Teksti suurus:

Kohila paberivabriku direktori elamu kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.02.2020
Avaldamismärge:RT III, 04.02.2020, 6

Kohila paberivabriku direktori elamu kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 29.01.2020 nr 20

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Kohila paberivabriku direktori elamu (asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Kohila alev, Tööstuse tn 2, KÜ 31801:011:0010).

2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise kaitsevööndi vastavalt käskkirja lisale 2.1 Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, sealhulgas kinnismälestise vaadeldavus. Kultuuriväärtusliku objektina on kaitsevööndisse haaratud kinnistu kirdenurgas asuv abihoone.

3. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Ettepanek Tööstuse tn 2 kinnistul asuva elamu mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi 2007.–2012. a uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames aastal 2012. Ajendatuna soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku mälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks parimaid näiteid ka uuemast arhitektuurist, inventeeriti projekti raames uuemat arhitektuuripärandit kogu Eestis. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende kaalutud objektide seast valis projekti ekspertkomisjon välja 130 selle aja ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Eksperdihinnangute koostajad hindasid mälestise staatuse vääriliseks 114 ehitist, nende seas endine Kohila paberivabriku direktori ja peainseneri kahe korteriga elamu. Hoone hinnati nii arhitektuuriliselt kui kultuurilooliselt väga oluliseks ehitiseks, mille juures on muuhulgas tähtis ka interjööri säilimine. Lisaks hinnati hoonet kohaliku ajaloo säilimise seisukohast oluliseks ehitiseks ja äärmiselt terviklikuna säilinud väärtuslikuks üksikhooneks ning kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt märgiliseks hooneks. Muuhulgas toodi esile, et Kohila paberivabriku direktori elamu on funktsionalismi mõjudega traditsionalistliku puitarhitektuuri iseloomulik näide ja osa Kohila paberivabriku asulast.

Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Kohila paberivabriku direktori elamu mälestiseks tunnistamise menetluse.

Elamu on kaasomandis, hoonel on neli (kaas)omanikku.

30.12.2014. a teavitas Muinsuskaitseamet Kohila Vallavalitsust tehtud ettepanekust ja küsis arvamust elamu mälestiseks tunnistamise kohta.

29.01.2015. a vastas Kohila Vallavalitsus, et Tööstuse tn 2 hoone kohta ei ole kehtivaid planeeringuid ega väljastatud ehituslube, mis takistaksid hoone mälestiseks tunnistamist.

19.05.2015. a koosolekul arutas Muinsuskaitseametit nõustav ehitismälestiste eksperdinõukogu mälestiseks tunnistamise ettepanekut ning toetas ettepanekut tunnistada hoone mälestiseks kui funktsionalistlike mõjutustega traditsionalistlik, heas seisukorras puitelamu, millel on säilinud algne maht, väliskujundus ja plaanilahendus. Fassaadiviimistluses kasutatud puitlaudise eriilmelise kasutuse ja dekoratiivse detailirohkuse ning säilinud eeskoja nikerdatud tugipostide ja ehispiirde tõttu on hoone oma aja ehitusviisi ja materjalikasutuse silmapaistev näide. Endine Kohila paberivabriku direktori elamu on oluline Kohila paberivabriku asula kujunemisloos.

Muinsuskaitseamet teavitas hoone omanikke menetluse algatamisest ning 03.07.2015. a toimus Kohila paberivabriku direktori elamu kaitse alla võtmise arutelu kohapeal, kus muuhulgas palus Muinsuskaitseamet hoone omanikelt kirjalikku arvamust elamu mälestiseks tunnistamise kohta.

24.08.2015. a kinnitas elamu kaasomanik J. H. kirjalikult, et on nõus elamu mälestiseks tunnistamisega.
06.01.2016. a teavitas Muinsuskaitseamet varem arvamust mitte esitanud kaasomanikke tähitud kirjaga algatatud menetlusest uuesti ning palus anda kirjalik arvamus hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Kirja said kätte M. A. ja J. M.
29.02.2016. a vastas elamu kaasomanik T. V., et tema ja kaasomanik M. A. ei soovi elamu kultuurimälestiseks tunnistamist ning tõid 02.03.2016. a e-kirjas põhjenduseks rahaliste vahendite puudumise maja taastamiseks.
15.03.2016. a vastas Muinsuskaitseamet, et elamu mälestiseks tunnistamisega ei kaasne kohustust hoonet taastada, vaid omanikul tuleb elamut säilitada ja vajadusel remontida, nagu iga hoone puhul.

2018. a koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu Kohila paberivabriku direktori elamu kohta, milles hinnati mälestise tunnustele vastavust, selgitati mälestiseks tunnistamise asjaolud ja anti ülevaade menetluskäigust. Toetudes Kohila Vallavalitsuse ja hoone omanike esitatud arvamustele ning eksperdihinnangule kaalus Muinsuskaitseamet hoone mälestiseks tunnistamise menetluse jätkamist ning otsustas menetlusega edasi minna.

04.07.2018. a edastas Muinsuskaitseamet tähitud kirjaga Kohila Vallavalitsusele ning elamu kaasomanikele tutvumiseks Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu elamu mälestiseks tunnistamise ja kaitsevööndi ulatuse kohta ning palus esitada arvamus. Kirja said kätte T. V. ja  J. H.
2.08.2018. a kinnitas kaasomanik T. V. varasemat seisukohta, et nii tema kui M. A. ei soovi elamu kultuurimälestiseks tunnistamist, tuues põhjenduseks rahaliste vahendite puudumise maja taastamiseks.
04.08.2018. a andis kaasomanik J. M. e-vastuskirjaga teada, et ei ole mälestiseks tunnistamise poolt, kuid lisaselgitusi ei esitanud.
10.08.2018. a pakkus Muinsuskaitseamet e-kirjaga välja objekti kohapealse ülevaatuse ja arutelu.
15.08.2018. a kirjaga teatas Kohila Vallavalitsus, et nõustub Muinsuskaitseameti menetluskäiguga paberivabriku direktori elamu mälestiseks tunnistamisel.
23.08.2018. a edastas Muinsuskaitseamet elamu kaasomanikule M. A.-le veelkord tutvumiseks Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, palus esitada arvamuse ning kutsus objekti kohapealsele arutelule, et saaks täpsemalt vastata elamu omanike küsimustele ja arutada hoone mälestiseks tunnistamisega kaasnevat.

10.09.2018. a toimus Kohila paberivabriku direktori elamu kaitse alla võtmise kohapealne arutelu, kaasomanikest osalesid J. H. ja J. M. Arutelul andsid Muinsuskaitseameti esindajad ülevaate hoone mälestiseks tunnistamise menetluse käigust ja mälestiseks tunnistamisega kaasnevatest kitsendustest. Arutleti toetuse taotlemise võimaluste üle. Tutvuti elamu hetkeseisukorraga (peasissepääsu kohal oleva läbijooksu tõttu on osaliselt pehkinud hoone seina- ning vahelae konstruktsioonid, remonti vajavad hoone korstnad, hoonet soovitakse soojustada). Kaasomanik J. M. jäi seisukohale, et hoone mälestiseks tunnistamine on omanikele liigselt koormav ning et omanikel puuduvad vahendid hoone restaureerimiseks. Arutelu protokolliti.

10.09.2018. a vastati Muinsuskaitseametile kaasomanik M. A. nimel, et ta ei ole huvitatud maja taastamisest, kuna see ei ole rahaliselt võimalik.

11.09.2018. a e-kirjaga andis Muinsuskaitseamet arutelul mitteosalenud kaasomanikele M. A. ja T. V. ülevaate objektil räägitust ja selgitas veelkord mälestiseks tunnistamisega kaasnevat. Juhiti tähelepanu, et mälestiseks tunnistamisega ei kaasne nõuet hoone täies mahus restaureerimiseks. Mälestise omaniku peamine kohustus on tagada hoone säilimine, mis tähendab hoone regulaarset hooldamist.

13.09.2018. a andis kaasomanik J. M. e-kirjaga teada, et majaomanikud endiselt ei soovi elamu mälestiseks tunnistamist. Suuremahulisi töid soovitakse teha tänapäevaste ehitusmaterjalidega, mitte Muinsuskaitseameti ettekirjutuste järgi. Teiste omanike kinnitust kirjale lisatud ei olnud.

20.09.2018. a koosolekul tutvus Muinsuskaitse Nõukogu Kohila paberivabriku direktori elamu kohta koostatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga, mälestiseks tunnistamise menetluskäigu ja asjaoludega. Kaasomanikest osalesid ja selgitasid koosolekul oma seisukohti J. M. ja J. H. Muinsuskaitse Nõukogu otsustas teha kultuuriministrile ettepaneku Kohila paberivabriku direktori elamu kultuurimälestiseks tunnistamiseks.

Muinsuskaitseamet tutvustas 15.08.2019. a Kohila paberivabriku direktori elamu mälestiseks tunnistamise eelnõud Kohila Vallavalitsusele ning hoone omanikele. Täiendavaid arvamusi hoone mälestiseks tunnistamise kohta ei laekunud.

Mälestiseks tunnistamise menetluse kestel jõustus 01.05.2019. a uus muinsuskaitseseadus. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hinnati Kohila paberivabriku direktori elamu mälestiseks tunnistamise asjaolude vastavust ka muinsuskaitseseadusega sätetatud mälestiseks tunnistamise alustele.


Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks tunnistamise põhjendus

Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Muinsuskaitseamet hindas objekti riikliku kaitse eeldust ja tuvastas, et Kohila paberivabriku direktori elamu vastab kõigile neljale üldisele kriteeriumile ning üheksale ehitismälestise kriteeriumile.

Vastavus üldistele kriteeriumitele:

1) olulisus

Kohila paberivabriku direktori elamu on silmapaistev eelkõige arhitektuurse ja sisearhitektuurse algupära ja terviklikkuse poolest, hoone on valdavalt heas seisukorras. Arhitektuuriajaloolisest aspektist on hoone olulise kohaspetsiifilise tähendusega, milles väljendub ühe asula tööstusettevõtte arengu ajalugu.

2) selektiivsus

Kujunduses ilmestab elamu traditsionalismi moodsalt funktsionalistlike mõjutustega ja selle jõudmist ka väikeasulasse.

Kohila paberivabriku direktori elamu on laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames valitud selle ajastu ehituspärandit kõige paremini iseloomustava 114 objekti hulka. Tehase- ja vabrikuhooneid on erinevatest perioodidest kultuurimälestiste nimekirjas sadakond, kuid funktsioonilt võrreldavaid direktori elamuid on Eestis kaitse all kaheksa. Nendest neli on puithooned, mille ehitusaeg jääb 1920. aastatest varasemasse perioodi. 1920.–1930. aastatel oli puidust ehitamise traditsioon Eestis veel niivõrd tugev, et isegi moodsas funktsionalistlikus stiilis hooned püstitati sageli puidust. Samas on puitfunktsionalism on mälestiste nimekirjas alaesindatud. Riikliku kaitse all olevatest hoonetes võib puitfunktsionalismi kõige ilmekamaks näiteks pidada Tallinnas asuvat Tondi tn 3 korterelamut. 1920.–1930ndatel ehitatud puitelamutel võib sageli leida eelnevate aegade majatüüpide mõjusid kombineerituna funktsionalismiga. Riikliku kaitse all on näiteks neli Keila-Joa suudmes asuvat suvemaja, mis on kõrge viilkatusega aga tuntavalt funktsionalismi mõjutustega (poolümarad mahud, illuminaatoraknad). Keila-Joa suvemajad on Kohila paberivabriku direktori elamust siiski märkimisväärselt erineva arhitektuurse lahendusega (nt katuse kuju, hoone mahud, laudise kujundus).

3) originaalsubstantsi säilivus

Valmimisjärgselt ei ole elamut ümber ehitatud. Hoone on säilinud oma algses mahus ja planeeringuga, valdavalt originaalkujunduse ja -detailidega ning seda nii eksterjööris kui interjööris. Erineva jaotusega ja mõnevõrra suuremad aknad on paigaldatud idafassaadile, mis siiski ei ole hoone arhitektuurset terviklikkust olulisel määral rikkunud. Siseruumides on teostatud väiksemaid remonttöid.

4) tehniline seisukord

Hoone on kasutuses oma algses funktsioonis elamuna. Hoone eterniitkatus on osaliselt amortiseerunud, esineb väiksemaid lekkeid. Võttes arvesse hoone vanust ning asjaolu, et selles ei ole kapitaalremonti tehtud, on tegemist kõrgekvaliteediliselt ehitatud hoonega, mille üldist tehnilist hetkeseisukorda võib hinnata valdavalt heaks.


Vastavus ehitismälestise kriteeriumitele:

1) vanus

Hoone kuulub Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi ehitiste olulisemate näidete hulka (ehitatud 1930. aastate esimeses pooles).

2) arhitektuuriväärtus

Kahekorruseline kõrge viilkatusega hoone esindab funktsionalismi-mõjulist traditsionalistlikku arhitektuuristiili ning on Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi puitarhitektuuri ilmekas näide. Hoone on kujundatud ja säilinud erakordselt terviklikult – säilinud on algne maht, väliskujundus, plaanilahendus ja mitmed algupärased interjööridetailid. Fassaadiviimistlus on dekoratiivne ja detailirohke. Kasutatud on erineva kujunduse, paksuse ja värviga puitlaudist, sh kalasaba-motiiviga laudist akendevahelisel alal ja katuseviiludel. Fassaadidekoor ning eenduv sissepääs nikerdatud tugipostide ja ehispiirdega on oma aja ehitusviisi ja materjalikasutuse silmapaistev näide. Funktsionalismi-mõjud tulevadki kõige selgemalt välja akende paigutuses ja kujunduses: veranda nurgaaken, elutubade suured ühes rütmis aknad ning pööningu ja trepikoja ümmargused n-ö illuminaatoraknad. Ümarakna motiiv kordub interjööris (siseuksel).

3 ja 4) säilivus ja autentsus

Valmimisjärgselt pole elamut ümber ehitatud. Hoone on säilinud oma algses mahus ja planeeringuga, valdavalt originaalkujunduse ja -detailidega ning seda nii eksterjööris kui interjööris. Traditsionalistliku mahulise ülesehitusega elamu funktsionalismi mõjud tulevad kõige selgemalt välja akende paigutuses ja kujunduses: veranda nurgaaken, elutubade suured ühes rütmis aknad ning samuti olulise detailina äramärkimist vajavad pööningu ning trepikoja ümmargused nö illuminaatoraknad. Enamus hoone eluruumide akendest on asendatud. Erineva jaotusega ja mõnevõrra suuremad aknad on paigaldatud idafassaadile.

5) interjööri või sisseseade säilivus

Ruumistruktuur on üldjoontes püsinud muutumatuna ning interjöör on säilinud algupärasena. Hoones on säilinud valdavalt terviklik algne sisekujundus. Väärtuslike detailidena väärivad esile toomist ja säilitamist trepikoja puittrepp koos käsipuuga, mõlema korteri algsed siseuksed ja ahjud; sisseehitatud nurgakapp (I korrusel), soojakapiga pliit (I korrusel). Teostatud on väiksemaid sanitaarremonte, kuid mitte kapitaalremonti. Hoone planeeringu võib mõtteliselt jagada kaheks: põhjapoolses osas eeskojaga sissepääs ja esikuga trepikoda ning seejärel ülejäänud hoones identse põhiplaaniga kaks korterit. Interjööri üldine tehniline hetkeseisukord on hea.

6) funktsiooni järjepidevus

Hoone on kasutusel oma algses funktsioonis elamuna.

7) haruldus

Elamu esindab ilmekalt funktsionalismi mõjudega traditsionalistlikku puitarhitektuuri ning on oma aja ehitusviisi ja materjalikasutuse silmapaistev näide. Samuti on paberivabriku direktori maja osa Kohila paberivabriku asulast ja selle kujunemisloost.

8) terviklikkus ehk ansamblilisus

Mõisasuunal kulgeva allee serval paiknev elamu astub tänavajoonelt tagasi, jättes enese ette aedlinliku miljööga aia. Krundi serval asub elamuga samastiililine ja tõenäoliselt samast perioodist pärinev kuur-abihoone, mis moodustab elamuga terviku.

9) silmapaistev mõju või sümboolne tähendus

Kohila arenes väga hoogsalt just 1920.–1930. aastail. Üks parimaid näiteid Kohila arhitektuurist kahe maailmasõja vahelisel ajal on just paberivabriku direktori elamu, mis väljendab ilmekalt Kohila asula tööstusettevõtte arengu ajalugu. Kohila paberivabrik ei ole olnud mitte ainult suurim tööandja, vaid ka oluline Kohila keskuse ruumiline kujundaja. Lisaks paberivabriku hoonetele Keila jõe ääres rajati tööstushoonete lähedasse piirkonda ka töölisasula kümne tööliselamuga ning lasteaia-seltsimajaga.

Eeltoodule tuginedes vastab kõnealune hoone riikliku kaitse alla võtmise eeldusele, esindades Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osas. Kohila paberivabriku direktori elamu puhul on tegu 1930. aastatel ehitatud funktsionalistlike mõjutustega traditsionalistlikus stiilis puithoonega, mis on Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi puitarhitektuuri ilmekas näide. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud  riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust, proportsionaalust, kaitse ulatust ja kaitsekorraldust. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil. Mälestiseks tunnistamine on sobiv meede kõrge kultuuriväärtusega objekti säilimise tagamiseks, kuna ainult mälestisele saab riik anda muinsuskaitse eritingimused, millega antakse juhised hoones ehitamiseks, lähtudes selle ajaloolisest ja arhitektuursest väärtusest. Muinsuskaitselisi piiranguid kompenseerib võimalus saada hoone restaureerimiseks riiklikku toetust.

Omanike seisukohad on hoone mälestiseks tunnistamisel ära kuulatud, neid on kaalutud ja võimalusel arvesse võetud, arvestades samal ajal asja kultuuriväärtuse säilitamise vajadust. Menetluse käigus on omanikud välja toonud:

1) Omanikel puuduvad piisavad rahalised vahendid hoone taastamiseks ja restaureerimiseks. Samuti viidatakse vähesele huvile suuremate tööde planeerimisel.

Mälestise säilimiseks tuleb mälestist hooldada ja vajaduse korral remontida. Järjepideva hooldusega välditakse suuremate tööde tegemise vajadust. Antud hoone tehniline seisukord on valdavalt hea, seega piisab hoone säilimise tagamiseks üldjuhul tavapärastest hooldus- ja remonttöödest (nt katuse läbijooksude sulgemine, vihmaveesüsteemi korrastamine). Hoone hetkeseisukorrast lähtudes vajab avariitöö korras likvideerimist peasissepääsu kohal olev läbijooks ning selle tulemusena tekkinud kahjustused hoone konstruktsioonides. Vastavalt muinsuskaitseseadusele on kõikidel mälestiste omanikel õigus taotleda Muinsuskaitseametilt toetust sh nimetatud avariitööde teostamiseks. Uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve, juhul kui need on vajalikud ja määratakse, on Muinsuskaitseameti poolt hüvitatavad. Hoone siseruumides tööde planeerimisel ja tegemisel on oluline kaaluda väärtuslike detailide (trepikoja puittrepp koos käsipuuga, mõlema korteri algsed siseuksed ja ahjud; sisseehitatud nurgakapp esimesel korrusel, soojakapiga pliit esimesel korrusel) säilitamist. Hoone mälestiseks tunnistamisega kaasneb hoone juures ehitustööde tegemisel kavandatava põhjalikum läbiprojekteerimine ja otsuste sügavam kaalutlemine, misläbi on paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine.

2) Hoone taastamisel, juhul kui see ette võetakse, soovitakse kasutada kaasaegseid materjale.

Tänapäevaste materjalide ja lahenduste kasutamine ehitustöödel on lubatud, kui on tagatud mälestise ja olemasolevate väärtuste säilimine. Autentsus on muinsuskaitse keskseid printsiipe, millel põhineb kultuuriväärtuste hoidmine. Kõige väärtuslikumad on autentsed ehk algupärased objektid, materjalid, tehnoloogiad. Mõistagi kasutatakse tänapäeval kultuuripärandi juures ka kaasaegseid tehnoloogiaid ja materjale, kui see on vajalik ning põhjendatud. Tööde kavandamisel tuleb hinnata ka kasutatavate materjalide mõju mälestise säilimisele (erineva keemilise koostisega materjalid käituvad pikaajaliselt erinevalt) ja kaitstavate väärtuste säilimisele (lisatavad mahud või muud elemendid peaksid aitama olemasolevaid väärtusi esile tuua). Näiteks akende vahetamisel tuleb esmajoones kaaluda algupäraste akende restaureerimist ning alles seejärel akende asendamist koopiatega.

Omanikud on esitanud mälestiseks tunnistamise kohta arvamused, mille kohaselt neljast omanikust kolm ei soovi hoone mälestiseks tunnistamist. Kultuuriväärtusliku asja säilimine on oluline avalik huvi. Menetluse, millesse on omanikke korduvalt kaasatud, tulemusel on jõutud järeldusele, et Kohila paberivabriku direktori elamu mälestiseks tunnistamine on põhjendatud. Kultuuriväärtus hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Olemasolevate väärtuste säilitamine on oluline meie ajaloo mõistmiseks ning selle teadmise edasiandmiseks. Eri ajastutest on säilinud väga eriilmelist pärandit, mis toob esile nii riigi ja selle ajaloo eripära ning rahvusvahelised seosed kui ka rõhutab väiksemate piirkondade iseloomu. Avalik huvi seisnebki üldises ehk ühiskondlikus hüves. Sellise hüvena mõistetakse ka Eesti kultuuripärandit ning selle säilimisele läbi aegade on avalik huvi suunatud. Paraku on tegemist taastumatu ressursiga. Riikliku kaitse alla võtmine tagab pärandisse suhtumise ettevaatusprintsiibil, s.t ehitisse füüsiliselt sekkuvate kavatsuste korral (konserveerimine, restaureerimine või ehitamine) hinnatakse eelnevalt tegevuste ohutust asja kultuuriväärtuse säilimise aspektist, kusjuures  osa tegevusi võtab riik enda kanda ja osa kulusid hüvitada või toetada. Omandit saab omanik vabalt kasutada ja vallata ning käsutada. Riikliku kaitsega kaasneb nõue tagada asja säilimine, st asja hooldada ja vajadusel remontida. Kuna kõigil, ka mälestiseks mitteoleva kinnisasja omanikel, on kohustus tagada nendele kuuluva asja ohutus ning heakord, siis võrreldes avaliku huviga Kohila paberivabriku direktori elamu säilimise vastu, ei kujune hoone mälestiseks tunnistamisel omanike õiguste piiramine ülemäära koormavaks, mis kaaluks üle hoone suhtes riiklikul tasemel kaitse kohaldamise võimaluse.


Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus

MuKS § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestist ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine ning kinnismälestise vaadeldavus.

Kohila Tööstuse tn 2 kinnistul paiknev elamu on hästi vaadeldav nii tänavalt kui naaberkinnistute poolt. Hoone asub tänavast tagasiastega ning hoone ees paikneb aedlinliku miljööga aiaosa. Kinnistul on säilinud elamuga ehitusaegne ja samastiililine abihoone, mis toetab mälestise identiteeti ja on seetõttu kultuuriväärtuslik objekt.

Arvestades kaitsevööndi eesmärke on põhjendatud määrata kaitsevööndi ulatuseks Tööstuse tn 2 kinnistu, kuna Kohila paberivabriku direktori elamule toetava keskkonna tagamiseks piisab hoone vahetust ümbrusest. Ühtlasi võimaldab kaitsevööndi määramine kinnistu ulatuses tagada hoone vaadeldavuse Tööstuse tänavalt.


Leevendused

Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, kuna nii konserveerimine, restaureerimine kui ka ehitamine mõjutavad otseselt mälestise säilimist.


1 Lisade 1 ja 2 kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Tõnis Lukas
Kultuuriminister

Lisa 1 Kohila paberivabriku direktori elamu

Lisa 2 Kohila paberivabriku direktori elamu kaitsevöönd

/otsingu_soovitused.json