Teksti suurus:

Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT III, 02.06.2022, 1

Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel

Vastu võetud 19.05.2022 nr 155

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel.

 

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, edaspidi loa taotleja) esitas 21. mail 2019. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Loa taotleja muutis taotlust ja esitas Keskkonnaametile lõpliku kaevandamisloa taotluse 2. juulil 2021. a.

Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).

Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise pindala on 19 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus on 385 000 m3, millest kaevandatav on 370 000 m3, ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus on 63 000 m3, millest kaevandatav on 56 000 m3. Kaevandamise keskmine aastamäär on 65 000 m3 ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember 2028. a. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Balticu raudtee ehituses ning teede ehituses ja rekonstrueerimises.

1.2. Keskkonnaamet teavitas 13. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-3 loa taotlejat, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsust, RMK-d ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikke Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest.

1.3. Keskkonnaamet avaldas 14. juunil 2019. a keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel kaevandamisloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

1.4. Keskkonnaamet pöördus 1. augusti 2019 a. kirjaga nr 12-2/19/353-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa menetluses.

1.5. MKM asus 3. septembri 2019. a kirjas nr 1.10-15/19-0076/6521 seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides, arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori.

1.6. Keskkonnaamet pöördus 5. septembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/353-9 loa taotleja poole eksperthinnangu koostamiseks, mis hindaks Sohlu kruusakarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ulatust ja olulisust.

1.7. Loa taotleja esitas 17. detsembril 2019. a Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud eksperthinnangu „Sohlu kruusakarjääri eksperthinnang“ (töö nr 19/2824) (edaspidi keskkonnamõjude eksperthinnang).

1.8. Keskkonnaamet küsis 27. jaanuari 2020. a kirjas nr 12-2/19/353-14 loa taotleja seisukohta OÜ Rewild (registrikood 12496911) koostatud töös „Rail Baltica ulukiekspertiis“ (edaspidi ulukiekspertiis) välja toodud lahenduse kohta, mis on seotud taotletava Sohlu karjääriala piiri vähendamisega. Ulukiekspertiisis välja pakutud lahenduse eesmärk on tagada loomadele liikumisteed ökoduktist põhja ja lääne suunas.

1.9. Loa taotleja saatis 26. veebruaril 2020. a Keskkonnaametile ulukiekspertiisis välja pakutud lahenduse kohta seisukoha, mille kohaselt on loa taotlejale kõige eelistatum lahendus ökodukti nihutamine ja karjääri piiride säilimine vastavalt maavara geoloogilisele levikule. Samas tegi loa taotleja ettepanekud, mida loa andmisel kaaluda, kui Sohlu karjääriala piiri muutmine on möödapääsmatu.

1.10. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/131 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

1.11. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 20. mai 2020. a otsusega nr 15, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega.

1.12. Keskkonnaamet küsis 25. mai 2020. a kirjaga nr DM-109229-3 loa taotleja seisukohta menetluse jätkamise kohta.

1.13. Loa taotleja teavitas 11. novembril 2020. a Keskkonnaametit, et 22. oktoobril 2020. a toimunud kohtumisel loa taotleja ning Põhja-Pärnumaa valla ja kohaliku kogukonna esindajate vahel arutati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu mittenõustuvat otsust ning jõuti järeldusele, et vastuseisu põhjustavad asjaolud on võimalik kogukonnaga saavutatava kokkuleppe abil ületada. Sellest tulenevalt avaldas loa taotleja soovi jätkata Sohlu kaevandamisloa taotluse menetlemist ja läbirääkimisi kohaliku kogukonnaga ning palus Keskkonnaametil anda tagasisidet, kas ja milliste leevendusmeetmete rakendamisel on Keskkonnaameti hinnangul kaevandamine võimalik.

1.14. Keskkonnaamet jõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiride nihutamisel tuleb lähtuda ulukiekspertiisist, kus joonisele 4 on kantud viirutusega alad, mis tuleb jätta looduslikult puutumatuks ja metsaga kaetuks, st nendele aladele ei saa rajada ka pinnasevalli. Keskkonnaamet palus loa taotlejal saata korrigeeritud mäeeraldise plaan.

1.15. Loa taotleja saatis 18. detsembril 2020. a Keskkonnaametile korrigeeritud mäeeraldise plaani, mis lähtub ulukiekspertiisist, ja palus Keskkonnaameti kooskõlastust.

1.16. Keskkonnaamet jõudis 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14 seisukohale, et korrigeeritud mäeeraldise plaan vastab ulukiekspertiisis toodule. Samas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et vastavalt ulukiekspertiisile on Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustöö piirkonnas on lõppenud. Keskkonnaamet saab selliselt keskkonnaloa lisatingimusega kaevandamistegevuse kestust piirata.

1.17. Loa taotleja esitas 2. juulil 2021. a Keskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse, mille kohaselt on loa taotleja vähendanud mäeeraldise pindala 2,37 ha võrra võrreldes esialgsega.

1.18. Keskkonnaamet saatis 2. juuli 2021. a kirjaga nr DM-114792-14 MaaPS § 49 lõike 6 alusel muudetud Sohlu kaevandamisloa taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

1.19. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 11. augusti 2021. a otsusega nr 40, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole endiselt nõus kaevandamisloa andmisega.

1.20. Keskkonnaamet saatis 25. augusti 2021. a kirjaga nr DM-114792-16 loa taotlejale arvamuse saamiseks Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuse nr 40.

1.21. Loa taotleja saatis 3. septembril 2021. a Keskkonnaametile põhjendused, miks loa taotleja ei nõustu Põhja-Pärnumaa valla mittenõustuvate argumentidega, ja tegi Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).

1.22. Keskkonnaamet pöördus 21. septembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-18 MaaPS § 55 lõike 5 alusel Keskkonnaministeeriumi poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses.

1.23. Keskkonnaministeerium asus 22. oktoobri 2021. a kirjas nr 13-1/21/4613-2 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga.

1.24. Keskkonnaamet saatis 16. novembri 2021. a kirjaga nr DM-114792-20 MKM-le VV poole pöördumiseks Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse materjalid.

1.25. MKM valmistas ette VV-lt kaevandamisloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 1. märtsi 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/1634-1 arvamuse avaldamiseks Põhja-Pärnumaa vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

1.26. Transpordiamet nõustus 7. märtsi 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/4655-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga.

1.27. Keskkonnaministeeriumil puudusid 14. märtsi 2022. a kirjas nr 14-5/22/1000-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.

1.28. Kaisma Rahvamajas toimus 10. märtsil 2022. a kohtumine loa taotleja, Põhja-Pärnumaa valla esindajate ja kohaliku kogukonna vahel. Loa taotleja andis kohtumisel ülevaate oma plaanidest seoses Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotlemisega ja vastas tekkinud küsimustele.

1.29. Rahandusministeerium esitas 25. märtsi 2022. a kirjaga nr 1.1-11/2175-2 arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Arvamust on käsitletud korralduse punktis 2.4.

1.30. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu leidis 25. aprilli 2022. a kirjas nr 6-2/488-1 kokkuvõtlikult, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku kogukonna huvidega.

1.31. Loa taotleja, RMK ja piirnevate kinnistute omanikud oma arvamust ei esitanud.

 

2. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES

 

2.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mai 2020. a ja 11. augusti 2021. a seisukohad

2.1.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 20. mai 2020. a otsusega nr 15 ja 11. augusti 2021. a otsusega nr 40 seisukohad, mille kohaselt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:

2.1.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud keskkonnamõjude eksperthinnangus on muu hulgas tuginetud Pärnu maakonna planeeringus1 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a) K8 taseme koridorile esitatud tingimustele ning tunnistatud, et kaevandustegevusest tingituna ei vasta mõju Pärnu maakonna planeeringus kehtestatud nõuetele, mille kohaselt peab looduslike alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides olema vähemalt 70%. Vastukaaluks tuuakse esile rohevõrgustiku planeerimisjuhend2, millest on esile tõstetud üksnes see osa, mis kajastab, et karjääride kaevandamise näol on tegemist ajutise tegevusega. Mainimata on jäetud kõne all olevast planeerimisjuhendist ilmnev järeldus, et siiski taastuvad kaevandustest tingitud häiringud üksnes mingil määral ja seda ka pikemas ajaskaalas.

2.1.3. Lisaks ei ole seisukohta kujundatud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu tingimuste kohaselt. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3 ei ole veel kehtestatud, kehtivad siiani ühinemiseelsete omavalitsuste üldplaneeringud. Hetkel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu4 (kehtestatud 3. veebruaril 2009. a) punkti 2.3.12 kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ning läbi peab olema viidud keskkonnamõju hindamine.

2.1.4. Planeeritava karjääri ala hõlmab hetkel ka Kaisma valla üldplaneeringu punkti 2.8 järgi määratud ja üldplaneeringu lisas olevale keskkonnakaardile kantud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut, sh üksikobjekti Sohlu mändi. Kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb üldjuhul säilitada looduslik pinnas. Väärtuslike maastikena on määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnale äärmiselt oluline roheala, mida tuleb kaitsta ja säilitada praegusel looduslikul kujul.

 

2.2. Vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20. mail 2020. a ja 11. augustil 2021. a esitatud seisukohtadele

2.2.1. Riigihalduse ministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonna planeering. Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. Seega Pärnu maakonna planeering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel.

2.2.2. Keskkonnamõjude eksperthinnang toob välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär vähendab rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridori läbimõõdust ning seetõttu ei vasta kavandatu Pärnu maakonna planeeringus kehtestatud nõudele, et looduslike alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on keskkonnamõjude eksperthinnangus jõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikult läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Samuti on planeeritud rajada läbi selle rohekoridori Rail Balticu raudteetrass, mille trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele ning lõikab rohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on planeeritud ökodukti rajamine kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus. Keskkonnamõjude eksperthinnangus välja toodud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Balticu raudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada osaliselt edelast kirde suunas liikudes, säilitades maksimaalselt alal metsa, esimesel võimalusel tuleb alustada ala korrastamisega ning korrastamisel tuleb tagada loomadele ohutud lauged nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi rajada piirdeaedu ning lindude pesitsusajal tuleb vältida mürarikaste tööde tegemist karjääri idaosas. Lähtuvalt ulukiekspertiisi soovitusest on loa taotleja vähendanud mäeeraldise pindala 2,37 ha võrra, et tagada loomadele piisavad liikumisteed karjääri ümber.

2.2.3. Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018. a otsuse nr 53 „Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonna planeeringu tingimustega. Ka kehtiv Kaisma valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Mis puudutab seda, et Kaisma valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldiste kasutamis- ja arendamistingimuste kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, siis need tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonna planeeringuga.

2.2.4. Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi.

2.2.5. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob veel välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär hõlmab Kaisma valla üldplaneeringus määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, sh üksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaamet on 22. veebruari 2017. a kirjaga nr 6-2/17/2166-25 andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on kuivanud ja selle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlikke olukordi. MKM-le teadaolevalt on praeguseks Sohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalt eeltoodust arvati Sohlu mänd keskkonnaministri 24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6 alusel kaitse alt välja.

2.2.6. Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Riigihalduse ministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonna planeering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonna planeeringus (lisa 3, Pärnumaa väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks.

 

2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses

Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.

2.3.1. MKM-i 2019. a arvamus

2.3.1.1. MKM on 3. septembri 2019. a kirjas asunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides, arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori.

2.3.1.2. Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii väikese kui ka suure savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, väiksema peenosise sisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuet Sohlu kruusakarjääri materjal ka täidab.

2.3.1.3. Kavandatava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjali kõrvaloleva Rail Balticu raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30–50 km kauguselt.

2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus

2.3.2.1. Keskkonnaminister on 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga järgmistel põhjustel:

2.3.2.2. Teede Tehnokeskuse AS 2017. a uuringus „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu rajamise jaoks on liiva ning kruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige väikese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes.

2.3.2.3. Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“8 on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel.

 

2.4. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused arvamuste kohta

Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 55 lõike 4 alusel taotleda VV nõusolekut kaevandamisloa andmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mille esitas 1. märtsi 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/1634-1 arvamuse avaldamiseks Põhja-Pärnumaa vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Transpordiamet ja Keskkonnaministeerium nõustusid korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Arvamuse esitasid Rahandusministeerium ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Loa taotleja, RMK ja piirnevate kinnistute omanikud oma arvamust ei esitanud.

2.4.1. Rahandusministeeriumi 25. märtsi 2022. a arvamus

2.4.1.1. Rahandusministeerium esitas 25. märtsil 2022. a arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Rahandusministeeriumi seisukohad on järgmised:

2.4.1.2. Pärnu maakonna planeeringus asub taotletav karjäär rohelise võrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringuga on maavarad kasutuse perspektiivi järgi jagatud kolme kategooriasse. Planeeringu tehnilise taristu joonisel on välja toodud II ja III kategooria ehitusmaavarad, turbamaardlad ja järvemudamaardla. Taotletava kruusakarjääri asukohta maakonnaplaneeringu joonisel märgitud ei ole. Maakonnaplaneeringuga on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused. Tingimuseks on seatud, et maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. Tingimusena on toodud, et kuna asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele, siis tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Oluline on märkida, et maakonnaplaneeringus seatud tingimused on kokku lepitud maakonna kohalike omavalitsuste ja riigiametite koostöös ning nendest tuleb lähtuda kuni Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni.

2.4.1.3. Hetkel kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus asub taotletav karjääriala kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Nõustuda ei saa korralduse eelnõu punktis 2.2.6 toodud järeldusega, et Pärnu maakonna planeeringus ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks, mistõttu tuleb sellega arvestada ka Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu tegemisel. Selgitame, et planeerimisseadus (edaspidi PlanS) võimaldab üldplaneeringu koostamisel määrata kohaliku tähtsusega väärtuslikke maastikke (PlanS § 77 lõige 1 punkt 14). Kaisma valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.8 „Väärtuslikud maastikud ja kohaliku tähtsusega maastikuelemendid“ on üheselt välja toodud maakonnaplaneeringuga (üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) määratud väärtuslikud maastikud ja kaunid tee- ja veelõigud ning üldplaneeringuga määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, sh Kaisma männik. Seetõttu on põhjendamata järeldus, et 2018. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringuga ei ole Kaisma männikut enam väärtuslikuks loetud, ja uue üldplaneeringu koostamisel on vajalik selle maakonnaplaneeringu lahendusega arvestada. Kaisma männiku puhul on jätkuvalt tegemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuga.

2.4.1.4. Korralduse eelnõus on selgitatud, et Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjali raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 3050 km kauguselt. Korralduse eelnõust aga ei selgu, kas läheduses (nt kuni 30 km) on ka teisi sobiva materjaliga karjääre, mida saaks alternatiivina kasutada. Samuti ei selgu, miks Kaisma männik on kohalikele oluline roheala ning missugused on kaevandamisel kavandatavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja leevendamiseks.

2.4.1.5. Kui Kaisma männik ja seda ümbritsev metsaala on kohalikule kogukonnale äärmiselt oluline roheala ja läheduses on alternatiivne karjääriala, siis tuginedes maakonnaplaneeringule on vaja analüüsida ja kaaluda ka teisi asukohti ning võimaluse korral eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ja üldplaneeringuga määratud kohaliku tasandi väärtuslikust maastikust.

2.4.1.6. Rahandusministeerium nõustub, et karjäär peaks olema riiklikult tähtsale objektile võimalikult ligidal, kuid oluline on säilitada ka külaelanikele võimalikult kvaliteetne elukeskkond. Seda enam, et raudtee tuleb küla tihedamini asustatud alale suhteliselt ligidale (ca 400 m kaugusele). Likvideerida soovitav Kaisma männik oleks heaks looduslikuks puhvriks raudtee ja Kaisma küla vahel.

2.4.2. Selgitused Rahandusministeeriumi 25. märtsi 2022. a arvamuse kohta

2.4.2.1. Sohlu kruusamaardla kanti koos ehituskruusa ja ehitusliiva aktiivse tarbevaruga keskkonnaregistri maardlate nimistusse Maa-ameti peadirektori 12. märtsi 2019. a korraldusega nr 1-17/19/539. Seega enne seda Sohlu kruusamaardlat ei eksisteerinud ja seetõttu ei saanud ka maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal (29. märtsil 2018. a) taotletavat Sohlu kruusakarjääri asukohta maakonnaplaneeringus märgitud olla. MKM leiab, et riigi majandushuvidest lähtuvalt on majanduslikult otstarbekas Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandada, arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori. Lisaks on tehtud keskkonnamõjude eksperthinnang ja ulukiekspertiis, mille alusel on välja töötatud leevendavad meetmed, mida Keskkonnaamet saab kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramisel arvesse võtta. Taotletav Sohlu kruusakarjäär asub hõredalt asustatud alal. Lähim suurem asula on Järvakandi alevik, mis asub karjäärist linnulennult ca 7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähim küla on Kaisma küla, mis jääb ca 400 m kaugusele edela suunda. Kaisma küla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2022. a on 1209. Lähimad majapidamised asuvad karjäärist ca 25 m kaugusel läänes Reinu kinnistul (katastritunnus 27601:003:0171) ja ca 175 m kaugusel põhja suunas Sepa kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105). Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Reinu ja Sepa kinnistu omanike nõusolekud Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks.

2.4.2.2. Mis puudutab seda, kas läheduses on ka teisi sobiva materjaliga karjääre, mida saaks alternatiivina kasutada, siis selles osas on korralduse eelnõus viidatud EGT koostatud Pärnu- ja Raplamaa uurimistöödele10,11, kus on analüüsitud Sohlu kruusakarjääri lähipiirkonna (Pärnu ja Rapla maakonna) liiva ja kruusa varusid, kvaliteeti ja varustuskindlust. Nendest uurimistöödest selgub, et Pärnumaal ja Raplamaal on kvaliteetse liiva ja kruusa (väikese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega) varustuskindluse tagamiseks vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. Maardlate kaardirakenduse12 kohaselt on Sohlu kruusakarjääri 30 km raadiuses kaevandatava liiva ja kruusa varu jääk ca 2,5 miljonit m3 (seisuga 4. mai 2022. a). Vaadates selle piirkonna eeldatavat liiva ja kruusa nõudlust ca 0,4–0,6 miljonit m3/a (Pärnu ja Rapla maakonna kogunõudlusest ca 20–30%), siis on selge, et tulevikunõudluse rahuldamiseks on vaja kasutusele võtta täiendavat varu. Oluline on rõhutada, et mida lähemal on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse, seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb suurem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning CO2 emissioonid. Seega on tähtis, et Rail Balticu varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, sh Sohlu kruusakarjäär, mis asuvad raudteetrassile kõige lähemal.

2.4.2.3. Vastab tõele, et hetkel veel kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus on Kaisma männik määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks. Samas on üldplaneeringus selgitatud, et üldjuhul tuleb kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul säilitada looduslik pinnas. See viitab sellele, et mitte ilmtingimata ei tule väärtuslikul maastikul säilitada looduslikku pinnast. Paraku ei ole üldplaneeringus neid juhtumeid täpsustatud. Lisaks tuleb arvestada, et Põhja-Pärnumaa vald on koostamas uut Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut13 ja uues üldplaneeringu eelnõus (seisuga 30. november 2021. a) ei ole sarnaselt Pärnu maakonna planeeringuga Kaisma männikut enam märgitud väärtuslikuks maastikuks. Põhja-Pärnumaa valla uue üldplaneeringu eelnõu väärtuslike maastike üldistes kaitse- ja kasutustingimustes on välja toodud, et juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimaluse korral säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga. Seega isegi kui Kaisma männik jääks väärtuslikuks maastikuks ka uue üldplaneeringu kohaselt, siis ei välistaks see kaevandamist väärtuslikul maastikul.

2.4.2.4. Kuigi Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 11. augusti 2021. a otsuses nr 40 on märgitud, et Kaisma männik on kohalikele oluline roheala, ei ole vald seda pikemalt avanud. Isegi kui pidada Kaisma männikut kohalikele oluliseks, siis on võimalik kaevandamisloa lõppedes kaevandatud ala korrastada selliselt, et ka tulevikus oleks kohalikele elanikele tagatud kvaliteetne elukeskkond. MaaPS § 84 lõikes 2 sätestatust tulenevalt kaasneb kaevandamisloaga kohustus karjäär korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu. Korrastamisega alustatakse esimesel võimalusel ja paralleelselt kaevandamisega. Ulukiekspertiis toob seonduvalt ala korrastamisega esile, et juhul kui kaevandusala kujundatakse pärast kaevandamist hästi planeerituna veekogude ja teiste elupaigakomponentidega loodusmaastikuks, soodustab see piirkonna elurikkust veelgi ning aitab perspektiivis vähendada Rail Balticu keskkonnamõju.

2.4.2.5. Leevendavad meetmed on välja toodud keskkonnamõjude eksperthinnangus ja ulukiekspertiisis, mistõttu ei pea MKM vajalikuks neid käesolevas korralduses eraldi esitada. Lähtuvalt ulukiekspertiisi soovitusest on loa taotleja vähendanud mäeeraldise pindala 2,37 ha võrra, et tagada loomadele piisavad liikumisteed karjääri ümber. Lisaks on ulukiekspertiis rõhutanud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustöö piirkonnas on lõppenud. Keskkonnaamet saab kaevandamisloa lisatingimusega kaevandamistegevuse kestust piirata.

2.4.3. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 25. aprilli 2022. a arvamus

2.4.3.1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu esitas 25. aprilli 2022. a kirjaga nr 6-2/488-1 seisukoha korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu seisukohad on järgmised:

2.4.3.2. Rail Balticu raudteekoridor lõikab pooleks rohevõrgustiku koridori, mille kaudu liiguvad loomad aktiivselt kaitsealusest Lõo rabast lääne poole Kaisma loodusalale. Leevenduseks plaanitakse ehitada ökodukt. Ulukiekspertiisis on soovitus planeeritavast Sohlu kruusakarjäärist ca 400 m kaugusele planeeritav ökodukt nihutada 200 m lõunasse, mis peaks vähesel määral vähendama kavandatava karjääri käitlemisaegset mõju. Paraku on karjääri planeerimisel jäetud loomade liikumiseks napilt 100-meetrised metsaribad karjäärist nii lõunasse kui ka kirdesse. Kohalikud jahimehed, kes teavad oma jahialal üsna täpselt ulukite liikumisi, on arvamusel, et selline loomade liikumisviis esmalt üle ökodukti ja siis ümber karjääri ei hakka ulukite seisukohalt toimima. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kui karjäärialal raadatakse mets, siis sellega seoses tekib karjääriga külgnevatel aladel tuulemurru risk ja on võimalus, et loomade liikumiseks mõeldud metsaribad jäävad veelgi kitsamaks.

2.4.3.3. Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandes14 on üheks oluliseks sisendiks välja töötatud leevendavad meetmed loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks. Need teemad on otseselt seotud rohelise võrgustikuga. Roheline võrgustik ehk rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse. Rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vajalik tagada rohevõrgu ökoloogiline sidusus, et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Oluline on tähelepanu pöörata, et elupaikade sidusus säiliks mõlemale poole raudteed jäävate elupaikade puhul. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta tegi ettepaneku OÜ Rail Baltic Estonia ja sellega ka arvestati:

„Selleks, et tagada ökoduktide toimivus ning tuginedes Rail Balticu projekti keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud järeldustele, teeme ettepaneku üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd. Keskkonnaekspertide ettepanek piiranguvööndis kehtivate piirangute kohta on järgmine:

1) Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatud erandkorras kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Omavalitsus võib loa anda põhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik või on raskendatud taotletava tegevuse läbiviimine.

2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kui metsa uuendamisel ei taga teised uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa säilimist ja arengut ökodukti kasutavatele liikidele sobivas seisundis. Näiteks võib kohalik omavalitsus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie paremini. Raie lubamisel tuleb arvestada, et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid.

3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile.

4) Keelatud on maavarade kaevandamine.“

2.4.3.4. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmis15 lk 110 on arvestatud osaühingu Eesti Killustik ettepanekuga taotletava Sohlu kruusakarjääri kaasamiseks nimetatud KMH programmi. Vastus ettepanekule: „Arvestatakse lähtudes KMH eesmärgist ja ülesannetest. Sohlu kruusamaardla lisatakse KMH programmi peatükis 5.4 toodud lähimate maardlate loetelusse ning sellega arvestatakse võimaliku koosmõju hindamisel.“. KMH aruande eelnõus Sohlu karjääris kaevandamise ja Rail Balticu ehitamise koosmõju hinnatud ei ole.

2.4.3.5. Korralduse eelnõus ei ole arvestatud ulukiekspertiisis kaevandustegevuse ajalise piiranguga, kus on öeldud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustööd piirkonnas on lõppenud. Jätkuv kaevandustegevus häiriks oluliselt rohekoridori toimimist, arvestades asjaolu, et sihtliikide hulgas on mitmeid liike, kes inimesi pelgavad (hunt, ilves, karu, põder, metsis jt). Sellega peetakse silmas, et karjäär oleks seotud vaid Rail Balticu ehitamiseks vajaliku maavara kaevandamisega, mitte aga korralduse eelnõus toodud riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjektide ehitusega.

2.4.3.6. Kuigi Pärnu maakonna planeeringus ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks, ei ole Kaisma männik kuhugi kadunud erinevalt varem kaitse all olnud Sohlu männist, mida tõesti enam ei ole. Jätkuvalt on aga alles ca 8 ha üle 100 aasta vanust männikut ja umbes sama palju kuusenoorendikku vanuses 9–18 aastat, mis raadatakse lühikese aja jooksul karjäärialal kaevandamisloa saamisel. See männik on olnud pikka aega kohaliku kogukonna rekreatsiooniala, kus toimuvad erinevad koosviibimised, ala kasutatakse aktiivseks puhkuseks ning marja- ja seenemetsana, kuna see on üks väheseid selliseid alasid, mis piirkonnas on. Peale kaevandamist ala küll taastatakse metsamaana, kuid selleks, et seal oleks jälle mets koos sinna juurde kuuluva elurikkusega, kulub aastakümneid.

2.4.3.7. Otstarbekas ja säästlik ning keskkonnahäiringuteta oleks kasutada olemasoleva vana Lelle-Pärnu raudteetammi materjali, mille üks lõik jääb ca 2,5 km kaugusele Rail Balticu trassist ja mida tõenäoliselt edaspidi enam raudteena ei kasutata.

2.4.3.8. On arusaadav, et majanduslikult on kõige odavam saada võimalikud varud raudtee ehitamiseks trassikoridori vahetust lähedusest, kuid kohalik kogukond (külade elanikud, kelle majapidamised jäävad nii Rail Balticu kui ka kavandatava karjääri mõjualasse) ei ole nõus taluma lisaks Rail Balticu ehitamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ka Sohlu karjääris kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

2.4.4. Selgitused Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 25. aprilli 2022. a arvamuse kohta

2.4.4.1. Ulukiekspertiisis on välja toodud lahendused, et tagada planeeritava Sohlu ökodukti ümbritsevas maastikus rohekoridori toimimine. Üheks lahenduseks on välja toodud ökodukti nihutamine 200 m lõunasse ja teiseks lahenduseks kaevandamisala pindala vähendamine kirdest, idast ja lõunast. Keskkonnaamet jõudis 9. detsembri 2020. a kirjas nr DM-109229-11 seisukohale, et otstarbekam lahendus on Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piiride vähendamine vastavalt ulukiekspertiisi joonisele 4. Loa taotleja on sellest lähtuvalt kaevandamisloa taotlust korrigeerinud ja esitas 2. juulil 2021. a Keskkonnaametile muudetud Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse. Ulukiekspertiis märgib, et on selge, et kaevanduse käitlemise ajal ulukite elupaiga kvaliteet karjääri alal ja selle naabruses langeb, kuid vähemalt enamiku tavaliste liikide puhul on võimalik saavutada elupaiga kvaliteedi suhteliselt kiire taastumine pärast kaevandustegevuse lõppu.

2.4.4.2. Keskkonnamõjude eksperthinnangu kohaselt ei lõigata Sohlu kruusakarjääri rajamisega täielikult läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse selle läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Siiski on vajalik rakendada kavandatavas Sohlu kruusakarjääris kaevandamisel järgmisi leevendusmeetmeid, et tagada rohekoridori toimimine:

2.4.4.2.1. osaline karjääri avamine: kavandatava Sohlu kruusakarjääri taotletav kaevandamise loa periood on 10 aastat. Selleks, et vähendada kaevandamisaegset mõju rohelise võrgustiku koridorile, tuleb mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kavandatavad raied tehda etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et minimeerida metsa osakaalu vähenemist. Võimaluse korral tuleks Sohlu kruusakarjäär avada ja korrastada, liikudes edelast kirdesse, et vähendada häiringu kestust ja ruumilist ulatust;

2.4.4.2.2. korrastamine: kavandatava karjääri planeeritud korrastamissuund on metsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. Et vähendada kaevandamisest tingitud häiringu kestust, on oluline alustada karjääri korrastamist jooksvalt esimesel võimalusel ja korrastatud nõlvadele rajada mets;

2.4.4.2.3. pärast karjääri korrastamist ei tohi karjääri nõlvad olla liialt järsud suurulukitele, nõlvade korrastamisel tuleb lähtuda kaevandamisloa taotluses olevast informatsioonist, mille kohaselt ehituskruusa nõlva kalle tuleb rajada suhtega 1:1,4 ja ehitusliiva nõlva kalle tuleb rajada suhtega 1:2.

2.4.4.3. Keskkonnamõjude eksperthinnangu kohaselt on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Balticu raudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. MKM on seisukohal, et leevendusmeetmed ei ole asjakohased VV-lt nõusoleku küsimise puhul, vaid pärast VV tehtud otsust. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, saab Keskkonnaamet leevendusmeetmeid kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramisel arvesse võtta.

2.4.4.4. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu toob välja, et OÜ Rail Baltic Estonia tegi Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta ettepaneku kehtestada üldplaneeringuga ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus mh oleks maavarade kaevandamine keelatud. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta tegi 7. jaanuari 2022. a kirjaga nr 1.10-17/2021/6930-2 ettepaneku ka MKM. Ettepaneku kohaselt tuleb üldplaneeringu eelnõus täpsustada, et suudmeala suurus, milles tuleb välistada maastikku muutvad tegevused, on 500 m iga ökodukti keskkohast. Seega täpsustati ettepanekuga, et ökodukti piiranguvööndi raadiust tuleb arvestada ökodukti keskpunktist. Sellisel viisil mõõtes jääb planeeritav Sohlu karjäär planeeritava Sohlu ökodukti 500 m piiranguvööndist välja. Sama väidab ka keskkonnamõjude eksperthinnang, mille kohaselt planeeritav ökodukt jääb Sohlu kruusakarjäärist ca 500 m kaugusele kagusse. Seega isegi, kui selline piiranguvöönd Põhja-Pärnumaa uue üldplaneeringuga kehtestatakse, siis praeguste teadmiste kohaselt jääb taotletav Sohlu kruusakarjäär sellest piiranguvööndist välja.

2.4.4.5. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on avaldanud arvamust Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi“ ehitusprojekti KMH kohta. MKM on seisukohal, et see arvamus ei ole asjakohane käesoleva korralduse kontekstis, vaid konkreetse KMH protsessis ja see arvamus tuleks esitada KMH läbiviijale Skepast&Puhkim OÜ-le. Teadaolevalt on KMH aruanne veel koostamisel ja kui see avalikustatakse, selgub, kas Sohlu karjääris kaevandamise ja Rail Balticu ehitamise koosmõju on hinnatud või mitte. Juhul, kui seda mõju ei ole hinnatud, saab KMH läbiviijale asjakohase ettepaneku teha.

2.4.4.6. Mis puudutab kaevandamistegevuse ajalist piirangut, siis ulukiekspertiisi kohaselt on Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Balticu ehitustöö piirkonnas on lõppenud. Samale seisukohale on jõudnud ka Keskkonnaamet 15. jaanuari 2021. a kirjas nr DM-109229-14. Samas kirjas märkis Keskkonnaamet, et Keskkonnaamet saab kaevandamisloa lisatingimusega kaevandamistegevuse kestust piirata. Lisaks on loa taotleja nõus siduma kaevandamisloa kehtivusaega Rail Balticu ehituse lõpu ajaga (2030. a). Samuti on korralduses välja toodud riigiteede teehoiukava teedeehitusobjektide periood kuni aastani 2030, mis ühtib Rail Balticu valmimise ajaga.

2.4.4.7. RMK metsatööde kaardi16 järgi kasvab taotletava Sohlu kruusakarjääri alal noor mets, keskealine mets ja küps mets. Raie piirangud alal puuduvad. Ajaloo ja vanuse järgi võib eeldada küpse metsa raiet 10 aasta jooksul. Keskkonnamõjude eksperthinnang soovitab Sohlu kruusakarjääri rajamisel osalist karjääri avamist ja etapiviisilist karjääri korrastamist paralleelselt kaevandamisega. See tähendab, et alal kavandatavad raied tuleb teha etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et minimeerida metsa osakaalu vähenemist, ning korrastama tuleb hakata esimesel võimalusel ja korrastatud nõlvadele istutada mets. Sellisel viisil on võimalik metsa raadamisega kaasnevaid mõjusid minimeerida ja kaevandatud ala korrastada selliselt, et ka tulevikus saaksid kohalikud elanikud seda ala kasutada nii nagu praegu.

2.4.4.8. Seoses Lelle-Pärnu raudteetammi materjali kasutamisega Rail Balticu ehituse tarbeks tuleb märkida, et 2021. a novembris lõppesid Lelle-Pärnu raudtee remonttööd, mis võimaldaks vedada sellel Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale 17. Lisaks Rail Balticu ehitusele saab rekonstrueeritud Lelle-Pärnu raudteelõiku kasutada ka neljarealise Via Baltica ehitamiseks Pärnumaal, samuti Tootsi tuulepargi ehitusmaterjalide veoks. Viimastel aastatel on raudteed aga kasutatud Rail Balticulegi olulise põlevkivi aherainekillustiku veoks Ida-Virumaalt Pärnu kaubajaama. Lelle-Pärnu raudtee remont leevendab oluliselt kogu Pärnu piirkonna teede liikluskoormust ja -ohutust ning vähendab samal ajal maanteetranspordist põhjustatud keskkonnamõju. Kuigi MKM-i teada Lelle-Pärnu raudtee muldkeha materjal ei vasta Rail Balticu raudtee muldkeha ehitamise nõuetele, siis isegi kui see vastaks, ei ole võimalik seda Rail Balticu trassi ehitusel kasutada, sest Lelle-Pärnu 1520 mm raudteelõik on Rail Balticu ehitamise ajal aktiivselt kasutusel ehitusmaterjalide veoks.

2.4.4.9. Sohlu karjääris kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõjude eksperthinnangus. Selle kohaselt jääb karjäärist 500 m raadiusesse neli majapidamist. Kuna Sohlu kruusakarjääris asub kogu kaevandatav varu põhjaveetasemest kõrgemal, siis veealandust ei kasutata ning veerežiimi ei mõjutata. Olulisemateks kaevandamise käigus tekkivateks mõjuteguriteks võib pidada välisõhuga seotud tegureid. Kaevandamise käigus tekib tolmu, kuid mille ülenormatiivsed tasemed jäävad mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse. Müra tekib toodangu väljamisel ja transpordil. Ülenormatiivsed müratasemed jäävad mäeeraldise, selle teenindusmaa ja väljaveotee piiresse. Siiski soovitab keskkonnamõjude eksperthinnang tolmu ja müra vähendamiseks kasutada leevendusmeetmeid, mille rakendamisel on võimalik kaevandamise keskkonnamõju veelgi vähendada. Nagu eelnevalt märgitud, saab Keskkonnaamet leevendusmeetmeid kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramisel arvesse võtta.

 

3. RIIGI HUVI EHITUSKRUUSA JA EHITUSLIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS SOHLU KRUUSAKARJÄÄRIS

 

3.1. Õigusnormid

3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.

3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.

3.1.4. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

 

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel.

3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.

3.2.7. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

 

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus ehituskruusa ja ehitusliiva kasutusele võtmiseks Sohlu kruusakarjääris

3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–203018) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.

3.3.2. EGT koostas 2020. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas19 (edaspidi EGT Pärnumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni aastani 2050. EGT Pärnumaa uurimistöö toob välja, et arvestades raudteetaristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre.

3.3.3. EGT Pärnumaa uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda.

3.3.4. Kuna planeeritav Sohlu kruusakarjäär asub Põhja-Pärnumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas20 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe.

3.3.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse AS 2017. a valminud „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus“21 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii väikese kui ka suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. Kui lisada veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline.

3.3.6. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu22 tulemuste kohaselt on Sohlu kruusakarjääris maavara keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus 4,4% ning filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,1–0,3 m/ööp (keskmiselt 0,2 m/ööp). Maavara vastab kvaliteedilt nii ehituskruusale kui ka ehitusliivale esitavatele nõuetele. Kruusa ja kruusast valmistatud killustikku võib kasutada ehitussegude valmistamiseks ja teede ehituses. Materjal on sobilik ka purukruusa tootmiseks, mida saab kasutada tee nii alus- ja katendikihtides kui ka kruusateede hooldamiseks. Liiva võib kasutada valikuliselt nii ehitussegude valmistamiseks ja teedeehituses kui ka täitematerjalina. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“23. 17. detsembril 2018. a võeti vastu uus ajakohastatud määrus24, millega ühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega.

3.3.7. Teede Tehnokeskuse uuring jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii väikese kui ka suure savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonnas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2018. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus kruusakarjääri maavaras alla 8%. Seega on Sohlu kruusakarjääri maavara sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehituses.

3.3.8. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade materjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m3 ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m3. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 5 miljonit m3 ja RMK hinnangul vajadus RMK objektidel ca 0,372 miljonit m3. Seega on Pärnu maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 11 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 1,23 miljonit m3. Transpordiameti hinnangul on Raplamaal aastateks 2022–2030 liiva ja kruusa vajadus riigiteedel ca 2,8 miljonit m3. Seega on Rapla maakonnas liiva ja kruusa vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 6 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 0,667 miljonit m3. Tuleb märkida, et nõudluses ei ole arvestatud erasektori ja kohalike omavalitsuste vajadusi, mistõttu on kogunõudlus veelgi suurem.

3.3.9. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemal asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisest ca 40 m kaugusele. See tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine võimaldab ehitada Rail Balticu raudteed ja selle teenindusteid minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga.

3.3.10. Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2 teelõikude Konuvere–Jädivere, Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloa andmisel tekib võimalus kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka Rail Balticu kohalike jaamade Järvakandi, Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede ja parklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi–Kergu ning Pärnu-Jaagupi–Kalli tee rekonstrueerimiseks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu kruusakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus.

3.3.11. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas Vändra metskond 48 kinnistul. Taotletavat ala katab enamasti metsamaa, ca 5,2 hektaril on mets raiutud. Planeeritaval karjäärialal asub Kaisma männik, mis on hetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik. Ala edelaosas ca 0,2 ha pindalal on varem kruusa kaevandatud, karjääri sügavus on ca 2 m. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänenurka läbib 15 m pikkuse lõigu ulatuses metsatee nr 2760144 Männiku–Reinu tee. RMK on andnud kaevandamiseks tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt on nimetatud teelõik võimalik tulevikus vajaduse korral ümber suunata või jääb teealune liivavaru väljamata, ent seda saab otsustada ja planeerida kaevandamisloa andmise ning kaevandamise projekti koostamise käigus. Riigitee nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldisest ning selle teenindusmaast 30 m kaugusele. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele. Sohlu kruusakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim suurem asula on Järvakandi alevik, mis asub karjäärist linnulennult ca 7,5 km kaugusel põhja suunas. Lähim küla on Kaisma küla, mis jääb ca 400 m kaugusele edela suunda. Kaisma küla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2022. a on 120. Lähimad majapidamised asuvad karjäärist ca 25 m kaugusel läänes Reinu kinnistul (katastritunnus 27601:003:0171) ja ca 175 m kaugusel põhja suunas Sepa kinnistul (katastritunnus 27601:001:0105). Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Reinu ja Sepa kinnistu omanike nõusolekud Sohlu kruusakarjääris kaevandamiseks. Alast ca 40 m põhjas asub maaparandussüsteem, mille kood maaparandussüsteemide registris on 5111340020040001. Taotletavast karjäärist ca 300 m kaugusel kagus asub kaitstav looduse üksikobjekt Sohlu rändrahn (keskkonnaregistri kood KLO4001263) 50 m raadiusega piiranguvööndiga ja ca 500 m kaugusel idas asub Taarikõnnu looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000058). Taotletavast karjäärist ca 120 m kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP206219 ja ca 350 m kaugusel kagus vääriselupaik VEP204995. Sohlu kruusakarjäär ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu taotletav ala Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal.

3.3.12. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on otsuse tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 279 804 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 821 456 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele25. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu.

3.3.13. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas.

 

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Sohlu kruusamaardla Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

 

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

 

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks osaühingule Eesti Killustik, Põhja-Pärnumaa vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

 

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

2 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf

3 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

4 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud

5 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b6cdea39-c795-4b7f-aec4-c097ff0a1369

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042020011

7 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf

8 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf

9 https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad

10 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333

11 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

12 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Maardlad/Maardlate-kaardirakenduse-kirjeldus-p163.html

13 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

14 https://rbestonia.ee/dokument/rail-baltic-maakonnaplaneeringute-heakskiidetud-ksh-aruanne/

15 https://www.ttja.ee/eraklient/rail-baltic/avalikud-teated/raplamaa#teade-rail-balticu-r

16 https://rmk.ee/metsatoode-kaart

17 https://majandus.postimees.ee/7383240/lelle-parnu-raudtee-sai-kaubaveoks-korda

18 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava

19 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9333

20 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

21 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf

22 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8987. https://fond.egt.ee/fond/egf/8987  

23 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848

24 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks".https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016

25 Kaevandamisõiguse tasu arvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json