Teksti suurus:

Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 94, 1610

Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine

Vastu võetud 15.12.1994 nr 462

(õ) 9.09.2008 18:45

Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõigetele 2, 3 ja 5, paragrahvi 21 lõigetele 4 ja 6, paragrahvi 22 lõigetele 1 ja 5 ning paragrahvi 23 lõigetele 1 ja 5 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) "Loodusobjekti kaitse alla võtmise kord" (juurde lisatud);

2) II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjad (juurde lisatud).

2. Keskkonnaministril kehtestada teaduslikeks või õppe-kasvatuslikeks töödeks kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide, kivististe ja mineraalidega, samuti nendega sooritatavate tehingute reguleerimiseks erilubade väljaandmise kord.

Peaminister Andres TARAND

Keskonnaminister Vootele HANSEN

Riigisekretär Ülo KAEVATS






Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462

Loodusobjekti kaitse alla võtmise kord

1. Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, II kategooria taime-, seene- ja loomaliigid, kivistised ning mineraalid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul.

2. Looduse üksikobjektid, samuti III kategooria taime-, seene- ja loomaliigid, kivistised ning mineraalid võtab kaitse alla keskkonnaminister.

3. Loodusobjekti kaitse alla võtmise aluseks on sellekohane kirjalik taotlus keskkonnaministrile.

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

4. Kaitseala moodustamise või looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama:

1) looduskaitse alla võtmise põhjenduse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvile 3;

2) objekti asukoha ja piiride kirjelduse;

3) ettepaneku objekti tüübi kohta;

4) ettepaneku objektil rakendatavate piirangute kohta, vajaduse korral koos vöönditeks jaotamisega;

5) kaitseala piiresse jääva või looduse üksikobjekti sisaldava kinnistu omaniku, omavalitsuse ja maavalitsuse arvamused vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikele 3;

6) ettepaneku kaitstava loodusobjekti valitseja määramiseks vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 6 lõikele 1.

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

5. Keskkonnaministeerium tellib teadlasi ja üldsust esindavate organisatsioonide või üksikisikute käest eksperdiarvamused objekti looduskaitse alla võtmise otstarbekuse kohta, vajaduse korral ka objekti kaitse alla võtmisega kaasnevad majanduslikud kaalutlused.

6. Enne otsustamist tutvustatakse ettepanekut Keskkonnaministeeriumi nõukogule, kutsudes arutelu juurde ka oma arvamust avaldanud isikuid.

7. Keskkonnaministeerium tagab objekti plaanitava kaitse alla võtmise avalikustamise ning teatab lõppotsusest 4 kuu jooksul, arvates avalduse saamisest.

8. Kaitseala moodustamise otsusega kinnitatakse:

1) kaitseala tüüp;

2) kaitseala piirid koos vöönditeks jaotamisega;

3) kaitseala kaitse-eeskirjad;

4) kaitseala valitseja.

9. Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega kinnitatakse:

1) kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide nimekiri;

2) looduse üksikobjekti kaitse-eeskiri, kui see erineb kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 13 määratust;

3) looduse üksikobjekti valitseja.

10. Kaitse alla võetava taime-, seene- ja loomaliigi ning kivistise ja mineraali kaitse alla võtmise otsusega kinnitatakse kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalide nimekiri.

11. Kaitstavate loodusobjektide seadusega I kategooriasse määratud kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel:

1) moodustab maavalitsus vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 21 lõikele 6 kaheks kuuks ajutise kaitseala;

2) hiljemalt 10 päeva jooksul otsuse tegemisest tuleb maavalitsusel esitada Keskkonnaministeeriumile sellekohane kirjalik taotlus uue kaitseala moodustamiseks;

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

3) pärast taotluse kiirendatud korras läbivaatamist teatab Keskkonnaministeerium maavalitsusele vastuvõetud otsusest hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest;

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

4) kaitseala moodustamisest loobumisel hüvitab maaomanikule või valdajale reaalselt tekitatud kahju riik Keskkonnaministeeriumi taotlusel.

12. Käesolev kord kehtib uute loodusobjektide kaitse alla võtmisel alates 1. jaanuarist 1995. a.

13. Enne kaitstavate loodusobjektide seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitseala nimetatud seadusega ettenähtud kaitse-eeskirja kinnitab ning kaitseala valitseja määrab Vabariigi Valitsus.

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

14. Enne kaitstavate loodusobjektide seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjekti nimetatud seadusega ettenähtud kaitse-eeskirja kinnitab ning objekti valitseja määrab keskkonnaminister.

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)

15. Taime-, seene- või loomaliigi, kivistise või mineraali kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama:

1) looduskaitse alla võtmise põhjenduse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvile 3;

2) ettepaneku kaitsekategooria kohta.

(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)



                                               Kinnitatud
                                      Vabariigi Valitsuse 
                                   15. detsembri 1994. a. 
                                        määrusega nr. 462
 
            II kategooria kaitsealused taimeliigid
 
SÕNAJALGTAIMED Pteridophyta
 
Sugukond kollalised Lycopodiaceae
     harilik sookold     Lycopodiella inundata
 
Sugukond selaginellilised Selaginellaceae
     koldjas selaginell       Selaginella selaginoides
 
Sugukond lahnarohulised  Isoetaceae
     järv-lahnarohi      Isoetes lacustris
 
Sugukond osjalised  Equisetaceae
     vitsosi        Equisetum * moorei
     alssosi        Equisetum scirpoides
 
Sugukond maokeelelised Ophioglossaceae
     kummeli-võtmehein        Botrychium multifidum
 
Sugukond raunjalalised Aspleniaceae
     müür-raunjalg       Asplenium ruta-muraria
     pruun raunjalg      Asplenium trichomanes
 
Sugukond sõnajalalised Aspidiaceae
     paas-kolmissõnajalg      Gymnocarpium robertianum
 
 
PALJASSEEMNETAIMED  Gymnospermae
 
Sugukond jugapuulised Taxaceae
     harilik jugapuu     Taxus baccata
 
 
KATTESEEMNETAIMED   Angiospermae
 
Sugukond tulikalised Ranunculaceae
     villtulikas         Ranunculus lanuginosus
     salutulikas         Ranunculus nemorosus
 
Sugukond vesiroosilised Nymphaeaceae
     väike vesikupp      Nuphar pumila
 
Sugukond paksulehelised  Crassulaceae
     võsu-liivsibul      Jovibarba sobolifera
 
Sugukond kivirikulised Saxifragaceae
     püstkivirik         Saxifraga adscendens
     kollane kivirik     Saxifraga hirculus
 
Sugukond roosõielised Rosaceae
     laukapuu            Prunus spinosa
     mesimurakas         Rubus arcticus
     tuhkpihlakas        Sorbus rupicola
 
Sugukond liblikõielised Fabaceae
     veripunane koldrohi      Anthyllis coccinea
     liiv-hundihammas         Astragalus arenarius
     mägi-seahernes      Lathyrus montanus
     must seahernes      Lathyrus niger
     liiv-esparsett      Onobrychis arenaria
     karvane lipphernes       Oxytropis pilosa
     alpi ristik         Trifolium alpestre
     lamav ristik        Trifolium campestre
     püstine hiirehernes      Vicia cassubica
     väikeseõieline hiirehernes    Vicia lathyroides
     peenelehine hiirehernes  Vicia tenuifolia
 
Sugukond kurerehalised Geraniaceae
     läikiv kurereha     Geranium lucidum
 
Sugukond pajulillelised Onagraceae
     pori-nõiakold       Circaea lutetiana
 
Sugukond vesikuuselised  Haloragaceae
     vahelduvaõieline vesikuusk    Myriophyllum alterniflorum
 
Sugukond kikkapuulised Celastraceae
     harilik kikkapuu         Euonymus europeus
 
Sugukond araalialised  Araliaceae
     harilik luuderohi        Hedera helix
 
Sugukond sarikalised Apiaceae
     oja-haneputk        Berula erecta
     peen jänesekõrv     Bupleurum tenuissimum
     uimastav varesputk       Chaerophyllum temulum
     rand-ogaputk        Eryngium maritimum
     loim-vesipaunikas        Hydrocotyle vulgaris
     ahtalehine kareputk      Laserpitium prutenicum
     mägi-piimputk       Peucedanum oreoselinum
     austria roidputk    Pleurospermum austriacum
 
Sugukond madaralised Rubiaceae
     kevad-ristmadar     Cruciata glabra 
 
Sugukond uniohakalised Dipsacaceae
     tui-tähtpea         Scabiosa columbaria
 
Sugukond emajuurelised Gentianaceae
     sinine emajuur      Gentiana pneumonanthe
 
Sugukond angervarrelised Asclepiadaceae
     lood-angervars      Vincetoxicum hirundinaria
 
Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
     saaremaa robirohi        Rhinanthus osiliensis
 
Sugukond vesihernelised Lentibulariaceae
     alpi võipätakas     Pinguicula alpina
 
Sugukond huulõielised Lamiaceae
     roomav akakapsas         Ajuga reptans
     sile tondipea       Dracocephalum ruyschiana
 
Sugukond magunalised Papaveraceae 
     vahelmine lõokannus      Corydalis intermedia
 
Sugukond ristõielised Brassicaceae
     gmelini kilbirohi        Alyssum gmelinii
     kare jürilill       Cardamine hirsuta
     taani merisalat     Cochlearia danica
     müürkevadik         Draba muralis
     kaljukress          Hornungia petraea
     alpi litterhein     Thlaspi alpestre
 
Sugukond kannikeselised  Violaceae
     kõrge kannike       Viola elatior
     padukannike         Viola selkirkii
 
Sugukond lobeelialised Lobeliaceae
     vesilobeelia        Lobelia dortmanna
 
Sugukond korvõielised Asteraceae
     meripuju            Artemisia maritima
     kiirjas ruse        Bidens radiata
     pehme koeratubakas       Crepis mollis
     harilik käokuld     Helichrysum arenarium 
     siberi piimikas     Mulgedium sibiricum
     eesti soojumikas         Saussurea esthonica
     värv-paskhein       Serratula tinctoria
 
Sugukond naistepunalised Hypericaceae
     mägi-naistepuna     Hypericum montanum
 
Sugukond nelgilised Caryophyllaceae
     palu-liivkann       Arenaria procera
     madal kadakkaer          Cerastium pumilum
     aasnelk        Dianthus superbus
     ida-võsalill        Moehringia lateriflora
     rand-kesakann       Sagina maritima
     palu-põisrohi       Silene chlorantha
 
Sugukond maltsalised Chenopodiaceae
     hall soolmalts      Halimione pedunculata
     rand-soodahein      Suaeda maritima
 
Sugukond tatralised Polygonaceae
     rand-kirburohi      Polygonum oxyspermum
 
Sugukond nurmenukulised  Primulaceae
     liht-randpung       Samolus valerandi
 
Sugukond pajulised  Salicaceae
     hanepaju            Salix repens
 
Sugukond näkirohulised Najadaceae
     vahelmine näkirohi       Najas marina subsp. intermedia
 
Sugukond liilialised Liliaceae
     nurmlauk            Allium vineale
 
Sugukond loalised   Juncaceae
     nõmmluga            Juncus squarrosus
     tömbiõieline luga        Juncus subnodulosus
 
Sugukond käpalised  Orchidaceae
     püramiidjas koerakäpp    Anacamptis pyramidalis
     valge tolmpea       Cephalanthera longifolia
     punane tolmpea      Cephalanthera rubra
     rohekas õõskeel     Coeloglossum viride
     kõdu-koralljuur     Corallorhiza trifida
     balti sõrmkäpp      Dactylorhiza baltica
     täpiline sõrmkäpp        Dactylorhiza cruenta
     Russowi sõrmkäpp         Dactylorhiza russowii
     lõhnav käoraamat         Gymnadenia odoratissima
     harilik muguljuur        Herminium monorchis
     soohiilakas         Liparis loeselii
     väike käopõll       Listera cordata
     ainulehine sookäpp       Malaxis monophyllos
     harilik sookäpp     Malaxis paludosa
     kärbesõis           Ophrys insectifera
     jumalakäpp          Orchis mascula
     arukäpp             Orchis morio
     tõmmu käpp          Orchis ustulata
 
Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
     randtarn            Carex extensa
     klibutarn           Carex glareosa
     gallia tarn         Carex ligerica
     põhjatarn           Carex mackenziei
     lääne-mõõkrohi      Cladium mariscus
     pruun lõikhein      Cyperus fuscus
     tume nokkhein       Rhynchospora fusca
     mustjas sepsikas         Schoenus nigricans
     juurduv kõrkjas     Scirpus radicans
 
Sugukond kõrrelised Poaceae
     varju-püsikluste    Bromopsis benekenii
     laialehine nestik   Cinna latifolia
     rand-orashein       Elytrigia junceiformis
     mets-aruhein        Festuca altissima
     pehme mesihein      Holcus mollis
     sale haguhein       Koeleria gracilis
     alpi nurmikas       Poa alpina
     siberi koldkaer     Trisetum sibiricum
 
Sugukond lemlelised Lemnaceae
     küürlemmel          Lemna gibba
 
Sugukond jõgitakjalised Sparganiaceae
     lamedalehine jõgitakjas  Sparganium angustifolium
     ujuv jõgitakjas     Sparganium gramineum
 
 
SAMMALTAIMED   Bryota
     väike ebatähtlehik       Anastrophyllum hellerianum
     kolmehõlmaline batsaania      Bazzania trilobata
     Corda porella       Porella cordeana
     Lindbergi turbasammal    Sphagnum lindbergii
     kivi-lõhiskupar     Andreaea rupestris
     roheline hiidkupar       Buxbaumia viridis
     allika vesitiivik   Octodiceras fontanum
     roheline kaksikhammas    Dicranum viride
     Blytti tõmmuhammas       Kiaeria blyttii
     sinisammal          Saelania glaucescens
     meri-lõhistanukas        Schistidium maritimum
     õunjas bartraamia        Bartramia pomiformis
     soomus-vesisammal        Fontinalis squamosa
     vesi-kiilsirbik     Dichelyma falcatum
     sale katiksammal         Pterogonium gracile
     kurdõhik            Neckara crispa
     kähar põõsassammal       Thamnobryum alopecurum
     kurruline tuhmik         Anomodon rugelii
     põhja-roodik        Palustriella decipiens
     vesi-tömptipp       Calliergon megalophyllum
     turd-lühikupar      Brachythecium turgidum
     müür-nokksammal          Rhynchostegium murale
     lainjas põikkupar        Plagiothecium undulatum
 
------
 
                                               Kinnitatud
                                      Vabariigi Valitsuse 
                                   15. detsembri 1994. a. 
                                        määrusega nr. 462
 
 
II kategooria kaitsealused seeneliigid
 
sireli-lambaseenik       Albatrellus syringae
lehise-õõspuravik        Boletinus cavipes
hundiseenik         Boletopsis leucomelaena
punajalg-kivipuravik     Boletus erythropus
fechtneri kivipuravik    Boletus fechtneri
mõru kivipuravik         Boletus radicans
kollane kivipuravik      Boletus suspectus
säärissirmik        Chamaemyces fracidus
liiv-maakeel        Geoglossum arenarium
leht-kobartorik     Grifola frondosa
krookustorik        Hapalopilus croceus
ebe-limanutt        Hygrophorus chrysodon
taigapässik         Inonotopsis subiculosus
tammepässik         Inonotus dryophilus
kuldpiimane riisikas     Lactarius chrysorrheus
roosa riisikas      Lactarius controversus
ripsriisikas        Lactarius mairei
valge sirmik        Macrolepiota nympharum
kellukmürkel        Morchella semilibera
mugultorik          Polyporus tuberaster
kroonliudik         Sacrosphaera crassa
kährikseen          Sparassis crispa
siberi tatik        Suillus sibiricus
sellerheinik        Tricholoma apium
 
------
AVALDATUD :
RT I 1994, 94, 1610
REDAKTSIOON :
VV m 18.06.96 nr.  172 jõust.04.07.96
RT I 1996, 46,  890
 
 
                                           Kinnitatud
                                      Vabariigi Valitsuse 
                                   15. detsembri 1994. a.
                                        määrusega nr. 462
 
 
II kategooria kaitsealused loomaliigid
 
 
SELGROOTUD
 
Klass: kaanid Hirudinea
     Selts: lõugkaanilised Gnathobdellae
          apteegikaan         Hirudo medicinalis
SELGROOGSED
 
Klass: luukalad Osteichtyes
     Selts: tuuralised Acipenseriformes
          atlandi tuur        Acipenser sturio
     Selts: sägalased Siluriformes
          säga           Silurus glanis
 
Klass: kahepaiksed Amphibia
     Selts: sabakonnalised Caudata
          harivesilik         Triturus cristatus
     Selts: päriskonnalised Anura
          juttselg-kärnkonn        Bufo calamita
          rohekärnkonn        Bufo viridis
          mudakonn            Pelobates fuscus
 
Klass: roomajad Reptilia
     Selts: soomuselised Squamata
          kivisisalik         Lacerta agilis
 
Klass: linnud Aves
     Selts: kaurilised Gaviiformes
          järvekaur           Gavia arctica
     Selts: pütilised Podicipediformes
          hallpõsk-pütt       Podiceps griseigena
          sarvikpütt          Podiceps auritus
     Selts: toonekurelised Ciconiformes
          hüüp           Botaurus stellaris
          valge-toonekurg     Ciconia ciconia
     Selts: hanelised Anseriformes
          väikeluik           Cygnus columbianus
          laululuik           Cygnus cygnus
          väike-laukhani      Anser erytropus
     (VV m 18.06.96 nr.  172 jõust.04.07.96)
     Selts: haukalised   Accipitriformes
          välja-loorkull      Circus cyaneus
          soo-loorkull        Circus pygargus
          väike-konnakotkas        Aquila pomarina
          suur-konnakotkas         Aquila clanga
          väikepistrik        Falco columbarius
     Selts: kanalised Galliformes
          metsis         Tetrao urogallus
     Selts: kurelised Gruiformes
          sookurg             Grus grus
          täpikhuik           Porzana porzana
          väikehuik           Porzana parva
          rukkirääk           Crex crex
     Selts: kurvitsalised Charadriiformes
          naaskelnokk         Recurvirostra avosetta
          balti risla         Calidris alpina schiinzii
          mudanepp            Lymnocryptes minimus
          rohunepp            Gallinago media
          tõmmukajakas        Larus fuscus
          räusktiir e. räusk       Sterna caspia
          tutt-tiir      Sterna sandvicensis
          krüüsel        Cepphus grylle
     Selts: tuvilised Columbiformes
          õõnetuvi            Columba oenas
     Selts: kakulised Strigiformes
          kassikakk           Bubo bubo
     Selts: siniraalised Coraciiformes
          jäälind        Alcedo atthis
          siniraag       Coracias garrulus
     Selts: rähnilised Piciformes
          valgeselg-kirjurähn      Dendrocopos leucotos
          kolmvarvas-rähn          Picoides tridactylus
     Selts: värvulised   Passeriformes
          nõmmekiur           Anthus campestris
          vesipapp            Cinclus cinclus
          sinirind       Luscinia svecica
 
Klass: imetajad Mammalia
     Selts: käsitiivalised Chiroptera
          veelendlane         Myotis daubentoni
          tiigilendlane       Myotis dasycneme
          tõmmulendlane       Myotis brandtii
          habelendlane        Myotis mystacinus
          nattereri lendlane       Myotis nattereri
          suurkõrv            Plecotus auritus
          suurvidevlane       Nyctalus noctula
          kääbus-nahkhiir     Pipistrellus pipistrellus
          pargi-nahkhiir      Pipistrellus nathusii
          suur-nahkhiir       Vespertilio murinus
          põhja-nahkhiir      Eptesicus nilssoni
     Selts: närilisedRodentia
          pähklinäpp          Muscardinus avellanarius
          lagrits        Eliomys quercinus
     Selts: loivalisedPinnipedia
          hallhüljes          Halichoerus grypus
          viigerhüljes        Pusa hispida
 
------
                                               Kinnitatud
                                      Vabariigi Valitsuse
                                   15. detsembri 1994. a.
                                        määrusega nr. 462
 
 
II kategooria kaitsealused kivistised
 
Käsijalgsed Brachiopoda
              Dicoelosia anticipata
              Costistricklandia lirata
 
Käsnad      Spongia
              Clathrodictyon regulare
              Plectrostroma schmidti
 
Korallid    Anthozoa
              Mesofavosites dualis
 
Okasnahksed Echinodermata
              Bothriocidaris pahleni

              Bothriocidaris eichwaldi
              Bothriocidaris parvus
              Bothriocidaris globulus
 
Selgroogsed Vertebrata
              Phlebolepis elegans




Õiend

Lisatud avaldamisandmed.