Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine
Vastu võetud 15.12.1994 nr 462
Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõigetele 2, 3 ja 5, paragrahvi 21 lõigetele 4 ja 6, paragrahvi 22 lõigetele 1 ja 5 ning paragrahvi 23 lõigetele 1 ja 5 Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) "Loodusobjekti kaitse alla võtmise kord" (juurde lisatud);
2) II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjad (juurde lisatud).
2. Keskkonnaministril kehtestada teaduslikeks või õppe-kasvatuslikeks töödeks kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide, kivististe ja mineraalidega, samuti nendega sooritatavate tehingute reguleerimiseks erilubade väljaandmise kord.
Peaminister Andres TARAND
Keskonnaminister Vootele HANSEN
Riigisekretär Ülo KAEVATS
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462
Loodusobjekti kaitse alla võtmise kord
1. Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, II kategooria taime-, seene- ja loomaliigid, kivistised ning mineraalid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul.
2. Looduse üksikobjektid, samuti III kategooria taime-, seene- ja loomaliigid, kivistised ning mineraalid võtab kaitse alla keskkonnaminister.
3. Loodusobjekti kaitse alla võtmise aluseks on sellekohane kirjalik taotlus keskkonnaministrile.
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
4. Kaitseala moodustamise või looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama:
1) looduskaitse alla võtmise põhjenduse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvile 3;
2) objekti asukoha ja piiride kirjelduse;
3) ettepaneku objekti tüübi kohta;
4) ettepaneku objektil rakendatavate piirangute kohta, vajaduse korral koos vöönditeks jaotamisega;
5) kaitseala piiresse jääva või looduse üksikobjekti sisaldava kinnistu omaniku, omavalitsuse ja maavalitsuse arvamused vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikele 3;
6) ettepaneku kaitstava loodusobjekti valitseja määramiseks vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 6 lõikele 1.
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
5. Keskkonnaministeerium tellib teadlasi ja üldsust esindavate organisatsioonide või üksikisikute käest eksperdiarvamused objekti looduskaitse alla võtmise otstarbekuse kohta, vajaduse korral ka objekti kaitse alla võtmisega kaasnevad majanduslikud kaalutlused.
6. Enne otsustamist tutvustatakse ettepanekut Keskkonnaministeeriumi nõukogule, kutsudes arutelu juurde ka oma arvamust avaldanud isikuid.
7. Keskkonnaministeerium tagab objekti plaanitava kaitse alla võtmise avalikustamise ning teatab lõppotsusest 4 kuu jooksul, arvates avalduse saamisest.
8. Kaitseala moodustamise otsusega kinnitatakse:
1) kaitseala tüüp;
2) kaitseala piirid koos vöönditeks jaotamisega;
3) kaitseala kaitse-eeskirjad;
4) kaitseala valitseja.
9. Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega kinnitatakse:
1) kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide nimekiri;
2) looduse üksikobjekti kaitse-eeskiri, kui see erineb kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 13 määratust;
3) looduse üksikobjekti valitseja.
10. Kaitse alla võetava taime-, seene- ja loomaliigi ning kivistise ja mineraali kaitse alla võtmise otsusega kinnitatakse kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalide nimekiri.
11. Kaitstavate loodusobjektide seadusega I kategooriasse määratud kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel:
1) moodustab maavalitsus vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 21 lõikele 6 kaheks kuuks ajutise kaitseala;
2) hiljemalt 10 päeva jooksul otsuse tegemisest tuleb maavalitsusel esitada Keskkonnaministeeriumile sellekohane kirjalik taotlus uue kaitseala moodustamiseks;
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
3) pärast taotluse kiirendatud korras läbivaatamist teatab Keskkonnaministeerium maavalitsusele vastuvõetud otsusest hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest;
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
4) kaitseala moodustamisest loobumisel hüvitab maaomanikule või valdajale reaalselt tekitatud kahju riik Keskkonnaministeeriumi taotlusel.
12. Käesolev kord kehtib uute loodusobjektide kaitse alla võtmisel alates 1. jaanuarist 1995. a.
13. Enne kaitstavate loodusobjektide seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitseala nimetatud seadusega ettenähtud kaitse-eeskirja kinnitab ning kaitseala valitseja määrab Vabariigi Valitsus.
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
14. Enne kaitstavate loodusobjektide seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjekti nimetatud seadusega ettenähtud kaitse-eeskirja kinnitab ning objekti valitseja määrab keskkonnaminister.
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
15. Taime-, seene- või loomaliigi, kivistise või mineraali kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama:
1) looduskaitse alla võtmise põhjenduse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvile 3;
2) ettepaneku kaitsekategooria kohta.
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462
II kategooria kaitsealused taimeliigid
SÕNAJALGTAIMED Pteridophyta
Sugukond kollalised Lycopodiaceae
harilik sookold Lycopodiella inundata
Sugukond selaginellilised Selaginellaceae
koldjas selaginell Selaginella selaginoides
Sugukond lahnarohulised Isoetaceae
järv-lahnarohi Isoetes lacustris
Sugukond osjalised Equisetaceae
vitsosi Equisetum * moorei
alssosi Equisetum scirpoides
Sugukond maokeelelised Ophioglossaceae
kummeli-võtmehein Botrychium multifidum
Sugukond raunjalalised Aspleniaceae
müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria
pruun raunjalg Asplenium trichomanes
Sugukond sõnajalalised Aspidiaceae
paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum
PALJASSEEMNETAIMED Gymnospermae
Sugukond jugapuulised Taxaceae
harilik jugapuu Taxus baccata
KATTESEEMNETAIMED Angiospermae
Sugukond tulikalised Ranunculaceae
villtulikas Ranunculus lanuginosus
salutulikas Ranunculus nemorosus
Sugukond vesiroosilised Nymphaeaceae
väike vesikupp Nuphar pumila
Sugukond paksulehelised Crassulaceae
võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera
Sugukond kivirikulised Saxifragaceae
püstkivirik Saxifraga adscendens
kollane kivirik Saxifraga hirculus
Sugukond roosõielised Rosaceae
laukapuu Prunus spinosa
mesimurakas Rubus arcticus
tuhkpihlakas Sorbus rupicola
Sugukond liblikõielised Fabaceae
veripunane koldrohi Anthyllis coccinea
liiv-hundihammas Astragalus arenarius
mägi-seahernes Lathyrus montanus
must seahernes Lathyrus niger
liiv-esparsett Onobrychis arenaria
karvane lipphernes Oxytropis pilosa
alpi ristik Trifolium alpestre
lamav ristik Trifolium campestre
püstine hiirehernes Vicia cassubica
väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides
peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia
Sugukond kurerehalised Geraniaceae
läikiv kurereha Geranium lucidum
Sugukond pajulillelised Onagraceae
pori-nõiakold Circaea lutetiana
Sugukond vesikuuselised Haloragaceae
vahelduvaõieline vesikuusk Myriophyllum alterniflorum
Sugukond kikkapuulised Celastraceae
harilik kikkapuu Euonymus europeus
Sugukond araalialised Araliaceae
harilik luuderohi Hedera helix
Sugukond sarikalised Apiaceae
oja-haneputk Berula erecta
peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum
uimastav varesputk Chaerophyllum temulum
rand-ogaputk Eryngium maritimum
loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris
ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum
mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum
austria roidputk Pleurospermum austriacum
Sugukond madaralised Rubiaceae
kevad-ristmadar Cruciata glabra
Sugukond uniohakalised Dipsacaceae
tui-tähtpea Scabiosa columbaria
Sugukond emajuurelised Gentianaceae
sinine emajuur Gentiana pneumonanthe
Sugukond angervarrelised Asclepiadaceae
lood-angervars Vincetoxicum hirundinaria
Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis
Sugukond vesihernelised Lentibulariaceae
alpi võipätakas Pinguicula alpina
Sugukond huulõielised Lamiaceae
roomav akakapsas Ajuga reptans
sile tondipea Dracocephalum ruyschiana
Sugukond magunalised Papaveraceae
vahelmine lõokannus Corydalis intermedia
Sugukond ristõielised Brassicaceae
gmelini kilbirohi Alyssum gmelinii
kare jürilill Cardamine hirsuta
taani merisalat Cochlearia danica
müürkevadik Draba muralis
kaljukress Hornungia petraea
alpi litterhein Thlaspi alpestre
Sugukond kannikeselised Violaceae
kõrge kannike Viola elatior
padukannike Viola selkirkii
Sugukond lobeelialised Lobeliaceae
vesilobeelia Lobelia dortmanna
Sugukond korvõielised Asteraceae
meripuju Artemisia maritima
kiirjas ruse Bidens radiata
pehme koeratubakas Crepis mollis
harilik käokuld Helichrysum arenarium
siberi piimikas Mulgedium sibiricum
eesti soojumikas Saussurea esthonica
värv-paskhein Serratula tinctoria
Sugukond naistepunalised Hypericaceae
mägi-naistepuna Hypericum montanum
Sugukond nelgilised Caryophyllaceae
palu-liivkann Arenaria procera
madal kadakkaer Cerastium pumilum
aasnelk Dianthus superbus
ida-võsalill Moehringia lateriflora
rand-kesakann Sagina maritima
palu-põisrohi Silene chlorantha
Sugukond maltsalised Chenopodiaceae
hall soolmalts Halimione pedunculata
rand-soodahein Suaeda maritima
Sugukond tatralised Polygonaceae
rand-kirburohi Polygonum oxyspermum
Sugukond nurmenukulised Primulaceae
liht-randpung Samolus valerandi
Sugukond pajulised Salicaceae
hanepaju Salix repens
Sugukond näkirohulised Najadaceae
vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia
Sugukond liilialised Liliaceae
nurmlauk Allium vineale
Sugukond loalised Juncaceae
nõmmluga Juncus squarrosus
tömbiõieline luga Juncus subnodulosus
Sugukond käpalised Orchidaceae
püramiidjas koerakäpp Anacamptis pyramidalis
valge tolmpea Cephalanthera longifolia
punane tolmpea Cephalanthera rubra
rohekas õõskeel Coeloglossum viride
kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida
balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica
täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta
Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii
lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima
harilik muguljuur Herminium monorchis
soohiilakas Liparis loeselii
väike käopõll Listera cordata
ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos
harilik sookäpp Malaxis paludosa
kärbesõis Ophrys insectifera
jumalakäpp Orchis mascula
arukäpp Orchis morio
tõmmu käpp Orchis ustulata
Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
randtarn Carex extensa
klibutarn Carex glareosa
gallia tarn Carex ligerica
põhjatarn Carex mackenziei
lääne-mõõkrohi Cladium mariscus
pruun lõikhein Cyperus fuscus
tume nokkhein Rhynchospora fusca
mustjas sepsikas Schoenus nigricans
juurduv kõrkjas Scirpus radicans
Sugukond kõrrelised Poaceae
varju-püsikluste Bromopsis benekenii
laialehine nestik Cinna latifolia
rand-orashein Elytrigia junceiformis
mets-aruhein Festuca altissima
pehme mesihein Holcus mollis
sale haguhein Koeleria gracilis
alpi nurmikas Poa alpina
siberi koldkaer Trisetum sibiricum
Sugukond lemlelised Lemnaceae
küürlemmel Lemna gibba
Sugukond jõgitakjalised Sparganiaceae
lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium
ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum
SAMMALTAIMED Bryota
väike ebatähtlehik Anastrophyllum hellerianum
kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata
Corda porella Porella cordeana
Lindbergi turbasammal Sphagnum lindbergii
kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris
roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
allika vesitiivik Octodiceras fontanum
roheline kaksikhammas Dicranum viride
Blytti tõmmuhammas Kiaeria blyttii
sinisammal Saelania glaucescens
meri-lõhistanukas Schistidium maritimum
õunjas bartraamia Bartramia pomiformis
soomus-vesisammal Fontinalis squamosa
vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum
sale katiksammal Pterogonium gracile
kurdõhik Neckara crispa
kähar põõsassammal Thamnobryum alopecurum
kurruline tuhmik Anomodon rugelii
põhja-roodik Palustriella decipiens
vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum
turd-lühikupar Brachythecium turgidum
müür-nokksammal Rhynchostegium murale
lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum
------
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462
II kategooria kaitsealused seeneliigid
sireli-lambaseenik Albatrellus syringae
lehise-õõspuravik Boletinus cavipes
hundiseenik Boletopsis leucomelaena
punajalg-kivipuravik Boletus erythropus
fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri
mõru kivipuravik Boletus radicans
kollane kivipuravik Boletus suspectus
säärissirmik Chamaemyces fracidus
liiv-maakeel Geoglossum arenarium
leht-kobartorik Grifola frondosa
krookustorik Hapalopilus croceus
ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon
taigapässik Inonotopsis subiculosus
tammepässik Inonotus dryophilus
kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus
roosa riisikas Lactarius controversus
ripsriisikas Lactarius mairei
valge sirmik Macrolepiota nympharum
kellukmürkel Morchella semilibera
mugultorik Polyporus tuberaster
kroonliudik Sacrosphaera crassa
kährikseen Sparassis crispa
siberi tatik Suillus sibiricus
sellerheinik Tricholoma apium
------
AVALDATUD :
RT I 1994, 94, 1610
REDAKTSIOON :
VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96
RT I 1996, 46, 890
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462
II kategooria kaitsealused loomaliigid
SELGROOTUD
Klass: kaanid Hirudinea
Selts: lõugkaanilised Gnathobdellae
apteegikaan Hirudo medicinalis
SELGROOGSED
Klass: luukalad Osteichtyes
Selts: tuuralised Acipenseriformes
atlandi tuur Acipenser sturio
Selts: sägalased Siluriformes
säga Silurus glanis
Klass: kahepaiksed Amphibia
Selts: sabakonnalised Caudata
harivesilik Triturus cristatus
Selts: päriskonnalised Anura
juttselg-kärnkonn Bufo calamita
rohekärnkonn Bufo viridis
mudakonn Pelobates fuscus
Klass: roomajad Reptilia
Selts: soomuselised Squamata
kivisisalik Lacerta agilis
Klass: linnud Aves
Selts: kaurilised Gaviiformes
järvekaur Gavia arctica
Selts: pütilised Podicipediformes
hallpõsk-pütt Podiceps griseigena
sarvikpütt Podiceps auritus
Selts: toonekurelised Ciconiformes
hüüp Botaurus stellaris
valge-toonekurg Ciconia ciconia
Selts: hanelised Anseriformes
väikeluik Cygnus columbianus
laululuik Cygnus cygnus
väike-laukhani Anser erytropus
(VV m 18.06.96 nr. 172 jõust.04.07.96)
Selts: haukalised Accipitriformes
välja-loorkull Circus cyaneus
soo-loorkull Circus pygargus
väike-konnakotkas Aquila pomarina
suur-konnakotkas Aquila clanga
väikepistrik Falco columbarius
Selts: kanalised Galliformes
metsis Tetrao urogallus
Selts: kurelised Gruiformes
sookurg Grus grus
täpikhuik Porzana porzana
väikehuik Porzana parva
rukkirääk Crex crex
Selts: kurvitsalised Charadriiformes
naaskelnokk Recurvirostra avosetta
balti risla Calidris alpina schiinzii
mudanepp Lymnocryptes minimus
rohunepp Gallinago media
tõmmukajakas Larus fuscus
räusktiir e. räusk Sterna caspia
tutt-tiir Sterna sandvicensis
krüüsel Cepphus grylle
Selts: tuvilised Columbiformes
õõnetuvi Columba oenas
Selts: kakulised Strigiformes
kassikakk Bubo bubo
Selts: siniraalised Coraciiformes
jäälind Alcedo atthis
siniraag Coracias garrulus
Selts: rähnilised Piciformes
valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus
Selts: värvulised Passeriformes
nõmmekiur Anthus campestris
vesipapp Cinclus cinclus
sinirind Luscinia svecica
Klass: imetajad Mammalia
Selts: käsitiivalised Chiroptera
veelendlane Myotis daubentoni
tiigilendlane Myotis dasycneme
tõmmulendlane Myotis brandtii
habelendlane Myotis mystacinus
nattereri lendlane Myotis nattereri
suurkõrv Plecotus auritus
suurvidevlane Nyctalus noctula
kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus
pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii
suur-nahkhiir Vespertilio murinus
põhja-nahkhiir Eptesicus nilssoni
Selts: närilisedRodentia
pähklinäpp Muscardinus avellanarius
lagrits Eliomys quercinus
Selts: loivalisedPinnipedia
hallhüljes Halichoerus grypus
viigerhüljes Pusa hispida
------
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
15. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 462
II kategooria kaitsealused kivistised
Käsijalgsed Brachiopoda
Dicoelosia anticipata
Costistricklandia lirata
Käsnad Spongia
Clathrodictyon regulare
Plectrostroma schmidti
Korallid Anthozoa
Mesofavosites dualis
Okasnahksed Echinodermata
Bothriocidaris pahleni
Bothriocidaris eichwaldi
Bothriocidaris parvus
Bothriocidaris globulus
Selgroogsed Vertebrata
Phlebolepis elegans
Õiend
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter