-sõrmkäpp Ruthe sõrmkäpp Sile tondipea Sinine emajuur Püsiksannikas Harilik sügislill Mets-kuukress Kärbesõis Kollane käoking Põhja-lipphernes Silmjärvikas Harilik kobarpea Mägi-kadakkaer Nõtke näkirohi Harilik näsiniin Siberi võhumõõk Vesilobeelia Järv-lahnarohi Muda-lahnarohi Võsu-liivsibul |
Orchis militaris Orchis mascula Orchis morio Orchis ustulata Epipogium aphyllum Dactylorhiza baltica Dactylorhiza cruenta Dactylorhiza russowii Dactylorhiza sambucina Dactylorhiza ruthei Dracocephalum ruyschiana Gentiana pneumonanthe Swertia perennis Colchicum autumnale Lunaria rediviva Ophrys insectifera Aconitum lasiostomum Oxytropis sordida Littorella uniflora Ligularia sibirica Cerastium alpinum Najas flexilis Daphne mezereum Iris sibirica Lobelia dortmanna Isoetes lacustris Isoetes echinospora Jovibarba sobolifera |
180 |
Palu-karukell Vööthuul-sõrmkäpp Kahkjaspunane sõrmkäpp Kuradi sõrmkäpp Tumepunane neiuvaip Laialehine neiuvaip Soo-neiuvaip Harilik käoraamat Ainulehine sookäpp Harilik sookäpp Harilik muguljuur Soohiilakas Väike käopõll Rohekas õõskeel Kõdu koralljuur Valge vesiroos Väike vesiroos Kahelehine käokeel Rohekas käokeel Saaremaa robirohi Väike-vesikupp Karukold Mets-vareskold Nõmm-vareskold Harilik sookold Koldjas selaginell Vitsosi Karedahambaline osi Alssosi Kummeli-võtmehein Haruline võtmehein Müür-raunjalg Pruun raunjalg Põhja-raunjalg Paas-kolmissõnajalg Odajas astelsõnajalg Sudeedi põisjalg Ida-kiviürt Pisilina Püramiidjas akakapsas Jalgtarn |
Pulsatilla patens Dactylorhiza fuchsii Dactylorhiza incarnata Dactylorhiza maculata Epipactis atrorubens Epipactis helleborine Epipactis palustris Gymnadenia conopsea Malaxis monophyllos Malaxis paludosa Herminium monorchis Liparis loeselii Listera cordata Coeloglossum viride Corallorhiza trifida Nymphaea alba Nymphaea candida Platanthera bifolia Platanthera chlorantha Rhinanthus osiliensis Nuphar pumila Lycopodium clavatum Diphasium complanatum Diphasium tristachyum Lycopodiella inundata Selaginella selaginoides Equisetum moorei Equisetum trachyodon Equisetum scirpoides Botrychium multifidum Botrychium matricariifolium Asplenium ruta-muraria Asplenium trichomanes Asplenium septentrionale Gymnocarpium robertianum Polystichum lonchitis Cystopteris sudetica Woodsia ilvensis Radiola linoides Ajuga pyramidalis Carex rhizina |
60 |
Aas-karukell Aasnelk Harilik käokuld |
Pulsatilla pratensis Dianthus superbus Helichrysum arenarium |
30 |
Muud kaitstavad taimeliigid |
5 |
|
|
|
Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord
1. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisena mõistetakse käesolevas korras looduskeskkonnale kahju tekitamist looduslike taimede kogumise või loomade tapmise või muul viisil looduslike taimede või loomade vigastamise või hävitamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine, välja arvatud metsarikkumine.
2. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisel kahjustajalt sissenõutava hüvitise suuruse määramisel kohaldatakse loodusliku taimestiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid ning loomastiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid.
3. Looduslike taimede kahjustamise korral, kui taim hävis, nõutakse kahju sisse täismäära ulatuses. Taime vigastamise korral, kui vigastus ei too kaasa taime hävimist, nõutakse kahju sisse vastava määra pooles ulatuses.
4. Loomade kahjustamisel kohaldatakse täismäära nii looma hukkumisel kui ka tema vigastamise puhull.
5. Jahiuluki vigastamisel või tabamisel jahipidamisõiguseta isiku poolt või uluki vigastamisel või tabamisel kohas, mis ei kuulu jahiloa väljaandja jahipiirkonda, samuti kui suurulukijahil kütiti rohkem loomi kui oli välja antud jahilube, või kui suuruluki küttimise loale jäeti uluki tabamise või haavamise kohta vastav märkus tegemata, nõutakse kahjuhüvitis sisse täismääras, välja arvatud käesoleva korra punktis 7 nimetatud juhul.
6. Suurulukijahil lubatust vanema või sooliselt vale uluki küttimisel kahjuhüvitist ei nõuta.
7. Tiine looma kahjustamisel, samuti lindude kahjustamisel pesitsusajal või kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal või -kohas kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses.
8. Linnupesade kahjustamisel või linnumunade ebaseaduslikul kogumisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra sõltuvalt kahjustuse suurusest selle määra pooles kuni täies ulatuses.
9. Kotkaste ja must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra viiekordses ulatuses.
10. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju nõuavad sisse kohtu kaudu, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult, looduskaitse-, metsa- ja jahijärelevalveorganid.
11. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamise kohta koostatakse keskkonnaministri poolt kehtestatud vormi kohane akt. Akti koostamise õigus on käesoleva korra punktis 10 nimetatud organitel (nende järelevalvepädevusega ametiisikutel).
12. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitis laekub Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Jahiulukivarude kahjustamisel kuulub vastav kahjuhüvitis kandmisele Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi jahinduse sihtkapitali.