Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine

Vastu võetud 04.02.2022 nr 29

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3, § 28 lõike 2 punkti 3, lõike 3, lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada korralduse I osa järgmiselt:

„I osa
Riigipiiri ületamisega seotud meetmed ja piirangud

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 7 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

2. Punktis 1 nimetatud elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ei kohaldata sõltumata saabumisriigist isiku suhtes:
  1) kes on kuni 12-aastane;
  2) kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning tervishoiuteenuse osutaja tehtud diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 RT-PCR testi või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi üheskoos SARS-CoV-2 test) tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
  3) kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva;
  4) kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  5) kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut;
  6) kes on punktis 12 sätestatud korras ja tingimustel antud eriloa alusel toimuva tegevusega otseselt seotud isik;
  7) kelle vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades;
  8) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  9) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  10) kui isik on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  11) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  12) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  13) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  14) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või teenuseid, mis on vältimatult vajalikud COVID-19-ga seotud tervishoiukriisi lahendamiseks;
  15) kes on patsient ja reisib mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel;
  16) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  17) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  18) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest;
  19) kes saabub Eestisse Euroopa Liidu rohelisse nimekirja kantud riigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem, ja on Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige või kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt. Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel.

3. Haiguse tunnusteta isiku suhtes, kes ei vasta punktis 2 sätestatud tingimustele, ei kohaldata punktis 1 nimetatud nõuet:
  1) kui isik ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase kolme päeva jooksul enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
  2) kui isik on 12-aastane või vanem ja saabub riigist, mille Euroopa Liidu Nõukogu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu ja vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ja millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475, lisa punktis 3(g) nimetatud haigusjuhtude kohandatud määr on alla 300 ja kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 24 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne. Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel;
  3) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 7-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel;
  4) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ning kes saabub Eestisse koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 7-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  5) kui isik on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) või saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks ja võtab osa üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest või huvitegevusest.

4. Punktis 3 sätestatud SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui punkti 3 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.

5. Punkti 2 alapunktides 3 ja 4 nimetatud maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Jansseni COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste, käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.

6. Isik, kelle suhtes kohaldatakse punktis 1 nimetatud elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumise keeldu, võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast seetõttu, et tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  4) kui isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud kriis.ee veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ja isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse käesoleva punkti alapunktis 4 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.“;

2) asendada punktis 12 tekstiosa „punkti 5 alapunkti 5“ tekstiosaga „punkti 2 alapunkti 6“;

3) jätta punktist 13 välja tekstiosa „15¹,“;

4) sõnastada punkti 14 alapunkt 1 järgmiselt:
„1) isik on kuni 18 aasta vanune (kaasa arvatud) või saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks;“;

5) tunnistada punkti 14 alapunkt 2 kehtetuks;

6) asendada punkti 14 alapunktis 4 tekstiosa „punktis 5“ tekstiosaga „punktis 2“;

7) tunnistada punkt 15¹ kehtetuks;

8) jätta punktist 16 välja tekstiosa „või 15¹“.

2. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ järgmiselt:

1) täiendada korraldust punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹. Punktis 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiuteenuse osutaja töötaja suhtes, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ja kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) isiku COVID-19 haiguse sümptomid on taandumas;
  2) isik võtab kasutusele Terviseameti kehtestatud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.“;

2) sõnastada punkti 4 alapunkt 9 järgmiselt:
„9) kui ta on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) või 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saav lähikontaktne, kelle lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses või huvitegevuses. Käesolevas alapunktis on lähikontaktseks ka isik, kes puutus kokku isikuga, kelle enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne.“;

3) tunnistada punkti 4 alapunkt 10 kehtetuks.

3. Korraldus jõustub 7. veebruaril 2022. a. Korralduse punkti 1 alapunktid 3–5 ja 7–8 jõustuvad 14. veebruaril 2022. a.

4. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud, samuti leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele.

Käesoleva korralduse eesmärk on viia riigipiiri ületamisega seotud meetmed ja piirangud kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu 25. jaanuari 2022. a soovituses 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475, ette nähtud tingimustega. Tulenevalt muudatuste arvukusest kehtestatakse korralduse I osa tervikuna uuesti ning muudetakse I osa senist ülesehitust, et tagada regulatsiooni mõistetavus.

Lisaks on korralduse eesmärk lihtsustada laste ja noorte kohta kehtivaid karantiinireegleid COVID-19 haigega lähikontaktseks osutumise korral ning leevendada riigisiseselt kehtivaid piiranguid tegevustes osalemisele COVID-tõendi nõude kehtetuks tunnistamisega kuni 18-aastaste ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavate isikute suhtes.

Samuti nähakse ette tingimused, mille kohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja töötaja asuda edasilükkamatuid tööülesandeid täitma, olles nakatunud COVID-19 haigusesse, kui tema sümptomid on taandumas ning isik võtab kasutusele kõik Terviseameti kehtestatud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.