Teksti suurus:

Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.08.2022
Avaldamismärge:RT III, 03.08.2022, 2

Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 01.08.2022 nr 124

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis” kalmistu (asukoht Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Kesk tänav L2, KÜ 73501:010:0118; Kesk tänav 24, KÜ 73501:011:0052; Kesk tn 29, KÜ 73501:010:0016; Kesk tn 29a, KÜ 73501:001:0588; Mihhail Rumjantsevi-Kesk põik, KÜ 73501:001:0948).

2. Kehtestan mälestise piiri ja kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 1. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

3. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav mälestise alal ning teavitamine ei ole nõutav kaitsevööndis kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm praegusest maapinnast.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus

Kalmistu asub Sillamäe linnas Kesk tänava all ja selle ümbruses. Tegemist on varauusaegse, 16. saj I poolest kuni 18. saj II pooleni kasutusel olnud kalmistuga. Kalmistu ulatus on u 0,28 ha. 2020. ja 2021. aastal toimunud arheoloogiliste välitööde käigus avastatud luustikud on säilinud rahuldavalt, ent matustega kaasa pandud hauapanused, rõivadetailid ja neid ümbritsev orgaaniline aines on säilinud erakordselt hästi.

Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” sätestatud kriteeriumitest.

Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele

Kalmistu puhul on riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest – selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord – kaalukamad selektiivsus ja originaalsubstantsi säilivus.

Selektiivsus – 16. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi esimese pooleni kasutusel olnud kalmistu on ainus teadaolev omataoline Sillamäe linnas ja selle lähiümbruses. Kogu Põhja-Eestist on seni teada vaid üksikud varauusajal kasutusel olnud külakalmistud. Sillamäel asuv kalmistu annab kompaktse ülevaate paari sajandi vältel piirkonnas elanud ja surnud inimestest ja nende tervisest. Erinevate loodusteaduslike meetodite abil on võimalik saada infot kalmistule maetud inimeste päritolu ja toitumise ning mobiilsuse kohta. Detailse ülevaate kalmistu varauusaegsest matusekombestikust annab kohapeal säilinud luude paiknemise analüüs. Oluliseks informatsiooni allikaks on säilinud rõivadetailid, ehted ja hauapanused, sh harva säilivad villase tekstiili katked. Kalmistul on pinnase omaduste tõttu erakordselt hästi säilinud orgaaniline materjal, näiteks karvad (juuksed, habe, vuntsid) ja puit (kirstud, puidust ristide alumised osad matuste päitsipiirkonnas). Kuigi arheoloogiapärand on valdavalt igas paigas unikaalne, mistõttu tuvastatud leiupaigad väärivad uurimist ja säilitamist Eesti kultuuripärandi väärtusliku osana, on Sillamäel asuv varauusaegne kalmistu eriti oluliseks allikaks varauusaegse matmiskombestiku, ühiskonna, religiooni ja eluolu uurimisel.

Originaalsubstantsi säilivus – Kalmistu originaalsubstants koosneb selle kasutusajal tekkinud kultuurkihist ja matustest. 2020. a kaevati välja 118 kohapeal paiknenud osaliselt või terviklikult säilinud eri vanuses inimeste skeletti. 2021. aastal tuvastati Sillamäe kultuurimaja ees oleva kõnnitee all varasemate kaevetööde käigus segatud inimluid. Segatud pinnase all on säilinud paigal olev kalmistu kultuurkiht. Arheoloogiliste välitööde käigus fikseeriti kalmistu kultuurkihi olemasolu kraavi seinaprofiilides, st ka piirkondades, kus kaevetööd ei toiminud, seega on kalmistu originaalsubstantsi säilinud Sillamäe Kesk tänav L2 piirkonnas ja tänavat ääristavate kõnniteede all. Võimalik, et kalmistu ulatub teada olevast matuste piirkonnast ka loodesse ja kagusse.

Vastavus arheoloogiamälestise kriteeriumitele

Kalmistu puhul on arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumitest – vanus ja asukoht, teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus, silmapaistvus ja erilisus, funktsiooni järjepidevus, kajastumine kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus, säilitatavus – kõrge kaaluga vanuse ja asukoha, teabe teaduslikku väärtuse ja ainulaadsuse ning säilitatavuse kriteeriumid.

Vanus ja asukoht – Arheoloogilistel uuringutel leitud matuste hauapanuste põhjal oli kalmistu kasutusel kahe sajandi vältel, 16. sajandi teistest poolest kuni 18. sajandi esimese pooleni, sisaldades seega arheoloogilist teavet varauusaja kohta. Eesti kohanimeraamatu järgi on Sillamäed juba 16. sajandil mainitud kõrtsikohana (thor Bruggen), mis algselt asus vanal ülekäigukohal Sõtke jõest. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse 1884. aasta J. H. Schmidti Eestimaa kaardil paikneb asula suure tee ääres. Kalmistud rajati tavaliselt asulakohtade ja käidavamate teede lähedusse, seega toetab avastatud kalmistu Sillamäe piirkonna varauusaegset asustusajalugu. Hauapanuste põhjal otsustades on kalmistule maetud erinevatest piirkondadest ja kogukondadest pärit surnuid. Näiteks eristusid hauad, kus surnutel olid slaavipärased õigeusu kaelaristid ja vadjapärased hauad, kus olid vadjalastele iseloomulikud kõrvarõngad. Kohalikele talupoegadele (eestlastele) viitasid haudadest leitud noad, pandlad ja mündid. Kalmistu kasutusaja ulatus ning selle kasutamine erinevate kogukondade poolt näitab selle ajalist mitmekesisust ja -kihilisust.

Teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus – Kalmistu on unikaalne mitmel põhjusel. Kuna kalmistu asub piirkonnas, kus looduslik pinnas on happeline, siis on see loonud soodsad tingimused orgaanilise materjali säilimiseks – kalmistul on säilinud kirstupuitu, puidust ristide jalad matuste päitsipiirkonnas, villase tekstiili katkeid, mitmel juhul juukseid ning ühel juhul habe ja vuntsid. Orgaanilise materjali säilimine sellisel määral ei ole Eesti kalmistutel tavapärane, näiteks niivõrd selgelt säilinud puidust ristide jalgu ei ole varasemalt Eesti kalmistutelt avastatud ja dokumenteeritud. Lisaks eelnimetatule leiti arheoloogiliste välitööde käigus ehteid, rõivadetaile ja kirstunaelu. Kalmistu sees eristusid hauapanuste tõttu kolm suuremat rühma: slaavipärased, vadjapärased ja eestipärased matused. Varasemalt ei ole Põhja-Eestis sellist külakalmistut avastatud ja uuritud, kus erinevad kultuurirühmad nii selgelt esindatud on. Arheoloogilised leiud viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on eeskätt piirkonna, kuid ka kogu Eesti ning laiemalt Kirde-Euroopa ja Loode-Venemaa kontekstis eripärane ja ainulaadne. Kalmistul säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikaks varauusaegse ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks teaduslikule potentsiaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitamist kollektiivset mälu ja kultuuritraditsioone kandva maastikuobjektina.

Säilitatavus – Oma algses asukohas on luustikud säilinud alates 50 cm sügavusest tänapäevasest maapinnast arvates. Selle peal asuvas u 20 cm paksuses pinnasekihis (maapinnast 30–50 cm sügavusel) esineb varasemate ehitus- ja kaevetöödega segatud inimluid ning kalmistu kultuurkihist pärinevaid esemeid ja esemekatkeid. Kalmistut ning algses asukohas säilinud matuseid on võimalik säilitada maapinnas puutumatul kujul kui võtta edasistel ehitus- ja kaevetöödel arvesse kalmistu teadaolevalt säilinud ulatust. Tänaseks on osa kalmistust läbi kaevatud, st pöördumatult hävinenud, ent see osa kalmistust, mis maapinnas säilinud on, väärib edasist säilitamist ja riikliku kaitset.

Kalmistu sisaldab olulist teavet varauusaegse matusekombestiku kohta ning pinnases säilinud luustikud, rõivadetailid, ehted, hauapanused jm kalmistu kultuurkiht on teabe teadusliku väärtuse poolest ainulaadne. Kalmistu vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud kalmistu tunnistada kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis”. Eeltoodule tuginedes esindab Sillamäe linnas asuv kalmistu Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning vastab riikliku kaitse eeldusele.

Kaitse alla võtmine on teabe säilimise seisukohast määrava tähtsusega, kuna vaid sel moel saab tagada kalmistu kultuurkihi võimalikult tervikliku säilimise. Kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

Menetluse tulemusena on jõutud järeldusele, et kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine on põhjendatud kaardil käskkirja lisas 1 näidatud ulatuses.


Mälestise piir

Kalmistu on maa-alaline mälestis, mille puhul on muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vaja kehtestada selle piir.

Mälestise piir kehtestatakse vastavalt 2020. ja 2021. aastatel toimunud väliuuringutel saadud andmetele, mis näitasid Sillamäe linnas avastatud kalmistuga seotud matusekihi ning arheoloogilistele leidude olemasolu ja head säilimist umbes 100 meetri pikkuselt ja 30 meetri laiuselt Sillamäe linna keskosas Kesk tänav L2 ja Mihhail Rumjantsevi tänava ristumise piirkonnas.

Mälestise ala hõlmab peamiselt Sillamäe linnale kuuluvaid kinnistuid. 0,28 ha ulatuses asub kalmistu Kesk tänav L2, KÜ 73501:010:0118 kinnistul ning vähesel määral ulatub kalmistu linnale kuuluvatele kinnistutele Kesk tänav 24, KÜ 73501:011:0052; Kesk tn 29a, KÜ 73501:001:0588; Mihhail Rumjantsevi-Kesk põik, KÜ 73501:001:0948 ja eraomandis olevale kinnistule Kesk tn 29, KÜ 73501:010:0016.


Kaitsevöönd

Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt.

Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

Arheoloogilise kultuurkihi ulatust ilma täielikult ala arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole võimalik täpselt määrata, mistõttu on kaitsevöönd vajalik, et kaitsta arheoloogilise kultuurkihi seni teada olevast kaugemale ulatuvaid osi.

Kalmistu kaitsevööndi määramisel on lähtutud 2020. ja 2021. aastatel teostatud arheoloogiliste välitööde tulemustest. Kuivõrd kalmistu kultuurkihti ei esine kalmistust vahetult kirdesse ja edelasse jäävatel aladel, aga matusekiht võib olla säilinud nii loodes kui ka lõunas, siis on kaitsevööndi ulatus mälestise piirist loodesse ja lõunasse kuni 45 meetrit. Kaitsevööndit ei kehtestata kalmistust kirdesse ega edelasse.

Kaitsevöönd hõlmab Sillamäe linnale kuuluvaid kinnistuid Kesk tänav L2, KÜ 73501:010:0118; Kesk tänav 24, KÜ 73501:011:0052; Kesk tn 29a, KÜ 73501:001:0588; Mihhail Rumjantsevi-Kesk põik, KÜ 73501:001:0948 ja Linnapark, KÜ 73501:011:0051 ning eraomandis olevat kinnistut Kesk tn 29, KÜ 73501:010:0016.


Leevendused

Sillamäe varauusaegne kalmistu kultuurkiht on säilinud maapinnast alates 30 cm sügavuselt. Sellest tulenevalt ei ole Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ja Muinsuskatiseameti teavitamine nõutud kalmistu alal ning selle kaitsevööndis kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm praegusest maapinnast, kuna seal ei ole arheoloogliste leidude esinemine tõenäoline.

Ülejäänud juhtudel, sealhulgas pinnase- ja kaevetööde puhul, mille sügavus ületab 20 cm, on vajalik mälestise alal taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba ja kaitsevööndi alal esitada tööde tegemise teatis, et ametil oleks võimalik hinnata tööde ulatuse ja mahuga kaasnevat võimalikku ohtu arheoloogilisele kultuurkihile.


Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

1.06.2020 leiti Sillamäel Kesk tänava rekonstrueerimistöödel inimsäilmed. Muinsuskaitseameti arheoloogia nõunik A. Lillak tegi ülevaatuse käigus kindlaks, et tegu on oma algses asukohas säilinud luustikega ning kinnitas, et piirkonnas on säilinud maahaudkalmistu kultuurkiht.

2020. aasta suvel toimusid kalmistu alal arheoloogilised uuringud Kesk tänav L2 kinnistul sõidutee alal, mille käigus leiti ja dokumenteeriti 118 algses asukohas säilinud matust. Kalmistu ida-läänesuunaline ulatus selgus 2020. aasta uuringute käigus. Ühtlasi fikseeriti kalmistu kultuurkihi olemasolu väljaspool 2020. aastal kaevatud trassi ala – kraavi seinaprofiilis olid näha haualohud.

25.08.2020 võeti kalmistu arheoloogilise kultuurkihi säilimise tagamiseks Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 46-A kuni kuueks kuuks ajutise kaitse alla. Muinsuskaitseamet teavitas Sillamäe Linnavalitsust ajutise kaitse kehtestamisest. Üksiti küsiti linnavalitsuse arvamust kalmistu ala kultuurimälestiseks tunnistamise kohta.

30.10.2020 andis Sillamäe Linnavalitsus vastuseks ajutise kaitse käskkirjale teada, et linnavolikogu nõustub kalmistu mälestiseks tunnistamisega tingimustel, et eelnevalt tutvustatakse eksperdihinnangut ja kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu ning et linna omafinantseering uuringute rahastamisel ei ületaks 10 000 eurot. Pärast 2021. aasta arheoloogilisi uuringuid edastas Muinsuskaitseamet 27.08.2021 Sillamäe Linnavalitsusele kirja, milles kordas üle ajutise kaitse käskkirjas olnud info selle kohta, et mälestisel toimuvate uuringute hüvitamise määrad ning toetuste taotlemise kord on sätestatud muinsuskaitseseaduses ning see ei võimalda uuringute hüvitamist linnavolikogu otsuses märgitud tingimuste ulatuses. Arheoloogilisi uuringuid toetati riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu.

1.03.2021 pikendati kalmistu ajutise kaitse tähtaega Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 13-A kuue kuu võrra, kuna arheoloogilised uuringud olid pooleli. Uuringute tulemused on aga määrav asjaolu kultuurimälestiseks tunnistamise üle otsustamisel.

2021. aasta suvel toimusid täiendavad arheoloogilised uuringud ajutise kaitse all oleva ala kirdeosas. Tööde jooksul täpsustusid kalmistu põhja-lõunasuunalised piirid, sh leiti, et ajutise kaitse ala kirdeosas kalmistu kultuurkihti säilinud ei ole. Küll aga on kalmistu kultuurkihti säilinud ka ajutise kaitse alast vahetult lõuna suunas.

Kokkuvõttes leiti kalmistu 2020. ja 2021. aastate arheoloogiliste välitööde käigus 118 algses asukohas paiknevat matust, sh nii laste kui ka täiskasvanute luustikke ja meeste ning naiste matuseid. Maahaudkalmistul esines ülematmist, kohati asusid luustikud kuni neljas kihis. Haudadest avastatud esemed ja esemekatked näitasid, et surnud olid maetud ehitult surirõivastes. Kalmistu oli kasutuses vahemikust 16. sajandi teine pool kuni 18. sajandi esimene pool, põhiosas 17. sajandil. Oma algses asukohas säilinud matusekiht algas umbes 50 cm sügavusel, ent varasema ehitus- ja kaevetegevusega lõhutud kalmistu kultuurkihti, sh segatud inimluid, leidus alates 30 cm sügavuselt. Kalmistu kunagine suurus oli vähemalt 0,28 ha.

Selgitamaks välja, kas Sillamäe Kesk tänava kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamine on põhjendatud, hindas Muinsuskaitseamet 2021. aasta oktoobris kalmistu vastavust riikliku kaitse eeldusele. Kriteeriumite analüüsis jõuti järeldusele, et tegu on ainulaadse Põhja-Eestis asuva 16. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi esimesest poolest pärit külakalmistuga, kalmistu orgaaniline materjal on haruldaselt hästi säilinud ning kalmistu materiaalne kultuur peegeldab vähemalt kolme kultuurirühma esinemist ühes kogukondlikus matmispaigas.

06.12.2021 saatis Muinsuskaitseamet kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu ja riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamise tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks käsitletava ala omanikele ja Sillamäe Linnavalitsusele.

9.12.2021 palus omanik L. P. lisainfot kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. 13.12.2021 saatis Muinsuskaitseamet selgitused, juhtides ühtlasi tähelepanu, et Kesk tn 29 kinnistul toimuvate pinnase- ja kaevetööde tegemine, mis ulatuvad sügavamale kui 20 cm, tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Juhul kui Muinsuskaitseamet määrab tööde juurde arheoloogilise uuringu, on omanikel õigus taotleda arheoloogilisele uuringule kulunud summa hüvitamist muinsuskaitseseaduses ette nähtud korras.

21.12.2021 soovis Aktsiaselts Meke Sillamäe Kesk tn 29 korteriühistu esindajana lisainfot kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Muinsuskaitseamet selgitas, et kinnistul planeeritavad kaevetööd, mis ulatuvad sügavamale kui 20 cm, tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning juriidilisel isikul on õigus taotleda Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilisele uuringule kulunud summa hüvitamist muinsuskaitseseaduses ette nähtud korras. Vastuväiteid kultuurimälestiseks tunnistamise osas ei esitatud.

2021. aasta detsembris pöördusid mitmed Kesk tn 29 omanikud suuliselt Ida-Virumaa maakonnanõuniku Kalle Merilai poole, paludes eelnõu kohta lisainfot. Maakonnanõunik andis pöördujatele üksikasjaliku ülevaate nii kalmistu olemusest kui ka kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, rõhutades, et edaspidi on võimalik kinnistule alates 20 cm sügavusi kaevetöid planeerida koostöös Muinsuskaitseametiga. Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise osas vastuväiteid ei esitatud.

Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu läbi 07.04.2022 koosolekul, nõustus sellega ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kalmistu kultuurimälestiseks.

Piret Hartman
Kultuuriminister

Lisa 1 Kalmistu piir ja kaitsevöönd

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json