Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.03.2021
Avaldamismärge:RT III, 03.03.2021, 1

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 03.03.2021 nr 98

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkt 2013 järgmiselt:
2013. Õppijad võivad viibida ja liikuda kuni 28. märtsini 2021. a (kaasa arvatud) üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui:
   1) õpet viiakse läbi üldhariduskoolide 1.–4. klassile;
   2) õpet viiakse läbi õpilasele, kes sooritab 2020/2021. õppeaastal põhikooli lõpueksameid või riigieksameid, kuid mitte rohkem kui kahel päeval nädalas;
   3) õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste või osaleb olümpiaadidel;
   4) õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning väljaspool õpperuumi järgitakse punktis 81 sätestatud nõudeid;
   5) järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid;
   6) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.“;

2) sõnastada punkt 2014 järgmiselt:
2014. Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata alates 6. märtsist 2021. a kuni 28. märtsini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:
   1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga, ning kui teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25% ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid, tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata tegevustele koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
   2) välistingimustes on noorsootöö, sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste isikutega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata tegevustele koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
   3) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad. Samuti on lubatud puudega isikutele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenusega seotud tegevuste raames toimuvad spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused. Pealtvaatajad ei ole lubatud. Spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel siseruumides tuleb järgida punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid. Spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 ning et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50%. Sisetingimustes on lubatud osalejate arv kokku mitte rohkem kui 200 inimest ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 inimest, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 50 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   4) isikud ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, ning vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võib viibida ja liikuda nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal käesoleva punkti alapunktis 6 sätestatud tingimustel ja nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 8 sätestatud tingimustel ning majutusteenuse kasutamiseks või sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktis 1 sätestatud tingimustel;
   5) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused siseruumides ei ole lubatud. Isikud ei või viibida ja liikuda meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Välistingimustes on nimetatud kohtades viibimine ja liikumine lubatud, kui teenuse osutaja või korraldaja tagab, et seal ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema, et nimetatud ürituste korraldamisel või teenuse osutamisel välistingimustes ei oleks osalejate arv rohkem kui 10 inimest ning et kokku ei puututa teiste isikutega. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   6) toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis võib viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning kui seal viibitakse esmaspäevast reedeni ajavahemikus kella 06.00 kuni 18.00 ning kui ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Toitlustusettevõtte välistingimustes asuval teenindusalal võib viibida ja liikuda samuti esmaspäevast reedeni ajavahemikus kella 06.00 kuni 18.00 ning tagatud peab olema inimeste hajutamine. Ajavahemikus reede kella 18.00 kuni esmaspäeva kella 06.00 võivad isikud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ning teenindusalal viibida ainult toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, kui on tagatud siseruumis punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete ja 25% täituvuse nõude täitmine ja välistingimustes on teenindusalal tagatud hajutamine. Teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata toitlustusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Käesolevas alapunktis kehtestatud lahtiolekuaja ja täituvuse piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning lahtiolekuaja piirangut rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale ning parvlaeva pardal. Käesolevas alapunktis kehtestatud lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata ka tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
   7) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda esmaspäevast reedeni. Laupäeval ja pühapäeval võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal asuval müügi- või väljastusalal, kus peab olema tagatud inimeste hajutamine. Siseruumides asuvas müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis peab olema tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 25%. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata toidukauplusele, apteegile, kauplusele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohale, optikapoele või lemmikloomapoele või tanklale või lubatud kaupluseni ja teenindussaalile ligipääsuks vajalikule kaubandusettevõtte üldkasutatavale ruumile. Lahtiolekuaja ja täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   8) kliendid võivad siseruumis asuvas teenuse osutaja teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Teenuse osutaja peab teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.“.

2. Korraldus jõustub 6. märtsil 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 1 jõustub 15. märtsil 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korralduse muudatustega lubatakse õppetööst osa võtma ka käimasoleval õppeaastal põhikooli lõpueksameid ja riigieksameid sooritavad (põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse) õpilased. Tegevus on lubatud alates 15. märtsist kuni 28. märtsini 2021. a selleks, et õpilased saaksid viiruse ulatusliku leviku tingimustes lõpueksamiteks võimalikult hästi valmistuda. Õpetajatele tagab see õpilaste õppetöös edasijõudmisest parima võimaliku ülevaate ja võimaldab tegeleda õpilaste toetamisega nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.

Korralduse punkti 2014 alapunktides 1, 2, 4 ja 5 sisulisi muudatusi ei tehta. Nimetatud punktid puudutavad sise- ja välistingimustes sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, saunu, spaasid, basseine, veekeskusi ja ujulaid, statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikke koosolekuid, avalikke üritusi, sealhulgas konverentse, teatrietendusi, kontserte ja kinoseansse, avalikke jumalateenistusi ja teisi avalikke usulisi talitusi, meelelahutust, muuseume ja näituseasutusi. Neile jäävad kehtima piirangud, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 26. veebruaril 2021. a ning mis jõustusid 3. märtsil 2021. a. Selgitusi nende jätkuvate piirangute kohta saab lugeda 26. veebruaril 2021. a vastuvõetud korralduse nr 97 seletuskirjast1. Samas muudetakse tingimusi spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimise kohta, samuti toitlustusasutustes ja kauplustes ning kaubandusettevõtetes viibimise ja liikumise kohta.

Korralduses ette nähtud piirangud on vältimatult vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik ja selle kasvutempo tõusev. Seetõttu on korralduses esitatud nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning üldiselt rahvatervise ja meditsiinisüsteemi toimepidevuse kaitseks. Korraldusega kehtestatavad ajutised piirangud on hinnatud erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusaks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult vähe piiravaks. Uued, senisest rangemad piirangud on vajalikud, kuna korralduse kehtestamise ajal, märtsis 2021, kujutab viiruse epideemia endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse § 5 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Ohus on nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi normaalne kättesaadavus. Kui viirus levib ja inimesed haigestuvad, on ohus ka muude valdkondade toimetulek ja riigi suutlikkus täita kõiki põhiseadusega ettenähtud kohustusi (nt turvalisus, haridus). Rakendades piiranguid NETS alusel, püütakse ära hoida olukorda, kus epideemilist kriisi oleks vaja lahendada hädaolukorra seaduse alusel eriolukorra raames. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.

Kehtestatavate piirangute eesmärk on senisest veelgi laialdasemalt ja tõhusamalt vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Terviseameti 1. märtsi 2021. a hinnangu kohaselt on haigestumine tõusutrendil ja võrreldes eelmise nädalaga on uute juhtude juurdekasv olnud 46,8%. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ja haigestumise intensiivsus on väga suur. Terviseameti hinnangu kohaselt näitab nakatamiskordaja R, et võrreldes üle-eelmise nädalaga haigestumuse prognoositav kasvutempo suureneb (R 1,18–1,25). Kõige rohkem kasvab nakatumiskordaja Harjumaal (R 1,3) ja Ida-Virumaal (R 1,25). Terviseameti hinnangul on haiguse levik intensiivne üle kogu Eesti ning ka Harjumaa nakatumisteta oleks üle-eestiline nakatumiskordaja 1,15. Samuti jätkub võrreldes eelmiste nädalatega kollete üldarvu mõningane suurenemine. Kokku oli kaheksandal nädalal koldeid 167 (eelmisel nädal oli koldeid kokku 133). Võrreldes eelnevate nädalatega on endiselt kõige enam rühmaviisilist haigestumist seotud töökohtadega, seejärel lasteasutustega ja oluline osa kolletest on jätkuvalt hoolekandeasutustes. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus nakatumine on tõusutrendis. 2. märtsi 2021. a seisuga lisandus ööpäevaga 6566 testi tulemust, nendest 1113 ehk 16,95% olid positiivsed.

2. märtsi 2021. a seisuga on haiglaravil haiglate edastatud andmete põhjal 565 patsienti, juhitaval hingamisel on 27 patsienti. Haiglate COVID voodikohtadest on hõivatud 72,30%, nendest intensiivravikohtadest on hõivatud 70,05% ja üldravikohtade hõivatus on 72,98%.

Ööpäeva jooksul lisandus 7 surmajuhtumit. Kokku oli Eestis surnud 605 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.


1 https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv_2197k.pdf

Kaja Kallas
Peaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json