Kalle Grünthali kaebuse lahendamine
Vastu võetud 02.03.2023 nr 55
Kaebuse asjaolud
Kalle Grünthal esitas 28.02.2023 vaatlejana Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Paide linna jaoskonnakomisjoni nr 1 esimehe toimingute peale, paludes tunnistada need seadusevastasteks. Kaebuse kohaselt keeldus jaoskonnakomisjoni esimees kaebajale näitamast ruumi asukohta, kus hoitakse eelhääletamise perioodil Paide linna valimiskomisjoni nr 1 hääletamiskaste ja valimisdokumente, ning jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikut, kontrollimaks kas sinna on kantud kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbrid.
Hääletamiskasti ja valimisdokumentide eelhääletamise ajal hoidmise asukoha avaldamisest keeldumine
Kaebaja leiab, et RKVS § 194 lg 1 järgi on igaühel õigus vaadelda valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Toimingute hulka kuulub kaebaja hinnangul ka valimiskomisjoni poolt välja valitud hääletamiskasti ja valimisdokumentide asukoht eelhääletamise perioodil. Kaebaja kirjeldab, et soovimata häirida hääletusruumis valijate ja komisjoni liikmete tööd, kutsus ta jaoskonnakomisjoni esimehe kõrvalruumi selgitusi andma ning salvestas videomaterjalina tõendite tagamise eesmärgil kogu toimunud vestluse. Kaebaja soovis teada, kus hoiab jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel ning kui turvaline on selles ruumis asuvate hääletamiskastide ja valimisdokumentide asukoht. Jaoskonnakomisjoni esimees selgitas, et hääletamiskaste ja valimisdokumente hoitakse samas majas, kuid ei nimetanud täpselt ruumi asukohta. Samuti ei nõustunud ta kaebajale näitama selle ruumi asukohta, põhjendades seda ajanappusega. Jaoskonnakomisjoni esimees jättis vastamata ka küsimusele, kelle valduses on konkreetselt selle ruumi võti, viidates asjaolule, et see on ühe komisjoni liikme käes. Kaebajale teadaolevalt ja arvestades asjaolu, et tegemist on Paide Muusika- ja Teatrimajaga, kus majas töötav personal kasutab aktiivselt kõiki ruume, soovis kaebaja teada, millistel isikutel on veel võtmeid juurdepääsuks ruumile, kus kavatsetakse hakata hoidma hääletamiskaste ja valimisdokumente. Esitatud küsimusele vastas jaoskonnakomisjoni esimees, et rohkem võtmeid ei ole. Kaebaja ei pidanud seda väidet usutavaks, sest mõned jaoskonnakomisjoni liikmed, kellega ta eelnevalt oli suhelnud, teadsid teisiti. Jaoskonnakomisjoni valimiseelsel koosolekul, kui jaoskonnakomisjoni liikmetele tutvustati muu hulgas ka hääletamiskastide ja valimisdokumentide ruumi asukohta, selgus, et selle ruumi võtmed on veel mitmel Paide Muusika- ja Teatrimaja töötajal. Teades tegelikku olukorda ja lähtudes turvaliste valimiste korraldamise eesmärgist, tegi kaebaja jaoskonnakomisjoni esimehele ettepaneku paigaldada ruumi või selle ruumi ette koridori, kus hoitakse hääletamiskaste ja valimisdokumente, turvakaamera. Jaoskonnakomisjoni esimees aga keeldus sellest, põhjendades, et selleks peab loa küsima Paide Muusika- ja Teatrimaja juhtkonnalt või linnasekretärilt. Kaebaja leiab, et jaoskonnakomisjoni esimees pidi kaebajale tutvustama ruumi asukohta, kus hoitakse eelhääletamise ajal hääletamiskasti ja valimisdokumente ning palub tunnistada jaoskonnakomisjoni esimehe hääletamiskasti ja valimisdokumentide asukoha näitamisest keeldumise seadusevastaseks, kuna see rikub vaatleja õigusi.
Turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehe näitamisest keeldumine
Kaebaja leiab, et vaatlejal on RKVS § 194 lõike 4 alusel õigus tutvuda jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikuga, kus on kirjas kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbrid. RKVS § 19 lõige 4 sätestab, et vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. Sellest järeldab kaebaja, et vaatlejal on õigus vaadelda, kas pitseerimiseks kasutatud turvavahendite numbrid on kantud ka arvestuslehele. Kaebaja on veendunud, et arvestuslehe täitmine on jaoskonnakomisjoni toiming, mille tulemust on vaatlejal hiljem õigus vaadelda. Kaebuse esitaja tahtis vaadelda, kas hääletuskastil olev turvaplomm on ikkagi kantud arvestuslehele ning kas riigi valimisteenistuse poolt saadetud nummerdatud turvaplommid, turvakleebised ja kastid on kantud arvestuslehele. Jaoskonnakomisjoni esimees keeldus arvestuslehte näitamast. Kaebaja leiab, et vaatlejal on õigus tutvuda jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikuga ja tutvuda sinna kantud kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbritega. Kaebaja leiab, et jaoskonnakomisjoni esimehe keeldumine turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehte näitamast on vastuolus Riigikogu valimiste seaduses sätestatud vaatlejate õigustega ja palub selle toimingu tunnistada seadusevastaseks.
Linnasekretäri seisukoht
Linnasekretär Leemet Paulson palub Vabariigi Valimiskomisjonil jätta kaebus rahuldamata. Linnasekretär on seisukohal, et vaatlemise all mõeldakse Eesti Keele Instituudi sõnaveebis kohaselt „kestvamalt tähelepanelikult vaatama, tähelepanelikult silmitsema“. Riigikogu valimise seaduse eelnõu seletuskirjas nähakse vaatleja tegevusele ette mõned praktilise iseloomuga piirangud. Lõige 4 sätestab, et vaatleja ei või sekkuda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja töösse. „Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne, st ta jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd.“ Kaebaja on ülekuulaja rolli võtmisega ja võtmete asukoha väljaselgitamisega selgelt üle astunud RKVS § 194 lõikes 4 seatud piiridest. Linnasekretär juhib oma vastuses tähelepanu, et kaebaja on ise vaatlejana rikkunud RKVS § 194 lõiget 4, segades valimiste korraldajat, korraldades omal algatusel ülekuulamise, millega soovis saada teavet valimiste korralduse kohta, millel puudus seos konkreetse valimistoiminguga ning usutlust teise poole selge nõusolekuta filmides. Kaebaja väidab, et ta salvestas videomaterjalina tõendite tagamise eesmärgil kogu toimunud vestluse. Vaatlejale ei ole seadus teinud ülesandeks koguda tõendeid ja neid „tagada“. Linnasekretär märgib oma vastuses, et RKVS § 15 lõige 2 paneb valimiste korraldajate üle järelevalvefunktsiooni teostamise ülesande riigi valimisteenistusele. Linnasekretäri hinnangul on kaebaja „tõendeid tagades“ endale anastanud pädevuse, mida tal seaduse kohaselt pole. Salvestusseadmega viibis kõrvalruumis teinegi „vaatleja“, kellest kaebaja vaikib. Jaoskonnakomisjoni esimehe sõnade kohaselt ei küsinud kumbki nn „vaatlejaist“ luba nende vestlust salvestada ega pannud miskiks ka tema märkust, et ta tunneb end ebamugavalt. Isikuandmete kaitse kontekstis on siin kaebaja ja tema kaaslase aktiivsel osavõtul toimunud jaoskonnakomisjonini esimehe privaatsuse räige riive. Videosalvestus on riputatud sotsiaalmeediasse ja levib kontrollimatult. Linnasekretär palub Vabariigi Valimiskomisjonil seista hea, et kaebajale antaks teada sellise teguviisi sobimatusest ja et kaebaja nn „tõendite kogumise“ video viivitamatult internetist eemaldaks. Valimiskomisjon alles menetleb kaebaja kaebust ning vastaspool pole sõna saanudki, aga juba ringlevad „tõendid“ internetis. Võttes arvesse kaebaja poolt kontrollimatusse ringlusse lastud videosalvestist, kus ta pressib välja jaoskonnakomisjoni esimehelt valimiskasti asukoha, ruumi võtmete ja turvavahendite numbrite osas, võib vaid aimata, millist kahju tekitaks see valimistele, kui jaoskonnakomisjoni esimees oleks selle info andnud ja see info oleks internetti paisatud.
Kaebaja väidab, et otsustas vaadelda valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid jaoskonnakomisjonis nr 1, mis asub Paide Muusika- ja Teatrimajas. Linnasekretärile ja jaoskonnakomisjoni esimehele jääb arusamatuks, millist valimiste korraldaja toimingut soovis kaebaja näha kõrvalruumis, kus polnud teisi komisjoni liikmeid, valijaid ega valimisvahendeid – kus polnud midagi vaadelda.
Kaebaja paneb jaoskonnakomisjoni esimehele süüks, et talle ei antud teavet, kus hoitakse hääletamiskasti ja valimisdokumente, viidates ajanappusele, ega näidanud talle ruumi, kus valimisvahendeid hoitakse. Linnasekretäri hinnangul ei ole vaatlejal õigust selle ruumi asukohta teada, sest RKVS § 194 lõike 4 kohaselt ei saa vaatleja osaleda valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. Valimisvahendite turvaline hoidmine nõutavates tingimustes on jaoskonnakomisjoni esimehe pädevuses ja vastutusel. Vaatleja ei saa seda jagada jaoskonnakomisjoni esimehega.
Kaebaja heidab jaoskonnakomisjoni esimehele ette, et ta ei soovinud paigaldada valimisvahendite hoiuruumi või selle ette koridori turvakaamera. Turvakaamera paigaldamise luba seoses valimistega ei anna ei linnasekretär ega ka Paide Muusika- ja Teatrimaja juhtkond, puuduvad juhised ja vahendid. Sellekohase valimiste korralduse uuendusettepaneku peaks linnasekretäri hinnangul kaebaja viima enne järgmisi valimisi riigi valimisteenistusele, et seda kaaluda ja asjakohaseid investeeringuid aegsasti planeerida saaks.
Kaebaja väitel soovis ta tutvuda Vabariigi Valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjoni esimehele väljastatud töövihiku juurde kuuluva turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehega ning heidab jaoskonnakomisjoni esimehele ette, et ta keeldus seda näitamast. Vaatleja võib jälgida valimiskastide pitseerimist (mis on toiming) ning vastavalt RKVS § 194 lõikele 3 üles kirjutada kasutatud pitserite numbrid. Linnasekretär juhib oma vastuses tähelepanu seaduse sõnastusele – seadus ei kohusta valimiste korraldajat näitama oma töövihikut vaatlejale, st andma kogu infot jaoskonna käsutuses olevate turvavahendite kohta. Vaatlejal ei ole seda vaja teada, see on jällegi riigi valimisteenistuse pädevuses. Vaatleja võib hääletuskasti ava pitseri numbri jaoskonna sulgemisel üles kirjutada selleks, et ta saaks järgmisel päeval, kui jaoskond avatakse, veenduda pitseri numbris ja tervikluses.
Riigi valimisteenistuse selgitused
Riigi valimisteenistus on korraldusega vastu võtnud järgmised juhised: 03.01.2023 korraldus nr 1 „Hääletamise korraldamise juhendi kinnitamine Riigikogu valimisteks 2023. aastal“ ja 03.01.2023 korraldus nr 2 „Valimisvahendite ja väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrike edastamise kord 2023. aasta Riigikogu valimistel“. Riigi valimisteenistus on jaganud valimiste vahendid turvatavateks ja abistavateks valimisvahenditeks (riigi valimisteenistuse 03.01.2023 korraldus nr 2 p 2.1.). Hääletamissedelid, turvaplommid ja -kleebised ning ka pitseeritud hääletamiskastid on turvatavad valimisvahendid. Turvatavate vahendite üle peetakse arvestust riigi valimisteenistuse juhise kohaselt (riigi valimisteenistuse juhis nr 1, p 2.2.1). Jaoskonnakomisjoni esimees vastutab turvatavate vahendite turvalise hoidmise eest (juhise nr 1 p 2). Riigi valimisteenistuse 03.01.2023 korralduse nr 1 „Hääletamise korraldamise juhendi kinnitamine Riigikogu valimisteks 2023. aastal“ punkti 2.2.1. juhise kohaselt peab jaoskonnakomisjoni esimees märkima turvaplommide ja kleebiste kättesaamisel jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikusse kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Turvaplommi ja -kleebiste kasutusele võtmisel märgib jaoskonnakomisjoni esimees töövihikusse selle kasutusele võtmise kuupäeva ja info, millise kasti või selle ava sulgemisel turvaplommi või kleebist kasutatakse. Jaoskonnakomisjoni esimees peab tagama turvaplommide ja -kleebiste õige kasutamise ning hoidmise, välistades nende sattumise kõrvaliste isikute kätte. Sama juhise p 3.10 kohaselt suleb jaoskonnakomisjon igal eelhääletamise päeval pärast hääletamise lõppemist kasutatud hääletamiskasti(de) avad turvaplommi või -kleebisega. Eelhääletamise päevadel hoiab jaoskonnakomisjon hääletamiskaste ja hääletamisdokumente selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Järgmisel eelhääletamise päeval teeb jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust kindlaks hääletamiskasti(de) ja selle turvaplommide seisukorra. Riigi valimisteenistus on ka koolitustel juhendanud jaoskonnakomisjone, kuidas turvaliselt hääletamiskaste hoida. Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihiku sissejuhatusest nähtub, et töövihik on abivahend jaoskonnakomisjoni töö korraldamisel.
Töövihikus on loetletud jaoskonnakomisjoni tähtsamad toimingud. Iga toimingu teostamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihiku vastavasse lahtrisse märke (nt allkiri). Samuti talletab jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihikus turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Lisaks võimaldab töövihik jaoskonnakomisjoni esimehel ja liikmetel iga perioodi eel veenduda, et kõik tähtsamad ettevalmistavad toimingud on selleks ajaks tehtud. Seega on töövihik komisjoni töövahend. Jaoskonnakomisjon viib valimispäeva õhtul kõik valimisvahendid, sh täidetud turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehe, millelt nähtub kõikide kasutatud turvaplommide ja -kleebiste kasutamine, valla- ja linnasekretärile. Vaatleja saab turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehega tutvuda valimispäevale järgneval päeval kell 10.00 häälte teistkordsel lugemisel häältelugemiskomisjonis. Kui vaatleja on turvaplommide ja -kleebiste numbrid üles kirjutanud, saab vaatleja kontrollida, kas numbrid vastavad tema üles kirjutatud numbritele.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.
2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Seega on vaatlejal õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebus taotlusega tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming.
3. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Paide linna jaoskonnakomisjon nr 1 on valimiste korraldaja RKVS § 13 lg 1 p 3 alusel.
4. Kalle Grünthal on esitanud kaebuse Paide linna jaoskonnakomisjoni esimehe tegevuse peale, millega keelduti hääletamiskasti ja valimisdokumentide eelhääletamise ajal hoidmise asukoha avaldamisest ning turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehe näitamisest.
5. Kaebaja väitel on rikutud tema õigusi vaatlejana. RKVS § 194 sätestab vaatleja õigused. RKVS § 194 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. RKVS § 194 lõige 4 kohaselt ei või vaatleja segada valija hääletamist ega Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. Seaduse seletuskirja kohaselt on vaatlemine passiivne tegevus ning vaatleja ei sekku komisjoni töösse. Samas on vaatlejal õigus PS § 46 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse järgi õigus esitada valimiste korraldajatele ettepanekuid töö korraldamiseks. Valimiste vaatlejate võimalus puudustele tähelepanu juhtida on oluline, et tagada valimispõhimõtete parem rakendamine, tõsta valimiste usaldusväärsust ja tagada valimiste seaduslikkus. Valimiste läbiviimise terviklik hindamine ja usaldusväärsuse parandamiseks ettepanekute tegemine on võimalik vaid juhul, kui vaatlejatel on võimalik lisaks toimingute pealtvaatamisele esitada valimiste korraldajatele ka küsimusi ja saada neile selles ulatuses, mis ei takista valimiste korraldajate tööd, vastuseid. Valimiskasti turvaline hoiustamine on valimisjaoskonna ülesanne ja selle toimingu vaatlemiseks on vaatlejal õigus saada jaoskonnakomisjonilt teavet. Valimiskasti hoiustamise ruumi asukoht on avalik. Riigi valimisteenistus on jaganud valimiste vahendid turvatavaks ja abistavateks valimisvahenditeks (riigi valimisteenistuse korraldus nr 3). Hääletamissedelid, turvaplommid ja -kleebised ning ka pitseeritud hääletamiskastid on turvatavad valimisvahendid. Turvatavate vahendite üle peetakse arvestust riigi valimisteenistuse juhise kohaselt (riigi valimisteenistuse juhis nr 1). Jaoskonnakomisjoni esimees vastutab turvatavate vahendite turvalise hoidmise eest (juhise nr 1 p 2). Turvalist hoidmist ei ole küll juhendis reguleeritud, kuid riigi valimisteenistus on jaoskonnakomisjone koolitustel juhendanud, et turvatavaid vahendeid tuleb hoida lukustatavas ruumis, millele on juurdepääs ainult jaoskonnakomisjonide liikmetel. Juhul, kui ole võimalik tagada, et võtmed oleksid ainult jaoskonnakomisjoni liikmetel, saab ruumi õhtul ka pitseerida turvakleebisega ja tagada muude töökorraldusreeglitega, et sinna ruumi keegi teine siseneda ei tohi. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et praegusel juhul ei keeldunud jaoskonnakomisjoni esimees ruumi näitamisest põhjendusega, et ruumi näitamise ajal tuleb tal täita muid ülesandeid, vaid seetõttu, et vaatlejal ei ole õigust ruumi näha. Sel põhjusel vaatlejale teabe andmisest keeldumine ei ole lubatav. Valimistoimingute kohta teabe saamise õigus on vaatlejal ka sel ajal, kui neid toiminguid parajasti läbi ei viida. Seega tunnistab Vabariigi Valimiskomisjon hääletamiskastide üleöö hoidmise asukoha näitamisest keeldumise põhjendusega, et see kahjustaks valimiste läbiviimise turvalisust, seadusevastaseks ja rahuldab selles osas kaebuse. Jaoskonnakomisjoni esimehel tuleb tagada, et vaatlejatel on võimalik näha seda ruumi, kus hääletamiskaste üleöö hoiustatakse. Vaatlejad ei saa seejuures nõuda, et ruumi näitamine peab toimuma nende soovitud ajal. Ruumi näitamine võib toimuda kas ajal, mil hääletamiskaste ruumi paigutatakse, sealt välja võetakse või ka muul ajal, kui see ei sega jaoskonnakomisjoni tööd. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et vaatlejal ei ole õigust teada saada nende inimeste nimesid, kellel on hääletamiskasti asukoha ruumi võti, samuti võib jaoskonnakomisjoni esimees keelata vaatlejal filmimise, kui see takistab valimiste õiguspärast läbiviimist.
6. RKVS § 194 lõike 3 kohaselt on vaatlejal õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. Vaatleja soovis tutvuda jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikuga, kus on kirjas kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Seadus näeb ette, et vaatleja võib üles kirjutada kasutatud turvavahendite numbrid nagu osundas linnasekretär ka oma vastuses. Vabariigi Valimiskomisjon mõistab seadust nii, et vaatlejale ei ole keelatud vaadata ka kõikide turvaplommide ja -kleebiste numbreid. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et vaatleja ülesanne ongi kontrollida, kas jaoskonnakomisjon täidab talle pandud ülesandeid. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuleb jaoskonnakomisjoni esimehel vaatleja soovil näidata jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikut, et vaatleja saaks veenduda, et jaoskonnakomisjoni töös ei ole kõrvalekaldeid. Seetõttu tunnistab Vabariigi Valimiskomisjon ka töövihiku näitamisest keeldumise seadusevastaseks ja rahuldab kaebuse ka selles osas.
7. Kui jaoskonnakomisjoni esimees leiab, et tema õigusi on filmimise ja videosalvestise avalikustamisega kaebaja poolt rikutud, on tal õigus enda õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 73 lõike 3 punktist 2, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
tunnistada jaoskonnakomisjoni esimehe hääletamiskastide üleöö hoidmise asukoha näitamisest keeldumine põhjendusega, et see kahjustaks valimiste läbiviimise turvalisust, ja töövihiku näitamisest keeldumine seadusevastaseks ning rahuldada Kalle Grünthali kaebus.
Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
Facebook
Twitter