Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 22.09.1994
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. oktoobri 1994. a.
otsusega nr. 401
Eesti Vabariigi seaduses "Süümevande andmise korra kohta" (RT 1992, 31, 408) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 1:
1) teksti täiendatakse 2.-5. lõikega järgmises sõnastuses:
"Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud, kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega koostööd.
Agendiks, residendiks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks loetakse isik, kes tegi koostööd või andis nõusoleku koostööks Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganitega või relvajõudude luure- või vastuluureorganitega, ilma et ta oleks olnud viimastega tööõiguslikes suhetes. Isiku koostöö nimetatud organitega loetakse tõendatuks vastavale kohustusele (nõusolekule) või tema poolt neile organitele adresseeritud koostööd väljendavale ettekandele allkirja andmisega või koostöö eest rahalise või muu hüvituse saamisega, samuti muude kriminalkohtumenetlust reguleerivas seaduses ettenähtud korras hinnatud tõenditega.
Kodanike jälitamiseks ja represseerimiseks nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest loetakse kõik kohtuvälised massirepressioonid 1940.-1950. aastail Eestis, samuti kõik tahtlikud teod, mis on viinud või kaasa aidanud süüdimõistva kohtuotsuse langetamisele isikute suhtes, kes on nüüdseks Eesti Vabariigi seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" (RT 1992, 7, 103; RT I 1993, 76, 1128) alusel rehabiliteeritud või kuuluvad rehabiliteerimisele individuaalse taotluse alusel.
Kodanike jälitamises või represseerimises osalenud isikuteks käesoleva paragrahvi 4. lõike mõistes on:
1) kohtuväliseid massirepressioone (sealhulgas küüditamist) kavandanud või selleks korraldusi andnud või ettevalmistusi juhendanud või selleks korraldusi andnud isikud;
2) küüditamisnimekirjade koostamiseks käsu andnud isikud ja isikud, kellel oli otsustusvoli neid koostada või nende koostamist korraldada ja kontrollida;
3) isikud, kes teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate volitusteta, kogusid ja edastasid andmeid, mis viisid teiste isikute lülitamisele küüditamisnimekirjadesse või nende küüditamisele;
4) küüditamist vahetult korraldanud või läbi viinud või selleks käsu andnud isikud, kellel olid selleks vastavad volitused või kellel oli otsustav või vastutav staatus või kes tegid seda teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate volitusteta;
5) Rahva Omakaitsesse või rahvakaitse- või hävituspataljonidesse kuulunud isikud, kes teadvalt andsid või täitsid kuritegelikke käske või korraldusi kodanike jälitamiseks või represseerimiseks;
6) alusetult süüdimõistetud ja seaduse jõustumise päevaks rehabiliteeritud isikute süüdimõistmisele eelnenud kohtueelses- või kohtumenetluses juurdleja, uurija, eksperdi, spetsialisti, kohtuniku, kohtukaasistuja või prokurörina tegutsenud isikud, kui on kohtulikult tõendatud, et nende isikute tahtlik tegevus tõi kaasa isiku alusetult süüdimõistmise.";
2) senine tekst loetakse 1. lõikeks.
§ 2. Paragrahvi 9:
1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Käesoleva seaduse paragrahvide 1-8 kohaselt antud süümevannet võib kohtus vaidlustada iga isik või riigiorgan, kes esitab kohtule avalduse koos tõenditega süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Tõendamise kohustus lasub süümevande vaidlustajal ja Eesti riigi esindajana Riigiprokuratuuril. Viimasel on õigus tema poolt tõendite puudulikeks, ebapiisavaiks või valedeks hindamisel loobuda süüdistuse toetamisest. Tõenditena ei arvestata anonüümseid tunnistusi. Riigiprokuratuur on kohustatud vaidlustama süümevande kohtus, kui tema kasutuses olevad materjalid annavad selleks aluse. Riigiprokuratuuri keeldumisele süümevannet vaidlustada võib huvitatud isik kaevata kohtusse.";
20.09.2012 12:10
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas „lasub“.
Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 10 lõige 2.
2) teksti täiendatakse 2., 3. ja 4. lõikega järgmises sõnastuses:
"Kohus teavitab süümevande vaidlustanud isikuid või riigiorganeid võimalikust vastutusest isiku au ja hea nime teotamise ning tema väärikuse alandamise eest.
Vaidlused, kas mingit tegevust lugeda käesoleva seaduse paragrahvi 1 4. lõikes tähendatud tegevuseks, samuti isiku kuulumise üle käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. ja 5. lõikes tähendatud isikute hulka, lahendab kohus.
Kohus võib kuulutada oma istungi kinniseks.";
3) senine 2. lõige loetakse 5. lõikeks;
§ 3. Seaduse teksti täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses:
"Paragrahv 11. Käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. lõikes nimetatud, sealhulgas süümevande andnud isikute (välja arvatud Vabariigi President ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Riigikohtu liikmed) vabatahtlikul ilmumisel ja süü ülestunnistamisel Riigiprokuratuuris või selle poolt määratud prokuröri juures ning nende valimistel kandideerimisest või saadud mandaadist vabatahtlikul loobumisel või vabatahtlikul lahkumisel Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse järgi süümevannet nõudvalt ametikohalt nende nimesid ei avalikustata. Nimetatud isikute vabatahtlik loobumine valimistel kandideerimisest või saadud mandaadist on aluseks nende kandidaatide kõrvaldamiseks valimisnimekirjast või nende mandaadi tühistamiseks.
Käesoleva seaduse täitmise tagamiseks on Riigiprokuratuuri kohustuseks käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. lõikes nimetatud isikute kohta või nendelt isikutelt endilt avalduse (või süü ülestunnistuse) vastuvõtmine ja nende isikute kohta arvestuse pidamine."
§ 4. Prokuratuuri seaduse (RT 1993, 11, 184; RT I 1994, 10, 134; 16, 290) paragrahv 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
"6) süümevande vaidlustamise algatamine ja süümevande vaidlustamine kohtus vastavalt kriminaalkohtumenetlust reguleerivatele seadustele."
§ 5. Käesolev seadus jõustub üks kuu pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Riigikogu esimees Ülo Nugis
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com