Kultuurimälestiseks tunnistamine
Vastu võetud 27.04.2018 nr 88
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 06.04.2017. a ettepanekut.
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kääbaskalmistu (asukoht Võru maakond Võru vald Väiso küla Võru metskond 52, KÜ 91801:009:0036).
2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1
3. Mälestise koosseisu kuuluvad kaheksa kääbast, mille keskpunktide koordinaadid on toodud käskkirja lisas 2.
Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed ja asukoht kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Väiso küla kääpad tuvastati arheoloogiliste muististena 2002. aastal. 2009. aastal koostasid Tartu Ülikooli arheoloogia eriala magistrandid eksperdihinnangu Väiso kääbastiku kaitse alla võtmiseks kultuurimälestisena. Valminud eksperdihinnangu põhjal algatas Muinsuskaitseamet menetluse kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamiseks.
06.04.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Väiso kääbaskalmistu kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
Muinsuskaitseameti 2017. a eksperdihinnangu põhjal vastab Väiso kääbaskalmistu arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.
Kääbaskalmistu koosneb kaheksast kääpast, millest neli on pikliku ja neli ümara kujuga. Keskmise rauaaja (5.–9. saj. pKr) kääpad on liivast kuhjatud 0,5–1 m kõrgused ümmargused või piklikud kalmed, kuhu enamasti maeti põletatult koos väheste hauapanustega. Kääpaid ümbritseb vaevumärgatav kraav (sageli mattunud), kust on kääpa kuhjamiseks võetud vajalik pinnas. Maetud on ka kääbaste vahelisele alale, mistõttu kääpad ning neid ümbritsev ala moodustavad tervikliku matusepaiga – kääbaskalmistu.
Vähemalt neli kääbast lõhuti osaliselt metsatööde käigus, mis leidsid aset 2015. aastal. Lõhkumisest hoolimata on kääpad maastikul hästi jälgitavad ja kõik mälestise tunnused on säilinud. Metsatöödest puutumata kääpad on säilinud terviklikult.
Kuna arheoloogilist informatsiooni põletusmatuste kohta kääbastes ja eriti kääbaste vahelisel alal on väga vähe, siis on Väiso kääbaskalmistu Eesti muinasaja matusekombestiku uurimisel hindamatu väärtusega muistis.
Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine
Väiso kääbaskalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad kääpakuhjatistes ja nende vahelisel alal olevatele põletusmatustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Maa-alalise kääbaskalmistu sees on võimalik eristada kaheksa kääbast, mis jäävad mälestise koosseisu ja on selle olulised osad.
Väiso kääbaskalmistule kaitsevööndit ei määrata.
Menetlusosaliste seisukohad
Väiso kääbaskalmistu jääb tervikuna riigimetsa maale, mida majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse RMK ja Võru Valla ning teavitas neid Väiso kääbaskalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Riigimetsa Majandamise Keskus toetas saadetud e-kirjas Väiso kääbaskalmistu kultuurimälestiseks tunnistamist. Võru Vallalt kirjalikku tagasisidet Muinsuskaitseametile ei laekunud.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Väiso kääbaskalmistu alal säilinud kalmekonstruktsioonid, inimluud ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikaks rauaaegse matmiskombestiku, ühiskonna, majanduse, religiooni ja eluolu uurimisel. Riikliku kaitseta ohustavad kalmet detektorirüüste ning salajased ja mitteteaduslikud kaevamised. Metsas paiknevaid mälestisi ohustavad lisaks ka raietööd, metsa väljavedu ja metsa uuendamine. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse Väiso kääbaskalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina.
Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ja 2.
Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet riigimetsa majandajale muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise.
1 Mälestise piir on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Indrek Saar
Kultuuriminister
Lisa 1 Kääbaskalmistu asukoht
Lisa 2 Kääbaskalmistu koosseisu kuuluvate kääbaste asukoht
Facebook
Twitter