Teksti suurus:

Otsus referendumi korraldamise kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1991, 4, 65

Otsus referendumi korraldamise kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses

Vastu võetud 31.01.1991

Referendum on rahvaküsitlus rahva tahte väljaselgitamiseks hääletamise teel. Eesti elanike tahte väljaselgitamiseks Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:

1. Korraldada Eesti Vabariigis pühapäeval 3. märtsil 1991 referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses.

2. Panna referendumile järgmine küsimus ja anda sellele vastamiseks järgmised vastuse variandid:

Küsimus: "Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Vastus: "Jah" või "Ei".

3. Õigus referendumist osa võtta on referendumi päevaks 18-aastaseks saanud järgmistel isikutel:
1) kelle passis on kehtiv kanne alatise sissekirjutuse kohta Eestis;
2) kelle passis on kehtiv kanne ajutise (tähtajalise) sissekirjutuse kohta Eestis kui neil enne sellise kande tegemise oli alatine sissekirjutus Eestis.

4. Referendumist ei võta osa, sõltumata sissekirjutusest Eesti Vabariigis referendumi päeval viibivad NSV Liidu relvajõudude ja piirivalve-, sise-, ning raudteevägede tegevteenistuses olevad isikud välja arvatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikud. Referendumist ei võta samuti osa:
1) psüühiliselt haiged isikud, kelle kohus on seadusega kehtestatud korras tunnistanud teovõimetuks;
2) isikud kes referendumi päeval kannavad kohtu poolt mõistetud vabadusekaotust;
3) isikud keda referendumi päeval peetakse seaduse alusel vahi all või arestis.

5. Referendumist osavõtu õiguse mis tahes otsene või kaudne piiramine alustel mida pole nimetatud käesoleva otsuse punktis 3 ja 4, on keelatud.

6. Igal referendumist osavõtjal on üks hääl. Referendumist osavõtjad hääletavad isiklikule ja vahetult. Hääletamine on salajane ja vabatahtlik. Referendumist osavõtu õiguse ja vaba tahteavalduse teostamise takistamine on keelatud. Referendumil tagatakse avalikkus ja üldsuse kontroll. Selleks võimaldatakse parteide ühiskondlike liikumiste ja teiste ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide volitatud esindajatel ning massiteabevahendite töötajatel viibida referendumi päeval vaatlejana hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juures. Referendumit korraldatavate komisjonide koosolekud on referendumi päeval avalikud.

7. Referendumi kulud kaetakse riigieelarve vahenditest.

8. Referendumi ettevalmistamisel ja korraldamisel juhindutakse käesolevast otsusest ja Ülemnõukogu 1989. aasta 17. novembri valimisseadusest.

9. Referendum toimub samades valimisjaoskondades mis moodustati Ülemnõukogu käesoleva koosseisu valimiseks. Referendumi korraldamise hõlbustamiseks võib Eesti Vabariigi Valimiskomisjon moodustada täiendavaid valimisjaoskondi.
Teadaanded valimisjaoskondade kohta ja nende piiride kirjelduse avalikustavad hiljemalt 5 päeva enne referendumit maakondades ja vabariiklikes linnades referendumit korraldavad valimise territoriaalkomisjonid või Eesti Vabariigi Valimiskomisjon näidates ära jaoskonnakomisjonide ja hääletusruumide asukohad.

10. Referendumi valmistavad ette ja korraldavad Ülemnõukogu koosseisu valimiseks moodustatud Eesti Vabariigi Valimiskomisjon maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid (valimise territoriaalkomisjonid) ning valimise jaoskonnakomisjonid. Vajaduse korral tehakse nende komisjonide koosseisus muutusi ja täiendusi samuti moodustatakse uusi komisjone Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatavas korras.

11. Referendumi korraldamisel kasutatakse Ülemnõukogu käesoleva koosseisu valimiseks koostatud ja referendumi jaoks täpsustatud valijate nimekirju millega hääletajad võivad tutvuda 5 päeva enne referendumit.

12. Referendumi sedelile trükitakse tekst eesti ja vene keeles. Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab hääletamissedeli näidise ja tagab sedelite trükkimise. Referendumit korraldavad jaoskonnakomisjonid varustatakse hääletamissedelitega 2 päeva enne referendumit.

13. Hääletamissedeli täitmisel teeb hääletaja sedelile märke sõna "jah" või "ei" juures.

14. Jaoskonnakomisjon teeb valijate nimekirja ning selle lisade alusel kindlaks hääletajate üldarvu jaoskonnas hääletamissedeli saanud hääletajate arvu hääletamisest osavõtnute arvu referendumile pandud küsimusele jaatavale ning eitavale vastanute arvu ja kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu.
Kehtetuks tunnistatakse hääletusssedelid millest ei saa teha ühemõttelist järeldust hääletaja tahte kohta ilma hääletaja märketa hääletamissedelid ja sedelid millele trükitud tekstist on osa ära rebitud.
Hääletamise tulemused vaadatakse läbi jaoskonnakomisjoni koosolekul ja need kantakse protokolli.

15. Territoriaalkomisjon võtab kokku referendumi tulemused maakonnas või vabariiklikus linnas kõigi jaoskonnakomisjonide poole koostatud protokollide alusel ning vormistab nende kohta protokolli.

16. Referendumit korraldanud territoriaalkomisjonide protokollide järgi teeb Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks: referendumiks valijate nimekirjadesse kantud isikute üldarvu Eesti Vabariigis; hääletamissedeli saanud isikute üldarvu; hääletamisese osavõtnute arvu; referendumile pandud küsimusele jaatavale vastanute arvu; referendumile pandud küsimusele eitavale vastanute arvu; kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu.
Referendumi andmed kannab Eesti Vabariigi Valimiskomisjon protokolli ja esitab selle kinnitamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule.

17. Avaldused ja kaebused referendumi korraldavate komisjonide tegevuse peale lahendatakse Ülemnõukogu valimisseaduses ettenähtud korras.

18. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu loeb referendumi toimunuks kui Eesti Vabariigis võttis sellese osa üle poole valijate nimekirjadesse kantud isikutest.

19. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitab Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli ja kuulutab välja referendumi tulemuse mis määratakse kindlaks referendumist osavõtnute lihthäälteenamusega. Teadaanne referendumi tulemuse kohta avaldatakse viivitamatult.

20. Referendumi tulemus on Eesti Vabariigi riigiorganite tegevuse aluseks üleminekuperioodil.

21. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumil ja Eesti Vabariigi Valitsusel tagada rahvusvaheliste vaatlejate sealhulgas NSV Liidu esindajate kutsumine Eesti Vabariigi referendumi ettevalmistamise ja läbiviimise ajaks.

22. Käesoleva otsuse kohaldamisel tekkivate küsimuste lahendamine kuulub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse.

23. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.



Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel


Tallinn, 31. jaanuaril 1991.