Teksti suurus:

Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 94, 1609

Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus

Vastu võetud 14.12.1994

(õ) 9.09.2008 18:30

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. detsembri 1994. a
otsusega nr 454

I. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Omandireformi käigus vara tagastamine, asendamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.".

§ 2. Paragrahvi 10 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Maareformi käigus tagastatud maa või asendusmaa kantakse kinnistusraamatusse (kinnistusregistri osa avatakse) valla- või linnavalitsuse poolt esitatud kirjaliku kinnistamisavalduse, valla- või linnavalitsuse korralduse ja maakatastri andmete alusel. Enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist riikliku maakatastri pidaja poolt kinnistamiseks esitatud maaüksused kantakse kinnistusraamatusse riigi maakatastri pidaja esildise alusel. Tagastatava maa ja asendusmaa suhtes ei kohaldata enne tagastamist või asendamist asjaõigusseaduse paragrahv 51 2. lõikes esitatud nõuet avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse.".

§ 3. Paragrahvi 10 täiendatakse uue, 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Maakatastri andmed käesoleva seaduse tähenduses on riigi maakatastri pidaja õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris, mis peab sisaldama kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, asukoha, pindala, samuti vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt koostatud katastriüksuse plaani ärakiri, mis on kinnitatud riikliku maakatastri pidaja poolt.".

§ 4. Paragrahvi 10 senine 2. lõige loetakse 3. lõikeks ja lisatakse sõna "alusel" järele sõnad "enne 1993. aasta 1. detsembrit" ja asendatakse sõna "pärandatud" sõnaga "päritud".

§ 5. Paragrahvi 10 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:

"(4) Kinnistusamet peab kinnistusregistriosa avamisest teatama ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile.".

§ 6. Seadust täiendatakse paragrahviga 10.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 10.1.Tagastatud maa või asendusmaa kinnistamine õigustatud subjekti surma korral

(1) Kui õigustatud subjekt, kes nõudis maa tagastamist või asendamist, sureb enne maatüki kinnistusraamatusse kandmist, kinnistatakse maa omandiõigus pärija nimele. Käesoleva sätte rikkumisel ei ole kanne ebaõige asjaõigusseaduse paragrahv 57 tähenduses.

(2) Kanne tehakse pärija ühepoolse kinnistamisavalduse ja nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse alusel.

(3) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seadusi.".

§ 7. Paragrahvi 11 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa või välisriigi omandisse antud maa kantakse kinnistusraamatusse (kinnistusregistriosa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. Erastatava maa suhtes ei kohaldata enne erastamist asjaõigusseaduse paragrahv 51 2. lõikes esitatud nõuet avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse.".

§ 8. Paragrahvi 11 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:

"(4) Kinnistusamet peab kinnistusregistriosa avamisest teatama ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile.".

§ 9. Seadust täiendatakse paragrahviga 11.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 11.1. Riigi maa kinnistamine

(1) Riigi omandisse jäetud maa kantakse kinnistusraamatusse Vabariigi Valitsuse poolt määratud valitsusasutuse volitatud isiku kirjaliku kinnistamisavalduse, riigi omandiõigust tõendava dokumendi ja maakatastri andmete alusel. Riigi omandiõigust tõendavaks dokumendiks on ka väljavõte Riigi Teatajast, milles on avaldatud maa riigi omandisse jätmise otsus.

(2) Kinnistusamet peab kinnistusregistriosa avamisest teatama ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile.".

§ 10. Seadust täiendatakse paragrahviga 11.2 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 11.2. Munitsipaalmaa kinnistamine

(1) Munitsipaalomandisse antud maa kantakse kinnistusraamatusse kohaliku omavalitsusüksuse volitatud isiku kirjaliku kinnistamisavalduse, maa kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigust tõendava dokumendi ja maakatastri andmete alusel. Munitsipaalmaa omandiõigust tõendavaks dokumendiks on ka väljavõte Riigi Teatajast, milles on avaldatud maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Munitsipaalomandisse antava maa suhtes ei kohaldata enne munitsipaliseerimist asjaõigusseaduse paragrahv 51 2. lõikes esitatud nõuet avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse.

(2) Kinnistusamet peab kinnistusregistriosa avamisest teatama ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile.".

§ 11. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 13.Õiguslikul alusel püstitatud ehitis

(1) Kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi omandisse jätmise või maa munitsipaalomandisse andmise otsuse jõustumisega.

(2) Ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Ehitist kui peremehetut vallasasja saab hõivata vaid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui erastatud eluruumi juurde ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine, on erastatud eluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud alustel ja korras.

(4) Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel tsiviilkäibes olevad ehitise reaalosad loetakse mõttelisteks osadeks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Mõttelise osa suuruseks on ehitise reaalosa üldpinna ja ehitise reaalosade üldpinna suhe. Ehitise reaalosa võib tsiviilkäibes olla vaid korteriomandina, korterihoonestusõigusena, erastatud eluruumina või ehitise kaasomandi lõpetamisel tekkiva ehitise reaalosana. Ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega.

(5) Ehitise omanik, kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, võib nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist.

(6) Kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsuse jõustumiseni võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi, kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja. Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav, välja arvatud eluruumide erastamisel. Alates 1993. aasta 1. detsembrist kuni asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumiseni tehtud ehitise võõrandamise tehing ei ole tehingu notariaalse vormi mittejärgimise tõttu tühine, kui käesolev paragrahv ei nõua ehitise võõrandamise tehingu notariaalset vormi.

(7) Ehitise või selle osa võõrandamine või pärimine tuleb 15 päeva jooksul, alates omandiõiguse üleminekust, registreerida omandaja esildisel ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris ja kohalikus omavalitsusüksuses. Kui ehitise võõrandamise tehing tõestatakse notariaalselt, on tehingu tõestanud notaril kohustus registreerida tehing poolte kulul 15 päeva jooksul, alates tehingu tõestamisest.

(8) Kui ehitis on võõrandatud või päritud pärast ehitisealuse maa tagastamise või asendamise korralduse vastuvõtmist või maa ostu-müügilepingu sõlmimist, on ehitise omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks.

(9) Ehitise pärimisele kohaldatakse Eesti seadusi.".

§ 12. Seadust täiendatakse paragrahviga 13.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 13.1. Ostueesõigus ehitise kui vallasasja võõrandamisel

(1) Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Võõrandaja on kohustatud kirjalikult teatama teistele ehitise kaasomanikele ehitiseosa võõrandamise kavatsusest, näidates ära ehitiseosa võõrandamise hinna ja muud tingimused. Ehitiseosa võõrandamisel, välja arvatud müümisel, määratakse hind selle hariliku väärtuse alusel. Kui kaasomanik ei kasuta ostueesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamisest, on võõrandajal õigus võõrandada ehitiseosa kirjalikus teates märgitud või kõrgema hinnaga ja samadel või võõrandajale soodsamatel tingimustel. Kui võõrandaja võõrandab ehitiseosa ostueesõigust rikkudes, võib kaasomanik pöörduda kolme kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.

(2) Kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide erastamisel. Erastatud eluruum ja eluruumi juurde kuuluv muu osa on käibes koos erastatud eluruumiga ja selle juurde kuuluva ehitise muu osa võõrandamisel ei kohaldata kaasomanike ostueesõigust, kui kaasomanikke on rohkem kui kuus. Kaasomaniku ostueesõiguse korral laieneb see ka ehitise muu osaga seotud eluruumile.".

§ 13. Seadust täiendatakse paragrahviga 13.2 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 13.2. Asjaõigusseaduse kohaldamine pandiõigusele

(1) Enne 1993. aasta 1. detsembrit Eesti NSV tsiviilkoodeksi paragrahvide 196-205 või Eesti Vabariigi pangaseaduse paragrahv 42 alusel tekkinud pandiõiguse korral, kus pandieseme valdus ei ole pandilepingu kohaselt üle läinud pandipidajale, jääb panditud asi pantija valdusesse ja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahv 276 1. lõiget, paragrahv 277-280, 283-285, paragrahv 286 punkti 1, paragrahv 289 3., 4. ja 5. lõiget, paragrahv 291, 304, 306. Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka pandiõigus. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290) kehtestatud korras.

(2) Kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsuse jõustumiseni võib ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata. Pandile kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid. Samale ehitisele või samale ehitise osale ei või seada mitut panti.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt sõlmitud pandileping peab olema notariaalselt tõestatud ja lepingu tõestanud notari esildisel registreeritud poolte kulul ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris 15 päeva jooksul, alates tehingu tõestamisest. Pandiõigus tekib pandilepingu notariaalse tõestamise hetkest. Enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist sõlmitud ehitise pandilepingud võib ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris registreerida tehingu sõlminud poole esildisel. Registreerimata pant lõpeb pandi eseme omandi üleminekul, kui omandaja pandist ei teadnud ega pidanudki teadma.

(4) Ehitise või selle osa pandiõiguse lõppemise või hüpoteegiks ümberregistreerimise kohta tuleb huvitatud isiku nõudel teha märge riiklikus hooneregistris, kus pandileping registreeriti.

(5) Kui enne kinnisasja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale, ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele, mis on koormatud registerpandiga. Registerpant ei ulatu kinnisasja päraldistele, kui enne registerpandi seadmist oli kinnisasi koormatud hüpoteegiga. Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist seatud kommertspant ei laiene ehitistele, transpordivahenditele ja intellektuaalse omandi vormidele. Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist ei või käsipandi esemeks olla ehitis.

30.11.2011 10:55
Parandatud täheviga sõnas „kinnisasja“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.

(6) Eesti NSV seaduse riikliku notariaadi kohta (ENSV Teataja 1973, 53, 473) paragrahv 44 alusel elamule seatud võõrandamise keelud kustutab riiklik hooneregister huvitatud isiku avalduse alusel. Laenu tasumine või pandilepingu lõppemine tuleb tõendada.".

§ 14. Seadust täiendatakse paragrahviga 13.3 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 13.3. Pandiõiguse ümberregistreerimine

(1) Kui ehitis või selle osa, mis on panditud käesoleva seaduse paragrahv 132 1. ja 2. lõike kohaselt või enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kommertspandi või käsipandina, muutub maa oluliseks osaks, on pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale.

(2) Kui panditud ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus, on pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina, alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas.

(3) Kui ehitis oli koormatud mitme pandiõigusega, kantakse need hüpoteekidena kinnistusraamatusse vastavalt kinnistamisavalduste registreerimisele kinnistuspäevikus. Kui kinnisasi on pärast kinnistusraamatusse kandmist omandatud heauskse omandaja poolt, ei saa nõuda senise pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist. Hüpoteegisummana kantakse kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

(4) Ehitisele seatud pandiga tagatud nõuet saab pärast ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sundtäita alles pärast ehitisele pandi alusel hüpoteegi seadmist. Ehitisele seatud pandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnispandi sätteid alles pärast pandi kinnistamist hüpoteegina.".

§ 15. Paragrahvi 14 pealkiri ja 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 14. Õigusliku aluseta püstitatud ehitis

(1) Maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse paragrahv 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 13 sätteid. Õigusliku aluseta püstitatud ehitiste kandmine riiklikku hooneregistrisse toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.".

§ 16. Paragrahvi 15 1. lõikes asendatakse sõnad "kes kasutab maad õiguslikul alusel" sõnadega "kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel" ja lõigu lõppu lisatakse laused "Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on nimetatud ehitis vallasasi.".

§ 17. Paragrahvi 18 3. lõikes asendatakse sõnad "rendilepingu sõlmimist" sõnadega "pärijale ülemineva kasutusvalduse seadmist".

§ 18. Paragrahvi 20 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "igakordne ostueesõigus" sõnadega "vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvidele 256-275, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti" ning jäetakse välja sõnad "välja arvatud pärimine ja müük sundenampakkumisel".

§ 19. Paragrahvi 20 3. lõiget täiendatakse lõpus sõnadega ", samuti müügil enampakkumisel, võõrandamisel riigile või kohalikule omavalitsusele, ostueesõiguse teostamisel seadusega õigustatud muu isiku poolt või pärimisel.".

§ 20. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 21 1. lõike teine ja kolmas lause ning 2. ja 3. lõige.

II. Maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; RT I 1993, 20, 354; 72/73, 1021; 79, 1182; 1994, 13, 231; 51, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 21. Paragrahvi 6 1. lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega:

"Kui maa tagastatakse endistes piirides ja õigusvastaselt võõrandatud kinnistu pindala ja tagastatava maaüksuse pindala on erinevad, võetakse tagastamisel aluseks tagastatava maaüksuse pindala. Maa loetakse tagastatuks endistes piirides ning täiendavat kompensatsiooni ei maksta, kui tagastatava maaüksuse pindala erineb õigusvastaselt võõrandatud kinnistu pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte üle viie hektari.".

§ 22. Paragrahvi 6 2. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"3) maal asuvad teise isiku hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse seadmises, vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7, 9 ja 10;".

§ 23. Paragrahvi 6 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Hoone või rajatisena käsitletakse käesolevas seaduses ka ehitusloa alusel alustatud ehitist, samuti käesoleva seaduse vastuvõtmise ajaks või seadusest tulenevate õigusaktide alusel väljaantud ehitusluba. Hoone või rajatisena ei käsitleta käesolevas seaduses ajutisi ehitisi.".

§ 24. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Linna või alevi piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kehtivad õigusaktid ei võimalda maa jagamist ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.

(2) Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmises peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama õigustatud subjekti kohustust seada maa tagastamisel hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. Kokkulepe võib sisaldada hoonestusõiguse tingimusi. Muus osas kohaldatakse hoonestusõiguse seadmisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889) paragrahv 15 sätteid.

(3) Ehitise võõrandamise kokkuleppe korral tagastatakse maa pärast ehitise omandiõiguse üleminekut õigustatud subjektile. Kui elamu võõrandatakse eluaegse ülalpidamise tingimusega, on võõrandajal pärast elamualuse maa kinnistusraamatusse kandmist õigus nõuda õigustatult subjektilt isikliku kasutusõiguse seadmist elamule.

(4) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ettepanekul kinnitab maavanem kompaktse hoonestusega alad väljaspool linnade ja alevite piire, kus kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid.

(5) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määrab kindlaks kohalik omavalitsus ja volitatud riigiasutus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on nende omandamise eesõigus isikul, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks, välja arvatud ehitise erastamisel vastavalt erastamisseadusele (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329), aiandus-, suvila- ja garaaþikooperatiivide vara erastamisel nende liikmetele ja eluruumide erastamisel üürnikule või temaga alaliselt koos elavale täisealisele perekonnaliikmele ning munitsipaliseerimisel, võõrandamisel alanejale sugulasele või vanemale ja mõttelise osa võõrandamisel. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise omanik on kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult õigustatud subjektile ehitise võõrandamise kavatsusest. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamise eesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis kirjalikus teates märgitud hinnaga ja tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise omandamise eesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kolme kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.".

§ 25. Paragrahvi 8 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Talumaast võib eraldada maad kuni kaks hektarit, mida hoonete omanikul on vastavalt käesolevale seadusele õigus saada asendusmaana või erastada, kui selle maa andmine asenduseks või erastamine ei ole teisiti võimalik.".

§ 26. Paragrahvi 9 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Väljaspool linna või alevi piire ei tagastata maad, millel asuvad teise füüsilise isiku hooned, elamute juures kuni kahe hektari ulatuses ja suvilate, aiamajade, tootmishoonete ning muude ehitiste juures käesoleva seaduse vastuvõtmise ajal kehtiva tähtajata maakasutuse piirides, kuid mitte rohkem kui ühe hektari ulatuses, kui õigustatud subjekt ja praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile. Kui tootmishoonete juures kehtiv maakasutus on suurem kui üks hektar, määratakse tootmishoonete alune ja teenindamiseks vajalik maa kindlaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 7 2. ja 3. lõike sätteid.".

§ 27. Paragrahvi 9 täiendatakse 7. lõikega järgmises sõnastuses:

"(7) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel kehtib paragrahv 7 6. lõikes sätestatud omandamise eesõigus.".

§ 28. Paragrahvi 10 1. lõike neli viimast lauset asendatakse järgmise lausega:

"Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 7 2. ja 3. lõike sätteid.".

§ 29. Paragrahvi 10 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitiste võõrandamisel kehtib paragrahv 7 6. lõikes sätestatud omandamise eesõigus.".

§ 30. Paragrahvi 10 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Hoone või rajatise teenindamiseks vajaliku maa suurus määratakse kohaliku omavalitsusüksuse ja volitatud riigiasutuse poolt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.".

§ 31. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 11 3.-6. lõige.

§ 32. Paragrahvi 11 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Maa asendamine toimub maa hindamise seaduses (RT I 1994, 13, 231) sätestatud maa maksumusest lähtudes. Asendusmaa piirid määratakse kindlaks vastavuses maakorralduse nõuetega. Asendusmaa eest tasumine toimub asendatava maa hinna või õigusvastaselt võõrandatud maa eest väljaantava hüvitusväärtpaberi alusel.".

§ 33. Paragrahvi 12 1. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Kaasomanik, kes ei ole maa tagastamise või asendamise õigustatud subjekt, võib oma osa maast välja osta, kui ta on maa erastamise subjekt vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 21.".

§ 34. Paragrahvi 12 3. lõikele lisatakse lause järgmises sõnastuses:

"Ühisomandis oleva ehitise aluse maa kandmisel kinnistusraamatusse on abikaasadel õigus esitada Kinnistusametile ühine avaldus maatüki kandmiseks kinnistusraamatusse ühisomandina. Kui abikaasa, kellele maa tagastati või asendati, keeldub ühise avalduse esitamisest, on teisel abikaasal õigus pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks.".

§ 35. Paragrahvi 14 kogu tekstis sõna "pärija" asendatakse sõnadega "õigustatud subjekt" vastavas käändes ja 1. lõike teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"Kui maa tagastamist nõudvad õigustatud subjektid ei lepi kokku ja maad ei ole võimalik nende vahel jagada vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 17 kehtestatud piirangutele, on eesõigus õigustatud subjektil käesoleva seaduse paragrahvides 7-9 sätestatud tingimustel ja lisaks alltoodud järjekorras õigustatud subjektil, kes soovib maa tagastamist, mida ta seaduslikul alusel kasutab või mis piirneb talle kuuluva või tema omandisse antava maaga või asub maakonnas, kus ta alaliselt elab.".

§ 36. Paragrahvi 14 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(4) Kui maad ei tagastata ega asendata ühele või mitmele õigustatud subjektile, kompenseerib riik nende osa alustes sätestatud üldises korras. Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati, on kohustatud riigile tasuma oma võla teisele õigustatud subjektile antud asendusmaa ja kompensatsiooni ulatuses. Võlg tasutakse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, rahvakapitali obligatsioonide või rahaga kas korraga, pikaajaliste maksetena 50 aasta jooksul või muul viisil osade kaupa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.".

§ 37. Seadust täiendatakse paragrahviga 14.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 14.1. Kaasomandis olnud maa tagastamine, asendamine ja kompenseerimine

(1) Kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis ja mõtteliste osade suhtes õigustatud subjekt ei lepi kokku maa jagamises, arvestades paragrahvis 17 kehtestatud piiranguid, tagastatakse maa kaasomandisse.

(2) Kui maad ei tagastata ega asendata õigustatud subjektile, kompenseerib riik nende kaasomandi osa alustes sätestatud üldises korras. Kui kõigi kaasomandi osade kohta ei ole õigustatud subjekte või nad ei soovi tagastamist ja kaasomandi osa suhtes õigustatud subjekt ei nõua maa jagamist või ei ole võimalik maad jagada vastavalt paragrahvis 17 kehtestatud piirangutele, tagastatakse õigustatud subjektile kogu õigusvastaselt võõrandatud maa. Õigustatud subjekt on kohustatud riigile tasuma oma võla tema omandisse antud teiste kaasomandi osade eest. Võlg tasutakse paragrahv 14 4. lõikes sätestatud korras.

(3) Igal kaasomandi osa suhtes õigustatud subjektil on õigus nõuda maa asendamist või kompenseerimist vastavalt oma osale kaasomandis olnud maast.

(4) Õigustatud subjekt, kes nõuab maa jagamist, kannab maa jagamisega seotud maakorraldustööde kulud.".

§ 38. Paragrahvi 17 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Vabariigi Valitsuse poolt määratud riigiasutus võib kohaliku omavalitsuse taotlusel kehtestada erinevatele piirkondadele käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatust erinevad piirsuurused ning lubada erandeid maa jagamisel.".

§ 39. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 18.Kitsendused tagastatud või asendusmaa kasutamisel

(1) Tagastatud või asendusmaa omanik on kohustatud täitma kõiki kehtivaid õigusakte, mis määravad talle kuuluva maa õigusliku reþiimi.

(2) Kui tagastatav maa või asendusmaa on kehtivas korras antud rendile, jääb rendileping maa tagastamisel või asendamisel jõusse. Kui rentnik on kooskõlas rendilepinguga püstitanud renditud maale ehitise, on tal õigus nõuda ühe aasta jooksul, arvates tagastatud maa või asendusmaa kandmisest kinnistusraamatusse, renditud maale hoonestusõiguse seadmist tähtajaga, mis ei ületa rendilepingu tähtaega.

(3) Kultuurimälestist või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava, samuti kaitseala piires oleva maatüki tagastamisel või asendamisel peab omanik kinni pidama kaitsekohustise teatises märgitud kitsendustest ja kohustustest.".

§ 40. Paragrahvi 19 1. ja 2. lõiget muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Tagastatud maad ja asendusmaad võib võõrandada pärast maatüki kandmist kinnistusraamatusse. Maa võõrandamine välismaalasele või juriidilisele isikule on võimalik kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekul ja Vabariigi Valitsuse loal. Vabariigi Valitsus nimetab kohalikud omavalitsusüksused, kus maa võõrandamisel juriidilisele isikule, kes on kantud Eesti registrisse, ei ole vaja kohaliku omavalitsusüksuse nõusolekut ja Vabariigi Valitsuse luba. Vabariigi Valitsus ei saa nimetada kohalikke omavalitsusüksusi, mis piirnevad riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga, käesolevas lõikes nimetatud nimekirja.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike teises lauses sätestatud piirangud ei laiene maa pärimisele või võõrandamisele abikaasade ühisomandisse, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik. Isikul, kes on välismaalane ja kelle abikaasa ostis maad, on õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse ühisomanikuna vastavalt seadusele.".

§ 41. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 20.Erastamisele kuuluv maa

(1) Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata ega asendata ning mida ei jäeta riigi omandisse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 31 ega anta munitsipaalomandisse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 25.

(2) Erastamisele kuulub ka käesoleva seaduse paragrahvide 25-28 alusel munitsipaliseeritud maa, kui erastatakse sellel maal asuvad munitsipaalomandis olevad hooned ja rajatised.".

§ 42. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Maa erastamise õigustatud subjektideks võivad olla Eesti kodanikud.

(2) Välismaalane võib erastada talumaad, mis on antud kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel, samuti tema omandis oleva elamu alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad.

(3) Tootmis- ja teenindushoonete ja -rajatiste alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad ja nende objektide ehitamiseks hoonestamata maad võivad juriidilised isikud ja välismaalased erastada kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekul ja Vabariigi Valitsuse loal.

(4) Juriidiline isik võib erastada ehitise alust ja selle juurde kuuluvat maad, kui ta on ehitise kaasomanik ning teisel kaasomanikul on õigus saada maa omanikuks.

(5) Eluruumide ja mitteeluruumide erastamise õigustatud subjektid võivad erastada nende poolt erastatava elamu (eluruumi) alust ja teenindamiseks vajalikku maad.

(6) Elamuühistu (-kooperatiiv) või korteriühistu võib erastada temale kuuluva või tema haldamisel oleva elamu alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad.

(7) Eestis registrisse kantud juriidilise isiku suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud piirangud ei kehti erastamisel käesoleva seaduse paragrahv 19 1. lõikes nimetatud kohalikes omavalitsusüksustes.".

§ 43. Paragrahvi 22 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Ostueesõigusega saavad maad osta isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus maad osta hoonete omanikena vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7, 8, 9, 10 ja 21 või kellele maad ei tagastatud osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse paragrahv 6 2. lõikes sätestatud alustel erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil või kes kasutavad maad rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu alusel.".

§ 44. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 22 3. lõike teine lause.

§ 45. Paragrahvi 23 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Maa erastamist alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maatüki tagastamise ja asendamise küsimuse otsustamist, kui seadusest ei tulene teisiti.".

§ 46. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 24.Piirangud erastatud maa kasutamisel ja käsutamisel

Erastamise käigus omandatud maa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvide 18 ja 19 sätteid.".

§ 47. Paragrahvi 25 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Maa munitsipaalomandisse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kohaliku omavalitsusüksuse volikogu taotlusel või valitsusasutuse ettepanekul kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekul.".

§ 48. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 26.

§ 49. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 27.Munitsipaalmaa valdamine, kasutamine ja käsutamine

Munitsipaalmaa valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu vastavalt õigusaktidele.".

§ 50. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 29.Maa riigi omandisse jätmine

Riigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse paragrahvis 31 nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.".

§ 51. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 30.Riigimaa valitsemine

(1) Riigimaa valitsemine toimub vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse otsustele. Riigimaa valitseja määrab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kokkuleppel kohaliku omavalitsusüksuse volikoguga võib riik talle anda riigimaa valitsemise õiguse.".

§ 52. Paragrahvi 31 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Maa, mida ei tagastata, asendata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis.".

§ 53. Paragrahvi 35 2. ja 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Riigimaad võib anda tasuta kasutamiseks Vabariigi Valitsuse otsusel. Munitsipaalmaad võib anda tasuta kasutamiseks kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsusel.

(3) Maa tasuta kasutamise lepingu suhtes rakendatakse hoonestusõiguse lepingu või rendilepingu kohta käivaid õigusakte, kui seadusest ei tulene teisiti.".

§ 54. Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 38.Maareformi läbiviimise kord

Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsusüksused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.".

III. Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 55. Seadust täiendatakse paragrahviga 8.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 8.1. Registriosa avamine

(1) Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab Kinnistusamet selle kohta teate Riigi Teataja Lisas ja justiitsministri poolt iga aasta 1. detsembriks määratud ajalehes ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil.

(2) Teates märgitakse:

1) sissekantava kinnisasja asukoht ja pindala, hoonestusõiguse seadmisel koormatava kinnisasja asukoht ning pindala, korteriomandi seadmisel kaasomandis oleva kinnisasja asukoht ja pindala;

2) omanikuna sissekantava isiku nimi;

3) ettepanek isikutele teatada Kinnistusametile ühe kuu jooksul, arvates teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas, oma õigustest ja vastuväidetest;

4) Kinnistusameti nimetus ja asukoht.

(3) Registriosa avamise ja tehtava kande suhtes esitatud kaebus ei takista registriosa avamist. Kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemist avatavasse kinnistusregistri ossa.".

§ 56. Tunnistatakse kehtetuks paragrahv 11 3. lõige.

§ 57. Paragrahv 13 1. lõike punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"2) kinnistu sihtotstarve;".

§ 58. Paragrahvi 13 täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Esimese lõike punktides 1, 2, 3 ja 5 sätestatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja, kes vastutab nende andmete õigsuse eest. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) ja käesoleva seaduse tähenduses.".

§ 59. Paragrahvi 15 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;".

§ 60. Paragrahvi 18 2. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus Riigi Teataja Lisas ja justiitsministri poolt iga aasta 1. detsembriks määratud ajalehes teate, milles märgitakse avalduse sisu.".

§ 61. Paragrahvi 18 2. ja 3. lõikes asendatakse sõnad "kinnistusameti kohtunik" sõnadega "kinnistamist teostav kohtunik" vastavas käändes.

§ 62. Paragrahvi 19 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, vahekäsutuse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.".

§ 63. Paragrahvi 21 2. lõike teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:

"Registriosa pealkirjas näidatakse, et registriosa on avatud hoonestusõigusele.".

§ 64. Paragrahvi 24 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) kinnistatud asjaõiguse sisu, puudutatud isiku nime, sünniaja, elukoha, juriidilise isiku puhul nime, asukoha, registrisse kandmise aja, vajadusel teisi identifitseerivaid andmeid ja muid seadusega nõutavaid andmeid;".

§ 65. Paragrahvi 26 2. lõiget täiendatakse pärast sõnu "ei ole lubatud" sõnadega ", välja arvatud õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamine".

§ 66. Paragrahvi 27 2. lõikes asendatakse sõna "nõusolekul" sõnaga "nõusolekuta".

§ 67. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 33. Kinnistamine

(1) Kinnistamine on kohtuniku otsuse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine.

(2) Kanne tehakse pärast lõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tasub lõivu isik, kelle kasuks kinnistamine toimub.".

§ 68. Paragrahvi 34 2. lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

"Kinnistamisavalduses peab olema näidatud kinnistu number, mille kinnistusregistri ossa taotletakse kande tegemist, kui kinnistu on kinnistusraamatusse kantud.".

§ 69. Paragrahvi 35 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"3) kohtuotsuse ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtuotsuse alusel;".

§ 70. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 36. Plaani esitamine

Maatüki kinnistusraamatusse kandmiseks on nõutav litsentsi omava isiku või vannutatud maamõõtja koostatud katastriüksuse plaani ärakiri, mis on kinnitatud riigi maakatastri pidaja poolt.".

§ 71. Paragrahvi 38 1. lõikes asendatakse number "35" numbriga "34".

§ 72. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 39 1. lõike teine ja kolmas lause.

§ 73. Paragrahvi 41 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kui ühe kinnistu kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist või kui varem esitatud avalduse alusel tehtava kande järjekoht on märkega tagatud.".

§ 74. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 43 teine lause.

§ 75. Paragrahvi 44 1. lõike esimese lause lõppu lisatakse sõna "(vahekäsutus)".

§ 76. Paragrahvi 44 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Vahekäsutuse tegemine märgitakse kinnistuspäevikusse. Kui ühe kinnisasja kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus on registreeritud kinnistuspäevikusse varem, kantakse ka kinnistusregistri ossa kande jaoks ettenähtud jakku märge vahekäsutuse kohta. Märge kustutatakse takistusega seotud avalduse alusel kande tegemisel kinnistusregistrisse või avalduse rahuldamata jätmisel.".

§ 77. Paragrahvi 47 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kohtunik hiljemalt kolme kuu jooksul, avalduse laekumise päevast arvates, kinnistamisotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab avalduse rahuldamata või määrab vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 44 1. lõikele tähtaja takistuse kõrvaldamiseks. Kinnistamisotsus on maa- või linnakohtu lahend.".

§ 78. Paragrahvi 47 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Kinnistamisotsus jõustub otsuse tegemise päevast.".

§ 79. Paragrahvi 49 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Kandele kirjutavad alla esmalt sekretär ja siis kohtunik. Kohtunik kontrollib tehtud kande vastavust kinnistamisotsusele. Kandel on allakirjutamise kuupäev. Kanne jõustub kohtuniku poolt sellele allakirjutamise päevast.".

§ 80. Paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 50. Kinnistamisotsuse teatavakstegemine

Pärast kande tegemist antakse või saadetakse kinnistamisotsuse ärakiri kohe avalduse esitanud isikutele, kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning asutustele. Kinnistamisotsuse ärakirjas näidatakse kinnistusregistrisse vastava kande tegemise kuupäev.".

§ 81. Paragrahvi 51 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Avalduse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel tagastatakse tasutud lõiv kohtuniku määruse alusel. Tagastatavast lõivust arvatakse maha kinnistamismenetluse tegelikud kulud.".

§ 82. Paragrahvi 52 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kannete kustutamine toimub vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku.".

§ 83. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 55 2. lõige.

§ 84. Paragrahvi 56 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kui märge käib kinnistu ühe osa kohta, kantakse see kinnistu jagamisel Kinnistusameti poolt kinnistusregistri vastavasse ossa ja kustutatakse registri teistest osadest.".

§ 85. Kehtetuks tunnistatakse paragrahv 63.

§ 86. Paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 64. Kande parandamine õigusliku aluse puudumisel

(1) Kui kinnistusregistri kanne ja kinnistamisotsus on ebaõige asjaõigusseaduse paragrahv 57 tähenduses, võib huvitatud isik taotleda uue kinnistamisotsuse tegemist.

(2) Kohtunik teeb uue kinnistamisotsuse kõigi kinnistusregistrist nähtuvate puudutatud isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud nõusolekuavalduse olemasolu korral.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikute nõusoleku puudumise korral võib huvitatud isik pöörduda kohtusse ebaõige kande parandamiseks.

(4) Avastanud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ebaõige kande, teeb Kinnistusamet kohe kinnistusregistrisse märke ebaõige kandega sissekantud õiguse käsutamise keelamiseks (paragrahv 29 3. lõige). Kohtunik teeb uue kinnistamisotsuse käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud nõusolekute olemasolu korral.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikute nõusoleku puudumise korral teatab Kinnistusamet ebaõigest kandest justiitsministrile, kes esitab kohtusse hagi ebaõige kande parandamiseks.".

§ 87. Paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 70. Kaebused kohtuniku otsuse peale

(1) Kohtuniku otsuse peale võib edasi kaevata ringkonnakohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest.

(2) Kaebuse esitaja võib nõuda märke tegemist kinnistusregistri ossa selle õiguse käsutamise keelamiseks, mille kohta kaebus on esitatud.

(3) Muus osas toimub kaebuse esitamine ja läbivaatamine tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5) sätestatud apellatsioonimenetluse korras.".

§ 88. Paragrahvi 74 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul.".

§ 89. Paragrahvi 79 1. lõikes asendatakse arv 1995 arvuga 1996.

IV. Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; 1992,1, 2; RT I 1993, 24, 429 ja 65, 922) tehakse järgmised täiendused:

§ 90. Seadust täiendatakse paragrahviga 37.1 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 37.1. Kinnistusametid

(1) Maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid.

(2) Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnisasjade kohta.

(3) Kinnistusraamatute pidamise kord sätestatakse kinnistusraamatuseadusega (RT I 1993, 65, 992).".

§ 91. Seadust täiendatakse paragrahviga 372 järgmises sõnastuses:

"Paragrahv 372. Kinnistusameti koosseis

(1) Kinnistusameti koosseisu kuuluvad kinnistussekretärid (sekretär) ja tehniline personal. Kinnistusameti juhatajaks on vastava kohtu esimehe poolt nimetatud kohtunik.

(2) Sekretäri ametikohale võib nimetada isiku, kellel on juriidiline haridus ja kes on sooritanud eksami justiitsministri poolt määratud eksamikomisjoni ees.

(3) Sekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister.

(4) Kinnistusameti tehnilise personali võtab tööle ja vabastab töölt Kinnistusameti juhataja.".

V. Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 71, 1002; 1994, 25, 405 ja 51, 860) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 92. Paragrahvi 3 1. lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

"Käesoleva seaduse objektiks on ka kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid, mis erastatakse mõtteliste osadena Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.".

§ 93. Paragrahvi 3 5. lõike punktis 2 asendatakse sõnad "1994. aasta 1. detsembrini" sõnadega "1995. aasta 1. märtsini".

§ 94. Paragrahvi 3 5. lõike punkt 5 tühistatakse ja paragrahvi täiendatakse 10. lõikega järgmises sõnastuses:

"(10) Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende üürnikele kaasomandina, arvestades käesoleva paragrahvi 5. lõike punkti 2 tingimusi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.".

§ 95. Paragrahvi 4 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võib osta selle eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Kokkuleppe puudumisel eluruumi ostu-müügilepingut ei sõlmita.".

§ 96. Paragrahvi 4 2. ja 3. lõikes asendatakse sõnad "1994. aasta 1. detsembrist" sõnadega "1995. aasta 1. märtsist" ja sõnad "1994. aasta 1. detsembrini" sõnadega "1995. aasta 1. märtsini".

§ 97. Paragrahvi 5 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul, kes on esitanud avalduse eluruumi erastamiseks 1995. aasta 1. märtsiks;".

§ 98. Paragrahvi 9 1. lõike viimane lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Paragrahvi 11 2. lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Vanadus- või invaliidsuspensioni saav isik võib kuni 1995. aasta 1. veebruarini rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestuslikku väärtust üle kanda ka Eesti kodaniku või sellise Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalise elaniku arvestuskaardile, kes on nimetatud territooriumil elanud vähemalt 15 aastat.".

§ 100. Paragrahvi 13 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) paragrahvile 92.".

§ 101. Paragrahvi 13 2. lõike lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

"Kohustatud subjekt vastutab ostu-müügitehingu sõlmimiseks esitatavate andmete õigsuse eest.".

VI. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617 ja 40, 653) tehakse järgmine täiendus:

§ 102. Paragrahvi 12 3. lõiget täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

"7) varaks on riigi, juriidilise isiku või munitsipaalomandis olev ehitisega majanduslikult seotud kõrvalhoone, mille tagastamise korral oleks kohaliku omavalitsuse seisukohalt lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise normaalne ekspluateerimine häiritud.".

VII. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 79, 1182) tehakse järgmine täiendus:

§ 103. Paragrahvi 4 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Käesoleva seaduse paragrahv 3 1. lõikes tähendatud pärijad määratakse kindlaks maareformi seaduse paragrahv 5 1. lõike punkti 2 sätete kohaselt. Neile käesoleva seaduse alusel omandisse antaval maal asuvate ning endise kruntrendimaa (obrokimaa) pidajale kuuluvate hoonete ja rajatiste tagastamisel kohaldatakse endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse (RT 1993, 5, 77) sätteid.".

VIII. Käibemaksuseaduses (RT I 1993, 60, 847; 79, 1185; 1994, 45, 721) tehakse järgmine muudatus:

§ 104. Paragrahvi 2 punkti 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Kinnisasjad, ehitised kui vallasasjad, raha ja väärtpaberid ei ole kaubad.".

IX. Eesti Vabariigi riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247; 46, 773; 49, 805 ja 74, 1324) tehakse järgmine täiendus:

§ 105. Paragrahvi 4 6. lõiget täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

"3) valla- või linnavalitsus, kui tagastatud maa või asendusmaa kinnistamine toimub tema poolt esitatud avalduse alusel;

4) kohus, valitsusasutus, kohalik omavalitsusorgan, notar, vannutatud maamõõtja nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks kinnistusraamatu ärakirjade tõestamise korral.".

X. Maamaksuseaduses (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231 ja 28, 428) tehakse järgmine muudatus:

§ 106. Paragrahvi 12 2. lõige tunnistatakse kehtetuks.

XI. Maa hindamise seaduses (RT I 1994, 13, 231) tehakse järgmine muudatus:

§ 107. Paragrahvi 6 3. lõikes tunnistatakse kehtetuks sõnad "1. lõike".

XII. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" (RT 1991, 45, 567; RT I 1993, 20, 354) tehakse järgmine muudatus:

§ 108. Punkti 2 alapunkt 10 ja punkti 3 alapunkt 12 tunnistatakse kehtetuks.

XIII. Paragrahv 109. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

XIV. Paragrahv 110. Justiitsministeeriumil ja Riigi Teataja toimetusel tagada Eesti Vabariigi maareformi seaduse teksti avaldamine Riigi Teatajas koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS




Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json