Teksti suurus:

Eesti Vabariigi politseiseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1990, 10, 113

Eesti Vabariigi politseiseadus

Vastu võetud 20.09.1990

I peatükk

ÜLDSÄTTED


§ 1. Eesti Vabariigi politseiseaduse ülesanded

Eesti Vabariigi politseiseadus määrab kindlaks politsei koha ja osa riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis, sätestab politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse, organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle.

§ 2. Politsei ja politseiametnikud

(1) Politsei on riigivõimu täitevorgan, kes temale pandud ülesannete täitmisel võib Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega sätestatud korras ja tingimustel kasutada erivahendeid ja tulirelvi. Riikliku ametina kuulub politsei Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalasse.

(2) Kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega võib moodustada kohalikke või piirkondlikke politseiüksusi ja -teenistusi.

(3) Kõik koosseisulised politseiametnikud on riigiteenistujad, kes teenistusülesannete täitmisel esindavad oma pädevuse piires riigivõimu.

(4) Ühiskondlikud ja lepingulised politseitöötajad loetakse riigiteenistuses olevaks vahetult teenistusülesannete täitmise ajal, nende õiguslik seisund, kohustused ja õigused määratakse kindlaks käesoleva seaduse ning Eesti Vabariigi muude normatiivaktidega.

§ 3. Politsei põhiülesanded

Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, juurdleb ja avastab kuritegusid, karistab süüdlasi ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.

§ 4. Politsei tegevuse põhialused

(1) Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse ja humanismi põhimõtetest.

(2) Talle pandud ülesannete täitmisel teeb politsei koostööd teiste riigiorganitega, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühendustega.

(3) Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest.

(4) Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust.

(5) Politseis on keelatud moodustada parteide, ühiskondlik- poliitiliste organisatsioonide ning ühiskondlike liikumiste struktuurüksusi. Teenistusülesannete täitmisel on politseiametnik sõltumatu poliitilisest mõjudest.

§ 5. Politsei töö avalikustamine

(1) Politsei informeerib oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ning elanikkonda.

(2) Avalikustamisele ei kuulu riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust.

(3) Politsei on kohustatud vastava avalduse korral esitama kodanikule teabesüsteemis tema kohta säilitatavad andmed.

(4) Andmete esitamine kodanikule teiste isikute kohta on keelatud.

(5) Politsei teabesüsteemist andmete väljastamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

§ 6. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike osavõtt avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu

(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi.

(2) Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ja muud normatiivaktid.

§ 7. Kontroll politsei tegevuse üle

Politsei tegevust on peale Eesti Vabariigi Valitsuse õigus kontrollida prokuratuuril, riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt volitatud komisjonidel nende pädevuse piires ning Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega kehtestatud korras. Kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkust kontrollib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt volitatud komisjon.

II peatükk

EESTI VABARIIGI POLITSEI STRUKTUUR JA ÜLESANDED


§ 8. Politsei ülesehitus

(1) Politsei kuulub Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalasse.

(2) Politsei territoriaalsed ja teenistuslikud üksused on politsei vabariiklik büroo, politseiprefektuur, politseijaoskond ja konstaablipiirkond ning neid teenindavad üksused.

(3) Politsei vabariiklikud bürood on: kriminaalpolitsei, kaitsepolitsei, liikluspolitsei, passi-, teabe- ja analüüsibüroo ning politseireserv.

(4) Prefektuur hõlmab reeglina vabariikliku alluvusega linna ja maakonna territooriumi. Kooskõlastatult asjaomaste maakondade ja vabariiklike linnade volikogudega või nende volitusel vastavate valitsustega võib prefektuuri laiendada mitmele maakonnale või piiritleda vabariikliku linna territooriumiga. Erandiks on transpordipolitsei prefektuur, mis tegutseb kogu vabariigi territooriumil.

(5) Politseijaoskonnad ja konstaablipiirkonnad moodustatakse linnades, alevites, külades ja valdades paikkonna iseärasusi, rahvaarvu, õiguskorra seisundit ja muid politseitöö seisukohalt olulisi asjaolusid silmas pidades.

(6) Teenistuslikult jaguneb politsei väli-, kriminaal-, liiklus- ja kaitsepolitseiks.

§ 9. Eesti Vabariigi politseiasutused ja nende ülesanded

(1) Politsei keskasutus on Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet (edaspidi politseiamet).

(2) Politseiamet koosneb politsei peadirektorist, politsei peainspektorist (kes on ühtlasi peadirektori asetäitja), politseinõunikust, referentidest, majandusdirektorist ja kantseleist. Teenistuslikult allub politsei peadirektor siseministrile.

(3) Politseiameti ülesanded on:

1) politseitöö juhtimine, politsei tegevuse kooskõlastamine teiste riigivõimu- ja -valitsemisorganitega;

2) politseitöö materiaal-tehniline ja informatsiooniline tagamine;

3) politsei isikkoosseisu, sealhulgas politseireservi formeerimine, politsei väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamine;

4) politseiteenistuste ja territoriaalsete üksuste teenistuslik kontrollimine ning vajaduse korral neile abi andmine;

5) ametialaste suhete korraldamine teiste riikide politsei- ja miilitsaametitega ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega.

(4) Politseibüroo on vabariiklik politseiteenistuse üksus, mis täidab talle pandud ülesandeid kogu vabariigi territooriumil. Politseibürood juhib komissar, kes teenistuslikult allub politsei peadirektorile. Teabe- ja analüüsibürood ning passibürood juhib direktor.

(5) Politseireserv on politsei peadirektori käsutuses olev välipolitsei üksus, mis paikneb Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud piirkondades. Politseireservi juhib komissar.

(6) Politseiprefektuuri juhib prefekt, kes teenistuslikult allub politsei peadirektorile. Territoriaalselt jaguneb prefektuur politseijaoskondadeks ja need omakorda konstaablipiirkondadeks.

(7) Politseiprefektuuri ülesanded on:

1) politsei juhtimine prefektuuri tööpiirkonnas, politseiteenistuste tegevuse koordineerimine, avaliku korra tagamine, kuritegevuse tõkestamine, kuritegude juurdlemine ja avastamine;

2) politsei isikkoosseisu formeerimine ja arvestuse pidamine selle üle, politseiametnike suunamine väljaõppele ja täienduskoolitusele;

3) oma tööpiirkonnas politsei koostöö organiseerimine teiste riiklike ja kohaliku omavalitsuse organitega, ühiskondlike organisatsioonidega, kodanike ja nende ühendustega;

4) järelevalve heakorra ja keskkonnakaitse seisundi üle;

5) osalemine liiklusjärelevalves;

6) side elanikkonnaga, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega;

7) teised ülesanded, mis tulenevad käesolevast seadusest, muudest Eesti Vabariigi seadustest ja normatiivaktidest.

(8) Politseiprefektuur täidab talle pandud ülesandeid politseijaoskondade ja konstaablipiirkondade kaudu.

(9) Politseiprefektuuris on arestimaja ja politseijaoskonnas arestikamber.

(10) Transpordipolitsei prfektuur tagab avaliku korra raudtee-, õhu- ja veetranspordis ning nende transpordiliikide objektidel, tõkestab kuritegude toimepanemist, juurdleb ja avastab kuritegusid.

§ 10. Politseiteenistuste põhiülesanded

(1) Välipolitsei ülesanded on:

1) posti- ja patrullteenistus avaliku korra kaitsel, kuritegude ja muude õiguserikkumiste tõkestamisel;

2) järelevalve heakorra- ja keskkonnakaitsenõuete täitmise üle;

3) korra tagamine ning vältimatu abi andmine päästetöödel tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide ja muude erakorraliste sündmiste puhul;

4) esialgsete juurdlustoimingute läbiviimine kuriteo tunnuste ilmnemisel;

5) koostöö kodanike omaalgatuslike korrakaitseüksuste ja turvateenistustega;

6) administratiivkaristuste määramine, kohtuotsuste ja administratiivkaristuste täideviimine tema pädevuse piires.

(2) Kriminaalpolitsei tõkestab kuritegude toimepanemist, juurdleb ja avastab toimepandud kuritegusid.

(3) Liikluspolitsei teostab liiklusjärelevalvet, karistab oma pädevuse piires liikluseeskirjade rikkujaid, viib läbi edasilükkamatuid juurdlustoiminguid kuriteo tunnustega liiklusavariide asjades, annab kannatanutele vältimatut meditsiinilist ja tehnilist abi.

(4) Kaitsepolitsei võitleb terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kaitseb riigi territoriaalset terviklikkust, tagab riiklike saladuste, teadus-, tehnoloogia- ja ärisaladuste kaitse, kindlustab rahvuslike kultuuriväärtuste, riigiasutuste, poliitika- ja riigitegelaste ohutuse.

(5) Avaliku korra kaitsel, kuritegelike rünnete tõkestamisel, kurjategijate kahjutuks tegemisel on kõik politseiteenistused kohustatud üketeist abistama, ootamata selleks erikorraldust.

(6) Loodusõnnetuste, katastroofide, massiliste korratuste ja muude erakorraliste sündmuste puhul või korra tagamiseks riiklikel suurüritustel võib politsei peadirektor kooskõlastatult siseministriga rakendada kõiki politseiametnikke väljapool nende tööpiirkonda või tavalisi teenistusülesandeid.

§ 11. Politseitöötajate ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Politsei peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees siseministri ettepanekul. Politseiameti peadirektori ametikohale võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus ja kes vähemalt viis aastat on töötanud õiguskaitseorganites juhtivatel ametikohtadel.

(2) Politseiameti teised ametiisikud nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi siseminister politseiameti peadirektori ettepanekul.

(3) Politseiameti struktuuri ja arvulise koosseisu kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(4) Politseireservi, politseibüroode komissarid, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo direktorid, transpordipolitsei prefektuuri prefekti nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi siseminister politsei peadirektori ettepanekul.

(5) Politseireservi, transpordipolitsei prefektuuri ja politseibüroode teised ametiisikud nimetab ametisse ja vabastab ametist politsei peadirektor vastavate büroode komissaride, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo direktorite ning traspordipolitsei prefekti ettepanekul.

(6) Politseibüroode ja transpordipolitsei prefektuuri struktuuri ning arvulise koosseisu kehtestab Eesti Vabariigi siseminister politsei peadirektori ettepanekul.

(7) Politseiprefekti nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees siseministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud vabariikliku linna või maakonna volikoguga.

(8) Politseiprefektuuri teised ametiisikud nimetab ametisse ja vabastab ametist prefekt.

(9) Politseiprefektuuri struktuuri ja arvulise koosseisu kehtestab politsei peadirektor, arvestades iga maakonna ja linna iseärasusi ning kohaliku omavalitsuse organite taotlusi.

(10) Politseijaoskonna ja konstaablipiirkonna isikkoosseisu nimetab ametisse ja vabastab ametist prefekt kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega välipolitsei abiprefekti ettepanekul.

III peatükk

POLITSEI KOHUSTUSED


§ 12. Politsei kohustused

(1) Politsei vastavalt oma ülesannetele:

1) suhtleb kodanikega viisakalt ja annab neile igakülgset abi oma pädevuse piires;

2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;

3) tagab korra avalikes kohtades;

4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;

5) algatab kriminaalasju, teostab juurdlust ja täidab muid ülesandeid ja kohustusi, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadusest;

6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide administratiivaresti, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;

7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud neile meditsiinilise või muu abi andmiseks;

8) osaleb narkomaania, joomarluse, hulkurluse ja muude väärilmingute profülaktikas;

9) teostab administratiivjärelevalvet;

10) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;

11) viib läbi menetlust administratiivõiguserikkumiste asjades;

12) otsib taga teadmata kadunud ning teisi isikuid Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras;

13) valvab Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;

14) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda; annab välja mootorsõidukite juhitunnistusi;

15) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;

16) annab kodanikele välja passe, teostab kodanike sisse- ja väljakirjutamist, kontrollib passieeskirjade täitmist kodanike ja ametiisikute poolt;

17) seadusega kehtestatud korras vormistab materjale kodakondsuse küsimustes;

18) annab oma pädevuse piires välja välismaale ja Eesti Vabariiki sõidu dokumente, välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul kontrollib sisse- ja väljasõidueeskirjadest kinnipidamist;

19) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;

20) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale;

21) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel.

(2) Politsei oma pädevuse piires abistab:

1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;

2) raviasutusi, kohaldades sundtoomist Eesti Vabariigi normatiivaktidega ettenähtud korras isikute suhtes, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;

3) tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra.

IV peatükk

POLITSEI ÕIGUSED


§ 13. Politsei õigused

(1) Politseil on õigus:

1) nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid;

2) kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatavat isikut tõendavaid dokumente;

3) koostada protokolle administratiivõiguserikkumiste kohta, määrata administratiivkaristusi, teostada administratiivkinnipidamist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses administratiivõiguserikkumiste vastu;

4) kutsuda politseisse kodanikke ja ametiisikuid politseimenetluses olevates administratiiv- ja kriminaalasjades;

5) pidada Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras kinni ning hoida vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid;

6) pidada kehtestatud korras kinni hulkureid ja kerjuseid, samuti kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotusele mõistetud ja vabadusekaotuse kohast kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabastatud isikuid, kes on töökohast omavoliliselt lahkunud;

7) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral administratiivprotokolli koostamiseks;

8) kohaldada kodanike sundtoomist Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega ettenähtud juhtudel;

9) fotografeerida kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipeetud või vahi alla võetud isikuid, hulkureid ja kerjuseid või kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotusele mõistetuid või tingimisi vabastatuid või administratiivarestiga karistatuid ning võtta neilt sõrmejälgi;

10) teha heli- ja videosalvestusi ning filmida käesoleva paragrahvi lg.1 p.9 loetletud isikuid nende teadmisel ning nende isiku- ja asjade läbivaatust Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega sätestatud korras;

11) teha kainenemisele toodud isikute läbivaatust ning võtta hoiule nende asju ja dokumente;

12) rakendada operatiivjälitusabinõusid, kasutada kuritegude tõkestamiseks, väljaselgitamiseks ja avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata kodanike konstitutsioonilisi õigusi;

13) Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega kehtestatud korras kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;

14) siseneda kuriteo toimepannud isiku jälitamiseks või kuriteo tõkestamiseks või kodanike julgeolekut ohustava loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral kodanike eluruumidesse ja muudesse ruumidesse ning organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile;

15) siseneda administratiivjärelevalve all olevate isikute eluruumidesse;

16) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda tee- ja tänavalõikudel; keelata sõidukite kasutamine, kui nende konstruktsioon või tehniline seisund ei vasta nõuetele; õiguserikkumise korral peatada sõidukeid ning kontrollida juhi-, sõiduki- ja veosedokumente;

17) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, kellel pole vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti; kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes ning kontrollida neid kohapeal või suunata ekspertiisi. Ekspertsiisist keeldumise korral loetakse alkoholijoove tuvastatuks;

18) anda organisatsioonidele relvade, laskemoona ja lõhkeaine soetamise, hoidmise ja veo lubasid ning kodanikele tulirelvade ja laskemoona soetamise, hoidmise ja kandmise lubasid (litsentse), võtta organisatsioonidelt ja kodanikelt relvad ära nende hoidmise või kasutamise eeskirjade rikkumise korral;

19) anda relvaparandus- ja põrotehnika ettevõtete ning lasketiirude avamise ja töötamise lubasid (litsentse), samuti neid vajaduse korral tühistada;

20) anda välja ja tühistada ettenähtud korras litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks;

21) sõita Eesti Vabariigi piires tasuta ühissõidukeis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras;

22) vajaduse korral takistamatult kasutada organisatsioonidele kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatutel juhtudel ka neile kuuluvaid mootorsõidukeid (välja arvatud diplomaatilistele, konsulaar- ja teistele välisriikide esindustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajavate kodanike toimetamiseks raviasutusse ja õiguserikkujate toimetamiseks politseisse;

23) Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega kehtestatud korras nõuda ja saada organisatsioonidelt politseile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;

24) kasutada kuritegudest informeerimiseks, kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks, kurjategijate tagaotsimiseks, kuritegude ärahoidmiseks ja avaliku korra kindlustamiseks massiteabevahendeid;

25) autasustada avaliku korra kaitsel ja kuritegevusevastases võitluses silmapaistnud isikuid ja politseiametnikke.

V peatükk

ERIVAHENDITE JA TULIRELVADE KASUTAMINE


§ 14. Erivahendite kasutamine

(1) Politseil on õigus teenistusülesannete täitmisel kasutada erivahendeid, mille liigid ja kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Erivahendeid kasutatakse:

1) kuritegelike rünnete tõrjumisel ning pantvangide vabastamisel;

2) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel;

3) seadusevastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja transpordivahendite vabastamiseks;

4) õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning administratiivkorras arreteeritud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

(2) Politsei kasutab erivahendeid kodanike vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendite kasutamise korral tuleb viia kodanike tervise kahjustamine miinimumini.

(3) Politseiametnikud võivad kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks kaitsevahendeid ning käsitsivõitluse võtteid.

§ 15. Tulirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva.

(2) Tulirelva kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium.

VI peatükk

TEENISTUS POLITSEIS


§ 16. Politsei isikkoosseis

(1) Politseiteenistusse võetakse vabatahtlikkuse alusel kodanikke, kes on vähemalt 18-aastased, kes oma isiklike ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, füüsilise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimelised täitma politseile pandud kohustusi.

Politseametnik peab valdama riigikeelt ja olema võimeline suhtlema oma teenistusülesannete täitmisel vastavas piirkonnas üldkasutatavas keeles. Võõrkeelte valdamist stimuleeritakse.

(2) Politseiametnik annab teenistusse astudes ametivande. Ametivande teksti ja vande andmise korra kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium.

(3) Kõik politseiametnikud kuuluvad atesteerimisele vastavalt ametikohale ning teenistusastmele. Politseiametnike atesteerimise korra ja süsteemi ning politseiametnike ametinimetused, teenistusastmed ja nende järgud kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

§ 17. Politseiametnike ettevalmistamine

(1) Politseiametnikke valmistavad ette Eesti Vabariigi siseministeeriumi politseiõppekeskus ja teised õppeasutused.

(2) Politseiõppekeskusesse õppima võetud isikud loetakse politseiteenistuses olevaks.

(3) Politseiõppekeskuse põhimääruse ja õppeprogrammid kinnitab Eesti Vabariigi siseminister kooskõlastatult Eesti Vabariigi haridusministriga.

(4) Politseiametnike ettevalmistus või täienduskoolitus võib kokkuleppe korras toimuda ka teiste riikide vastavates õppeasutustes.

§ 18. Politseiametnike vormiriietus

(1) Politseiametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(2) Politseiametniku vormiriietusel peab olema nähtaval kohal politseiametniku nimi ja ametinimetus.

§ 19. Teenistuse tingimused ja teenistuskord

Politseiteenistuse tingimused ja teenistuskord kehtestatakse "politseiteenistuse määrustikuga", mille kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.

VII peatükk

POLITSEIAMETNIKE RIIKLIK KAITSE, VASTUTUS JA SOTSIAALSED TAGATISED


§ 20. Politseiametnike tegevuse õiguslik kaitse ja tagatised

(1) Politseiametnik on oma teenistuskohustuste täitmisel riigivõimu esindaja ning tema seaduslikud nõudmised ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kodanikele ja ametiisikutele. Politseiametnikud on riigi kaitse all, nende elu, au ja väärikust kaitseb seadus.

(2) Politseiametnikel on õigus oma õiguste ja huvide kaitseks ühineda kutseühingutesse.

(3) Poliitilistel parteidel, ühiskondlikel organisatsioonidel ja liikumistel ning nende esindajatel pole õigust sekkuda politseiametniku tegevusse ega anda talle korraldusi.

(4) Kellelgi pole õigust kohustada politseiametnikku täitma ülesandeid, mis pole politseile pandud Eesti Vabariigi seadustega ja muude normatiivaktidega.

(5) Juhul kui politseiametnikule on antud seadusega vastuolus olev käsk või korraldus, juhindub ta seadusest.

(6) Politseiametniku hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega maksab riik tema ülalpidamisel olevatele perekonnaliikmetele ja omastele ühekordset toetust kümne aasta (120-ne kuu) palga ulatuses; invaliidistumise korral kompenseeritakse töövõime kaotus vastavalt kehtivale seadusandlusele.

§ 21. Politseiametniku vastutus

(1) Politseiametnik kannab Eesti Vabariigi seadustes ja muudes normatiivaktides ettenähtud korras vastutust, sealhulgas varalist vastutust õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest.

(2) Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta politseiametnikku vastutusest.

(3) Toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotuslikku karistust kannab politseiametnik üldistel alustel.

(4) Kodanike kaebusi politseiametnike tegevuse peale vaatab läbi ja lahendab selle politseiasutuse juht, kus politseiametnik töötab. Lahendiga mittenõustumise puhul võib kodanik pöörduda kõrgemalseisvasse politseiasutusse või organisse, kes on pädev kontrollima politseiasutuse tegevust, või kohtusse.

§ 22. Politseiametnike varustamine elamispinnaga

(1) Vajaduse korral antakse politseiametnikule teenistuslik eluruum.

(2) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan varustab konstaablid ja kordnikud teenistusliku eluruumiga teenindatavas piirkonnas.

§ 23. Politseiametnike töö tasustamine

(1) Politseiametnike töö tasustamise ja maksustamise tingimused kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(2) Politseiametnikele kehtestatakse 8-tunnine tööpäev või 40-tunnine töönädal. Vajaduse korral võib neid politseiasutuse juhi otsusel rakendada tööle üle kehtestatud tööaja. Töötamise eest öösel, üldistel puhkepäevadel, riiklikel pühadel ning ületunnitöö eest makstakse politseiametnikele lisatasu. Lisatasu maksmise määrad ja korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

VIII peatükk

POLITSEI FINANTSEERIMINE JA MATERIAAL-TEHNILINE VARUSTAMINE


§ 24. Politsei finantseerimine

(1) Politseid finantseeritakse:

1) Eesti Vabariigi riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest;

2) kehtestatud korras sõlmitud lepingute alusel saadud vahenditest;

3) eelarvevälistest sihtkapitalidest, -fondidest ja muudest laekumistest.

(2) Kohalikust eelarvest peetakse ülal käesoleva seaduse paragrahvi 2 lg.2 märgitud politseiüksusi ja politseiteenistusi.

(3) Lepingute alusel saadud vahenditest peetakse ülal objekte valvavaid üksusi.

(4) Eelarvevälist raha kasutatakse politsei materiaal- tehniliseks varustamiseks ja politseiametnike töö stimuleerimiseks.

(5) Eesti Vabariigi riigieelarvest finantseeritava politsei arvulise koosseisu kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(6) Kohalikust eelarvest finantseeritava politsei arvulise koosseisu kehtestab kohalik omavalitsus kooskõlastatult prefektiga.

§ 25. Politsei materiaal-tehniline varustamine

(1) Politseid varustatakse materiaal-tehniliselt politseiasutuste finantseerimiseks eraldatud raha arvel.

(2) Politseid varustatakse vormiriietuse, relvade, laskemoona, operatiiv-, side- ja infotehnikaga ning erivahenditega Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu.

(3) Politseiasutuste materiaal-tehnilise varustamise korra ja normid kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A.RÜÜTEL

Tallinn, 20. septembril 1990.