Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.03.1994 otsus nr 293
Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 16.03.1994
§ 1. Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 71, 1002) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi, kohaliku omavalitsuse, põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474) §-s 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti või seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337; I 1993, 11, 173) § 2 3. lõikes sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis, olenemata sellest, missuguse juriidilise isiku valduses (bilansis) see on või kelle vahendite arvel see on ehitatud. Käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustunud uuele juriidilisele isikule.»;
2) paragrahvi 3 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.»;
3) paragrahvi 3 5. lõike punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest;»;
4) paragrahvi 3 8. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(8) Linna ja valla omavalitsuse volikogu võib kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul mõjuval põhjusel. Nimetatud põhjused avalikustab volikogu.»;
5) paragrahvi 4 2. ja 3. lõige muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Asustamata eluruumi võib osta iga vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elav (alalist sissekirjutust või alalist elamisluba omav) isik, alates 1994. aasta 1. detsembrist ka Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik.
(3) Elamu tervikuna või selle osa võivad erastada käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikud. Kuni 1994. aasta 1. detsembrini võib elamu või selle osa erastada ainult kõigi elamus või selle vastavas osas elavate üürnike ja nendega koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul, mis kinnitatakse linna või valla poolt kehtestatud korras.»;
6) paragrahvi 5 1. lõike punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; RT I 1993, 20, 354; 72/73, 1021) § 10 1. lõikes nimetatud ehitiste hulka kuuluva asustamata eluruumi puhul isikul, kes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja kes on esitanud taotluse maa tagastamiseks, millel asub nimetatud eluruum;»;
7) paragrahvi 5 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul: esimese eelistusena – omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikel tingimusel, et nad nimetatud eluruumi vabastavad; teise eelistusena – ostmisel rahvakapitali obligatsiooni, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega arveldavatel füüsilistel isikutel, kui nendega tasutakse vähemalt 75% eluruumi hinnast.»;
8) paragrahvi 5 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:
«(4) Käesoleva seaduse kohaselt erastamise objektiks olevaid kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluvaid asustamata eluruume uutes, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamutes (v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruume võib kuni erastamiseni üürile anda vaid käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud esimesi eelistusi omavatele isikutele. Teistele isikutele võib nimetatud eluruume üürile anda üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.»;
9) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide üleminekul põllumajandusreformi ja taasriigistamise käigus moodustunud uute juriidiliste isikute omandisse laienevad nimetatud isikutele käesolevas seaduses sätestatud eluruumide erastamise kohustatud subjektide õigused ja kohustused.»;
10) paragrahvi 7 1. lõikes asendatakse sõnad «kohalikule omavalitsusele» sõnadega «ettenähtud korras»;
11) paragrahvi 7 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Linna või valla omavalitsuse volikogu võib alandada erastatava
eluruumi hinda, juhul kui erastamise õigustatud subjektiks on:
1) toitjakaotuspensioni saav isik,
2) üksinda alaealisi lapsi kasvatav lapsevanem, kui teine lapsevanem on
surnud,
3) endise NSV Liidu territooriumilt repatrieerunud Eesti kodanik või
Eestisse elama asunud eesti soost isik,
4) I või II grupi invaliid
ning kui punktides 1–4 nimetatud isikule ja temaga koos elavatele
perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile
kantud tööaastatest ei piisa Vabariigi Valitsuse kehtestatud sotsiaalselt
põhjendatud normpinna eest tasumiseks, kuid mitte suuremas kui käesoleva
seaduse § 10 1. lõikes sätestatud 10 tööaasta arvestusliku väärtuse
ulatuses.»;
12) paragrahvi 8 1. ja 2. lõige muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Eluruumi erastamine toimub rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. Sama eluruumi eest võib ostja tasuda kas ühe või mitme nimetatud vahendiga. Arvelduste korra erinevate vahendite kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Rahvakapitali obligatsioonide ja nende arvestuskaartide ning õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite kasutamise korra põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
13) paragrahvi 8 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:
«(4) Taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni poolt väljaantud väärtpabereid võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks. Põllumajandusreformi kohustatud subjekti poolt väljaantud tööosakut ühismajandi varas võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks.»;
14) Paragrahvi 10 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalistele elanikele 1992. aasta 1. jaanuari seisuga (nende surma korral nende pärijatele) antakse välja rahvakapitali obligatsioonid töötamise aja (tööstaaþi) alusel. Töötamise aja kindlaksmääramiseks võetakse kasutusele rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, mida kasutatakse korterite erastamisel võrdselt rahvakapitali obligatsiooniga. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja rahvakapitali obligatsioone antakse välja isikutele, kes 1995. aasta 1. detsembriks saavad vähemalt 18-aastaseks. Üks tööaasta on ekvivalentne üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02-E) korteri üldpinna ühe ruutmeetriga. Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni.»
15) paragrahvi 10 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötamise aja kindlaksmääramisel arvestatakse isiku töötamist Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes ajavahemikul 1945. aasta 1. jaanuarist kuni 1992. aasta 1. jaanuarini, välja arvatud käesoleva paragrahvi 13. lõikes sätestatud juhtudel.»;
16) paragrahvi 10 4. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) töötamise aeg talus kuni talu likvideerimiseni ja kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumiseni, samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tingimustel, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana;»;
17) paragrahvi 10 4. lõike punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel ning aspirantuuris, magistratuuris, doktorantuuris ja kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ajavahemikul, juhul kui õpiajal või sellele ajale eelneval perioodil isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil;»;
18) paragrahvi 10 4. lõike punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«12) alaealisena (kuni 18-aastasena) vanemateta kasvanud isikule täiendavalt 10 aastat või hooldusasutuses viibimise aeg, juhul kui see ületab 10 aastat;»;
19) paragrahvi 10 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Erilistel asjaoludel võib Vabariigi Valitsus ministeeriumi esildise alusel lubada arvesse võtta isiku tööalast tegevust, mis ei vasta käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud tingimustele, samuti välja anda rahvakapitali obligatsiooni, kui isik on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1992. aasta 1. jaanuari või kui isik töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.»;
20) paragrahvi 10 9. lõiget täiendatakse järgmise lausega:
«Isikul, kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas, mis jääb talle täielikult või osaliselt välja andmata põllumajandusreformi käigus riigimajandi moodustamise tõttu, on õigus saada rahvakapitali obligatsioon arvestusliku rahalise väärtusega, mis võrdub saamata jäänud tööosaku rahalise väärtusega.»;
21) paragrahvi 10 täiendatakse 13. lõikega järgmises sõnastuses:
«(13) Töötamise aja hulka ei arvata teenistusaega ohvitseri auastmes endise NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee asutustes.»;
22) paragrahvi 11 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Rahvakapitali obligatsioone võib kinkida vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele, kes on Eesti kodanikud või alalised elanikud. Vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saavad isikud võivad rahvakapitali obligatsioone võõrandada Eesti kodanikele ja neile alalistele elanikele, kes on Eestis elanud vähemalt 15 aastat. Rahvakapitali obligatsioonide võõrandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
23) paragrahvi 12 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele eluruumi asukoha järgses linna või valla omavalitsuse täitevorganis kolme kuu jooksul pärast selle notariaalset tõestamist.»;
24) paragrahvi 12 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Ostu-müügilepingu sõlmimisel võtab eluruumi müüja ostjalt erastamise kulude katteks tasu, mis ei tohi ületada 1% eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest. Nimetatud tasu maksab ostja eluruumi müüjale rahas.»;
25) paragrahvi 13 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Enne ostu-müügilepingu tõestamist on notar kohustatud kontrollima lepingus ettenähtud summa tasumist, järelmaksuga ostmise korral järelmaksutingimuste vastavust käesoleva seaduse § 8 3. lõike alusel kehtestatud järelmaksutingimustele, tegema Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kande rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile ning veenduma tehingu seaduslikkuses.»;
26) kehtetuks tunnistatakse § 15 3. ja 4. lõige;
27) paragrahvi 20 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Rahvakapitali obligatsioonide registri asutab Vabariigi Valitsus.»;
28) paragrahvi 19 täiendatakse 6. lõikega järgmises sõnastuses:
«(6) Põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti poolt eluruumide erastamisel vastuvõetud rahvakapitali obligatsioonide eest võib kohustatud subjekt osta erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639) § 28 3. lõikes nimetatud vara, välja arvatud Hüvitusfondi obligatsioone. Põllumajandusreformi kohustatud subjekt võib kokkuleppel õigustatud subjektiga kasutada vastuvõetud rahvakapitali obligatsioone ühistatud vara kompenseerimiseks.»
§ 2. Riigi Teataja toimetus on kohustatud tagama koos käesoleva seadusega ka eluruumide erastamise seaduse teksti avaldamise ühes kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega, asendades seejuures kogu seaduse teksti ulatuses sõna «omanduses» sõnaga «omandis».
§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Facebook
X.com