Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine
Vastu võetud 23.12.1996 nr 319
Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,
1560) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1.
Kinnitada Justiitsministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2.
Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1995. a. määruse nr.
138 «Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1995, 36, 467)
punkt 1.
|
|
Peaminister Tiit VÄHI Justiitsminister Paul VARUL Riigisekretär Uno VEERING |
|
|
Kinnitatud |
Justiitsministeeriumi põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Justiitsministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.
4. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
5. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
6. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Karja 17/19, EE0001 Tallinn.
II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
7. Ministeeriumi valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, Eesti õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega, esimese ja teise astme kohtute korralduslik tegevus ning majandamine, prokuratuuri, täitevbüroode ja vanglate töö korraldamine, notariaadi ametitegevuse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt.
8. Ministeeriumi valitsemisalas on maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtud, prokuratuur ning Vanglate Amet ja vanglaasutused.
9. Ministeeriumi pädevuses õigusloome alal on:
1) riigiõiguse küsimused:
– riigikorralduse põhiseaduslikud alused;
– põhiõigused ja -vabadused ning nende tagamine ja kaitse;
– valimisõiguse üldalused;
– rahvahääletusõigus;
– Riigikogu valimine, Riigikogu liikme teenistus, Riigikogu ja tema kantselei töökord;
– Vabariigi Presidendi valimine ja teenistus ning Vabariigi Presidendi ja tema kantselei töökord;
– Vabariigi Valitsuse liikme teenistus ja Vabariigi Valitsuse töökorraldus;
– õiguskantsleri teenistus ning õiguskantsleri ja tema kantselei töökord;
– kohtukorraldus ja -teenistus;
– põhiseaduslikkuse järelevalve;
– õigusloome ja õigusaktide avaldamine;
2) haldusõiguse üldküsimused:
– riigihalduse korraldus;
– avaliku teenistuse üldalused;
– haldusmenetlus;
– halduskohtumenetlus ja haldustegevuse muu järelevalve;
3) karistusõiguse üldküsimused:
– kriminaalõigus;
– kriminaalmenetlus;
– halduskaristuse alused;
– halduskaristusmenetlus;
– karistuste täitemenetlus;
4) prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus;
5) advokatuuri ja õigusteenuse korraldus;
6) vanglate korraldus ja vanglaametnikuteenistus;
7) notariaadi korraldus ja notariteenistus;
8) tsiviilõiguse küsimused:
– tsiviilõiguse üldalused;
– asjaõigus;
– võlaõiguse üldalused;
– perekonnaõigus;
– pärimisõigus;
9) äri- ja ühinguõigus;
10) tsiviilmenetluse küsimused:
– tsiviilkohtumenetlus;
– vahekohus;
– kohtulikud registrid;
– tsiviiltäitemenetlus;
– pankrotiõigus.
10. Ministeeriumi pädevuses õigusloome koordineerimise ja õigusaktide süstematiseerimise alal on:
1) õigusloome ühtlane arendamine;
2) õigusloome metoodika ja õigustehnika üldpõhimõtete väljatöötamine;
3) õigusloome arengusuundade analüüs ning ettepanekute tegemine ministeeriumidele seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, nende vastuolude ja lünkade kõrvaldamiseks;
4) ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavade kooskõlastamine;
5) Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude kooskõlastamine;
6) õiguskeelehoolduse korraldamine;
7) õigusterminite süstematiseerimine;
8) ettepanekute tegemine õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides ning õiguskeelealaste trükiste väljaandmine;
9) õigusaktide süstematiseerimine ning süstematiseerimise tehnika, märksõnastike ja kataloogide väljatöötamine;
10) õigusaktide kontrolleksemplaride pidamine (seadused, Riigikogu otsused, Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, ministrite määrused, Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga presidendi õigusaktid);
11) õigusaktide elektroonilise andmebaasi haldamine;
12) õigusaktide ametlike kogumike väljaandmise korraldamine;
13) Eesti kohtute, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Nõukogu Inimõiguste Komisjoni ja Kohtu lahendite kogumine ning süstematiseerimine;
14) ministeeriumide, kohtute ja valla- või linnavalitsuste järelepärimisel teatiste andmine õigusaktide kehtivuse ning kohtulahendite kohta.
11. Ministeeriumi pädevuses Eesti õiguse ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusega on:
1) õiguspoliitika lähtealused;
2) metoodika väljatöötamine;
3) ministeeriumide tegevuse koordineerimine;
4) Euroopa Liidu õiguse alaste riiklike koolitus- ja täiendkoolituskavade kooskõlastamine;
5) Euroopa Liidu õigusaktide ja kohtupraktika tutvustamine;
6) Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine ning ettepanekute tegemine nende ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusega;
7) suhted Euroopa Liidu juhtasutuste ja liikmesriikidega õigusküsimustes oma pädevuse piires;
8) õigusalane koostöö Euroopa Liidu riikidega tsiviil- ja kriminaalasjades;
9) osalemine Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu institutsioonide koostöös ja struktuurses dialoogis, Euroopa Liidu õigust tutvustava bülletääni väljaandmine;
10) Eestile antava õigusalase välisabi koordineerimine ja korraldamine oma pädevuse piires.
12. Ministeeriumi pädevuses justiitshalduse alal on:
1) valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevus- ja majandusarengu kavade koostamine;
2) valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuseks vajalike rahaliste ja muude vahendite tagamine;
3) ministeeriumi valitseda antud riigivara valitsemine;
4) valitsemisalas olevate ametiasutuste teenistujate koosseisud;
5) valitsemisalas olevate riigiasutuste teenistujate koolituse korraldamine;
6) kohtulike registrite haldamine;
7) kohtute revideerimine;
8) prokuratuuri teenistuslik järelevalve;
9) Vanglate Ameti ja vanglate teenistuslik järelevalve;
10) notariaadi ametitegevuse korraldamine, notarite ja Notarite Koja järelevalve;
11) kohtustatistika pidamine;
12) õigusabitaotluste täitmise korraldamine;
13) valitsemisalas olevate riigiasutuste suhete korraldamine välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
13. Ministeeriumi pädevuses kriminaalpreventsiooni alal on:
1) riikliku kriminaalpreventsioonialase tegevuse koordineerimine;
2) ministeeriumi pädevuses olevas õigusloomes ning õigusloome koordineerimisel kriminaalpreventsiooni eesmärkide ja vajaduste arvestamine;
3) kuritegude ärahoidmise meetmete ning kriminaalpreventsioonialaste programmide väljatöötamine ja elluviimine oma pädevuse piires.
14. Ministeeriumi pädevuses õigusteabe alal on:
1) avalikkuse informeerimine ministeeriumi õigusloomealasest ja muust tegevusest, seaduseelnõude tutvustamine, massiteabevahendites ilmunud õigusteabe analüüsimine, õigusteadvuse muutumise prognoosimine;
2) õiguskonverentside, -seminaride, -nõupidamiste, -sümpoosionide ja muude ürituste korraldamine.
15. Oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab ministeerium teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd.
16. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega pandud ülesandeid.
III. JUSTIITSMINISTER
17. Ministeeriumi juht on justiitsminister (edaspidi minister).
18. Minister:
1) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele riigiasutustele või ametnikele;
2) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate muude seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
4) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
5) määrab ministeeriumi osakondade struktuuri ja pädevuse ning ministeeriumi nõunike ülesanded ja alluvuse;
6) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ja osakondade põhimäärused;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud, asekantslerid ja ministeeriumi osakondade juhatajad;
8) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle kantslerile;
9) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust;
10) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks;
11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;
12) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamisotsuse, kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;
13) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiprokuröri ning kinnitab prokuratuuri põhimääruse ja teenistujate koosseisud;
14) nimetab ametisse ja vabastab ametist Vanglate Ameti peadirektori, määrab peadirektori poolt ameti kohalike asutuste ametnike tegevuse üle teostatava teenistusliku järelevalve
ulatuse ja korra, kinnitab ameti ja selle kohalike asutuste teenistujate koosseisud, samuti moodustab ja korraldab ümber ameti kohalikud asutused ning lõpetab nende tegevuse;
15) määrab maa-, linna-, haldus- ning ringkonnakohtute tööpiirkonna, asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu, kinnitab nende kohtute reglemendid, määrab maa-, linna- ja halduskohtute esimehed ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras;
16) määrab kinnistus- ja registriosakondade tööpiirkonnad, kinnitab kinnistusameti ja registriosakonna reglemendid, nimetab ametisse kinnistus- ja registrisekretärid ning täidab muid
kinnistusameti ja registriosakonna töö korraldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud alustel ja korras;
17) nimetab ametisse ja vabastab ametist notarid, teostab järelevalvet notarite ametitegevuse üle ning täidab muid ülesandeid notariaadi tegevuse tagamisel seaduses ettenähtud
alustel ja korras;
18) valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle seaduses ettenähtud korras;
19) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
20) edutab ministri poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
21) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
22) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra;
23) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
24) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
25) täidab muid seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid.
19. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.
20. Ministri asendamine toimub seaduses sätestatud korras.
IV. MINISTEERIUMI KANTSLER
21. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
22. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite, üldosakonna, revisjoniosakonna ja avalike suhete osakonna, samuti kantslerile alluvate nõunike tööd ning asekantslerite kaudu muude
ministeeriumi struktuuriüksuste tööd;
2) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
3) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
4) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas seadusega;
5) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
6) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate
tööjuhendid;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
8) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi töötajaid, kohaldab neile ergutusi ning määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
9) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks ning täidab sellest tulenevaid ülesandeid seaduses ettenähtud korras või määrab esimeheks teise
isiku;
11) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuja välislähetuseks;
12) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
13) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;
14) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest;
15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse
piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
16) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra;
17) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.
23. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks,
struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, samuti annab suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.
24. Kantsleri äraolekul asendab teda justiitshalduse asekantsler, kelle äraolekul asendab kantslerit õigusloome asekantsler. Kantsleri ja asekantslerite äraolekul määrab
minister kantsleri asendajaks ministeeriumi osakonnajuhataja või nõuniku. Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga.
V. MINISTEERIUMI ASEKANTSLER
25. Ministeeriumi koosseisus on justiitshalduse asekantsleri ja õigusloome asekantsleri ametkohad.
26. Justiitshalduse asekantsler:
1) juhib vahetult finantsosakonna, infosüsteemide osakonna, kohtute osakonna, notariaadi ja registrite osakonna, personaliosakonna ning riigivaraosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab
nendes küsimustes oma arvamuse;
3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
27. Õigusloome asekantsler:
1) juhib vahetult avaliku õiguse osakonna, eraõiguse osakonna, karistusõiguse osakonna, rahvusvahelise õiguse osakonna, Tartu osakonna ja õigusloome metoodika osakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab
nendes küsimustes oma arvamuse;
3) teeb ettepanekuid tema juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
5) valvab talle alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvate osakondade juhatajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi.
29. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler. Mõlema asekantsleri äraolekul määrab kantsler vajadusel asekantsleri asendajaks osakonnajuhataja või nõuniku. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
VI. NÕUNIK
30. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.
31. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.
32. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile.
Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
33. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.
VII. MINISTEERIUMI OSAKOND
34. Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes.
35. Osakonna ülesanded, juhtimine, osakonna koosseisu kuuluvad talitused ja bürood ning nende põhiülesanded, osakonna ametikohtade loetelu ja osakonnajuhataja ning talituste ja
büroode juhatajate alluvus ja asendamine, samuti osakonna asukoht, kui osakond ei asu Tallinnas, ning osakonna oma plangi olemasolu ja selle kasutamise tingimused sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister oma määrusega.
36. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Osakonnajuhataja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Osakonnajuhataja allub vahetult kantslerile või asekantslerile.
37. Osakonnajuhataja:
1) jaotab ülesanded talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;
2) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
3) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid;
4) annab aru osakonna tegevusest;
5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastatusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
6) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse, osakonna teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning
ergutuste kohaldamise kohta;
7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
8) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust;
9) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse antud ülesandeid.
38. Osakond võib jaguneda talitusteks ja büroodeks.
Talitust juhib talitusejuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. Bürood juhib büroojuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. Talituste ja
büroode juhatajad alluvad osakonnajuhatajale.
39. Ministeeriumi osakonnad on:
1) avalike suhete osakond;
2) avaliku õiguse osakond;
3) eraõiguse osakond;
4) finantsosakond;
5) infosüsteemide osakond;
6) karistusõiguse osakond;
7) kohtute osakond;
8) notariaadi ja registrite osakond;
9) personaliosakond;
10) rahvusvahelise õiguse osakond;
11) revisjoniosakond;
12) riigivaraosakond;
13) Tartu osakond;
14) õigusloome metoodika osakond;
15) üldosakond.
40. Avalike suhete osakonna põhiülesanne on avalikkuse informeerimine ministeeriumi õigusloomest ja muust tegevusest, seaduseelnõude tutvustamine, massiteabevahendites ilmunud
õigusteabe analüüsimine, õigusteadvuse muutumise prognoosimine, ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste suhtlemise korraldamine ning ministeeriumi maine tagamise eest hoolitsemine.
41. Avaliku õiguse osakonna põhiülesanne on õigusloome riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, kohtukorralduse ja -teenistuse, prokuratuuri korralduse ja prokuröriteenistuse,
vanglate korralduse ja vanglaametnikuteenistuse, advokatuuri ja õigusteenuste ning notariaadi korralduse ja notariteenistuse valdkonnas.
42. Eraõiguse osakonna põhiülesanne on õigusloome tsiviilõiguse, kaubandusõiguse ja ühinguõiguse ning tsiviilmenetluse valdkonnas.
43. Finantsosakonna põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamine, ministeeriumi raamatupidamine ning ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste riigivara arvestus.
44. Infosüsteemide osakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste infosüsteemide arendamine ja käitlemine.
45. Karistusõiguse osakonna põhiülesanne on õigusloome karistusõiguse üldküsimuste valdkonnas ja kriminaalpreventsioon.
46. Kohtute osakonna põhiülesanne on esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilise tegevuse korraldamine, kohtute revisjon, kohtustatistika ning kohtute töö kohta esitatud kaebuste lahendamine.
47. Notariaadi ja registrite osakonna põhiülesanne on kohtulike registrite haldamine ning notariaadi korraldus ja notariteenistus.
48. Personaliosakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste personali- ja koolitustöö.
49. Rahvusvahelise õiguse osakonna põhiülesanne on Eesti õiguse ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega vastavalt ministeeriumi pädevusele, ministeeriumi ja tema valitsemisalas
olevate valitsusasutuste suhted välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, välislepingute sõlmimise ja rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemise ettevalmistamine vastavalt ministeeriumi pädevusele ning õigusabitaotluste täitmise korraldamine.
50. Revisjoniosakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste finantstegevuse kontrollimine.
51. Riigivaraosakonna põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemine ja investeeringute üldjuhtimine ning kohtute, kinnistusametite ja äriregistri osakondade majandustegevuse korraldamine ja investeeringute teostamine.
52. Tartu osakonna põhiülesanne on õigusloome, kaasates Tartu juriste.
53. Õigusloome metoodika osakonna põhiülesanne on ministeeriumi pädevus õigusloome koordineerimise ja õigusaktide süstematiseerimise ning õigusloomet ja õigusaktide avaldamist
korraldava õigusloome valdkonnas.
54. Üldosakonna põhiülesanne on ministeeriumi töö ja asjaajamise korraldamine.
VIII. MINISTEERIUMI KOMISJON JA NÕUKOGU
55. Minister võib moodustada ministeeriumi
valitsemisalas nõuandva õigusega ajutisi komisjone ja nõukogusid.
56.
Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks
üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone ja nõukogusid
(edaspidi komisjon), kui seadusest ei tulene teisiti.
57. Ministri
ja kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise
õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
58.
Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles
määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka
aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad
ja
teenindav osakond.
59. Komisjoni liikmeteks võib
määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul.
Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid
nende nõusolekul.
60. Komisjonil on õigus
pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas
olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide
saamiseks.
61. Komisjoni ülesannete täitmisest
annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni
moodustamisel ei ole määratud teisiti.
62.
Komisjoni asjaajamine ja koosolekute protokollimine pannakse osakonnale,
mille pädevusse komisjoni töövaldkond kuulub, või üldosakonnale.
63.
Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib
komisjoni liikmetele maksta tasu.
IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID
64. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «JUSTIITSMINISTEERIUM».
65. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.
66. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse ministeeriumi kirjaplangil ja üldplangil, samuti ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil ning uksesildil.
67. Ministeeriumil on oma embleem, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
68. Ministeeriumi embleemi võib kasutada ministeeriumi külaliskaartidel, muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel.
X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
69. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
70. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.
71. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.
Justiitsminister Paul VARUL
Facebook
Twitter