Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Märt Põdra kaebuse lahendamine

Vastu võetud 31.05.2024 nr 106

Kaebuse asjaolud

Kaebaja esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 24. mail 2024 kaebuse, milles taotleb, et kuulutatakse seadusevastaseks elektroonilise hääletamise süsteem selles osas, mida oli võimalik testimise piiratud tingimustes hinnata, või kuulutada seadusevastaseks seaduse nõudeid eirav testimine ise. Kaebaja leiab, et tal ei olnud võimalik elektroonilise hääletamise toiminguid vajalikus ulatuses vaadelda või oli see raskendatud. Kaebaja toob kaebuses välja, et riigi valimisteenistus ei olnud kinnitanud enne testimist selle ajakava ja ulatust, mis on vastuolus senise riigi valimisteenistuse praktikaga. Varem on riigi valimisteenistus kinnitanud testimise ajakava ja ulatuse korraldusega aegsasti enne testimise toimumist. Kaebaja toob välja, et kuna testimise ulatust ei olnud kinnitatud korraldusega, siis oli ta eksituses, mis ulatuses toimub testimine, ja järeldab kaebuses, et sellisel juhul tulnuks testida piiritlemata ulatuses. Sellele viitab ka RKVS § 48² lõike 4 punkt 4, mille kohaselt infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.

Kaebaja osundab, et riigi valimisteenistus ei olnud uuendanud elektroonilist hääletamist puudutavat dokumentatsiooni (nt IVXV: E-hääletamise käsiraamat) aegsasti enne testimist, et vaatlejal olnuks võimalus jälgida testimise käigus tehtud toimingute vastavust dokumentatsioonile. Nimetatud dokument kinnitati alles 20. mai 2024 hommikul, kui toimus elektroonilise hääletamise süsteemi võtmete genereerimise toiming. Samuti ei olnud testimise ajaks uuendatud elektroonilise hääletamise süsteemi lähtekoodi.

Kaebaja kirjeldab, et riigi valimisteenistus muutis varem vaatlejatele saadetud testimise toimumise aega. Varem välja kuulutatud toimumise aja 21. mai 2024 asemel toimus testimine tehniliste rikete tõttu alles järgmisel päeval 22. mail 2024. Testimise aja muutusest teavitati vaatlejaid liiga lühikese ajavaruga, mis vaatlemist takistas ja millega vaatlejad ei olnud arvestanud.

Vaatlemise ajal ei osanud testimise korraldajad jagada selgitusi, millisest seadusest lähtuvalt need protseduurid toimuvad. Kaebaja küsimus oli ajendatud asjaolust, et 3. juunil 2024 jõustub Riigikogu poolt 7. mail 2024 vastu võetud seadus ”Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (eelnõu nr 344 SE).

Eelnevale tuginedes leiab kaebaja, et testimisel kasutatud elektroonilise hääletamise süsteem ei vasta EPVS § 2 lõigete 2-4 sätestatule ega võimalda EPVS § 16¹ lõikes 1 nõutud vaatlemist. Kaebaja põhjendab elektroonilise hääletamise süsteemi mittevastavust ka sellega, et vaatlejatel ei ole võimalik tutvuda valimistulemuse kindlakstegemise sammudega vahetult, st veenduda tähenduslikul viisil e-häälte korrektses vastuvõtmises, töötlemises ja kokku lugemises, sest e-häältega tehtavad protseduurid ei ole EPVS § 59¹ lõikes 7 mõttes avalikud ja võrreldavas tähenduses jaoskondades läbiviidavate sammudega, mida määratlevad EPVS § 57 lõige 12, § 58 lõige 6 ja § 59 lõige 5.

Kaebaja on esitanud ka üldised tähelepanekud e-hääletamise süsteemi usaldusväärsuse ja turvalisuse kohta, mis on alljärgnevad.

1. Elektroonilise hääletamise süsteemis ei ole tagatud valimissaladus, sest valija saab tõendada oma antud häält, salvestades kogumisserverile edastatud digiallkirjastatud konteineri ning selles sisalduva krüpteeritud tahteavalduse ning dekrüpteerides selle häälekontrolliks mõeldud QR-koodis sisalduva krüpteerimisvõtmega.

2. Pole tagatud valimissaladus, kuna valimiste korraldajad võivad enda valduses olevate krüpteerimisvõtmetega dekrüpteerida valijate isikustatud tahteavaldused, mis on saadaval krüpteeritud e-valimiskastis.

3. Pole tagatud valimissaladus, kuna isikustatud tahteavalduste avamiseks vajalikud krüpteerimisvõtmed genereeritakse ebaturvalises süsteemis, mis tekib igapäevaste tööprotsesside käigus ja mille päritolu on dokumenteerimata ning auditeerimata.

4. Pole tagatud valimissaladus Vabariigi Valimiskomisjoni 9. veebruari 2024 otsuse nr 95 tähenduses, et "igas hääletamisetapis /---/ järgitakse hääle salajasuse põhimõtet" ja "hääle edastamisel ei ole võimalik näha, kelle poolt valija hääletas", sealjuures alamääratletud on "enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse valija isikuandmed elektroonilisest häälest selliselt, et ei ole võimalik tuvastada valija tahteavaldust", sealjuures elektroonilise hääletuse süsteem "töötleb ja talletab" rohkem isikuandmeid, kui "on vajalikud valimiste korraldamiseks", sealjuures pole tagatud, et "kui valija on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik valijal kellelegi tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl läks arvesse", "hääled on anonüümsed ja jäävad selleks" ja "ei ole võimalik luua seost valija ning avatud hääle vahel".

5. Pole tagatud valimistulemuse kindlakstegemise avalikkus, sest vaatlejatel pole võimalik veenduda elektrooniliste häälte vastuvõtmise, töötlemise, tühistamise, anonüümimise, miksimise, dekrüpteerimise ja muude protseduuride korrektsuses sisulises tähenduses.

6. Pole tagatud elektroonilise hääletamise korrapärane toimimine, sest protseduurid on alamääratletud, näiteks  puudub EPVS § 59¹ määratletud e-häälte lugemise nõudest siiski selge e-hääle definitsioon, sealjuures ei määratle seadus e-hääle andjat, mis võimaldaks tuvastada võrreldavalt EPVS § 57 lõigete 2 ja 7 sarnaselt kehtetuid või kustutatud sedeleid (seda on näha ka valimisstatistikast, kus eri tüüpi kehtetud, kustutatud või muud taolised sedelid nt 2023. aasta Riigikogu valimistel puudusid, kuigi neid tühistati erinevatel põhjustel hulganisti).

7. Elektroonilise hääletamise süsteem eirab digiallkirja standardit ning kogub e-hääli, millel puuduvad kehtivad digiallkirjad, sealjuures lugedes kehtetute digiallkirjadega e-häälte konteinerid tõendatult kokku näiteks 2023. aasta Riigikogu valimistel, mille järel pole tehtud süsteemi muudatusi digiallkirjade töötlemises.

8. Elektroonilise hääletamise süsteem eemaldab töötlemisfaasis sedeleid, mis ei võimalda RKVS § 48⁷ järgi arvestada valija viimasena antud häält, kui pärast viimasena antud häält on edastatud häälekonteiner, mida pole võimalik avada või mis sisaldab n-ö kehtetut sedelit, mis siiski on EPVS tekstis määratlemata.

9. Pole tagatud elektroonilise hääletamise korrapärane toimimine, sest enamik vastutust on Vabariigi Valimiskomisjoni 9. veebruari 2024 otsusega nr 95 delegeeritud umbmäärasele "elektroonilise hääletamise süsteemile", mille seadistamise sammudes ja toimimises pole vaatlejatel lubatud sisuliselt veenduda.

10. Suurem jagu sisulisi valikuid elektroonilise hääletamise läbiviimisel tehakse mitte lähtuvalt seadusest ja regulatsioonist, vaid ad hoc ning kommunikeeritakse suuliselt, harvem e-maili teel kirjalikult, kuid lubadused ja tõlgendused muutuvad valimiste käigus, mis ei võimalda valimiste korrapärast läbiviimist ega valimiste vaatlemist.
Lisaks palub kaebaja ennistada kaebetähtaja, kui see on mistahes põhjusel ületatud, kuna sai puudustest teada 22. mail 2024.

Riigi valimisteenistuse selgitus

15. jaanuaril 2024 teavitas riigi valimisteenistus avalikkust veebilehe vahendusel elektroonilise hääletamise vaatlemise ajakavast ja läbiviidavatest protseduuridest. Lisaks edastati kõikidele vaatlejateks registreerunutele pärast tähtaja möödumist ja toimumiskoha lõplikku selgumist vaatlemist puudutava täiendav info.

Riigi valimisteenistuse korraldustega on kinnitatud elektroonilise hääletamisega seotud dokumentatsioon (sh elektroonilise hääletamise käsiraamat ja raamistik), mis avaldati riigi valimisteenistuse veebilehel https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/dokumendid  enne krüptovõtmete loomist ja elektroonilise hääletamise süsteemi testimist (nimetatud dokumentides ka prooviläbimiseks).

Algselt oli elektroonilise hääletamise testimine planeeritud 21. mail 2024, kuid kuna ilmnesid asjaolud, mis oleksid takistanud täielikku ja igakülgset toimingute teostamist, otsustati riigi valimisteenistuse rakkerühma ja Vabariigi Valimiskomisjoni poolt testimine edasi lükata ning määrata uus aeg kohe, kui takistavad asjaolud on kõrvaldatud.

Elektroonilise hääletamise testimine viidi läbi 22. mail 2024 ja testimise ajakava, ulatus ja tulemuste raport avaldati pärast kinnitamist ka riigi valimisteenistuse veebilehel https://www.valimised.ee/sites/default/files/2024-05/Elektroonilise%20h%C3%A4%C3%A4letamise%20testimise%20raport%20EP2024%20%28proovil%C3%A4bimine%29.pdf.

Elektroonilise hääletamise korraldamisel järgitakse rangelt seadusi ja regulatsioone. Kõik protseduurid ja otsused dokumenteeritakse vastavalt nõuetele, tagades läbipaistvuse ja järjepidevuse, ning neid jagatakse asjakohaselt kõigi osapooltega. Vaatlejatele on tagatud juurdepääs olulistele protseduuridele ja teabele, et tagada valimiste läbipaistvus ja usaldusväärsus. EPVS § 16¹ lg 1 järgne vaatlemine ei olnud raskendatud ja vastas seadusega ette nähtud tingimustele.

Kaebajale oli tagatud testimisel elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise avalikkus, sh võimalus veenduda elektroonilise häälte vastuvõtmise, töötlemise, tühistamise, anonüümimise, miksimise, dekrüpteerimise jm protseduuride korrektsuses sisulises tähenduses, kuna testimise käigus kuvati toimingud suurele ekraanile. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi seaduse sätet, mis annaks aluseks esitatud kaebuse rahuldamiseks.

Kaebajal oli võimalus osaleda aktiivselt elektroonilise hääletamise testimises, andes korduvalt oma hääle ning kontrollides antud hääle õigsust. Samuti sai kaebaja esitada küsimusi nii koolituse, vaatlemise kui infotunni käigus, mis toimus vahetult pärast testimist.

Kui vaatlejal tekib vaatluse käigus või järel lisaküsimusi või -soove, siis riigi valimisteenistus võimaluse piires neid arvestab, kuid see ei saa mõjutada testimise läbiviimist ning ei tähenda, et testimist ei olnud võimalik vajalikus ulatuses vaadelda.

Kaebaja täiendavad väited elektroonilise hääletamise süsteemi usaldusväärsuse ning turvalisuse kohta ei saa mõjutada tema kui vaatleja tegevust, mistõttu selles tema õigusi rikutud ei ole. Sisuliselt on tegemist vaatlusaruandega, milles vaatleja esitab oma tähelepanekud süsteemi toimimise kohta.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebusest aru selliselt, et vaidlustatav toiming on riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise testimine ja sellele eelnevad toimingud, mis testimise vaatlemist võisid takistada (testimise ajakava ja ulatuse kinnitamine, e-hääletamise käsiraamatu kinnitamine, lähtekoodi avaldamine ja testimise päeva muutmine). EPVS § 47² kohaselt koosmõjus Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 48² lõike 4 punktiga kinnitab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatuse ning testimise tulemused ja avalikustab tulemuste raporti. Sellest tuleneb riigi valimisteenistuse kohustus testimine läbi viia. EPVS § 9 lõike 1 punkti 1 kohaselt on riigi valimisteenistus valimiste korraldaja. Seega on kaebaja vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut.

2. EPVS § 70 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Testimine toimus 22. mail 2024. Kaebus on esitatud 24. mail 2024. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

3. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud piiratud vaatlemisvõimaluste tõttu. EPVS § 16¹ lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et EVPS ei sea nõudmisi vaatlemise sisu ja korralduse kohta, vaid vaadeldavad protseduurid on ise määratletud seadusega ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ning riigi valimisteenistuse korraldustega. Vaatlejal on õigus küsida küsimusi ja saada selgitusi toimingute kohta, kuid tal ei ole õigust esitada täiendavaid nõudmisi ja tingimusi vaatlemise läbiviimiseks ega sekkuda valimisprotsessidesse (EPVS § 16¹ lõige 4), sh võtta valimiste korraldamisel otsustavat või juhendavat rolli. Vaatlemine kui protsess on eelkõige jälgiv, mitte aktiivne tegevus ning ei ole võrreldav järelevalvega või ka infotehnoloogia audiitori tegevusega. Subjektiivseid õigusi saavad rikkuda vaid need toimingud, millega on takistatud vaatlejal vaadelda, näiteks kui teda ei ole lubatud vaatlema või valimiste korraldaja ei anna informatsiooni, mis peaks olema seaduse järgi avalik. Kaebaja on avalduse esitanud vaatlejana ning vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda vaatlemise piiramine. Kaebus tuleb selles osas läbi vaadata.

4. Kaebaja toob kaebuses välja, et riigi valimisteenistus ei olnud enne testimist korraldusega kinnitanud selle ajakava ja ulatust, mis on vastuolus senise riigi valimisteenistuse praktikaga. Seadus ei täpsusta, et testimise ajakava ja ulatus tuleb kinnitada korraldusega enne testimist. Riigi valimisteenistus avaldas 15. jaanuaril 2024 veebilehel elektroonilise hääletamise koolituste ja protseduuride toimumise ajad ja ka protseduuride kirjeldused. Testimine ei erinenud sisuliselt varasemast halduspraktikast. Kuna kaebaja oli veebilehel avaldatud testimise ajakava ja ulatusega tutvunud, siis ei saanud testimise ajakava ja ulatuse enne testimist korraldusega kehtestamata jätmine takistada tema vaatlemist. Vaatlejal oli teave, millal testimine toimub ning mis ulatuses testimist läbi viiakse.

5. Kaebaja väitis, et riigi valimisteenistuse hiline teavitus testimise toimumise aja muudatusest takistas vaatlemist. Samas ei mõjutanud see kaebaja osalemist testimisel ja ei takistanud tema vaatlemist, kuna kaebaja osales testimisel riigi valimisteenistuse kinnitatud raporti kohaselt ning ta andis ka testhääli. Seega ei rikutud kaebaja õigusi.

6. Kaebuses heideti riigi valimisteenistusele ette ka dokumentatsiooni (IVXV: E-hääletamise käsiraamat) hilist kinnitamist, mis toimus võtmete genereerimise toimingu päeval 20. mail 2024. RKVS § 48² lõige 4 punkt 1 ei sätesta tähtaega, millal tehniline dokumentatsioon tuleb kinnitada. See kinnitati enne elektroonilise hääletamise toimingute algust. Kuigi riigi valimisteenistus ei ole seaduse vastu eksinud, märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et vastav dokumentatsioon peaks olema aegsasti kinnitatud ja ka avalikustatud. Dokumentatsiooni väga hiline kinnitamine ja avalikustamine aitab küll arvestada selles infotehnoloogiliste muudatustega, et tagada valimiste turvalisus, kuid piirab vaatlejate võimalusi sellega üksikasjalikult tutvuda enne elektroonilise hääletamise toimingute tegemist.

7. Kaebaja tõi kaebuses välja, et riigi valimisteenistus ei ole avaldanud uuendatud elektroonilise hääletamise süsteemi lähtekoodi. Vabariigi Valimiskomisjoni 9. veebruari 2024 otsuse nr 95 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 6.8 kohaselt peab riigi valimisteenistus korraldama elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamise enne valimisi. Valimised algavad 3. juunil 2024 ning kaebuse lahendamise hetkeks ei pea see veel olema avaldatud. Õigusaktid ei nõua lähtekoodi avaldamist enne elektroonilise hääletamise süsteemi testimist. Seega ei ole riigi valimisteenistus ka lähtekoodi avaldamata jätmisel eksinud.

8. Testimise raportile tuginedes on testimine on läbi viidud kooskõlas seaduste, Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ning riigi valimisteenistuse korraldustega, hoolimata asjaolust, et testimine lükati päeva võrra edasi. Testimisel on valimiste korraldajal volitus ette näha toimingu üksikasju, mida ei ole seadusega, Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või riigi valimisteenistuse kehtestatud aktidega ette nähtud. Selliste ettenägematute juhtumite lahendamiseks  on moodustatud riigi valimisteenistuse korraldusega elektroonilise hääletamise rakkerühm. Ülaltoodust tulenevalt ja testimise raportile tuginedes oli testimise tulemuseks, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib korrektselt, seega puudub alus testimise seadusevastaseks tunnistamiseks.

9. Kaebuses on täiendavalt esitatud väiteid elektroonilise hääletamise süsteemi toimimise,  usaldusväärsuse, turvalisuse ning vaadeldavuse kohta ning esitatud taotlus, et elektroonilise hääletamise süsteem ei vasta seaduses nõutule ja tuleb tunnistada seaduse vastaseks selles osas, mis see ei vasta seadusele ja osas, et see ei ole vaadeldav. Seadusandja ei ole näinud vaatlejale täiendavaid õigusi elektroonilise hääletamise vaatlemisel või muid õigusi, mida oleks rikutud. Esitatud väited ei ole seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ning ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. märtsi 2023 otsus  asjas nr 5-23-24, p 24). Selles osas tuleb lähtuvalt EPVS §-st 68 kaebus jätta läbi vaatamata ja esitada EPVS § 69 lõike 3 alusel riigi valimisteenistusele vastamiseks osas, milles kaebajale ei ole varem selgitusi antud. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et elektroonilist hääletamist saab vaadelda seaduses sätestatud ulatuses ning need õigused olid kaebajale tagatud. Seadusandja on ette näinud, et elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik, vaatlejail on võimalik elektrooniliselt antud häälte lugemisel ja testimisel juures olla ja vaadelda. E-häälte korrektse vastuvõtmise, töötlemise ja kokku lugemise vaatlemisel ei ole võimalik tulenevalt hääle salajasuse põhimõttest näidata valija e-hääli sama moodi kui valimisjaoskonnas. Vaadeldavus on tagatud matemaatiliste kontrollidega ning need toimingud on ka infosüsteemide audiitorite poolt auditeeritud.

Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 70 lõike 3 punktist 1 ja § 69 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

   1. jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata osas, milles vaidlustatakse riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise süsteemi testimise toimingut;

   2. ülejäänud osas jätta kaebus läbi vaatamata ja esitada EPVS § 69 lõike 3 alusel riigi valimisteenistusele vastamiseks osas, millele kaebajale ei ole varem selgitusi antud.

Vastavalt EPVS §-le 70¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.