Teksti suurus:

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.03.2014
Avaldamismärge:RT III, 04.04.2014, 1

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 31.03.2014 nr 111

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1, § 25 lõike 1, 4 ja 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 5 lõike 1 punkti 4 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

I KULTUURIMÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISE JA KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabaõhumuuseum tegi Muinsuskaitseametile taotluse lõpetada Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete mälestiseks olemine. Muinsuskaitseamet algatas eksponaathoonete mälestiseks olemise lõpetamise menetluse eesmärgiga lõpetada museaalide topeltkaitse.

Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumil asuvad eksponaathooned on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“.1 Viidatud mälestiseks tunnistamise õigusakt ei sisalda andmeid mälestise koosseisu kohta. Mälestise koosseisu on muudetud kultuuriministri 26. jaanuari 2006. a määruse nr 24 „Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ punktiga 2, millega lõpetati osa arhitektuurimälestise mälestiseks olemine Vana-Liberty suvila maja nr 2 suhtes. Eksponaathooned on võetud arvele museaalidena ja kuuluvad riigi sihtasutuse muuseumi kogusse, mistõttu on küllaldaselt tagatud nende säilimine ja kaitse muuseumiseaduse alusel. Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned on museaalid muuseumiseaduse tähenduses.

Muinsuskaitseamet on koostanud eksperdihinnangu, et täpsustada eksponaathoonete kui museaalide mälestiseks olemise lõpetamisega seoses Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumil kultuurimälestisteks jäävate hoonete nimetused ja piirid.

Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumil asub kaks ajaloolist suvemõisa kompleksi, mis ei ole museaalid: Rocca al Mare suvemõis  ja Liberty suvemõis. Juhul, kui arvata mälestise koosseisust välja kõik eksponaathooned ja nende alla jääv maa-ala, jääksid mälestise koosseisu ainult Liberty suvemõisa ja Rocca-al-Mare suvemõisa hooned. Kaalutud on võimalust jätta Liberty suvemõis ja Rocca-al-Mare suvemõis üheks mälestiseks ühise kaitsevööndiga, kuid sel juhul jääks kaitsevööndisse hulgaliselt eksponaathooneid, mille ehitusõiguse reguleerimist ei pea Muinsuskaitseamet otstarbekaks. Tegu on kahe eraldiseisva kompleksiga, mille vaheline kaugus on u pool kilomeetrit. Kahe hoonekompleksi ühe nimetuse ja ühiste piiridega mälestiseks jätmine ei ole mõistlik.

Eelnevast tulenevalt on otstarbekas ja õigusselge lõpetada kultuurimälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja „Liberty“ suvemõisa hooned, 1699. a., 18.-20. saj“ mälestiseks olemine ning moodustada neli eraldiseisvat mälestist üksnes kõige väärtuslikumate Eesti Vabaõhumuuseumi maa-alal asuvat hoonete kaitseks, mis ei ole eksponaathooned (museaalid).  Nendeks on Rocca al Mare suvemõisa kompleksis Šveitsi maja ning Liberty suvemõisa kompleksis Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja.

Sellest lähtuvalt ei ole enam mälestis Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, rajatised ja maa-ala, sh praegune Vabaõhumuuseumi tee 8 krunt, kuna sellel ei asu ühtegi ajaloolist hoonet, vaid Rocca al Mare Kool.


Vastavus mälestise tunnustele

Rocca al Mare suvemõisa kompleksis on säilinud kolm ajaloolist ehitist: Šveitsi maja, Hagemeisteri suvila ja Mechmershauseni suvila. Mälestise tunnustele vastab neist Šveitsi maja. See on Eestis ainulaadne nn šveitsi stiilis kahekorruseline palkhoone. Hoonele on iseloomulik konstruktsiooni meisterlik materjalikasutus, elegantne varamistehnika ja puhtalt vormistatud nurgad. Šveitsi stiili rõhutab seinapinnast dekoratiivse profiiliga käppadele toetatud murispuu ning rõhutatult pikkade räästastega viilkatus. Seinapindu ilmestab rohke puitdekoor. Hoone on hästi säilinud ja kasutusel muuseumi administratiivhoonena. Hagemeisteri ja Mechmershauseni suvilad on lihtsamad ühekorruselised puithooned, mis on väärtuslikud kompleksi osadena, kuid millel puuduvad mälestise tunnused. Need hooned jäävad Šveitsi maja kaitsevööndisse väärtuslike struktuurielementidena.

Liberty suvemõisa kompleksis on säilinud üheksa ajaloolist ehitist: Vana-Liberty suvemõisa jääkelder, Vana-Liberty suvemõisa teenijatemaja, Vana-Liberty suvemõisa pesuköök, Daheimi maja, Daheimi kelder,  Egon Kochi suvila,  Egbert Kochi suvila,  aednik Jaulo maja ehk sulastemaja ning Egoni garaaž. Lisaks on säilinud perspektiivis taastatava Vana-Liberty suvemõisa vundament. Kochide perekonnale kuulunud suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis ja oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Suvemõis oli ajalooline linnaelanike pansionilaadne suvituskoht ning majandusüksus, kus peeti aiamaad ja varuti küttepuid. Mälestise tunnustele vastavad Liberty suvemõisa kompleksis kolm ehitist: Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja.

Egon Kochi suvila on Otto Schotti 1905. a projekteeritud uhke puidust heimat-stiilis suvemõisahoone, mida ilmestavad liigendatud katusepind ja erineva suurusega väikseruudulised aknad. Hoone välisilme, siseplaneering ja suures osas ka siseviimistlus on säilinud algsel kujul.

Egbert Kochi suvila on 1905.–1910. a ehitatud esinduslik heimat-stiilis suvemõisahoone, milles on säilinud algsed konstruktsioonid ja mitmeid ajalooliseid detaile. Suvila lõunaküljel on hilisem  juurdeehitus, ümber on ehitatud ka katuseerkerid.

Daheimi maja on 1865. a ehitatud historitsistlik palkmaja, milles on säilinud algne ruumijaotus ja siseviimistlus.

Liberty suvemõisa kinnistul paiknevad ajaloolised abihooned on väärtuslikud kompleksi osadena, kuid neil puuduvad iseseisva mälestise tunnused. Need hooned jäävad Liberty suvemõisa kompleksi mälestiste ühisesse kaitsevööndisse väärtuslike struktuurielementidena.


Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

Mälestiste kaitsevööndite määramisel on arvestatud Tallinna Linnavolikogu 5. aprill 2012. a otsusega nr 43 kehtestatud detailplaneeringus „Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala detailplaneering“ tehtud ettepanekutega.

Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja kaitsevööndisse kuulub kaks säilitatavat väärtuslikku hoonet, Hagemeisteri suvila ja Mechmershauseni suvila.

Liberty suvemõisa Egoni suvilale, Egberti suvilale ja Daheimi majale moodustatakse ühine kaitsevöönd, kuna need asuvad lähestikku ja moodustavad ajaloolise terviku. Kaitsevööndisse jäävad väärtuslike struktuurielementidena Vana-Liberty suvemõisa jääkelder, pesuköök ja teenijatemaja, aednik Jaulo maja, Daheimi kelder, perspektiivis taastatava Vana-Liberty maja ase ja Kochi garaaž.


Menetlusosaliste seisukohad

Objekti mälestiseks olemise lõpetamise ja mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”.

Kavandatavate mälestiste valdajatele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Asukohajärgset kohalikku omavalitsust on mälestisteks olemise lõpetamise ja mälestiseks tunnistamise menetlusest teavitatud ning neilt on küsitud asja kohta arvamust. Menetlusse kaasatud isikud ning asukohajärgne omavalitsus ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud.


II KAITSE LÕPETAMINE JA MÄLESTISEKS TUNNISTAMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu tulemusena on tehtud ettepanek mitte-eksponaathoonetest säilitada riiklik kaitse Rocca al Mare suvemõisa kompleksi kuuluva Šveitsi maja ja Liberty suvemõisa kompleksi kuuluvate Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja puhul. Nimetatud hooned on hinnatud Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloo seisukohast väga oluliseks.

Rocca al Mare suvemõisa kompleksi kuuluva Šveitsi maja puhul on tegu haruldase Karjala-Šveitsi stiilis suvitusvillaga, mis on Eestis vähe levinud ja veel vähem säilinud. Rocca al Mare suvemõisa kompleks on Tallinna Haabersti linnaosa üks vanemaid arhitektuurinäiteid, Šveitsi maja omakorda kompleksi kõige vanem hoone. Suvemõisa rajas Girard de Soucanton’ide perekond 19. sajandil ning see on seotud veel mitme Eesti kultuuriloos olulise baltisaksa perekonnaga (von Nottbeck, Tobiesen, von Lampe).

Liberty suvemõis on ainulaadne suures mahus säilinud suvemõisa kompleks Tallinnas. Säilinud hooned moodustavad arhitektuurse ansambli, millest Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja on kompleksi kõige esinduslikumad ja väärtuslikumad hooned. Kõik säilinud abihooned on kompleksis olulised selle osadena, kuid mälestise tunnused neil puuduvad. Suvemõisale pani aluse Carl Friedrich von Strahlborn ning see on tihedalt seotud ka Kochide perekonna ajalooga, kellele see kuulus kuni 1939. a baltisakslaste Eestist lahkumiseni.

Mõlema suvemõisa kompleksid on olulised 19.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näited – suvemõis oli ajalooline linnaelanike pansionilaadne suvitamise koht ning majandusüksus, kus peeti aiamaad ning varuti küttepuid.

Mõlema suvemõisa kompleksi puhul on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Hooned tunnistatakse mälestiseks üksikobjektidena, st kummagi suvemõisa kompleksi teisi hooneid mälestisteks ei tunnistata, sest neil hoonetel ei ole tuvastatud olulist kultuuriväärtust.

Kehtiva detailplaneeringuga „Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu“ antud ehitusõiguseid käesolevaga ei muudeta.

Eespool nimetatud mõisakompleksid asuvad  mälestise alal, sellest lähtuvalt ei teki ala omanikule ega valdajatele täiendavaid kohustusi. Kuna suurema osa maa-ala suhtes riiklik  muinsuskaitseline kaitse lõpetatakse, omaniku ja valdaja  kitsendused vähenevad.


III OTSUS

1. Lõpetada mälestise Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja „Liberty“ suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20.saj mälestiseks olemine (kultuurimälestiste riikliku registri nr 3130, asukoht Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 8, 10 ja 12).

2. Tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis:
2.1. Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 12)
2.2. Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10)
2.3. Liberty suvemõisa Egbert Kochi suvila (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10)
2.4. Liberty suvemõisa Daheimi maja (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10)

3. Kehtestada käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud mälestise asukoht vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 ja kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.2

4. Kehtestada käesoleva käskkirja punktides 2.2-2.4. nimetatud mälestiste asukohad vastavalt kaartidele käskkirja lisades 3-5 ja kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 6.

5. Käesoleva käskkirja punktides 2.1–2.4 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

6. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestiste valdajaid ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

7. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

8. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


1 Määruse lisa 2 punkt 470.

2 Mälestiste asukohad ja kaitsevööndid on märgitud käskkirja lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Urve Tiidus
Minister

Lisa 1 Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja kaart

Lisa 2 Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja kaitsevööndi kaart

Lisa 3 Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila kaart

Lisa 4 Liberty suvemõisa Egbert Kochi suvila kaart

Lisa 5 Liberty suvemõisa Daheimi maja kaart

Lisa 6 Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja kaitsevööndi kaart

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json