Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.01.2023 Avaldamismärge: RT III, 05.01.2023, 1 Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 18.12.2022 nr 202 Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ järgmised vrakid: 1.1. Hävitaja Ohotnik vrakk (asukoht territoriaalmeri, Irbe väin. Mälestise piiri koordinaadid: 6407619.50, 387571.31; 6407619.50, 387973.09; 6407302.00 387960.19; 6407314.50, 387577.69); 1.2. Miinitraaleri Delphin vrakk (asukoht sisemeri, Läänemeri. Mälestise piiri koordinaadid: 6506702, 398590; 6506702, 398609; 6506742, 398609; 6506742, 398590): 1.3. Kahvelkuunari Gullkrona vrakk (asukoht sisemeri, Läänemeri. Mälestise piiri koordinaadid: 6511433.50, 401924.81; 6511453.00, 401950.00; 6511411.50, 401997.41; 6511388.00, 401973.59); 1.4. Miinitraaleri T-212 Štag vrakk (asukoht sisemeri, Läänemeri. Mälestise piiri koordinaadid: 6503152, 406819; 6503178, 406837; 6503214, 406774; 6503196, 406762); 1.5. Allveelaeva M-94 vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri. Mälestise piiri koordinaadid: 6526608.50, 389196.91; 6526616.50, 389200.25; 6526607.50, 389227.62; 6526598.00, 389224.38); 1.6. Hävitaja Surovõi vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6627649.50, 567230.19; 6627685.00, 567272.38; 6627632.00, 567366.81; 6627592.00, 567319.00); 1.7. Päästelaeva Saturn vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6629353,6, 584419,8; 6629374, 584434,4; 6629407,2, 584371,2; 6629391,4, 584353,2); 1.8. Hävitaja Kalinin vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6630661.50, 589247.38; 6630710.50, 589339.50; 6630690.50, 589354.50; 6630636.50, 589265.69); 1.9. Hävitaja Jakov Sverdlov vrakk (asukoht majandusvöönd, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6635580,3, 603444,6; 6635580,9, 603512,7; 6635653,5, 603509,4; 6635650,5, 603445,2); 1.10. Allveelaeva Štš-322 vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6598284.00, 502567.50; 6598323.50, 502649.09; 6598296.50, 502665.91; 6598256.50, 502584.59); 1.11. Allveelaeva Štš-306 vrakk (asukoht majandusvöönd, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6625533.00, 529771.38; 6625529.50, 529789.00; 6625464.00, 529765.62; 6625470.00, 529746.19); 1.12. Miinitraaleri T-387 vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht. Mälestise piiri koordinaadid: 6589992.50, 506234.09; 6589985.00, 506305.50; 6589952.00, 506303.41; 6589961.50, 506231.41). 2. Kehtestan käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud mälestiste piirid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–12. 3. Kehtestan käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud mälestiste kaitsevööndid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–12. Kaitsevööndite eesmärk on tagada mälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning neid ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 4. Muudan kultuuriministri 22.06.2016 käskkirja nr 114 „Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 2 (lisa 10) miinitraaleri Altair vraki kaitsevööndit vastavalt käskkirja lisale 2. Muinsuskaitseametil teha käesolev käskkiri teatavaks Transpordiametile ning kanda mälestiste ja kaitsevööndite andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile. Käskkirja on võimalik halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 2 alusel vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavus riikliku kaitse eeldusele Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud hävitaja Ohotnik ja miinitraaler Delphin uppusid rohkem kui 100 aastat tagasi. Nende vrakkide riikliku kaitse alla võtmise eeldus on rahvusvahelisest lepingust ehk UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioonist tulenev kohustus säilitada veealust kultuuripärandit, mis on vähemalt 100 aastat olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Punktides 1.3–1.12 nimetatud 20. sajandi vrakkide riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Lisaks riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele, nagu selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord, on hinnatud vrakkide vastavust arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumitele, sest laevavrakid on käsitletavad arheoloogiamälestisena. 20. sajandi vrakkide kultuuriväärtuse määratlemisel on asjakohane hinnata nelja arheoloogiamälestise kriteeriumit: teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus, kajastumine kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus, säilitatavus ja veealune asukoht. Muinsuskaitseamet koostas laevavrakkide kultuuriväärtuse kindlakstegemiseks eksperdihinnangu, mille järgi vastavad käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud 12 laevavrakki riikliku kaitse eeldusele ning MuKS-i § 11 lõikes 3 sätestatud arheoloogiamälestise määratlusele. Mälestiseks tunnistamise põhjendus Eeltoodule tuginedes esindavad käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud vrakid kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning vastavad riikliku kaitse eeldusele. Erinevalt teistest arheoloogiamälestistest kujutavad uppunud laevad koos lasti ja muu sisuga tavaliselt ühe kindla, suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel tekkinud muistist. Seetõttu moodustab laevavrakk koos kõige sinna juurde kuuluvaga harukordse ajakapsli, mis võimaldab uurida väga konkreetse ajavahemiku eluolu, mobiilsust ja rahvusvahelist suhtlust. UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse rakendada meetmeid, mis on vajalikud veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades selleks parimaid olemasolevaid vahendeid. Konventsiooni eesmärkide täitmise tagab riikliku kaitse alla võtmine. Selle järel kohalduvad mälestistele MuKS-i asjakohased sätted, mis takistavad laevavrakkide kahjustamist või hävitamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad, et spetsialistid teevad võimalikud teaduslikud allveearheoloogilised uuringud. Mälestiseks tunnistamine on asjakohane ka Eesti vetes peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamise ja väärika kohtlemise tagamiseks. Sõjahaudade kaitse seadus merehaudasid ei käsitle. Seetõttu on asjakohane kaitsta merehaudasid mälestisena. 20. sajandi vrakkide kaitse alla võtmine tagab laevavrakkide ja ajaloolise teabe pikaajalise säilimise ning merehaudade väärika kohtlemise. Mälestiste piirid Vrakid on maa-alalised mälestised, millele on vajalik kehtestada piirid. Mälestise piiri ettepanekud on tehtud väliuuringutel saadud mõõdistamisandmete põhjal. MuKS-i § 6 lõike 2 kohaselt on vrakk vee-, õhu- ja muu sõiduki jäänus või selle osa või osad koos nende alla jääva alaga ning vrakiga seonduva lasti või muude esemetega. Mälestise piir määratakse vraki ulatuse alusel, tuginedes Transpordiameti merepõhja mõõdistustöödel kogutud andmetele. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Laevavraki kaitsevööndi eesmärk on mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS-i § 14 lg 2 p 1) ning vrakki ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS-i § 14 lg 2 p 3), milleks võivad olla merepõhjas ja selle setetes asuvad vraki osad, üksikesemed ja inimsäilmed. Kaitsevööndi kehtestamine aitab tagada laevavraki kui arheoloogilise teabe kandja ja seda ümbritseva kultuurkihi säilimise ning kaitse, juurdepääsu ja uurimisvõimalused. Vrakkidele tuleb määrata kaitsevöönd, mis on vähemalt 300 meetrit vraki asukoha piiridest. Kaitsevööndite ulatus määratakse kaartidel käskkirja lisades. Suurema keskkonnamõjuga arendustööde puhul tuleb hinnata mõjusid vrakkidele kuni kilomeetri ulatuses. Miinitraaleri Delphin vrakk paikneb mälestise Altair (reg-nr 30728) kaitsevööndis ja seetõttu on põhjendatud määrata miinitraaleri Delphin vrakile ja miinitraaler Altair vrakile ühine kaitsevöönd. Leevendused Leevendusi ei tehta, sest kõik MuKS-iga reguleeritud tegevused – ehitamine, ankurdamine, traalimine, süvendamistööd ja tahkete ainete kaadamine – võivad laevavrakke kahjustada. MuKS-iga sätestatud tööde tegemise loakohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, ehitamine kui ka ilme muutmine mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Samuti mõjutavad mälestise säilimist ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine. MuKS-iga sätestatud kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii ehitamine, ankurdamine, traalimine, süvendamistööd kui ka tahkete ainete kaadamine mõjutavad otseselt laevavrakkide säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse käik Kultuuriajaloo seisukohalt kujutavad uppunud laevad endast säilitamis- ja uurimisväärseid ajalooallikaid, mis kannavad olulist teavet rannikuriigi ja laiemalt Läänemere piirkonna ajaloost, merendusest, sõjasündmustest, laevaehitusest, merekaubandusest, kontaktidest jm. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus. Eesti merealadel on praeguseks tuvastatud ligi 600 vrakki. Neist ligi 160 pärinevad 20. sajandist. Arhiiviuuringute ja kirjalike allikate põhjal on 20. sajandil Eesti vetes uppunud ligi 550 alust. 20. sajandil toimus kaks maailmasõda, mistõttu moodustab sajandi veealusest pärandist enamiku sõjapärand. Käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud vrakid on uppunud I ja II maailmasõja sündmuste käigus ja kuuluvad Eesti Vabariigile. MuKS-i § 12 lõike 3 kohaselt on riigile kuuluvate veealuste mälestiste valitseja Muinsuskaitseamet. 20. sajandi veealuse pärandi vastu on suur avalik huvi, sest sõdades toimunu on veel üsna värske mälestus ja puudutab inimesi lähedalt. Eesti vetes asuvatel vrakkidel on päritoluriikide jaoks suur rahvusvaheline tähtsus. Ühe vraki kontekstis võib päritoluriigina käsitleda erinevaid riike, kuivõrd vrakid, millel on merehaua staatus, on hukuhetkel vedanud erinevate riikide kodanikke või on laev ise olnud seotud erinevate riikide ajalooga. Vraki arheoloogiline kultuurkiht on tekkinud laevahuku tagajärjel ning koosneb laeva kerest ja eraldi paiknevatest osadest, nende alla jäävast alast ning vrakiga seonduvast lastist ja muudest esemetest. Sageli on laevaga koos hukkunud ka inimesed, kelle viimaseks puhkepaigaks on saanud merehaud. 12 käsitletava vraki seisukorda on hinnatud aastatel 2018–2021 toimunud välitöödel kogutud materjalide põhjal. Vrakkide asukohtade määramisel on kasutatud Transpordiameti mõõdistustööde käigus kogutud materjale. Muinsuskaitseamet hindas käsitletavate vrakkide riikliku kaitse eeldusi 2022. aasta mais ja otsustas algatada laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse 20.05.2022. Menetluse tulemusena jõudis Muinsuskaitseamet järeldusele, et vrakkide kultuurimälestiseks tunnistamine on põhjendatud. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas ettepaneku 11.10.2022 koosolekul läbi, nõustus sellega ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada käskkirja punktides 1.1–1.12 nimetatud 12 laevavrakki kultuurimälestiseks. Piret Hartman Kultuuriminister Lisa 1 Hävitaja Ohotnik vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 2 Miinitraaleri Delphin vrakk. Mälestise piirid. Miinitraaleri Delphin vraki ja miinitraaleri Altair vraki (reg-nr 30728) ühise kaitsevööndi piirid Lisa 3 Kahvelkuunari Gullkrona vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 4 Miinitraaleri T-212 Štag vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 5 Allveelaeva M-94 vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 6 Hävitaja Surovõi vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 7 Päästelaeva Saturn vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 8 Hävitaja Kalinin vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 9 Hävitaja Jakov Sverdlov vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 10 Allveelaeva Štš-322 vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 11 Allveelaeva Štš-306 vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid Lisa 12 Miinitraaleri T-387 vrakk. Mälestise ja selle kaitsevööndi piirid