Teksti suurus:

Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestise nr 11764 asukoha kehtestamine ja kultuurimälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:28.06.2018
Avaldamismärge:RT III, 03.07.2018, 5

Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestise nr 11764 asukoha kehtestamine ja kultuurimälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine

Vastu võetud 28.06.2018 nr 118

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõigete 1 ja 4 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguid ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

1. Tunnistan kultuurimälestisteks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ järgmised Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kurese ja Kibura külas paiknevad muistised:

Jrk nr

Mälestis

Kultuurimälestiste
riiklikus registris
antav nr

Asukoht (kinnistu nimetus ja katastriüksuse nr)   

1.1

Kivikalme

29986

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.2

Kivikalme

29987

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.3

Kivikalme

29988

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.4

Kivikalme

29989

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.5

Kivikalme

29990

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.6

Kivikalme

29991

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.7

Kivikalme

29992

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.8

Kivikalme

29993

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.9

Kivikalme

29994

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.10

Kivikalme

29995

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.11

Kivikalme

29996

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.12

Asulakoht

29998

Alt-Tõnise (33404:001:0065)
Rätsepa (33404:001:0068)
Matso-Mardi (33404:001:0067)
Hirsi (33404:001:0158)
Jürna (33404:001:0069)
Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.13

Asulakoht

30002

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.14

Linnus

30003

Jürna (33404:001:0069)
Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256)

1.15

Kivikalme

30004

Jürna (33404:001:0069)

1.16

Kivikalme

30005

Jürna (33404:001:0069)

1.17

Kivikalme

30006

Jürna (33404:001:0069)

1.18

Muistsed põllud

30007

Lülle-Rõika (33404:001:0066)
Jürna (33404:001:0069)
Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256)

1.19

Kivikalme

30008

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.20

Asulakoht

30775

Matsi-Annuse (33404:001:0193)
Tõnise-Jaani (33404:001:0040)
Hansu-Jüri (33404:001:0076)
Aru (33404:001:0109)
Peitsoni (33404:001:0194)

1.21

Kultusekivi

30777

Alt-Tõnise (33404:001:0065)

1.22

Kivikalme

30778

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

1.23

Kivikalme

30779

Põlispõllu (33404:001:0113)

1.24

Kivikalme

30780

Põlispõllu (33404:001:0113)

1.25

Linnus

30781

Põlispõllu (33404:001:0113)

1.26

Põletusmatustega kalmistu   

30784

Lülle-Rõika (33404:001:0066)

2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud kultuurimälestiste asukohad vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–6.1

3. Kehtestan kultuurimälestise „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste registri nr 11764) asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 7.

Mälestis

Kultuurimälestiste
riikliku registri nr     

Asukoht (kinnistu nimetus ja katastriüksuse nr)     

Muistsed põllud

11764

Lülle-Rõika (33404:001:0066)
Kurese maastikukaitseala 1 (33401:001:0256)
Põlispõllu (33404:001:0113)
Varbla metskond 208 (33401:001:0262)

4. Kehtestan käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud kultuurimälestistele ning kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kultuurimälestiseks tunnistatud linnusele „Soontagana maalinn“ (kultuurimälestiste registri nr 11763) ühise kaitsevööndi, mis on märgitud kaardile käskkirja lisas 8. Kaitsevöönd hõlmab järgnevaid kinnistuid:

Jrk nr

Kinnistu nimetus

Katastriüksuse nr     

1

Kärjesoo

33404:001:0156

2

Varbla metskond 209

33401:001:0268

3

Piiri

33404:001:0031

4

Kasemetsa

33404:001:0082

5

Varbla metskond 208

33401:001:0262

6

Ansi

33404:001:0103

7

Uuetoa

33404:001:0157

8

Kureselja

33404:001:0119

9

Porgandiriisika

33404:001:0188

10   

Matsitoa

33404:001:0008

11

Matso

33404:001:0152

12

Varbla metskond 220

33401:001:0272

13

Rätsepa

33404:001:0068

14

Matso-Mardi

33404:001:0067

15

Hiie-Põlde

33404:001:0070

16

Ristivälja

33404:001:0064

17

Jürna

33404:001:0069

18

Lülle-Rõika

33404:001:0066

19

Hirsi

33404:001:0158

20

Alt-Tõnise

33404:001:0065

21

Põlispõllu

33404:001:0113

22

Vastupää

33403:001:0313

23

Kurese maastikukaitseala 1

33401:001:0256

24

Mäe-Jürna

33403:001:0064

25

Uuetoa

33403:001:0228

26

Nukitsa

33403:001:0113

27

Alasi

33404:001:0130

28

Matsi-Annuse

33404:001:0193

29

Peitsoni

33404:001:0194

30

Tõnise-Jaani

33404:001:0040

31

Hansu-Jüri

33404:001:0076

32

Evardi

33404:001:0099

33

Tõnise-Jaani

33404:001:0039


Käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste ja kaitsevööndi omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnumaal Koonga vallas asuvate Kurese ja Kibura küla maadelt on avastatud hulgaliselt arheoloogilisi muistiseid, mille hulka kuuluvad 18 kivikalmet, kolm asulakohta, kaks linnamäge, kaks muistsete põldude kompleksi, üks põletusmatustega kalmistu ja üks kultusekivi.

Kurese küla kui arheoloogilise terviku kohta on eksperdihinnangu koostanud arheoloog Mati Mandel. Kibura küla muistised on osa Kurese küla pronksi- ja rauaaegsest asustuskeskusest.

Ettepaneku Kurese küla arheoloogiapärandi riikliku kaitse alla võtmiseks tegi maaomanik Urmas Vahur. Erinevate välitööde käigus kogutud arheoloogilise teabe põhjal otsustas Muinsuskaitseamet 2015. aastal alustada Kurese ja Kibura muististe kultuurimälestiseks tunnistamise menetlust.

Kurese külas asub arheoloogiamälestis „Muistsed põllud“ (kultuurimälestiste riikliku reg nr 11764), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997. a määruse nr 59 punktiga 2815. Nimetatud mälestise piiri ei ole kehtestatud, kuigi muistsete põldude kujul on tegu maa-alalise mälestisega. Samuti ei ole mälestisele kehtestatud kaitsevööndit. Muistsed põllud paiknevad ka kahel kõrvalkinnistul ning moodustavad ühe maakasutussüsteemi osana ajaloolise terviku. Muinsuskaitseamet on olukorda hinnanud ja leidnud, et lähestikku paiknevate muistsete põldude mälestiseks tunnistamisel on need mõistlik haarata olemasoleva samatüübilise kultuurimälestise (11764) koosseisu, kehtestades viimasele maa-alalise piiri.

Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangud läbi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand kultuurimälestisteks ning kehtestada neile ühine kaitsevöönd.


Vastavus mälestise tunnustele

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute põhjal vastavad Kurese ja Kibura küla muistised arheoloogiamälestiste tunnustele. Kurese ja Kibura külade arheoloogiapärand on ainulaadne muististekompleks Eestis, kus on lisaks muinas- ja keskaegsele kultuurkihile säilinud ka hilisemad paekivivundamendid, kaevud, ahjude alused, keldrid, kiviaiad jne. Piirkonnas on asustuse kujunemist ja arengut võimalik arheoloogiliselt uurida vähemalt pronksiaja lõpust tänapäevani.

Kivikalmed (käskkirja punktid 1.1–1.11, 1.15–1.17, 1.19, 1.22–1.24) – matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Asulakohad (käskkirja punktid 1.12, 1.13, 1.20) – pronksi- ja rauaaja elupaigale iseloomulikud hoonete konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Linnused (käskkirja punktid 1.14, 1.25) – linnusele iseloomulikud kaitserajatised ja -konstruktsioonid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Põletusmatustega kalmistu (käskkirja punkt 1.26) – matmispaigale iseloomulikud kalmekonstruktsioonid, põlenud inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Kultusekivi (käskkirja punkt 1.21) – kultusekivile iseloomulikud inimtekkelised lohud, asupaik maastikul ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi lähiümbruses.

Muistsed põllud (käskkirja punktid 1.18, 3) – rauaajale iseloomulikud põlluharimisega seotud kivikonstruktsioonid (põllukivihunnikud ja -peenrad) ning arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Käskkirja punktis 3 nimetatud kultuurimälestise „Muistsed põllud“ koosseisu haaratakse uute uuringute käigus avastatud kahel kõrvalkinnistul paiknevad samatüübilised samade tunnustega muistised.

Kurese muististekompleks on pronksi- ja rauaaegse ühiskonna, religiooni, majanduse ja eluolu uurimisel hindamatuks allikaks. Kuresel on võimalik uurida kalmete, linnuste, asulate ja kultuskohtade omavahelisi seoseid ning positsiooni mineviku ühiskonnas ja elukorralduses. Kurese muististekompleks on kõrge teadusliku ja kultuurilise väärtusega. Arheoloog Mati Mandeli hinnangul on Kurese küla tervikuna Pärnumaa silmapaistvaim hilise pronksiaja ja varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus.


Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi nimetatud MuKS) § 25 lõike 1 järgi määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis ning mälestiste vaadeldavus. MuKS § 25 lõike 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi.

Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärand on pikaajalise asustuse käigus kujunenud tervik ning seetõttu on ümbritseva ajaloolise maastiku säilitamiseks kehtestatav ühine kaitsevöönd põhjendatud. Kaitsevööndi ulatus on määratud vastavalt väliuuringute tulemustele. Muististe ühisesse kaitsevööndisse arvatakse ka juba kaitse all olev linnus „Soontagana maalinn“ (reg nr 11763), mis moodustab Kurese küla uute kultuurimälestistega ühise ajaloolise asustusliku terviku. Kultuuriministri 01.09.1997. a määruse nr 59 punktiga 2814 kaitse alla võetud linnusele „Soontagana maalinn“ eraldi kaitsevööndit kehtestatud ei ole. Ühine kaitsevöönd on vajalik ajaloolise maastiku ja selle struktuurielementide terviklikkuse säilitamiseks.


Menetlusosaliste seisukohad

Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi mälestisteks tunnistamisest ja ühise kaitsevööndi kavandamisest 2016. a. aprillis kirjalikult. Oma põhimõttelise nõusoleku Kurese küla arheoloogiapärandi kultuurimälestisteks tunnistamiseks ja ühise kaitsevööndi kehtestamiseks andis telefoni teel OÜ Saare Rantso. Muististe kaitse alla võtmist toetas ka OÜ Rõkapuu.

Kirjaliku arvamuse Kurese ja Kibura küla muististe kultuurimälestisteks tunnistamise osas esitas RMK Vändra metskond, kes ettepanekuga nõustus, kuid soovis mälestiste ühisest kaitsevööndist välja jätta kinnistu Varbla metskond 209. Muinsuskaitseamet on ettepanekut kaalunud ja leidnud, et kaitsevööndi kehtestamine metsa majandamisele takistusi ei sea. Ilma riikliku kaitseta ohustavad muistiseid aga detektorirüüste, ebaseaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine. Vastavalt MuKS § 301 lõikele 2 on otsinguvahendiga otsimine keelatud nii kinnismälestisel kui ka selle kaitsevööndis, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Seega aitab mälestiseks tunnistamine tagada võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimist ka kaitsevööndis, kus paikneb kinnistu Varbla metskond 209.

Kurese arheoloogiapärandi kultuurimälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta küsis Muinsuskaitseamet kirjalikku seisukohta Koonga Vallavalitsuselt. Kirjalikku tagasisidet neilt ei laekunud.

Kultuuriministeerium teavitas täiendavalt maaomanikke ja kohalikku omavalitsust ning andis võimaluse käskkirja eelnõuga tutvuda. Keskkonnaministeerium ja Koonga Vallavalitsus vastasid nõusolekuga. Lülle-Rõika kinnistu omanik palus käskkirjas täpsustada mälestistel tehtavaid leevendusi ning Kultuuriministeerium tegi seda. Maaomanikule anti kirjalikke selgitusi ning täiendati vastavalt käesolevat käskkirja. Samuti märkis maaomanik, et tema algne ettepanek oli moodustada Kurese muinsuskaitseala. Muinsuskaitseamet on seda ettepanekut kaalunud ja leidnud, et antud juhul täidab mälestiste ühine kaitsevöönd kultuuripärandi kaitse eesmärki piisavalt ning on maaomanike suhtes proportsionaalsem. Muinsuskaitsealal oleksid kitsendustega koormatud kõik alale jäävad kinnistud, sh nendel paiknevad olemasolevad ehitised, mis arheoloogiapärandi kaitsesse ei puutu. Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi kaitseks ühtse kompleksina on otsustatud kehtestada mälestiste ühine kaitsevöönd, mille ülesandeks on tagada mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis ning mälestiste vaadeldavus.

Muinsuskaitseamet on kultuurimälestiste ja ühise kaitsevööndi kohta andnud telefoni teel selgitusi veel Aru kinnistu omanikule, kes teavitas Muinsuskaitseametit kirjalikult, et oma kinnistul ta mälestise ja kaitsevööndiga seotud piiranguid ei soovi. Muinsuskaitseamet on ettepanekut kaalunud ja leidnud, et kuna nimetatud kinnistul paikneb rauaaegne asulakoht, võib seda ilma riikliku kaitseta ohustada detektorirüüste, loata kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine. Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule, et puudub vajadus piirata juba välja kujunenud maakasutust, sh maaharimist ja karjakasvatust. See tähendab, et tavapärase maaharimise puhul ei ole Muinsuskaitseametilt vaja kirjalikku luba taotleda.

Samuti andis Muinsuskaitseamet täiendavaid selgitusi kaitsevööndisse jääva Evardi kinnistu omanikule, kes vastas kirjalikult, et ei ole mälestise ja kaitsevööndi kehtestamisega nõus. Muinsuskaitseamet selgitas maaomanikule veelkord, et kõnealusele kinnistule ulatub planeeritav kaitsevöönd vaid osaliselt ja selle kehtestamine elukorraldust kuigi palju ei mõjuta. Kaitsevööndis paiknemine ei piira juba välja kujunenud maakasutust, k.a maaharimist ja karjakasvatust. Maaharimisega seotud tegevusteks ei ole Muinsuskaitseametilt vaja luba taotleda ning kirjalikku luba ei pea küsima ka kaitsevööndis toimuvateks raietöödeks. Mälestisel ja selle kaitsevööndis ei ole otseselt keelatud ka ehitustegevus, kuid hoonete asukohad tuleb valida vastavalt arheoloogiliste uuringute tulemustele. Kuna kultuurkihi paksus ja leiutihedus võib paiguti olla väga erinev, siis on enne suuremahulisi pinnasetöid (teede ja trasside rajamine, ehitustöödega kaasnevad pinnasetööd) vajalik eelnevalt läbi viia arheoloogilised uuringud. Väikesemahulisteks arheoloogilisteks uuringuteks on Muinsuskaitseametilt võimalik taotleda toetust. Juurdepääsu tagamine mälestisele, mis asub õuealal või piiratud alal, saab samuti toimuda ainult omaniku lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseameti selgitusele maaomanik rohkem ei vastanud.

Hansu-Jüri kinnistu omanikud palusid täiendavat infot piirangute ja kaitsevööndi piiri määramise kohta. Muinsuskaitseamet andis maaomanikele kirjalikke selgitusi.

Teiste kinnistute maaomanikud Muinsuskaitseametiga pärast teavitamist telefoni ega kirja teel ühendust ei võtnud. Seepärast teavitas Muinsuskaitseamet neid veelkord 2017. a. Teistkordsel teavitamisel vastasid kirjaliku nõusolekuga Metsagrupp OÜ, Tornator Eesti OÜ, Estonian Sustainable Forestry OÜ ja Saare Rantso OÜ.


II KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil. MuKS § 2 järgi on mälestis kultuuriväärtus, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks MuKS-s sätestatud korras.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Kurese ja Kibura küla muistised vastavad arheoloogiamälestise tunnustele: muistised tervikuna sisaldavad arheoloogilist ja muud teaduslikku teavet pronksiajast kuni tänapäevani ning on oma olemuselt ainulaadsed. Nimetatud piirkond tervikuna on Pärnumaa silmapaistvaim hilise pronksiaja ja varase rauaaja (1100 eKr–50 pKr) asustuskeskus.

Mälestisteks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamisega tagatakse Kurese ja Kibura küla arheoloogiapärandi säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega maastikuobjektina.

Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 24 lõigetes 1 ja 2. Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud MuKS § 25 lõikes 7. Kultuurimälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele MuKS § 18 järgi kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel ja kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Arheoloogiamälestiste puhul tehakse leevendus nendest kitsendustest, mis arheoloogiaga ei seondu. MuKS § 24 lõikes 1 toodud järgmised kitsendused ei ole antud arheoloogiamälestiste puhul ajakohased: katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sh uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; ehitise ilme muutmine, sh värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Loetletud kitsendustes tehakse leevendus ja need tegevused Muinsuskaitseameti luba ei vaja. Samuti tehakse leevendus MuKS § 24 lõike 2 punktist 1 mullatööd ja maaharimine – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud mullatööd ja maaharimine sügavusega kuni 20 cm. Samuti tehakse leevendus MuKS § 24 lõike 2 punktist 2 (siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine). Kinnismälestise kaitsevööndis tehakse leevendus MuKS § 25 lõike 1 punktist 1 (ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd – Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on lubatud mulla- ja kaevetööd sügavusega kuni 20 cm).


1 Mälestiste asukohad ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Indrek Saar
Kultuuriminister

Lisa 1 Mälestiste kivikalmed (29986–29996), asulakoht (30002), kivikalmed (30778–30780), linnus (30781) ja põletusmatustega kalmistu (30784) asukohad.

Lisa 2 Mälestise asulakoht (29998) asukoht.

Lisa 3 Mälestiste linnus (30003), kivikalmed (30004–30006) ja muistsed põllud (30007) asukohad.

Lisa 4 Mälestiste kivikalme (30008) asukoht.

Lisa 5 Mälestise asulakoht (30775) asukoht.

Lisa 6 Mälestise kultusekivi (30777) asukoht.

Lisa 7 Mälestise muistsed põllud (11764) asukoht.

Lisa 8 Kurese ja Kibura küla kultuurimälestiste ühine kaitsevöönd.

/otsingu_soovitused.json