Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.06.2021
Avaldamismärge:RT III, 01.06.2021, 7

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine

Vastu võetud 01.06.2021 nr 214

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ja lõigete 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” järgmiselt:

1) tunnistada punkt 82 kehtetuks;

2) tunnistada punkt 201 kehtetuks;

3) tunnistada punkt 2013 kehtetuks;

4) sõnastada punkt 2014 järgmiselt:

2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 2. juunist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid:
1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 200 isikut kokku. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 50%, ning tuleb järgida punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Täituvuspiirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 isikut kokku. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 isikut kokku, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Kui spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse iseloomust tulenevalt on vältimatult vajalik pooleliolev tegevus lõpetada kellaajapiirangust hiljem, peab korraldaja tagama tegevuse lõpetamise 60 minuti jooksul. Seejuures ei tohi osalejatega seotud sisulised ajakavalised tegevused olla planeeritud lõppema palju hiljem kui kell 22.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad rahvusvahelise kõrge tasemega võistlusega ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 200 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
5) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 isikut kokku, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Kui tegevuse iseloomust tulenevalt on vältimatult vajalik pooleliolev tegevus lõpetada kellaajapiirangust hiljem, peab korraldaja tagama tegevuse lõpetamise 60 minuti jooksul. Seejuures ei tohi isikutele mõeldud sisulised ajakavalised tegevused olla planeeritud lõppema palju hiljem kui kell 22.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
7) välistingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 isikut kokku, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Kui tegevuse iseloomust tulenevalt on vältimatult vajalik pooleliolev tegevus lõpetada kellaajapiirangust hiljem, peab korraldaja tagama tegevuse lõpetamise 60 minuti jooksul. Seejuures ei tohi isikutele mõeldud sisulised ajakavalised tegevused olla planeeritud lõppema palju hiljem kui kell 22.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja ja isikute arvu piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ruumi kohta ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Sisetingimustes peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes on muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine lubatud, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
9) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, tagada tuleb toitlustusettevõtte müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 50% täituvuse nõude järgimine ning et toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% müügi- või teenindusala kohta, ning ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud toitlustusettevõtte lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Samuti ei kohaldata lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal, rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale;
10) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
11) kliendid võivad sisetingimustes teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.”;

5) sõnastada punkt 2014 järgmiselt:

2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 14. juunist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid:
1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 600 isikut kokku. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 50%, ning tuleb järgida punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Samuti ei kohaldata täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 1000 isikut kokku. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei oleks rohkem kui 1000 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et osalejad ja pealtvaatajad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud toimumisaja piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega spordivõistlusele;
4) sisetingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud et osalejate ja pealtvaatajate arv ei oleks rohkem kui 600 isikut kokku, ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ruumi kohta ning osalejad ja pealtvaatajad ei viibi spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00, ja tagatud on punktis 81 sätestatud nõuete täitmine. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud toimumisaja piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega spordivõistlusele;
5) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%, osalejate arv ei ole rohkem kui 600 isikut kokku ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda tingimusel, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 1000 isikut kokku, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja, ruumi täituvuse ja isikute arvu piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv ei ole rohkem kui 600 isikut kokku ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
7) välistingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 1000 isikut kokku, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja ja isikute arvu piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 600 isikut ruumi kohta ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes on muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine lubatud, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
9) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine, samuti tuleb tagada toitlustusettevõtte müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 50% täituvuse nõude järgimine ning et toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei viibita ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Välistingimustes asuval toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud toitlustusettevõtte lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Samuti ei kohaldata lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal, rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale;
10) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
11) kliendid võivad sisetingimustes teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.”;

6) tunnistada punkt 2015 kehtetuks;

7) täiendada korraldust punktidega 2016–2020 järgmises sõnastuses:

2016. Kauba pakkuja, teenuse osutaja või tegevuse korraldaja võib kaupu pakkuda, teenuseid osutada või tegevusi läbi viia punktis 2014 sätestatud isikute arvu ja täituvuse nõuetest erinevatel tingimustel juhul, kui on tagatud teiste asjakohase valdkonna kohta punktis 2014 sätestatud piirangute ja meetmete rakendamine ning punktides 2017–2020 sätestatud nõuete täitmine. Juhul, kui kavandatakse korraldada avalikku üritust, spordivõistlust või spordi- ja liikumisüritust, mis erinevad punktides 2014 ja 2017–2020 sätestatud tingimustest, kohaldatakse punkti 7.

2017. Kaupu võib pakkuda, teenust osutada või tegevust korraldada, kui on tagatud sisetingimustes mitte rohkem kui 3000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 9000 isiku osalemine ühe kalendripäeva kohta, tingimusel, et kaupa või teenust tarbib või tegevuses osaleb isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud käesolevas punktis sätestatud testi, mille tulemus on negatiivne, järgmistel tingimustel:
1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 24 tundi enne kauba või teenuse tarbimist või tegevuses osalemist;
2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne kauba või teenuse tarbimist või tegevuses osalemist.

2018. Kauba pakkuja, teenuse osutaja või tegevuse korraldaja peab punktis 2017 sätestatud testimise korraldamisel tagama punktis 81 sätestatud nõuete täitmise ning desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

2019. Punktis 2017 sätestatud testi tegemisest on vabastatud isik, kes on:
1) alla 12-aastane;
2) erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik;
3) punktides 61 ja 62 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik, kui ta esitab enne kaupade või teenuste tarbimist või tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.

2020. Kauba pakkuja, teenuse osutaja või tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima punktides 2017 ja 2019 sätestatud testi või tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse enne seda, kui isik tarbib kaupa või teenust või osaleb tegevuses.”.

2. Korraldus jõustub 2. juunil 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunktid 5 ja 7 jõustuvad 14. juunil 2021. a.

3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

21. nädala jooksul lisandus 876 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 40,2% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 27 233 testi (2053 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 16,4% võrra vähem kui 20. nädalal. 3,9% testidest osutus positiivseks (20. nädalal 4,5%; langus ~13%). Nn Ühendkuningriigi mutatsiooniga (B.1.1.7) viirustüve levik on Eestis laialdane ja domineeriv (97,3% kõikidest uutest nakatunutest). Kokku on 31. mai 2021. a seisuga Eestis registreeritud 68 nn Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) mutatsiooniga (B.1.351) viirustüvega nakatunut, neist 41 on kohalikud juhud. Eestis on registreeritud ka üheksa nn India mutatsiooniga viirustüvega (neist ühel juhul B.617.1 ja kaheksal juhul B.1.617.2) nakatunut. 21. nädalal tuvastati kaks Indiast ja Egiptusest sisse toodud India viiruse tüve B.1.617.2. 21. nädalal tuvastati esimene Belgiast sisse toodud Brasiilia tüve juhtum.

Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse leviku kiirus vähenenud, kuid haigestumuse intensiivsus on endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitab nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Eestis on vastav näitaja langenud alla 1, mis tähendab, et rakendatavad meetmed on olnud tõhusad ning haigestumine on langustrendis. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 0,74 (eelmisel nädalal 0,86).

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis suur ning haigestumuse intensiivsus on kõrge. 31. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 176,15 ja viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 125. 26. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 222,13 ja viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 94,7. 12. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 343,57 ning viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21. 28. aprillil 2021. a oli esmaseid positiivseid teste 396 ehk 8,3% testide koguarvust, 12. mail 2021. a oli positiivseid teste 371 ehk 7,87% testide koguarvust.

Käesoleva korraldusega tunnistatakse kehtetuks avalikes siseruumides maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus, kuna nakkuse leviku oht Eestis on vähenenud. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks asjakohased sätted ning säilitatakse ettevaatusabinõuna muu hulgas hajutatuse nõue. Avalikes siseruumides maski kandmise kohustus tunnistatakse kehtetuks alates 2. juunist 2021. a. Kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise kohustus on kehtinud alates 24. novembrist 2020. a.

Lisaks muudetakse korraldust, et võimaldada ja suurendada asjakohase tõendi või negatiivse tulemusega testi alusel siseruumides ja välistingimustes toimuvate tegevuste ning pakutavate teenuste puhul isikute arvu piirmäära vastavalt 3000 ja 9000-ni ühe päeva kohta ja mitte kohaldada seejuures täituvuse protsentuaalset piirmäära. Siseruumides toimuvatele tegevustele seatakse piiravamad tingimused, sest siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise risk kõrgem. Leevendused võtavad arvesse ka seda, et kevadel ja suvel on võimalik paljusid tegevusi läbi viia välistingimustes.

Testi all mõeldakse viimase 24 tunni jooksul enne tegevuse läbiviimist või teenuse osutamist ja kohapeal tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mis ei ole tehtud enne 72 tundi kaupade või teenuste tarbimist või tegevuses osalemist. Tõendi all mõeldakse digitaalsel või mittedigitaalsel kujul dokumenti, mis näitab, et isik on COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud vastavalt kuurile või vaktsineerituga võrdsustatud isik või COVID-19 haiguse läbipõdenud. Kauba pakkujal, teenuse eest vastutaval isikul või tegevuse korraldajal on nimetatud juhtumite korral kohustus kontrollida tõendi või testi olemasolu ning võimaldada kohapeal antigeeni kiirtesti tegemist.

Korralduse eesmärk on leevendada COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid, tingimusel, et võetakse kasutusele haiguse leviku riske maandavad abinõud. Selleks on sobilik võimalus korraldada tegevusi ja pakkuda teenuseid punktis 2014 sätestatud üldistest piirangutest arvukamale inimrühmale, kes objektiivsete näitajate põhjal on COVID-19 haigusesse nakatumise ja nakkuse edasikandmise seisukohalt vähemohtlikum.

Piirangute rakendamine ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi, mis tähendab, et kõik ettevõtjad ja üksikisikud, keda piirangu kehtestamine puudutab, on samasuguses olukorras ning kedagi ei kohelda erinevalt. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Põhiseaduse § 47 kohaselt on kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õiguse näol tegemist absoluutse õigusega. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevaheliste lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json