Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja kultuurimälestiseks tunnistamine
Vastu võetud 29.01.2020 nr 21
Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja 6 ning § 19 lõike 1 alusel.
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis:
1.1. Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone (Pärnu maakond, Pärnu linn, Andropoff, KÜ 15904:003:0707);
1.2. Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja (Pärnu maakond, Pärnu linn, Andropoff, KÜ 15904:003:0707);
1.3. Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja (Pärnu maakond, Pärnu linn, Liivaranna, KÜ 16001:001:0064).
2. Kehtestan käskkirja punktides 1.1.–1.3. nimetatud mälestistele ühise kaitsevööndi vastavalt käskkirja lisale 4.1 Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, sealhulgas kinnismälestiste vaadeldavus. Kultuuriväärtusliku elemendina on kaitsevööndisse haaratud peahoone esine maastikulahendus.
3. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone numbritubade siseruumide konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks.
4. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Ettepanek Valgeranna puhkekompleksi hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi 2007.–2012. aasta uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames 2012. aastal. 20. sajandi arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit, st projekti raames inventeeriti uuemat arhitektuuripärandit kogu Eestis. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende kaalutud objektide seast valis projekti ekspertkomisjon välja 130 selle aja ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Eksperdihinnangute koostajad hindasid mälestise staatuse vääriliseks 114 ehitist, nende seas Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja. Hooned hinnati nii arhitektuuriliselt kui ka kultuurilooliselt väga olulisteks ehitisteks.
Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Valgeranna puhkekompleksi hoonete mälestiseks tunnistamise menetluse.
Valgeranna puhkekompleksi peahoone ja kino-mängudemaja kuulub OÜ-le Andropoff. Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja kuulub Rax Invest OÜ-le.
12.01.2015 teavitas Muinsuskaitseamet kirjaga Audru Vallavalitsust (haldusreformi järgselt Pärnu linna) tehtud ettepanekust ja küsis arvamust hoonete mälestiseks tunnistamise kohta. Omavalitsusüksuse esmajärjekorras kaasamine oli vajalik selleks, et saada infot kehtivate planeeringute ja ehituslubade kohta, mille olemasolu võib oluliselt mõjutada mälestiseks tunnistamise menetlust.
12.02.2015 vastas Audru Vallavalitsus, et Andropoff kinnistul on kehtiv detailplaneering. Samuti leiti, et kaitsevööndi ettepaneku ulatus hoonetest põhjapool on põhjendamatult suur. Audru Vallavalitsus oli seisukohal, et vajalik on selgelt välja tuua võimalikud piirangud, mis kaasnevad hoonete mälestiseks tunnistamisega.
10.02.2015, enne kui Muinsuskaitseamet jõudis omanikke menetlusse kaasata, pöördus Muinsuskaitseameti poole AS Pajker aktsionäri ja Rax Invest OÜ esindaja ning esitas kirjalikult arvamuse ja vastuväited Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja mälestiseks tunnistamise ettepaneku kohta. Pöördumises juhiti muuhulgas tähelepanu, et 2012. aastal koostatud eksperdihinnangus kirjeldatud olukord ei vasta tegelikkusele ning leiti, et kaitsevööndi piiride ettepanek väljapakutud mahus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Pöördumises tehti ettepanek jätta saun-puhkemaja mälestiseks tunnistamata ning vähendada oluliselt Valgeranna puhkekompleksi kaitsevööndi ulatust.
11.02.2015 pöördus Muinsuskaitseameti poole AS Pajker esindaja ning edastas kirjalikult arvamuse ja vastuväited Valgeranna puhkekompleksi peahoone ja kino-mängudemaja mälestiseks tunnistamise kohta. Pöördumises juhiti muuhulgas tähelepanu, et 2012. aastal koostatud eksperdihinnangus kirjeldatud olukord ei vasta tegelikkusele ennekõike peahoone ümberehituste kohta ning leiti, et kaitsevööndi ulatuse ettepanek väljapakutud mahus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. AS Pajker oli seisukohal, et Valgeranna puhkekompleksi peahoone ja kino-mängudemaja mälestisteks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine ei ole põhjendatud.
06.03.2015 vastas Muinsuskaitseamet hoonete omanike pöördumistele, selgitas mälestiseks tunnistamise menetluse käiku ning tegi ettepaneku aruteluks kohapeal. Kokkusaamise ja arutelu eesmärk oli läbi rääkida võimalikud piirangud, mis kaasnevad hoonete mälestiseks tunnistamisega. Kiri saadeti teadmiseks ka kohalikule omavalitsusele. Muinsuskaitseameti pöördumine jäi vastuseta.
16.06.2017 võttis Muinsuskaitseamet aruteluks sobiva aja kokkuleppimiseks hoonete omanikega uuesti ühendust. Saun-puhkemaja hoone omaniku esindajaga lepiti kokku kohtumine kohapeal 18.07.2017.
18.07.2017 toimus Valgeranna puhkekompleksi hoonete mälestiseks tunnistamise arutelu, millest võtsid osa peahoone ja kino-mängudemaja omaniku esindajad ning Muinsuskaitseameti esindajad. Saun-puhkemaja hoone omaniku esindaja kohtumisele ei tulnud. Kohtumisel otsustati, et Muinsuskaitseamet tellib hoonetele muinsuskaitse eritingimuste eelnõud, mille alusel saab teha edasisi otsuseid hoonete mälestiseks tunnistamise menetluses ning täpsemalt rääkida hoonete mälestiseks tunnistamisel kaasnevatest võimalikest leevendustest. Kohtumine protokolliti, saun-puhkemaja omanikku teavitati kohtumise toimumisest.
13.11.2017 saatis saun-puhkemaja hoone omaniku esindaja Muinsuskaitseametile täiendava seisukoha hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Pöördumises juhiti tähelepanu, et endisaegsest saunahoonest ei ole praeguseks midagi autentset säilinud ja et hoone on kapitaalselt ümber ehitatud. Sooviti Liivaranna kinnistu täielikku välja jätmist Valgeranna puhkekodu ja Andropoffi kinnistu võimalikust kaitsevööndist.
28.11.2017 vastas Muinsuskaitseamet, et koostamisel on hoonete muinsuskaitse eritingimuste eelnõud, mille alusel on võimalik teha edasisi otsuseid hoonete mälestiseks tunnistamise protsessis ning et hoonete omanikega võetakse uuesti ühendust pärast eelnõude valmimist.
2018. aasta alguses valmisid Muinsuskaitseameti tellimusel Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja kohta muinsuskaitse eritingimuste eelnõud (koostaja I. Ruudi), milles muuhulgas fikseeriti hoonete hetkeseisukord ning kaardistati säilinud väärtuslikud detailid ja tarindid.
Toetudes Audru Vallavalitsuse ja hoonete omanike esindajate esitatud arvamustele ja ettepanekutele ning muinsuskaitse eritingimuste eelnõudes esitatud täiendavale infole kaalus Muinsuskaitseamet hoonete mälestiseks tunnistamise menetluse jätkamist ning otsustas menetlusega edasi minna. Säilinud hooned on hinnatud Eesti arhitektuuriajaloo seisukohast väga oluliseks ning senised ümberehitused ei ole neid sedavõrd moonutanud, et need ei vastaks enam mälestise tunnustele. 2018. aastal koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu hoonete mälestisteks tunnistamiseks, milles hinnati mälestise tunnustele vastavust, selgitati mälestiseks tunnistamise asjaolusid ja anti ülevaade menetluskäigust.
29.05.2018 edastas Muinsuskaitseamet koostatud eksperdihinnangu hoonete mälestiseks tunnistamise kohta tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks hoonete omanikele, kohalikule omavalitsuse üksusele ning hoonete arhitektidele. Eksperdihinnangule olid lisatud muinsuskaitse eritingimuste eelnõud. Täiendavaid arvamusi ootas Muinsuskaitseamet kuni 02.07.2018.
05.06.2018 vastas hoonete kaasautor, sisearhitekt Taevo Gans, et toetab Valgerannas asuvate puhkekompleksi hoonete kultuurimälestiseks tunnistamist. Rohkem arvamusi määratud kuupäevaks ei laekunud ja Muinsuskaitseamet jätkas hoonete mälestiseks tunnistamise menetlust.
11.09.2018 teavitas Muinsuskaitseamet hoonete omanikke Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku toimumisest ja edastas veelkord eksperdihinnangu tutvumiseks.
20.09.2018 koosolekul tutvus Muinsuskaitse Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi hoonete kohta koostatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga, mälestiseks tunnistamise menetluskäigu ja asjaoludega. Koosolekul osalesid ja selgitasid oma seisukohti hoonete omanikud ja nende esindajad. Muinsuskaitse Nõukogu otsustas teha kultuuriministrile ettepaneku endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Muinsuskaitse Nõukogu soovitas Muinsuskaitseametil eritingimuste kavandid hoonete omanikega veelkord läbi rääkida.
08.10.2018 pöördus Muinsuskaitseameti poole saun-puhkemaja omanik, et täpsustada muinsuskaitse eritingimuste kavandis seatud tingimusi.
09.10.2018 edastas Muinsuskaitseamet menetlusosalistele Muinsuskaitse Nõukogu otsuse ning tegi saun-puhkemaja omanikule ettepaneku kokku leppida eritingimuste kavandi täpsustamise arutelu aeg.
31.10.2018 toimus saun-puhkemaja kultuurimälestiseks tunnistamise ja muinsuskaitse eritingimuste kavandi arutelu, millest võtsid osa saun-puhkemaja omanik, omaniku esindaja ning Muinsuskaitseameti esindajad. Muinsuskaitseamet selgitas eritingimuste eelnõus seatud nõudeid. Arutelu tulemusena viidi eritingimuste loetellu sisse kokkulepitud täpsustused ning omanik lubas Muinsuskaitseametit kursis hoida hoone juures tehtavate töödega juhul, kui need võetakse ette enne hoone mälestiseks tunnistamist.
07.11.2018 võttis Muinsuskaitseamet täiendavalt ühendust puhkekompleksi peahoone ja kino-mängudemaja omanikuga, mille tulemusena toimus 26.11.2018 hoonete mälestiseks tunnistamise ja muinsuskaitse eritingimuste kavandi teemaline arutelu. Arutelul osalesid peahoone ja kino-mängudemaja omanik, omaniku esindaja ning Muinsuskaitseameti esindajad. Omanikule selgitati eritingimuste kavandis seatud nõudeid. Arutelu tulemusena viidi eritingimuste loetellu sisse kokkulepitud täpsustused.
Mälestiseks tunnistamise menetluse kestel jõustus 01.05.2019 uus muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS). Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hinnati hoonete mälestiseks tunnistamise asjaolude vastavust ka muinsuskaitseseadusega sätetatud mälestiseks tunnistamise alustele.
Muinsuskaitseamet tutvustas 16.08.2019 Valgeranna puhkekompleksi hoonete mälestiseks tunnistamise eelnõud Pärnu Linnavalitsusele ning hoonete omanikele.
Pärnu Linnavalitsus edastas 20.09.2019 arvamuse, mille põhjenduste kohaselt leiti, et endine Audru Vallavalitsus on oma planeeringudokumentides piisavalt sätestanud, et nimetatud hooned säiliksid. Sellest tulenevalt Pärnu Linnavalitsus hoonete eraldi riikliku kaitse alla võtmist ei toeta.
Nii OÜ Andropoff esindaja kui ka Rax Invest OÜ esindaja edastas 20.09.2019 arvamuse, mille põhjenduste kohaselt jäädakse kõigi oma varasemas menetluses esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde. Lisati, et juhul kui Muinsuskaitseamet jääb eelnõu juurde, palutakse peahoone numbritubadega sarnaseid leevendusi kino-mängudemaja, peahoone ning saun-puhkemaja siseruumide kohta.
Muinsuskaitseamet kaalus esitatud arvamusi ning leidis, et hoonete mälestiseks tunnistamata jätmine ning täiendavate leevenduste tegemine ei ole põhjendatud. Kultuurimälestiste nimekiri on Eesti ainelise pärandi esindusnimekiri, mis annab ülevaate Eesti kultuurilisest identiteedist, mida on mõjutanud erinevad ajalooetapid ja mis on ka piirkonniti küllalt erinev. Mälestiste nimekirja täiendamine, et selles oleks esindatud läbilõige kogu ehitatud pärandist, on pidev protsess. Ehitise mälestiseks tunnistamisel on oluline, et see täiendaks juba kaitse all olevate mälestiste kogumit viisil, et mälestiste nimekirja põhjal oleks võimalik saada ülevaade Eesti ajaloo olulistest sotsiaalsetest ja kultuurilistest protsessidest ning asustuse ajaloost. 2007.–2012. aastal läbi viidud laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tõi esile, et meie lähiminevikust, eriti nõukogude perioodist pärinev väärtuslik ehituspärand on paljuski teadvustamata, väärtustamata ja kaitseta.
Puhkekompleksi peahoone numbritubade siseruumides toimunud ümberehitus- ja remonttööd on olnud ulatuslikud ning nende tagasipööramine ei ole mõistlik ega vajalik. Ülejäänud hoonete puhul on tegemist ehitistega, mis esindavad oma ajastut – nõukogudeaegset nomenklatuurile suunatud arhitektuuri – ilmekalt ja terviklikult nii interjööride kui ka eksterjööride osas. Tehtud muutused ei ole niivõrd suured, et segaksid terviku tajumist ning seepärast ei ole põhjendatud nende puhul leevenduste tegemine ehk interjöörides tööde loa kohustusest loobumine. Kino-mängudemaja interjöörid on säilinud suures osas autentsena. Saun-puhkemaja puhul on tegemist kompaktse tervikuga, kus uute viimistluskihtide all on osaliselt säilinud vanu kihistusi. Nii saun-puhkemaja, kino-mängudemaja kui ka peahoone ülejäänud siseruumide puhul ei ole teostatud peahoone numbritubadega võrreldavaid ümberehitusi.
Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks tunnistamise põhjendus
MuKSi § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumidest.
Muinsuskaitseamet hindas objektide riikliku kaitse eeldust ja tuvastas, et nii peahoone, kino-mängudemaja kui ka saun-puhkemaja vastavad kõigile neljale üldisele kriteeriumile ning kümnele ehitismälestise kriteeriumile.
Vastavus üldistele kriteeriumidele:
1) olulisus
Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja puhul on tegemist arhitektuurselt kõrgetasemeliste, Eesti ajaloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mis moodustavad maastikul tervikliku ja nauditava ansambli.
2) selektiivsus
Sarnaseid hooneid praegu kaitse all ei ole. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindavad mälestiste hulgas ainult kolm hoonet: Tallinna Linnahall (1980), Paide kultuurimaja (1987) ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone (1993). Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid ei ole mälestiste seas ühtegi. Tegu on uuema ehituspärandiga, mille süsteemset uurimist ja väärtustamist alustati alles 2000. aastatel. Valgeranna puhkekompleksi hooned on laiapõhjalise uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames välja valitud selle ajastu ehituspärandit kõige paremini iseloomustava 114 objekti hulka.
Mälestiste nimekirjas ei ole ka sarnase hoonetüpoloogia esindajaid. ENSV Ministrite Nõukogul oli puhkeala Keila-Joal, mis koosnes privaatsetest suvilatest ega omanud kohtumisteks ja võõrustamiseks sobilikke avalikke pindasid. Eri linnades oli puhkemajadeks kohandatud hulk olemasolevaid hooneid, näiteks Tallinnas Nurme 47, Näituse 23, Vabaduse pst 95; Tartus Oru 1; Pärnus Mere pst 3. Kõige lähedasemaks paralleeliks Valgerannale on samal ajal tellitud puhkemaja Narva-Jõesuus (arhitekt Marika Lõoke, sisearhitekt Taevo Gans, valmis 1980), mis on aga üksikhoone ega tekita enda ümber Valgerannaga võrreldavat privaatset keskkonda.
3) originaalsubstantsi säilivus
Hooned on säilinud valdavalt algses mahus ja ruumijaotuses.
Peahoone numbritubade jaotuse muutmine ning merepoolne juurdeehitus ei ole kahjustanud algse ruumilise terviku tajumist.
Kino-mängudemajal on säilinud algne mahuline lahendus, ehituskonstruktsioonid, originaalsed arhitektuursed detailid ja suur osa interjöörist. Nii kino-mängudemaja kui ka saun-puhkemaja välisfassaadid on 1980. aastate keskel kaetud punasest tellisest seina murenemise tõttu püstlaudisega.
Saun-puhkemaja eksterjöör on säilinud 1980. aastate ümberehitusest lähtuvas väljanägemises, tollal lisatud vertikaalne puitlaudis on säilinud ja üle värvitud. Mõnevõrra häirib algset üldmuljet merepoolsel küljel hoone kõrvale ehitatud lisaterrass kergkonstruktsioonis paviljoniga. Siseruumides on juurde ehitatud üksikud vaheseinad ning basseiniruum on kohandatud söögisaaliks (bassein on kaetud põrandaga). Vaatamata uuendustele on hoone algne mahuline lahendus hästi tajutav.
4) tehniline seisukord
Valgeranna puhkekompleksi peahoone on heas seisukorras ja kasutuses hotellina. Hoone paikneb elujõulises suvituspiirkonnas. Hoonet on võimalik majutushoonena kasutada edaspidigi.
Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja seisukord on valdavalt rahuldav, kohati halb, hoone ei ole kasutuses. Hoone paikneb elujõulises suvituspiirkonnas, mis omakorda soodustab hoone kasutuselevõttu.
Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja on heas seisukorras ja kasutuses uues funktsioonis peo- ja puhkemajana. Hoone paikneb elujõulises suvituspiirkonnas, mis soodustab hoone edaspidist kasutamist.
Soovi korral on võimalik tuua hoonetesse sobivaid uusi funktsioone, sealjuures olemasolevaid väärtusi säilitades.
Vastavus ehitismälestise kriteeriumidele:
1) vanus
Valgeranna puhkekeskuse hooned on nõukogude perioodi ühed väärtuslikumad ja eripärasemad arhitektuuriteosed Eestis. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindab mälestiste hulgas Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja ning Eesti Rahvusraamatukogu hoone. Valgeranna puhkekompleksi hoonetele sarnaseid varase postmodernismi näiteid mälestiste seas ei ole.
2) arhitektuuriväärtus
Peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja suurim väärtus seisneb hoonete valdavalt terviklikult säilinud arhitektuurses-mahulises kompositsioonis ja originaalses ruumijaotuses. Sellistena on need nõukogude nomenklatuurse puhkeasutuse kui hoonetüpoloogia unikaalsed näited. Ühtlasi on hooned vastavalt nii Raine Karbi, Meeli Truu kui ka Taevo Gansi kõige uuenduslikuma loomeperioodi suurepärased näited, kujutades endast erinevaid, kuid terviklikke postmodernismi ideestiku tõlgendusi.
3 ja 4) säilivus ja autentsus
Peahoone algne ruumiline tervik on hästi tajutav. Olulisematest uuendustest väärib esile toomist numbritubade ruumijaotuse muudatus ning merepoolse juurdeehituse rajamine. Kino-mängudemajal on säilinud algne mahuline lahendus, ehituskonstruktsioonid, originaalsed arhitektuursed detailid ja suur osa interjöörist. Saun-puhkemaja eksterjöör on säilinud 1980. aastate ümberehitusest lähtuvas väljanägemises. Merepoolsele küljele on hilisemate uuenduste käigus rajatud terrass. Lähtudes hoone uuest funktsioonist on siseruumides tehtud muudatusi, millest olulisim on saunaruumi kohandamine söögisaaliks. Nii kino-mängudemaja kui ka saun-puhkemaja välisfassaadid on juba 1980. aastate keskel kaetud punasest tellisest seina murenemise tõttu püstlaudisega.
5) interjööri või sisseseade säilivus
Peahoone interjöör on avalike ruumide puhul säilinud võrdlemisi ajastuomasel kujul. Algne ruumijaotus on valdavalt säilinud, välja arvatud numbritubades. Merepoolsele küljele on lisatud juurdeehitus. Säilinud on enamik arhitektuurseid detaile (nt vestibüüli betoonist kassettlagi, dolomiidist hammaslõikevööd trepikodades, trepid) ning algsed avatäited. Algne mööbel ei ole säilinud.
Kino-mängudemaja interjööris on säilinud algne ruumijaotus ning enamik arhitektuurseid detaile (nt saun-puhkemaja valgustitega identsed ARSi valgustid, raketisejälgedega betoonlaed) ning algsed avatäited. Originaalne ruumimulje on hästi tajutav. Sisustus on saanud kannatada.
Saun-puhkemaja siseruumide jaotus on põhijoontes säilinud algsena, siseseinte asukohti ei ole muudetud, välja arvatud üksikud vaheseinad, mis on rajatud seoses hoone kohandamisega toitlustusasutuseks. Olulisim muudatus on keskse basseiniruumi muutmine söögisaaliks. Kõigis ruumides on säilinud Taevo Gansi disainitud metallist stangedel rippvalgustid, kaks metallist ümmargust rippnagi (puhkeruumis ja köögis) ja kaks metallkonstruktsioonis rippnagi-mütsiriiulit vestibüülis.
6) funktsiooni järjepidevus
Peahoone puhul on tegemist partei ja nõukogude valitsuse tipptegelastele mõeldud rannaresidentsiga, mis sisaldas nelja sviiti, töökabinette ja suurt vastuvõttude saali koos abiruumidega. Praegu, osaliselt ümberehitatuna töötab see majutusasutuse ja restoranina. Kino-mängudemaja on praegu aktiivsest kasutusest väljas. Saun-puhkemaja on aastaringses kasutuses renditava peopidamiskoha ja toitlustusasutusena.
Hoonetekompleks on kasutatav algupärases funktsioonis puhkekeskusena. Soovi korral on võimalik tuua hoonetesse sobivaid uusi funktsioone, sealjuures olemasolevaid väärtusi säilitades.
7) haruldus
Puhkekompleks tervikuna on nomenklatuurse eluviisi ilmekas näide, mis mitmekesistab arusaama nõukogude perioodi ehituspraktika võimalustest ja reeglite painutamisest. Valgeranna puhkekompleksi näol on tegemist erandliku hoonetüpoloogiaga, kus ei kehtinud tolleaegsed tavapärased ehitusnormid ega -juhised ning mis eristub ehitustegevuse peavoolust nii tellimuse tüübi, realiseerimise võimaluste kui ka kvaliteedi poolest.
8) terviklikkus ehk ansamblilisus
Tegemist on kolmest hoonest koosneva tervikliku puhkekompleksiga, mis moodustab maastikul nauditava ansambli.
9) silmapaistev mõju või sümboolne tähendus
Puhkekompleks rajati ENSV Ministrite Nõukogu nomenklatuuri liikmetele ja nende külalistele, sest vajati väärilisi puhkevõimalusi ning esinduslikku kohta võimuesindajate mitteametlikumateks kohtumisteks.
10) seos tuntud isikutega
Tegemist on tunnustatud arhitektide Raine Karbi, Meeli Truu, Taevo Gansi ja Sulev Vahtra arhitektuurilaadi terviklike näidetega. Kompleksil on ajalooline väärtus ka tänu hoonet kasutanud isikute rollile ENSV ajaloos.
Eeltoodule tuginedes vastavad kõnealused hooned riikliku kaitse alla võtmise eeldusele, esindades Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Valgeranna puhkekompleksi peahoone, kino-mängudemaja ja saun-puhkemaja puhul on tegemist varase postmodernismi ilmekate näidetega, mis moodustavad privaatsust pakkuva kõrghaljastusega territooriumil tervikliku ansambli. Valgeranna puhkekompleksi puhul on oluline selle kujunduslik tervik, milles on võrdselt oluline roll nii arhitektuuril, interjööril kui ka maastikuplaneeringul. Kokku moodustab see väärtusliku arhitektuuriansambli, mis on Eesti uuema arhitektuuripärandi seas vaieldamatult nii silmapaistev, et väärib säilitamist võimalikult autentsena.
Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust, proportsionaalust, kaitse ulatust ja kaitsekorraldust. Hooned ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil. Audru valla üldplaneeringu seletuskirjas (2010) on Valgeranna puhkekompleksi hooned märgitud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri objektidena ning soovitatud säilitada algne arhitektuurne lahendus. Üldplaneeringu üldistusaste ja soovituse vormis sätestatu ei pruugi siiski tagada hoonete ja nende väärtuste, sh veel säilinud interjööride säilimist pikas perspektiivis. Ühtlasi väärib märkimist, et kohaliku omavalitsuse tasandil hoone oluliseks tunnistamine ei tähenda, et see ei võiks olla ka üleriigiliselt oluline, pigem vastupidi. Valgeranna puhkekompleksi hooned on kahtlemata väärtuslikud kogu Eesti kontekstis. Mälestiseks tunnistamine on sobiv meede kõrge kultuuriväärtusega objekti säilimise tagamiseks, sest ainult mälestisele saab riik anda muinsuskaitse eritingimused, millega antakse juhised hoones ehitamiseks lähtudes selle ajaloolisest ja arhitektuursest väärtusest. Muinsuskaitselisi piiranguid kompenseerib võimalus saada hoone restaureerimiseks riiklikku toetust.
Omanike seisukohad
Omanike seisukohad on hoone mälestiseks tunnistamise menetluses ära kuulatud, neid on kaalutud ja võimalusel arvesse võetud, sh leevenduste kavandamisel, arvestades samal ajal asja kultuuriväärtuse säilitamise vajadust. Allpool on välja toodud kokkuvõte omanike esitatud arvamustest ning Muinsuskaitseameti selgitused.
Peahoone ja kino-mängudemaja
1) Omanik juhtis tähelepanu, et kompleks kuulus varem Eesti Vabariigile ning kui riik oleks soovinud seda kinnistut säilitada kui mälestist, siis tõenäoliselt ei oleks ta seda müünud. Lisaks oli omanik seisukohal, et Raine Karbi ülejäänud loomingu säilitamisel ei ole riik mõelnud esmajärjekorras ehitismälestiste kaitsele. Viidatakse nii Sakala keskuse lammutamisele kui ka Tallinna Linnahalli hetkeseisukorrale. Omanik leiab, et on ebaproportsionaalne suunata riigi täitmata jäänud kohustused eraomanikule täitmiseks.
Muinsuskaitseamet selgitas, et kuigi hooned ei olnud nende võõrandamisel mälestisena kaitse all ei tekkinud sellest õigustatud ootust, et hooneid kunagi mälestiseks ei tunnistata. Eesti ehituspärandi uurimine ja kõrge kultuuriväärtusega ehitiste mälestiseks tunnistamine on pidev protsess, sealjuures alustati nõukogudeaegse arhitektuuri süsteemse uurimise ja nende seast paremate näidete väljaselgitamisega alles 2000. aastate teises pooles. Varem ei saanudki see toimuda, sest ajaline distants pärandi hindamiseks oli liiga lühike.
Ei saa nõustuda väitega, et kui Eesti Vabariik oleks soovinud kinnistut säilitada kui arhitektuurimälestist, ei oleks ta seda müünud. Mälestised on Eestis valdavalt eraomanduses, riik võõrandab ka tänapäeval mälestisi eraomandusse, kui need ei ole riigi funktsioonide täitmiseks otseselt vajalikud – riigile kuuluva kinnisvara müügiotsuste ja ehitiste mälestisena kaitsmise vahel puudub seos.
Valgeranna puhkekompleksi näol on tegemist arhitektide Raine Karbi, Meeli Truu, Sulev Vahtra ja Taevo Gansi arhitektuuriloomingu paremikuga. Mälestisena ei kaitsta ühe autori kõiki töid tervikuna, vaid iga üksikobjekti kaitse alla võtmine otsustatakse eraldi. Sakala keskus, mille lammutamisele viidatakse, ei olnud mälestis. Just selle tõttu, et märgiline arhitektuuriteos ei olnud muinsuskaitse all, sai võimalikuks selle suures osas lammutamine, hoolimata avalikkuse suurest vastuseisust ja hoone üldtuntud väärtusest. Märgime, et Sakala keskuse lammutamine oli ka üks peamisi põhjusi, miks alustati 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamisega ja valiti välja selle perioodi olulisemad ehitised, mille säilimine tuleks mälestiseks tunnistamisega tagada, sh Valgeranna puhkekompleks.
2) Omanik edastas seisukoha, et hoonetele kaitserežiimi ja kinnistutele kaitsevööndi kehtestamine muudab võimatuks või väga raskesti teostatavaks hoonete ümberehitustööd, mis on vajalikud näiteks hoonete soojapidavuse tagamiseks ja hoonete mõistlikuks majandamiseks.
Hoonete siseruumide ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ümberehitamine ja hoonete soojapidavuse tõstmine on võimalik ka hoonete mälestiseks tunnistamise järel. Tehnosüsteemide uuendamine on võimalik ka mälestisel, sh ei ole välistatud maaküttele üleminek või muud alternatiivsed energiaallikad, kui need ei muuda oluliselt mälestise ilmet ega häiri vaadeldavust. Hoone mälestiseks tunnistamisega kaasneb hoone juures ehitustööde tegemisel kavandatava põhjalikum läbiprojekteerimine ja otsuste sügavam kaalutlemine, misläbi on paremini tagatud olemasolevate väärtuste säilimine. Tööde teostamiseks tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt luba. Lisariivet kompenseerib võimalus saada riigilt toetust.
3) Omanik oli seisukohal, et koostatud eksperdihinnang sisaldab valeväiteid ja faktivigu peahoones toimunud ümberehituste ja nende ulatuse kohta ning et eksperdi antud hinnang on liiga subjektiivne.
Muinsuskaitseamet selgitas, et ülevaade hoonete seisukorrast ning ümberehituste ulatusest on fikseeritud 2012. aastal koostatud eksperdihinnangus, mida omakorda täiendab 2018. aastal valminud muinsuskaitse eritingimuste kavand. Juurdeehitus peahoone merepoolsele küljele on teostatud hoolikalt hoone seniseid vormivõtteid ja stiili järgides. Interjöör on avalike ruumide osas säilinud võrdlemisi ajastuomasel kujul. Peahoone numbritubade jaotuse muutmine ning merepoolne juurdeehitus ei ole kahjustanud algse ruumilise terviku tajumist. Ümberehitatud numbritubade kohta ei ole vastavalt muinsuskaitse eritingimuste kavandile plaanis piiranguid seada.
Fakt, et Valgeranna puhkekompleksi hoonete näol on tegu väga väärtuslike arhitektuuriteostega ning oluliste vaatamisväärsustega, on üldtuntud. Hoonete väärtusele on juhitud tähelepanu ka Andropoffi kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas ning Audru valla üldplaneeringu seletuskirjas. Andropoffi kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud 2005. a) seletuskirjas märgiti, et uue hoone projekteerimisel tuleb silmas pidada olemasolevate hoonete arhitektuuri ja kooskõla ümbrusega. Hetkel kehtivas Audru valla üldplaneeringu seletuskirjas (kehtestatud 2010. a) on Valgeranna puhkekompleksi hooned märgitud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri objektidena ning antud on järgmine soovitus: „Nende ehitiste puhul ja ka nende vahetusse naabrusse ehitamisel on soovitatav arvestada hoone eripära ja algse arhitektuurse lahenduse säilimisega.“
2005. aastal kehtestatud Andropoffi kinnistu detailplaneeringu kehtivust ega realiseeritavust hoonete mälestiseks tunnistamine ei mõjuta. Ka detailplaneering näeb ette olemasolevate hoonete säilitamise ja nende arhitektuurse väärtusega arvestamise.
4) Omaniku hinnangul on eksperdihinnangus tehtud ettepanek kaitsevööndi ulatuse osas ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.
Muinsuskaitseamet on kaalunud kaitsevööndi võimalikku ulatust. Võttes arvesse omanike seisukohti ning hoonetele avanevaid peamisi vaatesuundi, on kaitsevööndi ulatust võrreldes 2012. aastal väljapakutuga oluliselt vähendatud. Kaitsevööndi põhjapoolne piir on nihutatud hoonete suunas kuni juurdepääsuteeni. Kaitsevööndist on välja jäetud uusehitistega ala juurdepääsuteest põhja pool, kus hoonete lisamine või ümberehitamine ei mõjuta otseselt kõnealust kompleksi. Muinsuskaitseamet peab siiski oluliseks hoonetele ühise kaitsevööndi määramist, sest sel viisil on paremini tagatud kompleksi kui terviku ning sellele avanevate vaadete säilimine.
Saun-puhkemaja
1) Omanik esitas seisukoha, et kuna hoone mälestiseks tunnistamine tugineb vananenud andmete alusel koostatud ekspertarvamusele, siis Muinsuskaitseseadusest tulenevate ulatuslike piirangute kohaldamine saun-puhkemajale ei ole õiguspärane.
Muinsuskaitseamet selgitas, et hoone mälestiseks tunnistamise kohta on 2018. aastal koostatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnang, milles tuginetakse erinevatele asjasse puutuvatele alusuuringutele ja allikatele. Saun-puhkemaja seisukord ning ümberehituste ulatus on fikseeritud 2012. aastal koostatud eksperdihinnangus, mida omakorda täiendab 2018. aastal valminud muinsuskaitse eritingimuste eelnõu.
2) Hoone omanik soovis saun-puhkemaja mälestiseks tunnistamisel leevendusi.
Lähtudes kuni 30.04.2019 kehtinud muinsuskaitseseadusest, plaanis Muinsuskaitseamet kaitsevööndis mulla- ja kaevetöödeks muinsuskaitselisi nõudeid mitte esitada. Alates 01.05.2019 kehtiva seaduse kohaselt ei ole ehitismälestise kaitsevööndis kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks Muinsuskaitseameti luba enam nõutav. Uue seaduse (§ 52 lg 1) kohaselt on tööde tegemise luba nõutav üksnes kinnismälestise ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks ning mälestise ilme muutmiseks. Neist kohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine kui ka ehitamine mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Kõrghaljastuse rajamisest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada (MuKS § 58 lg 3).
3) Omanik esitas arvamuse, et hoone mälestiseks tunnistamise korral ei ole võimalik leida hoonele uusi funktsioone ja täiendavaid vahendeid hoone majandamiseks.
Muinsuskaitseamet juhtis tähelepanu, et hoone on juba enne mälestiseks tunnistamist kasutusel algsest mõneti erinevas, uues funktsioonis. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist ja ilmet. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka hoone mälestiseks tunnistamise järel. Ehitismälestise kasutuses hoidmine on igal juhul oluline, et tagada selle säilimine.
4) Omaniku seisukoht oli, et algselt väljapakutud kaitsevööndi ulatus ei ole põhjendatud ja pärsib oluliselt Valgeranna puhkekodu kinnistu ning seda ümbritseva ala edaspidist kasutamist ja arendamist aktiivses kasutuses oleva korrastatud puhkealana.
Muinsuskaitseamet on kaalunud kaitsevööndi võimalikku ulatust. Võttes arvesse Valgeranna puhkekompleksi hoonete omanike seisukohti ning hoonetele avanevaid peamisi vaatesuundi, on kaitsevööndi ulatust võrreldes 2012. aastal väljapakutuga oluliselt vähendatud. Kaitsevööndi põhjapoolne piir on nihutatud hoonete suunas kuni juurdepääsuteeni. Kaitsevööndist on välja jäetud uusehitistega ala juurdepääsuteest põhja pool, kus uushoonete lisamine või ümberehitamine ei mõjuta otseselt mälestiste keskkonda. Muinsuskaitseamet peab siiski hoonetele ühise kaitsevööndi määramist oluliseks, sest sel viisil on paremini tagatud kompleksi kui terviku ning sellele avanevate vaadete säilimine.
5) Omanik rõhutab, et saun-puhkemaja on kasutuses uues funktsioonis, täielikult renoveeritud ning endisaegsest hoonest ei ole midagi säilinud.
Muinsuskaitseamet ei nõustu väitega, et endisaegsest saun-puhkemaja hoonest ei ole midagi säilinud. 2018. aasta alguses valminud muinsuskaitse eritingimuste kavandis analüüsiti täiendavalt hoone ümberehitusi ning fikseeriti hoone hetkeseisukord. Hoone on säilinud oma algses vormis ja valdavalt ka ruumijaotuses. Siseruumides on seinte asukohti muudetud üksnes üksikute vaheseinade osas, mis on rajatud seoses saunaruumi kohandamisega toitlustusasutuse köögiks ning sellele vajalike panipaikade tekitamisega kõrvalolevasse leiliruumi. Olulisim muudatus on keskse basseiniruumi muutumine söögisaaliks. Vaatamata uuendustele on hoone algne mahuline lahendus hästi tajutav. Mälestiseks tunnistamine ei piira omaniku õigust kasutada hoonet uutes funktsioonides.
Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus
MuKSi § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Kuna Valgeranna puhkekompleksi hooned paiknevad lähestikku ning moodustavad ajaloolise terviku, kehtestatakse hoonetele ühine kaitsevöönd (MuKS § 14 lg 6). Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestisi ümbritsevate ja nendega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Peahoone krundile jääb ja on kaitsevööndisse haaratud kultuuriväärtusliku elemendina peahoone esine maastikulahendus. Kaitsevööndi teine eesmärk on tagada mälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate vaadete säilimine, misläbi on võimalik tajuda endisaegset kompleksi ühtse tervikuna. Olulised vaatesuunad on nii põhja poole jäävalt juurdepääsuteelt kui ka mere poolt. Privaatsust pakkuv kõrghaljastus hoonete ümbruses loob toetava ning ansamblilise keskkonna.
Leevendused
Kuna Valgeranna puhkekompleksi peahoone numbritubade puhul on tehtud suuremahulisi ümberehitusi, ei ole Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba nõutav hoone numbritubade siseruumide konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. Varasemate tööde käigus on endisaegsed majutustoad lammutatud kuni välisseinteni, muudetud on nii ruumilahendust kui ka -jaotust.
Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest leevenduste tegemine ülejäänud juhtudel ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine kui ka ehitamine mõjutavad otseselt mälestiste säilimist.
1 Lisade 1–4 kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Tõnis Lukas
Kultuuriminister
Lisa 1 Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone
Lisa 2 Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi kino-mängudemaja
Lisa 3 Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi saun-puhkemaja
Lisa 4 Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi hoonete kaitsevöönd
Facebook
Twitter