Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 6. novembri otsusest «Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta», otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:
1. Rakendada Eesti Vabariigi «Kodakondsuse seadus» 1940. aasta 16. juunil kehtinud redaktsioonis.
2. Eesti Vabariigi kodanikud on isikud, kes said Eesti kodanikuks sündimisega, vastavalt «Kodakondsuse seaduse» (edaspidi KKS) §-le 3 või omandasid selle enne käesoleva otsuse vastuvõtmist vastavalt KKS §-dele 4 ja 5.
3. KKS-s välismaalastena käsitletud isikud on Eestis asuvad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud.
4. KKS § 1 2. lõigus sätestatud nõuet rakendada isikute suhtes, kes omandavad Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.
5. Arvestada KKS § 6 punktis 2 sätestatud Eestis alalise elamise aega alates 1990. aasta 30. märtsist.
6. Mitte rakendada KKS § 6 punkti 2 Eestis alaliselt elavate isikute suhtes, kes registreerisid end Eesti kodakondsuse taotlejatena enne Eesti Kongressi valimisi.
7. KKS § 6 punktis 3 sätestatud eesti keele tundmise nõuded kehtestatakse seadusega.
8. KKS § 7 punktis 2 sätestatud isikute suhtes on vastava taotluse esitamise õigus Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganitel, kohaliku omavalitsuse organitel, loomingulistel liitudel, Eesti Spordi Keskliidul, Eesti Vabariigi Teaduste Akadeemial ning Eesti Vabariigi kõrgkoolidel.
Taotluse esitamise aluseks on isiku avaldus.
9. KKS § 7 punkt 3 rakendub üksnes isikute suhtes, kes on ilma kodakondsuseta seaduslikult alaliselt Eestis elanud vähemalt kümme aastat, alates käesoleva otsuse punktis 5 sätestatud tähtajast.
10. Mitte rakendada KKS § 4 punkte 1 ja 2 alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.
11. KKS § 11 rakendamisel on Eesti Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada täiendavate isikuandmete esitamise kord.
12. KKS § 14 1. lõigu rakendamisel lubada tasuda naturalisatsioonimaksu Eesti Vabariigis kehtivas rahas.
13. Mitte rakendada KKS § 17 1. lõiku.
14. Mitte rakendada KKS § 23.
15. KKS §-de 6 ja 7 rakendamisel näha ette, et Eesti kodakondsuse taotleja annab Eesti Vabariigile järgneva lojaalsusvande:
«Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule riigikorrale.»
16. Eesti kodakondsusesse astumise sooviavaldusi ei
võeta:
1) välisriikide tegevteenistuses olevatelt sõjaväelastelt;
2)
isikutelt, kes on olnud NSV Liidu julgeoleku- ja luureorganite
koosseisulised töötajad;
3) isikutelt, kes omavad
karistatust raskete isikuvastaste kuritegude eest või keda on
kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
4)
ilma legaalse püsiva sissetulekuta isikutelt.
17. Eesti Vabariigi Valitsusel:
1) töötada välja ja esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule eelnõu KKS § 6 punktis 3 sätestatud eesti keele tundmise nõuete kohta ühe kuu jooksul käesoleva otsuse vastuvõtmisest;
2) töötada välja ja rakendada kodakondsuse taotlejatele eesti keele õpetamise riiklik süsteem ja näha ette selleks vajalikud kulud;
3) töötada välja ja esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule eelnõu välismaalaste õigusliku staatuse kohta;
4) tagada käesoleva otsuse vastuvõtmisest arvates kahe kuu jooksul Eesti Vabariigi kodanike registri koostamine;
5) korraldada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse vastuvõtmisest naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamine vastavalt KKS § 7 punktidele 1 ja 2 ning käesoleva otsuse punktile 6.
18. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise päevast.
| Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL |
Tallinn, 26. veebruaril 1992.
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com