Teksti suurus:

Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 86, 1487

Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 23.11.1994

(õ) 29.08.2008 12:10

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. novembri 1994. a
otsusega nr 437

I. Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; 1963, 28, 107; 1966, 20, 121; 1967, 12, 72; 1982, 24, 351; 1984, 16, 179 ja 31, 377; 1985, 9, 126 ja 31, 483; 1986, 6, 65 ja 19, 251; 1988, 6, 68; 16, 193 ja 36, 517; 1989, 28, 373; RT 1990, 22, 274; 1991, 40, 497; 1992, 20, 290; RT I 1993, 19, 339; 33, 539; 50, 695 ja 62, 891; 1994, 3, 15; 12, 202; 16, 290 ja 37, 570) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Koodeksi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"KRIMINAALMENETLUSE KOODEKS".

§ 2. Paragrahvi 1:

1) 1. lõige tunnistatakse kehtetuks;

2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Käesolev koodeks sätestab kriminaalasjade menetluskorra kohtueelsel uurimisel ja esimese astme kohtus ning on ühtne ja kohustuslik kõigile Eesti territooriumil tegutsevatele kohtutele, prokuratuurile ning kohtueelse uurimise asutustele.";

3) senised 2. ja 3. lõige loetakse vastavalt 1. ja 2. lõikeks.

§ 3. Paragrahvi 2:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõna "Nõukogude";

2) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) tekstist jäetakse välja arv "(1)".

§ 4. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 3. Kriminaalasja algatamise ja kuriteo avastamise kohustus

(1) Juurdleja, uurija ja prokurör on kohustatud oma pädevuse piires kuriteo tunnuste ilmnemisel algatama kriminaalasja ning võtma tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud kuriteosündmuse tuvastamiseks ja kuriteo toimepannud isikute kindlakstegemiseks.

(2) Kui kohtus asja menetlemisel tuleb ilmsiks menetluse aineks mitteolev kuritegu, teatab kohus sellest prokurörile, kui käesoleva koodeksiga ei ole sätestatud teisiti.".

§ 5. Paragrahvi 5:

1) 1. lõike punktis 6 asendatakse sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvides 112 lg. 1; 113; 129 lg. 1 ja 130" sõnadega "kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1 ja 130";

2) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kolmanda astme ning ettevaatamatuse tõttu toime pandud teise astme kuriteo kohta võib jätta kriminaalasja algatamata ja algatatud kriminaalasja võib lõpetada, kui kannatanu ei soovi kriminaalasja menetlusest osa võtta leppimise tõttu. Kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu ei ole lubatud, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu. Kriminaalasja algatamine või uuendamine sama kuriteo kohta uute asjaolude ilmnemisel on lubatud, kui seda peavad vajalikuks käesoleva koodeksi paragrahvis 107.1 lg. 6 tähendatud ametiisikud, prokurör või kohus.".

§ 6. Paragrahvid 5.1-10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 11. Isikupuutumatus

(1) Igaühele, kellelt on võetud vabadus käesoleva koodeksi alusel, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused. Talle antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu kaudu, kui see ei kahjusta kriminaalmenetlust. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.

(2) Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.

(3) Prokurör on kohustatud viivitamata vabastama igaühe, kellelt on ebaseaduslikult võetud vabadus või keda peetakse vahi all üle seaduses või kohtuotsuses ettenähtud tähtaja.".

§ 8. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 14. Kohtukaasistujad

(1) Kohtukaasistujad võtavad osa õigusemõistmisest kriminaalasjades esimese astme kohtus käesoleva koodeksiga ettenähtud juhtudel ja korras.

(2) Kohtukaasistujal on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.

(3) Kohtukaasistujal ei ole õigust keelduda õigusemõistmisest ilma käesolevas koodeksis märgitud taandamise aluseta.".

§ 9. Paragrahvi 15 tekstist jäetakse välja teine lause.

§ 10. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 16. Kriminaalmenetluse keel

(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

(2) Menetlusosalistel ja teistel kriminaalmenetlusse kaasatud isikutel, kes ei saa aru kriminaalmenetluse keelest, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida nimetatud isikud valdavad.

(3) Menetlusosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendite ärakirjad kätte eesti keeles.

(4) Kui menetlus ei toimu eesti keeles, antakse eraldi dokumendina vormistatud menetlusdokument kätte kriminaalmenetluse keeles või menetlusosalise soovil eesti keelde tõlgitult.

(5) Kui menetlusosaliste kohtule esitatavad kirjalikud avaldused või dokumentaalsed tõendid ei ole eestikeelsed, võib kohus esitajalt määratud tähtajaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi tõlget. Tõlke tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus jätta dokumendi tähelepanuta või veelkordselt pikendada esitamise tähtaega.".

§ 11. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 17. Kohtuliku arutamise avalikkus

(1) Asjade arutamine on kõikides kohtutes avalik.

(2) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:

1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;

2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;

3) lapsendamise saladuse hoidmiseks;

4) alaealise huvides;

5) õigusemõistmise huvides, ka juhul, kui avalik arutelu võib ohustada menetlusosaliste ja tunnistajate julgeolekut.

(3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest.

(4) Kuni viieteistkümneaastased isikud, kes ei ole menetlusosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil kohtu loal.

(5) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.".

§ 12. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 18. Kaitseõiguse tagamine

(1) Kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele tagatakse õigus kaitsele.

(2) Kohus, prokurör, uurija ja juurdleja on oma pädevuse piires kohustatud tagama kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele võimaluse kaitsta end kahtlustuse või talle esitatud süüdistuse vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil, samuti tagama tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse.".

§ 13. Paragrahvis 19 asendatakse sõna "süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune" vastavas käändes.

§ 14. Paragrahvi 20 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kohtunik, kohtukaasistuja, prokurör, uurija, juurdleja, kohtuistungi sekretär, ekspert, spetsialist ja tõlk ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja nad taandatakse, kui nad isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses.".

§ 15. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 22. Prokurör kriminaalmenetluses

(1) Järelevalvet kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuri seadusele riigiprokurör ja talle alluvad prokurörid.

(2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust.

(3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.".

§ 16. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 22.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 22.1. Suhtlemine välisriigi kohtueelse uurimise asutuse, prokuratuuri ja kohtuga

(1) Välisriigi kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise kord määratakse kindlaks Eesti seaduse ja välislepingutega. Välisriigiga, kellega lepingut ei ole sõlmitud, suheldakse üksnes Eesti Välisministeeriumi kaudu.

(2) Välisriigi kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu taotlused menetlustoiminguteks, kui need kuuluvad täitmisele, teostatakse ja vormistatakse Eesti seaduse kohaselt, kui välisleping ei sätesta teisiti.".

§ 17. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 23. Esimese astme kohus

(1) Kriminaalasju vaatab läbi esimese astme kohtuna maa- või linnakohus.

(2) Maa- või linnakohtus võib kohtunik lahendada ainuisikuliselt kohtu nimel kriminaalasju kolmanda astme kuritegudes ja teise astme kuritegudes, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud kolmeaastane vabadusekaotus.

(3) Kriminaalasju muudes kuritegudes lahendab kohus koosseisus - kohtunik ja kaks kohtukaasistujat.".

§ 18. Paragrahvi 25 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "varu-rahvakaasistuja" sõnaga "varukohtukaasistuja" vastavas käändes.

§ 19. Paragrahvi 26:

1) täiendatakse uue 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Kohtuniku taandamise aluseks ei ole tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamine.";

2) senine 2. lõige loetakse 3. lõikeks ning selles asendatakse sõnad "kassatsiooni või järelevalve" sõnadega "apellatsiooni või kassatsiooni" ja sõnad "Eesti NSV Ülemkohtu pleenumi" sõnadega "Riigikohtu üldkogu".

§ 20. Paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 29. Kriminaalasjade alluvus maa- ja linnakohtus

(1) Kriminaalasja arutamine allub kohtule, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime pandi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui mitu kuritegu pandi toime erinevate kohtute tööpiirkondades, allub kriminaalasi kohtule, kelle tööpiirkonnas asja kohtueelne uurimine lõpule viidi.

(2) Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatava või tunnistajate enamiku asukoha järgi. Asja ühest kohtust teise erandliku üleandmise otsustab ühe ringkonnakohtu tööpiirkonna piires ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel aga Riigikohtu esimees.".

§ 22. Paragrahvid 30 ja 31 ning paragrahv 32 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 34. Menetlusosalised

Kriminaalmenetluse osalised on kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja nende kaitsja, prokurör ning kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ja nende esindaja.".

§ 24. Paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune

(1) Kahtlustatav on isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning juurdleja või uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud käesoleva koodeksi paragrahvis 102 ettenähtud korras või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend.

(2) Süüdistatav on isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus.

(3) Kohtualune on isik, kes kohtuniku määrusega on antud kohtu alla.

(4) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.

(5) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.".

§ 25. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 35.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 35.1. Kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse õigused ning kohustused

(1) Kahtlustataval on õigus teada, milles teda kahtlustatakse, omada kaitsjat ja kohtuda temaga kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud. Tal on õigus teada, et tema ütlusi võib kasutada süüdistusteks tema vastu. Kahtlustataval on õigus anda kahtluse kohta ütlusi või nende andmisest keelduda. Samuti võib ta avaldada taandusi, esitada taotlusi ja kaebusi ning osaleda vahi alla võtmise ning vahi all pidamise tähtaja pikendamise arutamisel kohtus. Juurdleja või uurija loal võib kahtlustatav osaleda menetlustoimingutes.

(2) Süüdistataval on õigus teada, milles teda süüdistatakse ning tal on kõik kahtlustatava menetlusõigused. Pärast kohtueelse uurimise lõppemist on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi.

(3) Kohtualusel on õigus teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse ning tal on kõik süüdistatava menetlusõigused. Kohtualusel on õigus osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel ning viimase sõna õigus. Ta võib käesolevas koodeksis ettenähtud korras esitada kaebusi kohtu toimingute, -määruste ja -otsuste peale, tutvuda kohtuistungi protokolliga ning esitada avaldusi või märkusi selle muutmiseks või täiendamiseks.

(4) Käesolevas koodeksis on sätestatud ka kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse muud õigused.

(5) Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune on kohustatud ilmuma pädevate ametivõimude, juurdleja, uurija, prokuröri ja kohtu kutsel, kinni pidama kõigist käesoleva koodeksi alusel tehtud korraldustest ja kitsendustest ning alluma seaduslikule menetluskorraldusele.

(6) Kahtlustatavale ja süüdistatavale selgitatakse põhjendamatu viivituseta kirjalikult allkirja vastu käesolevas paragrahvis loetletud õigused ja kohustused. Kohtualusele selgitatakse tema õigused ja kohustused kohtuistungi ettevalmistavas osas ning see protokollitakse.".

§ 26. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 36. Kaitsja

(1) Kaitsjaks kriminaalmenetluses võivad olla Eesti Vabariigi vandeadvokaadid, nende vanemabid ja abid ning teised isikud juurdleja, uurija või kohtu loal.

(2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat.

(3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu kaitsjat.

(4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus.".

§ 27. Paragrahv 36.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 36.1. Kaitsja valimine, tagamine ja asendamine

(1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus omada kogu kriminaalmenetluse vältel kaitsjat, kelle ta valib käesoleva koodeksi paragrahv 36 lg. 1 loetletud isikute hulgast. Kaitsealuse nõusolekul võib talle valida kaitsja muu isik.

(2) Kui kaitsja osavõtt menetlusest on käesoleva koodeksi paragrahv 38 järgi kohustuslik või kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune taotleb kaitsja osavõttu, kuid tal ei ole kaitsjat, määrab kaitsja juurdleja, uurija või kohus. Neil juhtudel tagab kaitsja osavõtu menetlusest riigi kulul Eesti Advokatuur.

(3) Kui kahtlustatava valitud kaitsja ei saa käesoleva koodeksi paragrahv 11 lg. 2 või paragrahv 102 lg. 5 ettenähtud aja piires asuda kaitseülesandeid täitma või kui muudel juhtudel ei saa kaitsja viie päeva jooksul asuda osalema kriminaalmenetluses, võib juurdleja, uurija või kohus teha ettepaneku valida või määrata teine kaitsja.

(4) Isikul, kellele on määratud kaitsja, ei ole õigust temale määratud kaitsest keelduda, kuid ta võib taotleda kaitsja asendamist, kui ilmnevad käesoleva koodeksi paragrahv 20 lg. 2 ja 3 nimetatud asjaolud.

(5) Kaitsealune võib ettenähtud alustel ja korras olla täielikult või osaliselt vabastatud õigusabi eest tasumisest.".

§ 28. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 37. Kaitsja õigused ja kohustused

(1) Kaitsja on õigustatud ja kohustatud kasutama kõiki seadusega kooskõlas olevaid kaitsmisvahendeid ja -viise, et õigeaegselt ja täielikult välja selgitada kõik kaitsealust õigustavad või tema vastutust kergendavad asjaolud, ning andma muud kriminaalasjas vajalikku seaduslikku õigusabi.

(2) Kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest osa võtta alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest; kui isikut ei ole kahtlustatavana kinni peetud, siis alates temale kahtlustatavaks tunnistamise määruse tutvustamisest; nendel juhtudel aga, kui isikut ei ole kahtlustatavana üle kuulatud - alates temale süüdistuse esitamisest. Kaitsjana kriminaalmenetlusse astumisest alates on kaitsjal õigus kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud. Kohtumise võib katkestada üksnes käesoleva koodeksi paragrahv 102 5. lõikes ettenähtud nõuete täitmiseks. Kaitsjal on õigus tutvuda kaitsealuse avalduste, seletuste ja ülekuulamise protokollidega, samuti kaitsealuse kinnipidamise protokolli ja tõkendi valimise määrusega ning teha neist väljakirjutusi, osa võtta kaitsealuse tõkendina vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise arutamisest kohtus, avaldada taandusi, esitada taotlusi ja kaebusi, osa võtta ekspertiisi määramisest ja kõigist kaitsealuse osavõtul tehtavatest menetlustoimingutest õigusega esitada juurdleja või uurija kaudu küsimusi ja teha avaldusi, tutvuda kaitsja osavõtul toimunud uurimistoimingu protokolliga ning esitada selle kohta märkusi. Kaitsjal on õigus tutvuda riigi- ja omavalitsusasutustes õigusabi andmiseks vajalike dokumentidega ning teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, saada kaitseks vajalikku teavet, teatisi ja õiendeid, eriteadmisi nõudvates küsimustes asjatundjatelt suulist ja kirjalikku konsultatsiooni. Tal on õigus kasutada kaitseülesannete täitmisel tehnikavahendeid, kuid juurdleja või uurija võib seda põhistatult mitte lubada, mis fikseeritakse ka menetlustoimingu protokollis; pärast kohtueelse uurimise lõppemist tutvuda käesoleva koodeksi paragrahvis 169 ettenähtud korras kriminaalasja materjalidega, teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, võtta osa asja arutamisest kohtutes kõigi käesolevas koodeksis ettenähtud õigustega.

(3) Kaitsjal ei ole õigust oma algatusel loobuda endale võetud kaitsekohustusest.

(4) Kaitsealuse poolt kaitsjale usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja kaitsjal ei ole õigust nende avalikustamiseks kaitsealuse nõusolekuta. Kaitsjal ei ole õigust avaldada temale kaitsega seoses teatavaks saanud muid andmeid, kui see on vastuolus kaitsealuse või õigusemõistmise huvidega.".

§ 29. Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest

Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni, isikute kriminaalasjades, kes oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama, ja nende isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistusena mõista surmanuhtluse.".

§ 30. Paragrahv 38.1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 39. Kaitsjast loobumine

(1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei ole käesoleva koodeksi paragrahvis 38 nimetatud isikutel.

(2) Juurdlejal, uurijal ja kohtul on õigus jätta põhistatud määruse alusel kaitsjast loobumine vastu võtmata.".

§ 32. Paragrahvi 40 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kuriteo läbi kannatanuks tunnistatud isikul on õigus anda kriminaalasja kohta ütlusi. Kannatanul ja tema esindajal on õigus esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda soovi korral toimiku materjalidega alates kohtueelse uurimise lõpuleviimisest, võtta osa kohtulikust arutamisest ja avaldada kohtulikus vaidluses oma arvamust süüdistuse ja karistuse kohta, avaldada taandusi, esitada kaebusi juurdleja, uurija, prokuröri ja kohtu tegevuse peale, samuti kohtuotsuse või -määruse ja kohtuniku määruse peale.".

§ 33. Paragrahvi 41 2. lõiget täiendatakse enne sõna "tutvuda" sõnadega "soovi korral" ja lõikes asendatakse sõna "juurdlusorganit" sõnaga "juurdlejat".

§ 34. Paragrahvi 42 2., 3. ja 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kriminaalasjas esitatud, samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi on lõivuvaba.

(3) Prokurör on kohustatud toetama kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isiku, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt esitatud tsiviilhagi, kui seda nõuab riiklike huvide või isikute õiguste kaitse.

(4) Kui kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isik, ettevõte, asutus, organisatsioon ei ole esitanud tsiviilhagi, on kohtul õigus kohtuotsuse tegemisel oma algatusel otsustada kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamist.".

§ 35. Paragrahvi 43:

1) 1. lõikes jäetakse välja sõna "süüdistatava";

2) 2. lõiget täiendatakse pärast sõna "on" sõnadega "soovi korral".

§ 36. Paragrahvis 44 asendatakse sõna "advokaadid" sõnadega "vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid" ja pärast sõna "kohtu" lisatakse sõna "juurdleja".

§ 37. Paragrahvi 45.1:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 45.1. Kohustus hüvitada isikule ebaseaduslike tegudega tekitatud kahju";

2) 1. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja";

3) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.".

§ 38. Paragrahvi 46:

1) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"2) kuriteo toimepanemine kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse poolt ja tema süü.";

2) punktis 3 asendatakse sõna "süüdistatava" sõnadega "süüdistatava või kohtualuse".

§ 39. Paragrahvis 47 asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja".

§ 40. Paragrahv 47.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 47.1. Juurdleja ja uurija esildis kriminaalasjas

(1) Juurdleja või uurija teeb kuriteo toimepanemist soodustanud põhjuste ja tingimuste kohta vastavale riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või ametiisikule esildise meetmete rakendamiseks nende põhjuste ja tingimuste kõrvaldamiseks.

(2) Esildise teinud isikule tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest.".

§ 41. Paragrahv 47.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 47.2. Kohtu erimäärus

(1) Kohus teeb selleks aluse olemasolul erimääruse, millega juhib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või ametiisiku tähelepanu kriminaalasjas tuvastatud seaduserikkumisele ning kuriteo toimepanemist soodustanud põhjustele ja tingimustele, mis nõuavad vastavate meetmete rakendamist.

(2) Erimääruse võib kohus avaldada kohtuistungil.

(3) Erimääruse teinud kohtule tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest.".

§ 42. Paragrahvi 48:

1) 1. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja" ja sõna "ühiskonnaohtliku" sõnadega "kriminaalkorras karistatava";

2) 2. lõikes asendatakse sõnad "kahtlustatava ja süüdistatava" sõnadega "kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse".

§ 43. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 49. Tõendite kogumine, esitamine ja kontrollimine

(1) Juurdlejal, uurijal ja kohtul on õigus oma menetluses olevates kriminaalasjades teostada kõiki käesolevas koodeksis ettenähtud uurimistoiminguid, samuti nõuda ametiisikutelt ja teistelt isikutelt esemete ja dokumentide esitamist.

(2) Tõenditena käsitletavaid andmeid võivad oma initsiatiivil esitada kõik menetlusosalised, samuti isikud, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kes kriminaalasjast osa ei võta.

(3) Juurdleja, uurija, kohtu ja prokuröri nõuded dokumentide ja esemete esitamiseks on kohustuslikud kõigile. Dokumentide esitamine toimub tasuta.".

§ 44. Paragrahvi 50 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kohus, prokurör, uurija või juurdleja hindavad seadusest juhindudes kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.".

§ 45. Paragrahvi 51:

1) 2. lõikest jäetakse välja sõna "süüdistatava";

2) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest iseenda ja oma lähedaste (abikaasa, vanemate, laste, lapsendatute, lapsendajate, vendade, õdede, vanavanemate ja lapselaste) vastu. See õigus tehakse tunnistajale teatavaks enne tema sisulise ülekuulamise algust.";

3) 4. lõikes asendatakse sõnad "kannatanu või süüdistatava" sõnadega "kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse" ja jäetakse välja sõna "huvide".

§ 46. Paragrahvi 53 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Juurdlejal, uurijal ja kohtul on õigus põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud tunnistajale kohaldada sundtoomist, samuti võib juurdleja või uurija juurde või kohtuistungile põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud tunnistajale määrata rahatrahvi käesoleva koodeksi paragrahvis 78.2 ettenähtud juhtudel ja korras.".

§ 47. Paragrahvi 55 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Juurdlejal, uurijal ja kohtul on õigus põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud kannatanule kohaldada sundtoomist, samuti võib juurdleja või uurija juurde või kohtuistungile põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud kannatanule määrata rahatrahvi käesoleva koodeksi paragrahvis 78.2 ettenähtud juhtudel ja korras.".

§ 48. Paragrahvi 57 täiendatakse pärast sõnu "tõkendi valikule" sõnadega "või kahtlustatavaks tunnistamise määruse koostamisele".

§ 49. Paragrahvi 58 2. lõike punkte 2 ja 3 täiendatakse enne sõna "süüdistatava" sõnaga "kohtualuse".

§ 50. Paragrahvi 60 3. lõike punktis 3 asendatakse sõnad "viibida uurija loal süüdistatava" sõnadega "viibida juurdleja või uurija loal kahtlustatava, süüdistatava".

§ 51. Paragrahvi 63:

1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) esemed, mille otstarbeks on kuriteo toimepanemine või mida kasutati kuriteo toimepanemisel või mida võib omandada vaid eriloal ja see luba puudub, antakse üle vastavale asutusele või hävitatakse;";

2) punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) senised punktid 4 ja 5 loetakse vastavalt punktideks 3 ja 4.

§ 52. Viienda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"TÕKENDID, RAHATRAHV JA SUNDTOOMINE".

§ 53. Paragrahvi 66:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kui on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv süüdistatav või kohtualune hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks võidakse tema suhtes kohaldada ühte järgmistest tõkenditest:

1) allkiri elukohast mittelahkumise kohta;

2) isiklik käendus;

3) vahi alla võtmine.";

2) 3. lõikes asendatakse sõna "Sõjaväelase" sõnaga "Kaitseväelase";

3) 5. lõikes asendatakse sõna "süüdistatavalt" sõnadega "süüdistatavalt või kohtualuselt".

§ 54. Paragrahvi 67:

1) 1. lõiget täiendatakse sõnadega "välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel";

2) täiendatakse uue 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Kui tõkendina on kohaldatud vahi alla võtmist ja süüdistust ei ole esitatud kümne ööpäeva jooksul, arvates tõkendi kohaldamisest, võib maa- või linnakohtunik tõkendit pikendada kuni kolmekümne ööpäevani. Kui ka selleks tähtajaks pole süüdistust esitatud, vabastatakse kahtlustatav vahi alt.";

3) senine 2. lõige loetakse 3. lõikeks ja selles asendatakse sõnad "või prokuröri" sõnadega "prokuröri või maa- või linnakohtuniku".

§ 55. Paragrahvides 68, 69, 70 ja 76 asendatakse sõnad "kahtlustatav või süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune" vastavas käändes.

§ 56. Paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 71. Käendaja vastutus

Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei ilmu kutsele märgitud ajaks põhjendatud takistuseta juurdleja või uurija juurde või kohtuistungile, võib käendajale käesoleva koodeksi paragrahvis 78.2 ettenähtud korras määrata rahatrahvi saja päevamäära ulatuses.".

§ 57. Paragrahv 72 tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 73. Vahi alla võtmine

(1) Vahi alla võtmist tõkendina võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks.

(2) Loa kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmiseks annab maa- või linnakohtunik talle esitatud põhistatud määruse alusel, milles on ära näidatud vahi all pidamise ajavahemik. Pärast kohtueelse uurimise lõpuleviimist võib vahi all pidamise tähtaja pikendamist taotleda prokurör.

(3) Vahi alla võtmise taotlusest teatab juurdleja või uurija eelnevalt kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures.

(4) Vahistatav peab olema kahtlustatavana või süüdistatavana üle kuulatud ja talle peab olema tagatud kaitseõigus. Vahistataval on õigus taotleda enda küsitlemist kaitsja osavõtul maa- või linnakohtuniku poolt, mille kohta koostatakse protokoll. Nimetatud nõudeid ei rakendata, kui vahistatav on tagaotsitav või tema asukoht on teadmata.

(5) Maa- või linnakohtunik koostab põhistatud määruse, kui ta vahi alla võtmiseks või vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks luba ei anna. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.

(6) Vahi all pidamise tähtaja pikendamisest, samuti sellise tõkendi tühistamisest teatab kohus asutusele, kus isikut kinni peetakse, juurdleja või uurija aga prokurörile. Teatis peab asutuses olema enne vahistamistähtaja lõppemist.".

§ 59. Paragrahvi 74:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kriminaalasja uurimisel ei tohi vahi all pidamine kesta üle kuue kuu. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib erandjuhul riigiprokurör või tema asetäitja taotleda vahi all pidamise tähtaja pikendamist kuni ühe aastani.";

2) 2. lõikes asendatakse sõnad "eeluurimise üle järelevalvet teostav prokurör ühe kuu piires asja tema juurde saabumise päevast arvates" sõnadega "maa- või linnakohtunik neljakümne päeva piires asja kohtust ärasaatmise päevast arvates";

3) täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Kui süüdistatav paneb uurimise ajal toime uue kuriteo, mille eest seaduses on ette nähtud karistusena vabadusekaotus üle ühe aasta, siis võib tema suhtes taotleda vahi all pidamise tähtaja pikendamist üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud tähtaegade. Vahi all pidamise tähtaja arvestamine ja pikendamine toimub uue kuriteo järgi, sõltumata sellest, kui kaua süüdistatav oli eelmise kuriteo järgi vahi all viibinud.".

§ 60. Paragrahvi 75 1. ja 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Vahistatu taotlusel antakse talle võimalus tõkendina vahi alla võtmisest teatada oma valikul vähemalt ühele lähedastest juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu kaudu. Seda õigust võib piirata ainult kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

(4) Kohtumisi ja kirjavahetust või muud sidepidamist sugulaste või teiste isikutega võib vahi alla võetule võimaldada kinnipidamiskoha administratsioon ainult juurdleja, uurija või kohtu loal, kelle menetluses on kriminaalasi.".

§ 61. Paragrahvi 77 tekstis asendatakse sõna "sõjaväelane" sõnaga "kaitseväelane" ja sõnad "kahtlustatav ja süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune" vastavas käändes ning sõnad "NSVL relvajõudude" sõnaga "kaitseväe".

§ 62. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 77.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 77.1. Vahi alla võtmise või sellest keeldumise vaidlustamine

Vahi alla võtmise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes tõkendit kohaldati, tema kaitsja ja seaduslik esindaja esitada viie päeva jooksul erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.".

§ 63. Paragrahvi 78:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Juurdleja, uurija, prokurör või kohus tühistab tõkendi, kui selle kohaldamiseks puudub edasine vajadus, või muudab selle, valides uue tõkendi. Tõkendi muutmisel vahi alla võtmiseks peab olema kohtu luba.";

2) 2. lõike viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Vahi alla võetud isiku tõkendit, samuti prokuröri või tema ettepanekul juurdleja või uurija poolt valitud tõkendit võib uurija või juurdleja tühistada või muuta ainult prokuröri nõusolekul.".

§ 64. Koodeksit täiendatakse paragrahvidega 78.1, 78.2 ja 78.3 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 78.1. Põhjendatud takistus

(1) Väljakutsutud isik, tema kaitsja või esindaja peab viivituseta teatama juurdlejale, uurijale, prokurörile või kohtule, kui kutsel märgitud tähtajaks ilmumine ei ole võimalik.

(2) Menetlustoimingus osalemiseks määratud ajaks ilmumata jäämise põhjendatud takistuseks on:

1) vahi all viibimine või haldusaresti kandmine;

2) haigestumine või lähedase raske haigus;

3) äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidmisega;

4) kutse kättesaamine hilinenult;

5) muu põhjus, mille juurdleja, uurija, prokurör või kohus loeb põhjendatuks.

§ 78.2. Trahvimine

(1) Kui kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindaja või tunnistaja ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale juurdleja või uurija juurde määratud tähtajaks, võib halduskohtunik teda juurdleja, uurija või prokuröri taotlusel trahvida mitteilmumise eest rahatrahviga kuni kahesaja päevamäära ulatuses.

(2) Kui ekspert, spetsialist, tõlk või manukas ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale juurdleja või uurija juurde määratud tähtajaks või ilma mõjuva põhjuseta keeldub oma kohustuste täitmisest, võib halduskohtunik teda juurdleja, uurija või prokuröri taotlusel trahvida rahatrahviga kuni ühesaja päevamäära ulatuses.

(3) Kui kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja või nende esindaja või tunnistaja, ekspert, spetsialist, tõlk või manukas ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale kohtusse määratud tähtajaks, on kohtul õigus määrata mitteilmumise eest, samuti eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka poolt ilma mõjuva põhjuseta oma kohuste täitmisest keeldumise eest rahatrahv kuni kahesaja päevamäära ulatuses.

(4) Kohtuistungi korra rikkumise (paragrahv 225 lg. 4 ja 5) eest võidakse määrata rahatrahv käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud korras ja ulatuses.

(5) Kohtu poolt tehtud rahatrahvi määruse peale võib esitada erikaebuse.

(6) Trahvide sissenõudmine toimub korras, mis täitemenetluse seadustikuga on ette nähtud haldusõiguserikkumiste eest määratud trahvide sissenõudmiseks.

§ 78.3. Sundtoomine

(1) Juurdleja, uurija või kohtu määruse alusel võib kohaldada kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindaja, kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka suhtes sundtoomist juhul, kui teda rahatrahvi hoiatusel kohustati ilmuma juurdleja või uurija juurde või kohtusse ning ta jättis sinna ilmumata põhjendatud takistuseta.

(2) Sundtoomist teostab politsei.

(3) Sundtoomisele määratud isiku, kes asub juurdleja, uurija või kohtuga samas asulas, võib kinni pidada kuni kaheksateist tundi enne uurimistoimingu või kohtuistungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada neljakümmend kaheksat tundi.

(4) Isikut, kelle suhtes on rakendatud sundtoomist, peetakse kinni korras, mis täitemenetluse seadustiku järgi on ette nähtud haldusaresti kandvatele isikutele.

(5) Ilma eelneva kutseta võib kohaldada isiku suhtes sundtoomist juhul, kui:

1) teda kahtlustatakse või süüdistatakse esimese astme kuriteos või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteos ning juhul, kui ta keeldub vabatahtlikultpolitsei korraldusel kaasa tulemast;

2) ta varjab ennast uurimise eest;

3) tal puudub kindel elukoht.

(6) Sundtoomise ja kinnipidamisega seotud kulud hüvitab isik, kelle suhtes sundtoomist kohaldati. Sundtoomise kulutusi ei hüvita kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune, kui nende süü kuriteo toimepanemises, seoses millega nende suhtes kohaldati sundtoomist, ei leidnud kinnitust seaduses ettenähtud korras.".

§ 65. Paragrahvi 79 3. lõike viimast lauset täiendatakse enne sõna "uurija" sõnadega "juurdleja või".

§ 66. Paragrahvi 79.1:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 791.Protokoll kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamisel";

2) 1. lõiget täiendatakse enne sõna "uurija" sõnadega "juurdleja või";

3) täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega võivad tutvuda vaid juurdleja, uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle.".

§ 67. Paragrahvi 80 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "esitavad avaldused või taotlused" sõnadega "otsus kannatanu või tunnistaja ülekuulamiseks, kelle suhtes on kohtueelsel menetlusel anonüümsust rakendatud".

§ 68. Paragrahvi 81 1. lõike teksti täiendatakse järgmise lausega:

"Kohtuistungi protokolli üheks osaks on anonüümsuse rakendamist taotlenud kannatanu või tunnistaja ülekuulamise protokoll, mida kohus tegi ilma menetlusosalisteta.".

§ 69. Paragrahvi 82 1. lõikest jäetakse välja sõnad "Prokurör ja".

§ 70. Paragrahvi 84 1. lõiget täiendatakse enne sõna "uurija" sõnadega "juurdleja või".

§ 71. Paragrahvi 85 1. lõikes asendatakse sõnad "protsessuaalseid tähtaegu" sõnaga "menetlustähtaegu".

§ 72. Paragrahvi 87 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"3) vandeadvokaadi, tema vanemabi või abi osavõtu eest kriminaalasjas väljamaksmisele kuuluvad summad käesoleva koodeksi paragrahvis 36.1 lg. 2 ja 5 ettenähtud juhtudel;".

§ 73. Paragrahvi 88:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Tunnistajale, kannatanule, eksperdile, spetsialistile, tõlgile ja manukale hüvitatakse töölt või igapäevategevusest eemalviibimine kogu aja eest nende keskmise päevatasu alusel, samuti kohtusse ilmumise ning sõidu- ja eluruumi üürimise kulud ning makstakse välja päevarahad.";

2) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) 4. lõikes asendatakse sõnad "Eesti NSV Ministrite Nõukogu" sõnadega "Vabariigi Valitsuse";

4) 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Kui kaitsja võttis kriminaalasjast osa käesoleva koodeksi paragrahvis 36.1 lg. 2 ja 5 ettenähtud korras, teeb kohus üheaegselt kohtuotsusega määruse väljamaksmisele kuuluvate summade suuruse kohta.";

5) senised 3., 4. ja 5. lõige loetakse vastavalt 2., 3. ja 4. lõikeks.

§ 74. Paragrahvi 90 1. lõike punktis 5 asendatakse sõna "juurdlusorgani" sõnaga "juurdleja".

§ 75. Paragrahvi 93:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Juurdleja, uurija või prokurör on kohustatud saabunud avalduse või teate alusel kümne päeva jooksul algatama kriminaalasja või keelduma selle algatamisest. Kui kriminaalasja algatamine sõltub eksperdi arvamusest, võib asja algatada või sellest keelduda ühe kuu jooksul.";

2) 3. lõikes asendatakse sõnad "paragrahvis 149 lg. 2" sõnadega "paragrahvides 149 lg. 2 ja 156 lg. 2".

§ 76. Paragrahvi 95 1. lõikes asendatakse sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvides 112 lg. 1; 113; 129 lg. 1 ja 130" sõnadega "kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1 ja 130".

§ 77. Paragrahvi 96:

1) 1. lõikes asendatakse sõnad "paragrahvides 5, 7 ja 8" sõnadega "paragrahvis 5" ja sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja";

2) 3. lõikes asendatakse sõna "Juurdlusorgani" sõnaga "Juurdleja";

3) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kriminaalasja algatamisest keeldumise korral on juurdlejal, uurijal, prokuröril, kohtul või kohtunikul õigus suunata materjal distsiplinaar- või haldusvastutusele võtmise otsustamiseks.".

§ 78. Paragrahvi 98 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Paragrahvi 99:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "juurdlusorganid" sõnaga "juurdlusasutused";

2) täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Juurdlusasutuste ja ametikohtade, mida täitvatel ametiisikutel on juurdleja õigused, loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud ametkond.";

3) senine tekst loetakse 1. lõikeks.

§ 80. Paragrahvi 100:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdlusasutus" vastavas käändes;

2) 1. lõike teksti täiendatakse järgmise lausega:

"Kui ühe kuu jooksul ei ole kindlaks tehtud kuriteo toimepannud isikut, antakse asi üle juurdlusasutusele.";

3) 3. lõikest jäetakse välja sõnad "või vara konfiskeerimise";

4) 4. lõikest jäetakse välja sõnad "või prokurör".

§ 81. Paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 101.Juurdluse kord kriminaalasjas, mille eeluurimine ei ole kohustuslik

(1) Kriminaalasjas, mille eeluurimine ei ole kohustuslik vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvile 105, teostab kohtueelset uurimist juurdlusasutus.

(2) Juurdlus toimub vastavalt eeluurimise korrale.

(3) Juurdleja määrused kriminaalasja algatamise, lõpetamise, kriminaalasja algatamisest keeldumise, kriminaalasja uurimisalluvusse saatmise, kriminaalasjade ühendamise ja eraldamise kohta kinnitab juurdlusasutuse ülem.

(4) Juurdlusasutuse ülemaks käesoleva koodeksi mõistes on juurdlusasutuse õigusi omava asutuse või allüksuse juht.

(5) Pärast juurdluse lõpuleviimist esitatakse toimik koos süüdistuskokkuvõttega prokurörile, kes kinnitab süüdistuskokkuvõtte ja saadab kriminaalasja kohtule arutamiseks.".

§ 82. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 101.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 101.1. Kahtlustatavaks tunnistamise määrus

(1) Kui juurdlejal või uurijal on piisav alus kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises, koostab ta kahtlustatavaks tunnistamise määruse.

(2) Määruses näidatakse: määruse koostaja; koostamise aeg ja koht; kahtlustatava ees- ja perekonnanimi; kuritegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo.

(3) Määruse sisu ning kahtlustatava õigused tehakse isikule teatavaks enne tema esimest ülekuulamist kahtlustatavana, mida ta kinnitab oma allkirjaga.".

§ 83. Paragrahvi 102:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 102.Kuriteo toimepanemises kahtlustatava kinnipidamine";

2) 1. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) 2. ja 5. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja" vastavas käändes;

4) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on õigus esitada kaebusi juurdleja ja uurija tegevuse peale, anda seletusi ja esitada taotlusi. Kahtlustatavale antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedastest juurdleja või uurija kaudu, kui see ei kahjusta kriminaalmenetlust.";

5) 5. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Protokolli sisu ning käesoleva koodeksi paragrahvis 35.1 lg. 1 tähendatud õigused tehakse kinnipeetule teatavaks allkirja vastu.";

6) senised 2.-6. lõige loetakse vastavalt 1.-5. lõikeks.

§ 84. Paragrahv 103 tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Paragrahvi 104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 104. Eeluurimisasutused

(1) Kriminaalasjade eeluurimist teostavad politseiuurijad, kriminaalkoodeksi paragrahvides 62, 63, 64, 65, 69, 72, 85, 85.1 ja 197.1 tähendatud kuritegudes teostavad eeluurimist kaitsepolitsei uurijad.

(2) Riigiprokurör või tema asetäitja võib oma motiveeritud määrusega uurimisalluvust muuta, kui ta seda vajalikuks peab.".

§ 86. Paragrahvi 105 täiendatakse pärast sõnu "peab vajalikuks" sõnaga "eeluurimisasutus".

§ 87. Paragrahvi 106:

1) 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "prokurörilt sanktsiooni" sõnadega "või kohtult loa";

2) 3. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdlusasutus" vastavas käändes;

3) 4. lõikes asendatakse sõna "määrused" sõnadega "määrused ja nõuded".

§ 88. Paragrahvi 107.1 2. lõiget täiendatakse pärast sõnu "mitmele uurijale" sõnadega "tühistada uurijate ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi".

§ 89. Paragrahvi 107.2:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "helisalvestus" sõnaga "salvestus";

2) 2. lõiget täiendatakse pärast sõnu "ettenähtud andmed" sõnadega ", kui ei rakendatud käesoleva koodeksi paragrahv 79.1 sätteid,";

3) 3. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Ülekuulatava poolt ütluste salvestusele tehtud täiendused salvestatakse.";

4) 4. lõikest jäetakse välja sõna "kuulamiseks" ja sõna "Helilint" asendatakse sõnaga "Salvestus".

§ 90. Paragrahvi 108 3. lõikes asendatakse sõna "uurimisorgan" sõnaga "uurimisasutus".

§ 91. Paragrahvis 110 asendatakse sõnad "uurijale või juurdlusorganile" sõnadega "juurdlus- või uurimisasutusele".

§ 92. Paragrahvi 111:

1) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Eeluurimise tähtaega võib maa- ja linnaprokurör pikendada kuni neli kuud. Eeluurimistähtaja edasine pikendamine on lubatud erandjuhul ainult riigiprokuröri või tema asetäitja poolt.";

2) täiendatakse 5. lõikega järgmises sõnastuses:

"(5) Pärast käesoleva koodeksi paragrahv 169 nõuete täitmist toimub vajadusel edasine eeluurimine üldistel alustel piirtähtaja raames.".

§ 93. Paragrahvi 111.1 1. lõike esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Uurijal on õigus kutsuda uurimistoimingust osa võtma spetsialisti, kes ei ole kriminaalasjast huvitatud.".

§ 94. Paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 113. Manukate osavõtt

(1) Manukate osavõtt on kohustuslik läbiotsimise juures, samuti muude uurimistoimingute juures, kui on vaja kasutada sundi või kui uurimistoimingu läbiviimiseks on vaja siseneda isiku eluruumi, valdusse või töökohta, ja kohal ei viibi isikut ennast, tema esindajat ega täisealist perekonnaliiget.

(2) Teistel juhtudel otsustab manukate osavõtu uurimistoimingust uurija oma algatusel või asjast huvitatud isiku taotlusel.

(3) Isiku läbiotsimisel ja läbivaatusel, samuti võrdlusmaterjali võtmisel, kui seejuures on vaja paljastada isiku keha, peavad manukad olema isikuga samast soost.

(4) Manukateks ei või olla menetlusosalised, nende lähedased, tunnistajad, samuti kohtu-, prokuratuuri- või politseitöötajad ega nende asutuste praktikandid.".

§ 95. Paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 115.Tsiviilhagi ja erikonfiskeerimise tagamine

Juurdleja ja uurija võtavad vajaduse korral tarvitusele abinõud tsiviilhagi või erikonfiskeerimise tagamiseks.".

§ 96. Paragrahvi 117 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Eeluurimise andmeid võib avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses.".

§ 97. Paragrahvi 118 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kriminaalasja eraldamist lubatakse neil juhtudel, kui see on hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ning lahendamisele. Kriminaalasjast võib eraldada eraldi menetlemiseks ühe või mitme süüdistatava kuriteod või kuriteo episoodid.".

§ 98. Paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 120.Prokuröri järelevalve seaduste täitmise üle juurdlus- ja eeluurimisasutuste poolt

(1) Järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus- ja eeluurimisasutuste poolt teostab prokurör kooskõlas prokuratuuri seaduse ja käesoleva koodeksiga.

(2) Prokurör on kohustatud tagama, et kriminaalvastutusele võetakse kõik isikud, kes on süüdi kuriteo toimepanemises; võtma tarvitusele vahendid, et ükski kuritegu ei jääks avastamata ja ükski kurjategija ei saaks kõrvale hoida vastutusest; rangelt valvama, et ühtki isikut ei võetaks ebaseaduslikult ja alusetult kriminaalvastutusele või teisiti piirataks ebaseaduslikult tema õigusi; valvama selle järele, et juurdlus- või eeluurimisasutused kõrvalekaldumatult järgiksid kuritegude uurimisel seaduses sätestatud korda.

(3) Teostades järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus- ja eeluurimisasutuste poolt, prokurör oma pädevuse piires:

1) nõuab juurdlus- ja eeluurimisasutustelt kontrollimiseks välja kriminaaltoimikuid, dokumente, materjale ja muid andmeid toimepandud kuritegude, juurdluse või eeluurimise käigu ja kuriteo toimepannud isikute kindlakstegemise kohta, kontrollib vähemalt üks kord kuus seaduse nõuete täitmist, mis käsitlevad toimepandud või ettevalmistatavate kuritegude kohta esitatud avalduste ja teadete vastuvõtmist, registreerimist ja lahendamist;

2) tühistab uurijate, juurdlejate ja uurimisosakondade ülemate ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi;

3) annab kirjalikke juhiseid kuritegude uurimise, tõkendi valimise, muutmise või tühistamise, kuriteo kvalifitseerimise, üksikute uurimistoimingute teostamise ja kuriteo toimepannud isikute tagaotsimise kohta;

4) sanktsioneerib läbiotsimise, süüdistatava kõrvaldamise ametikohalt ning uurija ja juurdleja muud toimingud seadusega ettenähtud juhtudel;

5) pikendab seadusega kehtestatud juhtudel ja korras uurimise tähtaega;

6) tagastab kriminaalasja juurdlus- või eeluurimisasutusele koos oma juhistega täiendava uurimise teostamiseks;

7) täielikuma ja objektiivsema uurimise tagamiseks võtab oma põhistatud määrusega juurdlejalt ära ja annab uurijale üle mis tahes asja, annab asja ühelt eeluurimisasutuselt teisele, samuti ühelt uurijalt teisele;

8) kõrvaldab juurdleja või uurija edasisest juurdlusest või eeluurimisest, kui nad on asja uurimisel rikkunud seadust;

9) algatab kriminaalasju või keeldub nende algatamisest; lõpetab kriminaalasjas menetluse; kinnitab süüdistuskokkuvõtted (määrused); saadab kriminaalasjad kohtusse.

(4) Prokuröri kirjalikud juhised juurdlus- ja eeluurimisasutustele seoses nende poolt kriminaalasja algatamise ja uurimisega, mis on antud käesoleva koodeksiga ettenähtud korras, on viimastele kohustuslikud. Saadud juhiste peale edasikaebamine kõrgemalseisvale prokurörile ei peata nende täitmist, välja arvatud käesoleva koodeksi paragrahvis 106 lg. 2 ettenähtud juhud.".

§ 99. Paragrahv 123 tunnistatakse kehtetuks.

§ 100. Paragrahvi 126 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna "pedagoog" sõnadega "või psühholoog" vastavas käändes.

§ 101. Paragrahvi 127:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõna "parteilisus";

2) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kui süüdistatava ülekuulamise juures viibivad kaitsja, pedagoog või psühholoog, näidatakse see ära protokollis ja nad annavad sellele oma allkirja.".

§ 102. Paragrahvis 129 asendatakse sõnad "Ametiisiku kriminaalvastutusele võtmisel" sõnadega "Ametiisikule süüdistuse esitamisel".

§ 103. Koodeksi kaheteistkümnendat peatükki täiendatakse paragrahviga 130.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 130.1. Tunnistaja väljaselgitamine

(1) Uurijal ja juurdlejal on õigus välja selgitada, kas üks või teine isik teab fakte, millel on kriminaalasjas tähtsust, et otsustada tema tunnistajana väljakutsumise küsimus.

(2) Kui selgub, et isik asjas tähtsust omavaid fakte ei tea, siis koostatakse saadud informatsiooni kohta õiend, millele kirjutab alla uurija või juurdleja. Õiend võetakse kriminaaltoimikusse.".

§ 104. Paragrahvi 133 1. lõiget täiendatakse pärast sõna "pedagoogi" sõnadega "või psühholoogi".

§ 105. Paragrahvi 134 täiendatakse 7. lõikega järgmises sõnastuses:

"(7) Kui tunnistaja suhtes rakendatakse anonüümsust, juhindutakse protokolli koostamisel käesoleva koodeksi paragrahvist 79.1.".

§ 106. Paragrahvi 135 2. lõikes asendatakse sõnad "paragrahvis 40, ja" sõnadega "paragrahvides 40 ja 79.1, ning".

§ 107. Paragrahvi 136 4. lõikes asendatakse sõna "helisalvestust" sõnaga "salvestust".

§ 108. Paragrahvi 137:

1) 1. lõiget täiendatakse pärast sõna "fotode" sõnadega "heli- või videosalvestuse";

2) 9. lõikes asendatakse sõna "esitatakse" sõnadega "võidakse esitada".

§ 109. Paragrahvi 139 2. ja 3. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja".

§ 110. Paragrahvi 140 2. lõikest jäetakse välja sõnad "manukatele ja teistele".

§ 111. Paragrahvi 141 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Läbiotsimine toimub manukate juuresolekul, võetus võib toimuda manukate juuresolekul käesoleva koodeksi paragrahvis 113 sätestatud juhtudel. Läbiotsimisel ja võetusel tuleb tagada isiku või tema täisealise perekonnaliikme juuresolek, kelle juures uurimistoiming tehakse, selle puudumisel aga kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolek.".

§ 112. Paragrahvi 144 2. lõikes asendatakse sõnad "Eesti NSV" sõnadega "Eesti Vabariigi".

§ 113. Paragrahvi 145:

1) 1. lõikes asendatakse sõnad "prokuröri või tema asetäitja sanktsiooniga või kohtu" sõnadega "maa- ja linnakohtu loa või";

2) 2. lõike esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Võetusel peab juures viibima antud posti- või telegraafiasutuse esindaja.".

§ 114. Paragrahvi 146:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõnad "või vara konfiskeerimise";

2) 2. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorgan" sõnaga "juurdleja" vastavas käändes;

3) 3. lõikest jäetakse välja esimene lause ja teisest lausest sõnad "manukatele ja teistele";

4) 4. lõikes asendatakse sõna "uurimisorgani" sõnaga "uurimisasutuse";

5) 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Kinnisvara arestimisest teatab uurija vara asukohajärgsele kinnistusametile või hoonete arvestust pidavale asutusele ja sõidukite kohta vastavale registripidajale.".

§ 115. Paragrahvi 150 1. lõikes asendatakse sõnad "peavad viibima" sõnadega "võivad viibida".

§ 116. Paragrahvi 151 1. lõike esimesest lausest ja 2. lõikest jäetakse välja sõnad "manukate juuresolekul ja" ning 1. lõike kolmanda lause lõppu lisatakse sõnad "või manukad".

§ 117. Paragrahvi 152 2. lõiget täiendatakse pärast sõna "juuresolekul" sõnadega ", kui nende isikute suhtes on vaja rakendada sundi,".

§ 118. Paragrahvi 153.1:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõnad "manukate juuresolekul";

2) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Vajalikel juhtudel uurija fotografeerib, filmib ja helisalvestab, teeb mõõtmisi, koostab skeeme ja plaane. Selleks on uurijal õigus kaasata uurimistoimingust osa võtma spetsialiste. Kui kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu on noorem kui viieteistkümneaastane, võtab uurimistoimingust osa pedagoog või psühholoog, vajalikel juhtudel ka vanemad või teised seaduslikud esindajad. Uurija võib kutsuda uurimistoimingu juurde manukad käesoleva koodeksi paragrahvis 113 sätestatud juhtudel.";

3) 4. lõiget täiendatakse pärast sõna "protokoll" sõnaga "viivituseta".

§ 119. Paragrahvi 154 2. lõikes asendatakse sõnad "peavad viibima" sõnadega "võivad viibida".

§ 120. Paragrahvi 155 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Kahtlustatava või süüdistatava keeldumise korral võrdlusmaterjali andmisest on uurijal õigus manukate juuresolekul võtta võrdlusmaterjale sundkorras, mille kohta tehakse protokolli vastav märkus.".

§ 121. Paragrahvi 156:

1) täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Juhul kui kriminaalasja algatamise põhjendatus tuleneb eksperdi arvamusest, võib ekspertiisi määrata enne kriminaalasja algatamist.";

2) senine tekst loetakse 1. lõikeks.

§ 122. Paragrahvi 157:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav või süüdistatav" vastavas käändes;

2) 4. lõike esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Kui ekspertiis tehti enne isiku kahtlustatavaks tunnistamist või süüdistatavana vastutusele võtmist, on uurija kohustatud pärast isiku kahtlustatavaks tunnistamist või temale süüdistuse esitamist tutvustama teda eksperdi arvamustega.".

§ 123. Paragrahvi 158 2. lõikes asendatakse sõna "süüdistatava" sõnadega "kahtlustatava või süüdistatava".

§ 124. Paragrahvi 159:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav või süüdistatav" vastavas käändes;

2) 2. lõikes asendatakse sõnad "prokuröri või tema asetäitja sanktsiooniga" sõnadega "maa- või linnakohtuniku loal".

§ 125. Paragrahvi 162 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna "süüdistatav" sõnadega "kahtlustatav või süüdistatav" vastavas käändes.

§ 126. Paragrahvi 163 1. lõike punkti 1 täiendatakse pärast sõna "teada" sõnadega "või ta asub välismaal ja hoiab eeluurimisest kõrvale".

§ 127. Paragrahvi 164:

1) 1. lõikes asendatakse sõnad "prokuröri sanktsiooniga" sõnadega "maa- või linnakohtuniku loal";

2) 2. lõikes asendatakse sõna "juurdlusorganite" sõnaga "juurdlusasutuste".

§ 128. Paragrahvi 168:

1) 1. lõike punktis 1 asendatakse sõnad "paragrahvides 5-8" sõnadega "paragrahvis 5";

2) 2. lõikest jäetakse välja sõnad "ja abinõud vara konfiskeerimise tagamiseks";

3) 5. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 129. Paragrahvi 169 2. lõikest jäetakse välja sõnad "või kui kaitsja osavõtt on kohustuslik süüdistatavale eeluurimise lõpuleviimise teatamisest ja talle kogu toimiku tutvumiseks esitamisest" ning asendatakse sõnad "süüdistatavale või tema kaitsjale demonstreeritakse" sõnadega "süüdistatava või tema kaitsja taotlusel demonstreeritakse".

§ 130. Paragrahvi 171 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Kannatanule, tema esindajale, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale või nende esindajale teatatakse eeluurimise lõpuleviimisest ja nende taotlusel esitatakse toimik tutvumiseks.".

§ 131. Paragrahvi 172 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Kui süüdistatav keeldub toimikuga tutvumast või tutvumise protokollile alla kirjutamast, märgitakse protokolli tutvumisest või allakirjutamisest keeldumise motiivid, kui neid avaldati.".

§ 132. Paragrahvi 173 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Täiendavalt kogutud kriminaaltoimiku materjale tutvustatakse menetlusosalistele vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvidele 169-173.".

§ 133. Paragrahvi 175:

1) 1. lõike 7. punktist jäetakse välja sõnad "samuti abinõude kohta, mis tagavad vara võimaliku konfiskeerimise";

2) täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:

"(4) Kui süüdistuskokkuvõte on koostatud muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.".

§ 134. Paragrahvi 176:

1) täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Kui süüdistatava suhtes on valitud tõkendiks vahi all pidamine, tuleb kriminaaltoimik saata prokurörile viis päeva enne vahi all pidamise tähtaja lõppemist uurimistähtaja piires.";

2) senine tekst loetakse 1. lõikeks.

§ 135. Paragrahvi 179:

1) punktis 3 asendatakse sõnad "paragrahvide 5-8" sõnadega "paragrahv 5";

2) punktist 12 jäetakse välja sõnad "ja vara konfiskeerimise".

§ 136. Paragrahvi 180:

1) 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"3) lõpetab kriminaalasja, koostades selle kohta määruse käesoleva koodeksi paragrahvis 168 ettenähtud korras.";

2) 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Prokuröril ja tema asetäitjal on õigus teha muudatusi kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas, muuta, tühistada või valida tõkendit, taotleda kohtu luba süüdistatava vahi alla võtmiseks või vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks.".

§ 137. Paragrahvi 181:

1) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

2) senine 3. lõige loetakse 2. lõikeks.

§ 138. Paragrahvi 184 tekstist jäetakse välja sõnad "või kohus korraldaval istungil".

§ 139. Paragrahvi 185 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Juhul kui kohtunik ei nõustu süüdistuskokkuvõtte järeldustega või kui on vaja muuta süüdistatava suhtes valitud tõkendit või on vaja lahendada tunnistaja või kannatanu anonüümsuse rakendamisega seonduv, toimub kohtu korraldav istung.".

§ 140. Paragrahv 186 tunnistatakse kehtetuks.

§ 141. Paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 187. Kohtu korraldava istungi kord

(1) Kohtu korraldav istung viiakse läbi kohtuniku poolt ainuisikuliselt.

(2) Prokuröri osavõtt kohtu korraldavast istungist on kohustuslik.

(3) Kriminaalasja läbivaatamine korraldaval istungil algab kohtuniku ettekandega. Kui istungile on kutsutud ka teised menetlusosalised, kuulab kohtunik seejärel esimesena ära taotluse esitaja arvamuse. Prokurör annab oma arvamuse viimasena.

(4) Korraldava istungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli."

§ 142. Paragrahvi 188 1. lõikes asendatakse sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvides 112 lg. 1; 113; 129 lg. 1" sõnadega "kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1".

§ 143. Paragrahvi 189:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõnad "või korraldaval istungil kohus" ja lõiget täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

"9) kas tõkend on valitud õigesti.";

2) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) tekstist jäetakse välja arv "(1)".

§ 144. Paragrahvi 190:

1) 1. lõikes asendatakse sõna "Kohus" sõnaga "Kohtunik";

2) 1. lõike punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"4) kriminaalasja lõpetamise kohta.".

§ 145. Paragrahv 191 tunnistatakse kehtetuks.

§ 146. Paragrahvi 192:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõnad "või korraldaval istungil kohus";

2) 1. lõike punktist 3 jäetakse välja sõnad "ja vara konfiskeerimise";

3) 1. lõike punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"5) isikute kannatanuks või tsiviilhagejaks tunnistamine;";

4) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kohtunik peab otsustama kõik prokuröri ja teiste menetlusosaliste poolt kohtule esitatud taotlused. Kui taotluse lahendamiseks kohtunik viib läbi korraldava istungi, teatatakse taotluse esitajale istungi aeg. Taotluste rahuldamata jätmise korral on neid uuesti õigus esitada kohtuistungil.";

5) 3. lõige tunnistatakse kehtetuks;

6) 4. lõikes asendatakse sõnad "juurdlus- või eeluurimisorganite poolt" sõnadega "kohtueelsel uurimisel" ja sõnad "prokurör või protsessiosalised" sõnaga "menetlusosalised";

7) 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Kohtu korraldava istungi määrus prokuröri osavõtu vajalikkusest kohtuistungil on prokurörile kohustuslik. Kohtul ei ole õigust keelduda, kui prokurör kohtuistungi avamiseni teatab, et tema peab vajalikuks esineda antud kriminaalasjas kohtus süüdistajana.";

8) senised 4. ja 5. lõige loetakse vastavalt 3. ja 4. lõikeks;

9) täiendatakse uue 5. lõikega järgmises sõnastuses:

"(5) Kui kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal on menetlusosalised taotlenud tunnistajate ja kannatanute, kelle suhtes rakendati anonüümsust, täiendavat ülekuulamist, võib kohus korraldada seda enne asja sisulist arutamist. Ülekuulamist toimetab sama kohtunik või kohtu koosseis, kes hiljem asja arutab, ja ütluste sisu avaldatakse kohtuistungil.".

§ 147. Paragrahv 194 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 194.Kriminaalasja saatmine täiendavaks uurimiseks kohtu korraldaval istungil

(1) Kriminaalasja saatmist täiendavaks uurimiseks kohtu korraldaval istungil tehtud määrusega tingivad järgmised asjaolud:

1) juurdleja või uurija poolt käesoleva koodeksi sätete rikkumine, mis takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist;

2) vajadus samas kriminaalasjas veel teiste isikute kriminaalvastutusele võtmiseks, kui antud kriminaalasja pole võimalik arutada nende isikute kriminaalvastutusele võtmiseta;

3) kriminaalasjade ebaõige ühendamine.

(2) Kriminaalasja täiendavaks uurimiseks saatmisel näitab kohtunik määruses, mida on vaja täiendavalt teha.

(3) Kui uurija või juurdleja ei võtnud tarvitusele abinõusid tsiviilhagi tagamiseks ja kui kohus ise ei saa neid abinõusid rakendada, siis ta, saatmata kriminaalasja täiendavaks uurimiseks, kohustab oma määrusega uurijat või juurdlejat vastavad abinõud tarvitusele võtma.".

§ 148. Paragrahvi 195 tekstis asendatakse sõna "kohus" sõnaga "kohtunik".

§ 149. Paragrahvi 196 tekstist jäetakse välja sõnad "või" ja "kohus" ja seda täiendatakse lausega "Peatamise aluste äralangemisel uuendab kohtunik määrusega menetluse.".

§ 150. Paragrahvi 197:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Käesoleva koodeksi paragrahv 5 alusel lõpetab kohtunik kriminaalasja menetluse korraldaval istungil.";

2) 2. lõikest jäetakse välja sõnad "ja vara konfiskeerimise tagamise abinõud";

3) 4. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 151. Paragrahvi 199:

1) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Korraldava istungi määruses näidatakse korraldava istungi koht ja aeg, kohtu nimetus, kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri perekonnanimi, prokuröri osavõtt istungist, taotluste esitajate kohalolek, läbivaadatav kriminaalasi ja määruse sisu.";

2) 4. ja 5. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 152. Paragrahvi 200 tekstis asendatakse sõna "kõigile" sõnaga "teistele".

§ 153. Paragrahvi 202 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kohus annab kohtualusele kätte süüdistuskokkuvõtte ärakirja, kohtukutse ning kohtu alla andmise määruse ärakirja, kui selle määrusega muudeti süüdistust või tõkendit.".

§ 154. Paragrahvi 204 tekstis asendatakse sõna "viieteistkümne" sõnaga "kahekümne".

§ 155. Paragrahvi 205:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kohtuistungit juhib kohtunik.";

2) 2. lõikes asendatakse sõna "eesistuja" sõnaga "kohtunik".

§ 156. Paragrahvi 206:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 206. Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus";

2) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) 1. lõikest jäetakse välja arv "(1)".

§ 157. Paragrahvi 208 2. lõikes asendatakse sõnad "NSV Liidu" sõnadega "Eesti Vabariigi".

§ 158. Paragrahvi 210:

1) 1. lõikes asendatakse sõna "toetab" sõnaga "esindab";

2) 2. lõikes asendatakse sõna "toetamisel" sõnaga "esindamisel".

§ 159. Paragrahv 211 tunnistatakse kehtetuks.

§ 160. Paragrahvi 212 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kriminaalasja arutamist ei takista prokuröri mitteilmumine kohtuistungile, välja arvatud juhud, kui prokuröri osavõtt on kohustuslik või kohus on prokuröri osavõtu tunnistanud vajalikuks.".

§ 161. Paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 215. Kohtuliku arutamise piirid

(1) Kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes (kuriteoepisoodides), milles nad on kohtu alla antud.

(2) Süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus on lubatud. Kui kohtuliku arutelu käigus peab prokurör vajalikuks muuta esitatud süüdistust või esitada uus süüdistus, millega halveneb kohtualuse seisund või mis on oma sisult oluliselt erinev varemesitatud süüdistusest, esitab ta selle kirjalikult kohtu kaudu. Muudetud või uue süüdistuse ärakirjad annab kohus kaitsjale ja kohtualusele.

(3) Kohus annab muudetud või uue süüdistuse järgi kohtualuse kohtu alla oma määrusega ning kohtualuse või kaitsja taotlusel kuulutab välja kohtuistungi piisava kestusega vaheaja või lükkab asja arutamise edasi kaitseks ettevalmistamiseks muudetud või uue süüdistuse vastu.

(4) Süüdistuse muutmine kohtus, millega ei halvene kohtualuse seisund, on lubatud, sõltumata prokuröri vastavasisulisest taotlusest.".

§ 162. Paragrahv 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 216. Kriminaalasjast materjalide eraldamine

(1) Kui kohus tuvastab kohtuistungil, et kohtualune on peale arutatava kuriteo toime pannud veel teise kuriteo, või kuriteo võis toime panna isik, kes ei ole kohtu alla antud, kuulab kohus ära asjast osavõtva prokuröri arvamuse ja teeb määruse materjalide eraldamiseks ning saadab need materjalid prokurörile.

(2) Kui arutatav kriminaalasi on tihedas seoses eraldatud materjalidega ja nende arutamine eraldi ei ole võimalik, saadab kohus kogu kriminaalasja prokurörile kohtueelse uurimise korraldamiseks.

(3) Materjalide eraldamine teadvalt valeütlusi andnud tunnistaja, kannatanu või valearvamuse andnud eksperdi suhtes toimub kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse tegemisel.".

§ 163. Paragrahv 217 tunnistatakse kehtetuks.

§ 164. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 217.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 217.1. Kriminaalasjade ühendamine kohtus

(1) Kui kohtusse saabuvad mitme isiku kriminaalasjad, kes on koos toime pannud ühe või mitu kuritegu, või kriminaalasjad ühe isiku poolt mitme kuriteo toimepanemise kohta, on kohtul õigus ühendada need oma määrusega ühiseks menetlemiseks.

(2) Kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale, nende esindajatele, samuti kohtualusele ja tema kaitsjale tuleb tagada õigus tutvuda ühendatud kriminaalasjade materjalidega.".

§ 165. Paragrahvi 218:

1) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kui kriminaalasja arutamine lükatakse edasi, jätkatakse kohtulikku arutelu sama kohtu koosseisu poolt sellest kohtutoimingust, millest alates arutamine edasi lükati.";

2) 3. lõiget täiendatakse lausega "Peatamise aluste äralangemisel uuendab kohtunik määrusega menetluse.".

§ 166. Paragrahvi 219 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kui kohtulikul uurimisel kohus jõuab veendumusele käesoleva koodeksi paragrahvis 215 lg. 2 sätestatud uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkuses või tuvastab käesoleva koodeksi paragrahvis 216 lg. 2 sätestatud alused, saadab ta motiveeritud määrusega kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks.".

§ 167. Paragrahvi 220 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kui kohtulikul arutamisel ilmnevad käesoleva koodeksi paragrahvis 5 lg. 1 p. 5, 7, 8, 9 ettenähtud alused, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Paragrahvis 5 lg. 4 ettenähtud aluste ilmnemisel võib kohus menetluse lõpetada põhistatud määrusega.".

§ 168. Paragrahv 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 224. Kohtuistungi kord

(1) Kohtusaali on keelatud siseneda tulirelva, enesekaitsevahendi või ründe erivahendiga, välja arvatud riigiametnikel, kes viibivad istungil teenistusülesannete täitmisel.

(2) Kõik kohtusaalis viibivad isikud peavad tingimusteta täitma kohtu eesistuja korraldusi.

(3) Kuni viieteistkümneaastased isikud, kes ei ole menetlusosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil kohtu loal.

(4) Kohtu koosseisu ilmumisel kohtusaali ja saalist lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti.

(5) Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes, kuid kohtunik võib lubada kriminaalasjast osavõtval isikul tema tervisliku seisundi tõttu anda oma ütlusi istudes.

(6) Kohtunikul on õigus:

1) piirata saalisviibijate hulka, kui kohtusaal on ületäitunud;

2) keelata kohtuistungil pildistamine, filmivõtted, raadio- või televisiooniülekanne ning heli- või videosalvestus, kui see võib häirida menetlusosaliste, tunnistajate, eksperdi või spetsialisti ärakuulamist või takistab muul viisil õigusemõistmist.".

§ 169. Paragrahv 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 225.Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Kohtunik võib eemaldada kohtusaalist iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda või häirib asja arutamist.

(2) Kohtualust, kes rikub kohtuistungi korda ja ei täida kohtuniku korraldusi, võib kohtumääruse alusel kohtusaalist ajutiselt või kogu kohtuistungi ajaks eemaldada. Kohtualuse tagasikutsumisel kohtusaali tutvustab kohtunik teda kõikide kohtu toimingutega, mis teostati tema äraolekul. Kohtuotsus kuulutatakse kohtualuse juuresolekul või antakse talle ärakirjana kätte kohe pärast kuulutamist.

(3) Kui kohtuistungilt eemaldatakse mõni teine menetlusosaline, on kohtul õigus asja arutamine edasi lükata, kui asja ei ole võimalik lahendada nende tõendite alusel, mis juba on kohtu käsutuses. Asja arutamise edasilükkamisega kaasnevad kulud kannab seda põhjustanud menetlusosaline.

(4) Isikule, kes kohtuniku keelust hoolimata pildistab, filmib, teeb raadio- või televisiooniülekannet, heli- või videosalvestab kohtusaalis, on kohtul õigus kohtuistungil määrata rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses ja ta kohtusaalist eemaldada.

(5) Kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste kasutamises. Rahatrahvi võib määrata kuni saja päevapalga ulatuses.

(6) Kui kohtuistungi korda rikkunud isik ei allu kohtuniku korraldusele kohtusaalist lahkuda või kui ta püüab sellele kohtuistungile ilma kohtu loata taas siseneda, on kohtul õigus talle määrata arest kogu istungi ajaks, kuid mitte üle seitsme ööpäeva.".

§ 170. Paragrahvi 232:

1) 2. lõikest jäetakse välja sõnad "prokuröril ja";

2) 3. lõiget täiendatakse järgmise lausega:

"Asja ainuisikulisel läbivaatamisel lahendab kohtunik ka tema vastu esitatud taandamise.".

§ 171. Paragrahvis 234 asendatakse sõnad "paragrahvis 35" sõnadega "paragrahvis 35.1".

§ 172. Paragrahvi 235:

1) pealkiri ja 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 235.Kannatanule, tsiviilhagejale, tsiviilkostjale ja alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale nende õiguste selgitamine

(1) Kohtunik selgitab kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale nende õigused asja kohtulikul arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi paragrahvides 40, 41 ja 43, alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale aga tema õigused, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi paragrahvis 193.";

2) 2. lõikes asendatakse sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvides 112 lg. 1; 113; 129 lg. 1, ja 130" sõnadega "kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1 ja 130".

§ 173. Paragrahvi 236 3. lõikest jäetakse välja sõnad "prokuröri ja".

§ 174. Paragrahvi 237:

1) 2. lõikest jäetakse välja sõnad "prokuröril ja";

2) 4. lõikest jäetakse välja sõnad "ja kuulab ära prokuröri arvamuse";

3) 5. lõikest jäetakse välja sõnad "ja prokuröri arvamuse".

§ 175. Paragrahvi 238 2. lõikes asendatakse sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvides 112 lg. 1, 113; 129 lg. 1 ja 130" sõnadega "kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1 või 130".

§ 176. Paragrahvi 239 1. lõikest jäetakse välja sõnad "prokuröri ja".

§ 177. Paragrahvi 240:

1) 4. lõiget täiendatakse pärast sõna "kestel" sõnaga "ülekuulatud";

2) 5. lõikes asendatakse sõnad "kohtuliku uurimise igas järgus" sõnaga "eraldi".

§ 178. Paragrahvi 242 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Salvestust on lubatud esitada pärast seda, kui on avaldatud ülekuulamise või kohtuistungi protokolli kantud ütluste sisu. Kohtuistungi protokolli märgitakse salvestuse esitamine.".

§ 179. Paragrahvi 243:

1) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad, kohtualune ja kaitsja.";

2) 6. lõikest jäetakse välja sõnad "prokuröri või";

3) täiendatakse 8. ja 9. lõikega järgmises sõnastuses:

"(8) Kui kohus peab vajalikuks üle kuulata tunnistajat, kelle suhtes on rakendatud anonüümsust, toimub see menetlusosaliste juuresolekuta nende poolt esitatud küsimuste alusel. Ütluste sisu avaldatakse kohtuistungil.

(9) Kohtuistungil võib tunnistajat, kelle suhtes on rakendatud anonüümsust, üle kuulata menetlusosaliste osavõtul ainult tema nõusolekul.".

§ 180. Paragrahvi 244 1. lõiget täiendatakse pärast sõna "pedagoogi" sõnadega "või psühholoogi".

§ 181. Paragrahvi 246:

1) 1. lõiget täiendatakse uute punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

"3) kui tunnistaja asukoht ei ole teada;

4) kui tunnistaja suhtes rakendati anonüümsust;";

2) 1. lõike senine punkt 3 loetakse punktiks 5;

3) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldatakse ka tunnistaja poolt kohtus antud ütluste avaldamise puhul.";

4) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Salvestust ei lubata esitada, kui eelnevalt ei avaldata ütlusi, mis sisalduvad vastavas ülekuulamise või kohtuistungi protokollis. Kohtuistungi protokollis märgitakse salvestuse esitamine.".

§ 182. Paragrahvist 248 ja paragrahv 249 2. lõikest jäetakse välja sõnad "prokurör või" ja "prokurör ja" vastavas käändes.

§ 183. Paragrahvi 250 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Eksperdile esitavad küsimusi järjekorras prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad, kohtualune ja kaitsja.".

§ 184. Paragrahvi 252:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 252.Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus ning ütluste seostamine olustikuga";

2) 1. ja 2. lõikest jäetakse välja vastavalt sõnad "prokuröri või" ja "prokuröri ja";

3) täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:

"(4) Kohus võib vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvile 153.1 teostada ütluste seostamise olustikuga, mille tulemused kantakse kohtuistungi protokolli.".

§ 185. Paragrahvi 255 1. lõikest jäetakse välja sõnad "prokurörilt ja".

§ 186. Paragrahvi 256 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Kaitsjate sõnavõttude järjekorra määrab kohus pärast nende arvamuste ärakuulamist.".

§ 187. Paragrahv 260 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 260.Kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel

Kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel.".

§ 188. Paragrahvi 261:

1) 1. lõike teist lauset täiendatakse sõnadega "ning kohtusekretär, kelle juuresolekut kohus peab vajalikuks otsuse kirjalikuks vormistamiseks";

2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kohtul on õigus nõupidamine katkestada puhkuseks. Nõupidamistoas nõupidamise ajal toimunud arutlusi on keelatud avaldada.".

§ 189. Paragrahv 263 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 263.Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus nõupidamistoas järgmised küsimused:

1) kas on toimunud tegu, milles kohtualust süüdistatakse;

2) kas selle teo pani toime kohtualune;

3) kas see tegu sisaldab kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud;

4) kas kohtualune on süüdi selle kuriteo toimepanemises;

5) kas kohtualust toimepandud kuriteo eest karistada;

6) kas esineb kohtualuse vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid;

7) milline karistus kohtualusele mõista ja kas kohtualusel tuleb see karistus kanda;

8) kas vabadusekaotusele mõistetud kohtualusel tuleb karistus kanda kinnises, poolkinnises, avavanglas või noortevanglas;

9) kas rahuldada taotlus kohtualuse karistusest vabastamise ja käendusele andmise kohta;

10) kas kohtualuse suhtes kohaldada tõkendit ja nimelt millist;

11) milliseid vahendeid on vaja kohaldada süüdimõistetu järelevalveta jäävate alaealiste laste või tema vara suhtes;

12) kas rahuldada tsiviilhagi, kellelt, kelle kasuks ja missuguses summas või kas materiaalne kahju kuulub hüvitamisele, kui tsiviilhagi ei ole esitatud;

13) millised abinõud tarvitusele võtta tsiviilhagi ja materiaalse kahju hüvitamise tagamiseks;

14) kuidas toimida asitõendite ja äravõetud esemetega;

15) kelle kanda jäävad kohtukulud.

(2) Kui kohtualust süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, otsustab kohus need küsimused iga kuriteo kohta eraldi ja ühtlasi mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest.

(3) Kui kuriteo või kuritegude toimepanemises süüdistatakse mitut kohtualust, otsustab kohus need küsimused iga kohtualuse ja kuriteo suhtes eraldi.".

§ 190. Paragrahv 264 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 264.Alaealise suhtes kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamine

Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena leiab, et enne kaheksateistkümneaastaseks saamist kuriteo toime pannud isikut saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, teeb ta põhistatud määruse kriminaalasja lõpetamise kohta ja alaealise suhtes kriminaalkoodeksi paragrahvis 61 lg. 1 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamise kohta.".

§ 191. Koodeksit täiendatakse paragrahviga 264.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 264.1. Süüdimõistetu käendusele andmine

Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et teise või kolmanda astme kuriteo toimepannud isikut saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel pärast karistuse mõistmist anda süüdimõistetu vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahvile 50 käendusele.".

§ 192. Paragrahvi 265 1. ja 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Nõupidamist nõupidamistoas juhatab kohtunik, kes esitab kohtukaasistujatele otsustamiseks küsimused käesoleva koodeksi paragrahvis 263 ettenähtud korras. Iga küsimus tuleb esitada võimalikult niisugusel kujul, et sellele saab anda ainult kas jaatava või eitava vastuse.

(2) Küsimuste otsustamisel ei ole kellelgi õigust keelduda oma hääle andmisest. Kohtunik avaldab oma arvamuse ja annab oma hääle viimasena.".

§ 193. Paragrahvi 266:

1) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

2) tekstist jäetakse välja arv "(1)".

§ 194. Paragrahvi 268:

1) 2. lõikest jäetakse välja teine lause;

2) 3. lõikest jäetakse välja sõnad "samuti "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" paragrahvis 49 lg. 2 ettenähtud juhtudel".

§ 195. Paragrahv 271 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 271. Tsiviilhagi tagamine

Tsiviilhagi rahuldamisel võtab kohus tarvitusele abinõud tsiviilhagi tagamiseks, kui neid abinõusid ei olnud varem tarvitusele võetud.".

§ 196. Paragrahvi 273 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;".

§ 197. Paragrahvi 274:

1) punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"6) tingimisi või alla antud kuriteo eest kriminaalseaduses kehtestatud alammäära karistuse mõistmise, samuti teisele, kergemat liiki karistusele ülemineku motiivid;

7) kohtualuse karistusest vabastamise ja käendusele andmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise motiivid.";

2) punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) senine punkt 10 loetakse punktiks 9.

§ 198. Paragrahv 275 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 275.Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa

(1) Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidatakse:

1) kohtualuse ees- ja perekonnanimi;

2) kohtualuse süüditunnistamine kriminaalseaduse vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;

3) kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus, tingimisi süüdimõistmisel katseaja kestus, isik või kollektiiv, kelle käendusele süüdimõistetu antakse;

4) kas vabadusekaotusele mõistetud kohtualusel tuleb karistus kanda kinnises, poolkinnises, avavanglas või noortevanglas;

5) karistuse kandmise alguse aeg;

6) kohtu poolt valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi tühistamine;

7) süüdimõistetu järelevalveta jäävate alaealiste laste või vara suhtes kohaldatavad abinõud;

8) otsus tsiviilhagi rahuldamise või materiaalse kahju hüvitamise kohta, kui tsiviilhagi ei ole esitatud;

9) kohtu poolt tsiviilhagi ja materiaalse kahju hüvitamise tagamiseks tarvitusele võetud abinõud;

10) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega;

11) kelle peale tuleb panna kohtukulud;

12) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.

(2) Kui kohtualusele on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või kriminaalseaduse mitme paragrahvi järgi, peab kohtuotsuses olema täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on õigeks ja millises süüdi mõistetud.

(3) Kui süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest kriminaalkoodeksi paragrahv 49 lg. 1 alusel, tuleb see kohtuotsuse resolutiivosas eraldi märkida.

(4) Kohtu poolt äravõetud või erikonfiskeeritud esemed, mis omavad õppeotstarbelist või teaduslikku tähtsust, antakse pärast kohtuotsuse seadusejõusse astumist politsei ekspertiisi- ja kriminalistikaasutusele viimase taotlusel nende jätmiseks temale endale või edastamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Riigikaitse Akadeemiale või politseiõppeasutustele või -muuseumile.".

§ 199. Paragrahvi 276 punktist 4 jäetakse välja sõnad "ja vara konfiskeerimise".

§ 200. Paragrahvi 278 4. lõikes asendatakse sõnad "Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile" sõnadega "Vabariigi Presidendile".

§ 201. Paragrahvi 279:

1) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

2) tekstis asendatakse sõna "vabadusekaotusega" sõnadega "vabadusekaotuse või arestiga" ja jäetakse välja arv "(1)".

§ 202. Paragrahvi 280 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saadetakse süüdimõistetu töökohta, elamu valdajale või kohaliku omavalitsuse asutusele. Kui süüdimõistetule on mõistetud mittevabadusekaotuslik karistus, saadetakse jõustunud kohtuotsuse ärakiri süüdimõistetu elukohajärgsele politseijaoskonnale.".

§ 203. Paragrahvi 281:

1) pealkirjas asendatakse sõna "Eeluurimise" sõnadega "Kohtueelse uurimise";

2) 2. lõiget täiendatakse pärast sõna "uurija" sõnadega "või juurdleja".

§ 204. Paragrahv 282 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 282.Juurdleja, uurija ja prokuröri tegevus uurimise lõpetamisel

Käesoleva koodeksi paragrahvis 281 ettenähtud määruse saadab juurdleja või uurija koos toimikuga prokurörile, kes määrusega nõustumisel kinnitab selle ja annab üle kohtule, mittenõustumisel aga tagastab selle täiendavaks uurimiseks.".

§ 205. Paragrahvi 325:

1) 1. ja 6. lõikes asendatakse sõna "kassatsioonikaebus" sõnaga "apellatsioonkaebus" vastavas käändes;

2) 2. ja 7. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) 3. lõikes asendatakse sõna "kassatsiooniastmest" sõnadega "apellatsiooni- või kassatsiooniastmest";

4) senised 3.-6. lõige loetakse vastavalt 2.-5. lõikeks.

§ 206. Paragrahv 326 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 326.Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus

Jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslikud kõikidele isikutele ning kuuluvad täitmisele kogu riigi territooriumil.".

§ 207. Paragrahvi 328 5. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 208. Paragrahv 328.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 328.1. Süüdimõistetu paigutamine eelvangistusmajja

Kui on tarvis teostada uurimistoiminguid teise isiku poolt toimepandud kuriteoasjas, võidakse isik, kellele on mõistetud vabadusekaotus, paigutada eelvangistusmajja riigiprokuröri või tema asetäitja loal kuni neljaks kuuks või kohtumäärusega kriminaalasja arutamise ajaks kohtus.".

§ 209. Paragrahvi 329 2. lõikes asendatakse sõna "asumiselesaatmisega" sõnaga "arestiga".

§ 210. Paragrahvi 330:

1) 1. lõikes asendatakse sõnad "vabadusekaotuse, asumiselesaatmise, väljasaatmise või parandusliku tööga" sõnadega "vabadusekaotuse või arestiga";

2) 2. lõikes asendatakse sõnad "eriti raske kuriteo eest süüdimõistetu, samuti eriti ohtliku retsidivisti" sõnadega "esimese astme kuriteo eest süüdimõistetu".

§ 211. Paragrahvid 330.1 ja 330.2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 212. Paragrahvi 332:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kui süüdimõistetu karistuse kandmise ajal on parandamatult raskesti haigestunud, siis teeb kohus karistust täitva asutuse administratsiooni esildise alusel, millele on lisatud arstliku komisjoni otsus, kooskõlas kriminaalkoodeksi paragrahviga 52 määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.";

2) 2. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) senine 3. lõige loetakse 2. lõikeks.

§ 213. Paragrahvid 332.1 ja 332.2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 214. Paragrahv 334 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 334.Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, karistuse asendamine ja üleviimine ühest vanglaasutusest teise

Vabadusekaotuslikku karistust kandva süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise, tema karistuse ärakandmata osa kergemaliigilise karistusega asendamise või üleviimise ühest vanglaasutusest teise otsustab süüdimõistetu karistuse kandmise koha järgne kohus oma määrusega vanglaasutuse direktori esildise alusel, millele on lisatud vanglakomisjoni otsus, juhindudes sealjuures vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahvidest 55 või 56 ja täitemenetluse seadustiku paragrahvidest 160 või 163.".

§ 215. Paragrahvi 336:

1) 1. lõikest jäetakse välja sõnad "asunduskolooniates töötamise aja või vabadusekaotuseta töö kandmise aja arvamise süüdimõistetute üldisse tööstaaþi,";

2) 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahvile 47 otsustab süüdimõistetu elukohajärgne kohus oma määrusega.";

3) 6. lõige muudetakse ja sõnastatakse:

"(6) Käesoleva koodeksi paragrahvis 334 ettenähtud küsimuste otsustamiseks kutsutakse kohtusse asja läbivaatamisele vastava esildise või taotluse esitaja.".

§ 216. Paragrahvid 338 ja 339 tunnistatakse kehtetuks.

§ 217. Paragrahv 357 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 357.Materjalide kohtueelse ettevalmistamise protokollivormi menetluse kord

Kolmanda astme kuritegude, välja arvatud kriminaalkoodeksi paragrahvides 113, 129 lg. 1 ja 130 tähendatud kuritegude, samuti teise astme kuritegude puhul, mille eeluurimine ei ole kohustuslik, toimub menetlus vastavalt käesoleva koodeksi üldsätetele ning käesoleva peatüki paragrahvides kehtestatud eranditele.".

§ 218. Paragrahvi 358:

1) 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "kümne päeva" sõnadega "ekspertiisi määramise korral ühe kuu" ja asendatakse sõnad "teevad juurdlusorganid" sõnadega "teeb juurdleja";

2) 4. ja 5. lõige tunnistatakse kehtetuks;

3) senine 6. lõige loetakse 4. lõikeks ja selles asendatakse sõnad "Pidades võimatuks süüdlasele ühiskondliku mõjutamise vahendi kohaldamist, kinnitab juurdlusorgani ülem" sõnadega "Juurdlusasutuse ülem kinnitab".

§ 219. Paragrahvi 359 punktis 1 asendatakse sõnad "kümne päeva" sõnadega "käesoleva koodeksi paragrahvis 358 lg. 1 märgitud tähtaegade".

§ 220. Koodeksi tekstis asendatakse:

1) sõna "protsess" nii eraldi sõnana kui ka liitsõna osana ja sõna "protsessuaalne" sõnaga "menetlus" vastavas käändes;

2) sõnad ""Eesti NSV kriminaalkoodeks"" sõnaga "kriminaalkoodeks" vastavas käändes;

3) sõnad "eesistuja" ja "kohtu eesistuja" sõnaga "kohtunik" vastavas käändes;

4) sõna "rahvakaasistuja" sõnaga "kohtukaasistuja" vastavas käändes;

5) sõna "sunnivahend" sõnaga "mõjutusvahend" vastavas käändes;

6) sõnad "juurdlust teostav isik" sõnaga "juurdleja" vastavas käändes;

7) sõna "külanõukogu" sõnadega "kohaliku omavalitsuse asutus" vastavas käändes;

8) sõnad "ees-, isa- ja perekonnanimi" ning "perekonna-, ees- ja isanimi" sõnadega "ees- ja perekonnanimi" vastavas käändes;

9) liitsõna osa "administratiiv" vastavalt liitsõna osaga "haldus";

10) sõna "kuueteistkümne" sõnaga "viieteistkümne";

11) sõna "kodanik" sõnaga "isik" vastavas käändes;

12) sõna "organ" nii eraldi sõnana kui ka liitsõna osana sõnaga "asutus" vastavas käändes;

13) sõna "materiaalne" sõnaga "varaline" vastavas käändes;

14) sõna "elamuekspluatatsiooniorganisatsioon" sõnadega "elamu valdaja" vastavas käändes.

§ 221. Koodeksi tekstist jäetakse välja sõnad "ühiskondlik süüdistaja" ja "ühiskondlik kaitsja" vastavas käändes.

§ 222. Avaldada Riigi Teatajas kriminaalmenetluse koodeksi täielik tekst ühes kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

II. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 223. Paragrahvi 14 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:

"(4) Eelmenetluse käigus tehtud kohtumäärust võib vaidlustada käesoleva seadustiku V peatükis ettenähtud alustel ja tingimustel.".

§ 224. Paragrahvi 68 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) tõkendina vahi alla võtmise küsimuses tehtud määruse või vahi alla võtmise loa peale - isikul, kelle suhtes tõkendit on kohaldatud, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril;".

§ 225. Paragrahvi 71 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 226. Paragrahvi 73:

1) 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Erikaebus või -protest esitatakse käesoleva seadustiku paragrahvis 6 sätestatud korras ja tähtajal, välja arvatud käesoleva seadustiku paragrahv 68 1. lõike punktis 1 toodud juhtudel, mil erikaebuse või -protesti esitamise tähtaeg on viis päeva.";

2) 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.

III. Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654) paragrahvis 10 tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) 4. lõiget täiendatakse sõnadega "samuti kuritegude eeluurimine kriminaalmenetluse koodeksis ettenähtud ulatuses";

2) 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Eeluurimisega tegelev politsei (Politsei Keskuurimisbüroo) teostab kõigi kuritegude eeluurimist, välja arvatud kuriteod, mis on Kaitsepolitsei uurimisalluvuses.".

IV. Kohtute seaduse (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382) paragrahv 9 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kriminaalkohtumenetluses on kaitsjaiks Eesti Vabariigi vandeadvokaadid, nende vanemabid ja abid ning teised isikud kohtu loal.".

V. Kõigis kehtivates seadustes, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustes, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlustes ja otsustes asendatakse sõnad "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kriminaalprotsessi koodeks" ja "Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks" sõnadega "kriminaalmenetluse koodeks" vastavas käändes.

VI. Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json