Teksti suurus:

Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.01.2023
Avaldamismärge:RT III, 05.01.2023, 4

Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 18.12.2022 nr 206

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ asulakoha (asukoht Järva maakond, Paide linn).

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

4. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ja teatis ei ole nõutav väljaspool muinsuskaitseala mälestise alal ning kaitsevööndis asuvatel tänavatel kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks, mille sügavus ei ületa 30 cm praegusest maapinnast. Leevenduste ala on välja toodud käskkirja lisas 3.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile.

Käskkirja on võimalik halduskohtumenetluse § 46 lõike 2 alusel vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele

Asulakoht asub Paide linna idaosas 35,85 ha suurusel alal. Põhjas ulatub asulakoht Tallinna tänava keskosani, idas Parkali tänavat ääristava hoonestuseni, lõunas Pika ja Karja tänavate ristmiku piirkonnani ning läänes Suur-Aia ja Väike-Aia tänavate läänepoolse hoonestuseni. Teadaolevate andmete põhjal on asulakoht olnud tervikuna alates 13. sajandist järjepidevalt kasutusel.

Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele

Asulakoha puhul on kõik riikliku kaitse üldised kriteeriumid kaalukad.

Selektiivsus – Paide asulakoht esindab Eesti kontekstis ebatüüpilist keskaegset linna, kus oli valdav arvatavasti põllumajanduslik eluviis. Märkimisväärne on nii asulakoha suurus, mis on võrreldav näiteks keskaegse Tallinna ja Tartuga, kui ka asustuse järjepidevus 13. sajandist tänapäevani. Paide asulakoha säilinud arheoloogiline kultuurkiht sisaldab nii loomaluid kui ka esemete katkeid, ühtlasi hoonestuse säilmeid. Kultuurkihis sisalduv teave annab läbilõike keskaegsete ja uusaegsete linlaste elust, sh igapäevaelust, toitumisest, kaubandussuhetest ja elamutest, ning peegeldab linna mitmesaja aasta pikkust arengulugu.

Originaalsubstantsi säilivus – asulakoha alal on säilinud algses asukohas ladestunud arheoloogilist kultuurkihti. Seejuures on kohati säilinud uusaegsete kivihoonete vundamendid ja hoonetes olnud ahjualused. Lisaks asulakoha kultuurkihile on maapinnas säilinud kunagine vallikraav, mille asupaik ühtib 17. sajandi kaartidel kujutatud vallikraavi asukohaga.

Tehniline seisukord – asulakoha kultuurkiht on rahuldavalt säilinud. Maa sees leidub lisaks uusaegsete hoonete vundamendi säilinud osadele ka keskaegseid ja uusaegseid esemeid ning loomaluid.

Vastavus arheoloogiamälestise kriteeriumitele

Asulakoha puhul esinevad arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumitest vanuse ja asukoha, teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse, silmapaistvuse ja erilisuse, kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku väärtuse ning säilitatavuse kriteeriumid. Kõik need on kõrge kaaluga.

Vanus ja asukoht – asulakoht on olnud kasutuses alates 13. sajandist. Arheoloogiliste uuringute käigus on arheoloogilises kultuurkihis avastatud nii keskaegseid, varauusaegseid kui ka uusaegseid elutegevuse jälgi, sh uusaegsete hoonete põhju. Asula tekkis ümber ordulinnuse, jäädes sellest ennekõike lõunasse ja läände. Seejuures olid piirkonnas asustuse tekkeks soodsad tingimused – paik asus suuremate teede ristumiskoha ja Paide jõe läheduses.

Teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus – kultuurkihis säilinud teave annab väärtusliku ülevaate nii linlaste eluolust, majandusest, toitumisest kui ka linna arengust. Laiemalt täiendab Paide asulakoha kohta käiv teave uurijate arusaama kogu Eesti kaubandussuhetest ja sõjapidamisega seotud detailidest.

Silmapaistvus ja erilisus – Paide asulakoht on oma suuruse ja ajaloolise tähtsuse poolest Eestis unikaalne. Tegu on 13. sajandil suurte teede ristumiskohta tekkinud asulaga, mis arenes üheskoos Paide linnusega. Paide asulakoht paistab kogu Eesti kontekstis silma erakordselt suurte uusaegsete kruntidega, mille hoonestus asus tänavate ääres ja mille ülejäänud aladel oli õueala või põllumaa. Sellest lähtudes on Paide keskaegset ja uusaegset asulat nimetatud agraarlinnakeseks. Kuni 17. sajandini oli tegu ka olulise sõjalise tugipunktiga. Kesk-Eestis ei ole teist näidet asulast, mille teke on seotud ordulinnuse rajamisega ning mis vaatamata korduvatele vallutamistele lühikese perioodi jooksul on säilinud ja mille asustus katkematult püsinud. Seejuures on 17. sajandi kaartidel kujutatud linnastruktuur suuresti säilinud tänapäevani, mistõttu on ajalooline linnakeskkond linnamaastikus siiani tajutav.

Kajastumine kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus – Paide asulakoht kajastub kirjalikes allikates. Esimene teadaolev mainimine pärineb 13. sajandi Riia võlaraamatust, kus nimetatakse Paide kaupmeest. Linnaõigused sai Paide 1291. aastal. Paide linna ulatus, tänavavõrk ja suured krundid kajastuvad 17. sajandist pärit ajaloolistel kaartidel. Paide asulakohas oleva teabe abil on võimalik rekonstrueerida kunagist linnapilti, markeerides tänapäevases linnaruumis kunagiste linnaelementide asukohti, mis võimaldab linna ajalugu linnapildis välja tuua ja näitlikustada.

Säilitatavus – arheoloogilised uuringud näitavad, et Paide linnas on säilinud linna varasema asustuse arheoloogiline kultuurkiht, seejuures uusaegsete hoonete põhjad ja vallikraav. Asulakoha kultuurkiht on terviklikumalt säilinud haljas- ja õuealadel. Nendes piirkondades ei tehta tavaliselt suuremahulisi pinnase- ja kaevetöid, mistõttu võib eeldada, et asulakoha kultuurkiht on seal oma algses asukohas säilinud. Edasisi kaevetöid on võimalik piirkonnas planeerida viisil, mis säilitab asulakoha kultuurkihti oma algses asukohas võimalikult terviklikult.

Mälestiseks tunnistamise põhjendatus

Paide asulakoht on unikaalne keskaegne, varauusaegne ja uusaegne asulakoht Kesk-Eestis, mille erilisus seisneb ühtaegu nii asulakoha geograafilises paiknemises, suuruses kui ka asustuse järjepidevuses. Asulakoha kultuurkiht on teabe teadusliku väärtuse poolest ainulaadne, sest sisaldab olulist teavet keskaegse, varauusaegse ja uusaegse linlase igapäevaelust, laiematest kaubandussuhetest erinevate linnade ja riikide vahel. Samuti on seal säilinud väärtuslikke andmeid kesk- ja varauusaegsest sõjandusest, sh nii kaitserajatiste kui ka tol ajal kasutatud ründevahendite kohta. Eeltoodule tuginedes esindab Paide linnas asuv asulakoht Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning vastab riikliku kaitse eeldusele. .

Asulakoht vastab riikliku kaitse üldistele ja arheoloogiamälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud tunnistada asulakoht kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“.

Selleks, et tagada asulakoha edasine säilivus, on vajalik asulakoht riikliku kaitse alla võtta. Kaitse alla võtmine on asulakoha arheoloogilise kultuurkihi tervikliku säilimise seisukohast määrava tähtsusega, sest vaid selliselt saab tagada kultuurkihis sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe alal hoidmise. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

Valdav osa asulakoha keskosast paikneb Paide vanalinna muinsuskaitsealal (kultuurimälestiste registri nr 27009), ent asulakoha ala ulatub muinsuskaitseala piirist ida, lääne ja lõuna suunas välja. Arvestades, et muinsuskaitsealal on reguleeritud muu hulgas hoonete sise- ja välisilmega seotud tööd, ei ole muinsuskaitseala laiendamine asulakoha alale, kus peamised nõuded on seotud pinnase- ja kaevetöödega ning kus muinsuskaitseala laiendamisega kaasneksid põhjendamatud kitsendused arvukatele kinnisasja omanikele, põhjendatud. Sellest tulenevalt on asjakohane määrata asulakoht kultuurimälestiseks. Asulakoha kultuurkihi terviklikkuse printsiipi silmas pidades on asulakoha alasse hõlmatud ka muinsuskaitsealale jääv piirkond.

Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad muinsuskaitseseaduse § 52, § 54 ja § 58, mille kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavate tööde puhul (kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) Muinsuskaitseametile esitada vastavalt tööde tegemise loa taotlus või tööde tegemise teatis. Muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib sõltuvalt kultuurimälestise eripäradest teha nimetatud tööde loakohustusest leevendusi. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Lähtudes kavandatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus määrata arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis arheoloogilise uuringu tegemise kohustus. Asulakoha mälestiseks tunnistamisega seatavad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Asulakohas säilinud teave on oluline, andes läbilõike keskaegsete, varauusaegsete ja uusaegsete linlaste elust, sh igapäevaelust, toitumisest, kaubandussuhetest ja elamutest, ning peegeldab ühtlasi linna mitmesaja aasta pikkust arengulugu, mis on oluline teave, mis aitab mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Arvestades eeltoodut, seisneb avalik huvi siinjuures ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Mälestise piir

Asulakoht on maa-alaline mälestis, mille puhul on muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vaja kehtestada selle piir.

Mälestise piir määratakse toetudes asulakoha arheoloogilistel uuringutel saadud andmetele ning ajaloolistele allikatele. Asulakoha läänepiiriks määratakse 17. sajandi kaartidel markeeritud ja ka 2021. aasta arheoloogilistel uuringutel osaliselt ilmnenud vallikraav ja sellega seotud ajalooline tiik asulakoha loodeosas. Mälestise idapiir on määratud arvestades 17. sajandi kaartidel markeeritud kruntide idapiiri ja seegi asukohta. Asulakoha põhjapiir on määratud tuginedes ajalooliste allikate andmetele, lõunapiiri puhul on silmas peetud viimaseid arheoloogiste välitööde tulemusi ja ajaloolisi allikaid. Asulakoha alast on välja arvatud linnuse, bastionite ja nende muldkehanditega seotud vallikraavide ala.

35,85 ha suurune mälestise ala hõlmab peamiselt eraomandisse kuuluvaid katastriüksusi, lisaks on omanike seas äriühingud ja Paide linn. Katastriüksuste nimekiri on esitatud lisas 1.

Kaitsevöönd

Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

Arheoloogilise kultuurkihi ulatust ei ole võimalik täpselt määrata ilma ala täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata. Seetõttu on kaitsevöönd vajalik, et kaitsta asulakoha arheoloogilise kultuurkihi mälestise alast kaugemale ulatuvaid osi. Asulakoha kaitsevööndi määramisel on lähtutud aastatel 2021 ja 2022 kehtestatud ajutise kaitse alla võetud ala äärepiirkondades toimunud arheoloogiliste välitööde tulemustest ja ajaloolistest allikatest. Asulakoha põhjaküljele kaitsevööndit ei kehtestata, sest ajalooliste kaartide andmetel asustus sellesse piirkonda ei ulatunud ning seepärast on arheoloogilise kultuurkihi esinemine vähetõenäoline. Ühtlasi ulatub asulakoha põhjaküljel muinsuskaitseala osaliselt asulakohast kaugemale, mistõttu ei ole põhjaküljel kaitsevööndi kehtestamine põhjendatud.

Asulakoha ida-, lõuna- ja lääneküljele kehtestatakse kaitsevöönd keskmiselt 50 meetri ulatuses, v.a kirdeosas, kus kaitsevöönd Parkali tn 2 // 4 kinnistul hõlmab 70–190 m laiuse ala, kaasates tänapäeval jälgitava veesilma läänekalda ning arheoloogiliste uuringute käigus avastatud ajaloolise tee ala. Kaitsevööndi ulatuse määramisel on arvesse võetud looduslikke olusid ja kehtivaid kinnistute piire, mistõttu on kaitsevöönd kohati kitsam või laiem.

11,95 ha suurune kaitsevöönd hõlmab ennekõike eraomandis, lisaks äriühingute ja Paide linna omandis olevaid katastriüksusi. Kaitsevööndis olevate katastriüksuste nimekiri on esitatud lisas 2.

Leevendused

Asulakoha kultuurkiht on säilinud erineval sügavusel. 2021. ja 2022. aasta uuringute tulemusena ilmnes, et haljas- ja õuealadel võib arheoloogiline kultuurkiht olla säilinud vahetult praeguse maapinna all, kuid sillutatud ja asfalteeritud tänavate all eraldab säilinud kultuurkihti ja tänavakatendit täitepinnas. Seepärast ei ole tööde tegemise luba väljaspool muinsuskaitseala mälestise alal ja tööde tegemise teatis kaitsevööndis asulakoha tänavate alal kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks, mille sügavus ei ületa 30 cm praegusest maapinnast, nõutud, sest seal on arheoloogilised leiud vähetõenäolised.

Muinsuskaitseameti loa ja teatise kohustuste leevenduste ala on esitatud lisas 3.

Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse käik

2021. aasta suvel avastati Suur-Aia ja Vainu tänavate rekonstrueerimistööde käigus asulakohale iseloomulik arheoloogiline kultuurkiht. Sellest tingituna võttis Muinsuskaitseamet peadirektori 21.07.2021 käskkirjaga nr 42-A asulakoha ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja tagada asulakoha säilimine. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktile 1 teavitati maa-ala omanikke asulakoha ajutise kaitse alla võtmisest 23.07.2021 Eesti Päevalehes.

2021. aasta teisel poolel ja 2022. aastal toimusid ajutise kaitse all oleva asulakoha alal mitmed arheoloogilised uuringud, mille tulemusel täpsustati asulakoha piire. Arheoloogiliste välitööde tulemusel leiti, et ala lääneosas on säilinud nii kesk- ja varauusaegne arheoloogiline kultuurkiht kui ka 17. sajandi kaartidel markeeritud vallikraav. Samuti leiti asulakoha kirdenurgas ajalooliste teede säilmeid. Lisaks kinnitasid uuringud, et tänapäevane tänavate võrgustik on olnud pikka aega samas asukohas.

18.01.2022 pikendas Muinsuskaitseamet peadirektori käskkirjaga nr 6-A asulakoha ajutise kaitse tähtaega kuue kuu võrra, sest asjaolude väljaselgitamine võttis esialgu planeeritust rohkem aega. Muinsuskaitseametil on kohustus järgida haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt uurimispõhimõtet ja selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Vastav teade ilmus 24.01.2022 Eesti Päevalehes.

Toetudes arheoloogiliste välitööde tulemustele ning ajaloolistele kaartidele, kaalus Muinsuskaitseamet 18.02.2022 asulakoha ja kaitsevööndi piiri ning kitsendas ala lõunaosas veidi asulakoha piiri. Muinsuskaitseamet määras sellele alale kaitsevööndi, sest seal võib leiduda asulakoha äärealaga seotud materjali.

Muinsuskaitseamet küsis 07.03.2022 Paide Linnavalitsuselt ja 09.03.2022 Keskkonnametilt arvamust asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse algatamise kohta. Muinsuskaitseseaduse § 16 lõike 2 kohaselt ei küsitud maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanike arvamust, sest arvestades nende arvukust, oleks kaasnenud liigne halduskoormus. Paide Linnavalitsus arvamust ei avaldanud.

16.03.2022 vastas Keskkonnaamet, et kuna mälestisena kaitse alla võetav ala ei paikne looduskaitseseaduse kohaselt kaitstaval loodusobjektil ega projekteeritaval kaitstaval loodusobjektil, ei ole neil asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

Kaaludes kõiki teadaolevaid asjaolusid, otsustas Muinsuskaitseamet 20.04.2022 algatada asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse.

29.04.2022 ja 02.05.2022 saatis Muinsuskaitseamet asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõikidele maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanikele ning Paide Linnavalitsusele, Keskkonnametile, Transpordiametile ja äriregistris registreeritud korteriühistute esindajatele. Ühtlasi tutvustati õigusakti eelnõu Muinsuskaitseameti kodulehel ning 03.05.2022 kohalikus ajalehes.

Vahemikus 29.04.–12.05.2022 laekus Muinsuskaitseametile üheksa arvamust või ettepanekut. Ühel juhul avaldati asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisele poolehoidu, ühel juhul tehti kaks ettepanekut planeeritavate piiride muutmiseks, kuuel juhul väljendati mälestiseks tunnistamisele vastumeelsust. Vastuväidetes viidati ennekõike majanduslikele kaalutlustele. Vastanute hinnangul muinsuskaitseala juba kehtivad kitsendused pärsivad omanike tegevusvabadust, asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasneks kinnisvara turuhinna langus ning lisanduksid bürokraatlikud ja ajakulukad toimingud. Keskkonnaametil vastuväited puudusid ning Paide Linnavalitsus arvamust ei avaldanud.

Muinsuskaitseamet vastas vastuväiteid esitanud eraisikutele 13.06.2022 ja 14.06.2022 ning selgitas põhjalikult nii kitsendusi ja õigusi, mis omanikele kaasnevad, kui ka Muinsuskaitseameti ülesandeid ja põhimõtteid. Muinsuskaitseamet selgitas, et arheoloogiamälestise puhul on peamised kitsendused seotud pinnase- ja kaevetöödega. Samuti andis amet ülevaate arheoloogiliste uuringute liikidest ja uuringutega seonduvatest võimalikest toimingutest ja hüvitistest. Muinsuskaitsealal paiknevaid hooneid puudutavate vastuväidete puhul juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu, et amet valmistab koostöös Paide Linnavalitsuse ja kohalike elanikega ette Paide muinsuskaitseala uut kaitsekorda, milles täpsustatakse ka hoonetega seotud kitsendusi ja leevendusi. Samuti tõi Muinsuskaitseamet välja, et kultuurimälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõu koostamisel tehtud analüüsi põhjal vastab asulakoht riikliku kaitse ja arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumitele ning asulakoha kaitse alla võtmine on põhjendatud.

14.06.2022 arutas Muinsuskaitseamet laekunud ettepanekuid ning otsustas nende alusel laiendada mälestise ala asulakoha loodeosas nii, et mälestise alasse jääks ka vallikraavidega seotud tiigi ala. Asulakoha kirdeosas otsustas Muinsuskaitseamet laiendada kaitsevööndi ulatust Parkali tn 2 // 4 kinnistul nii, et kaitsevööndi alasse jääks nii kinnistul paiknev ajalooline tee kui ka kunagise jõe läänekallas. 21.06.2022 teavitas Muinsuskaitseamet ettepaneku tegijat ja kolme seotud maa-ala omanikku muudatusettepanekutega nõustumisest ning tutvustas uut asulakoha ala ja selle kaitsevööndi kaarti. Paide Linnavalitsus vastas 08.07.2022, et nõustub asulakoha ala ja selle kaitsevööndi piiridega, teised omanikud uuesti arvamust ei avaldanud.

15.06.2022 saadeti Muinsuskaitsemetile täiendav arvamus, milles väljendati muret, et linna elanike vastuseisu mälestiseks tunnistamise otsustamisel ei arvestata ning maaomanike kaasamine on näilik. 14.07.2022 juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu, et on algsetele vastuväidetele vastanud ja selgitanud, et arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad kitsendused on seotud ennekõike kaeve- ja pinnasetöödega, lisaks tasakaalustab töödega seonduvaid täiendavaid tegevusi muinsuskaitseseaduses sätestatud õigus taotleda arheoloogilistele uuringutele kulunud summa hüvitamist. Ühtlasi sõnastas Muinsuskaitseamet otsuse menetlusega jätkata ning andis ülevaate järgnevatest menetlusetappidest.

17.06.2022 kohtusid Muinsuskaitseameti arheoloogia nõunik Liivi Varul ja vanalinnade nõunik Kaarel Truu ühe muinsuskaitseala hoone omanikuga, kes väljendas 29.04.2022 vastumeelsust nii asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisele kui ka planeeritavale muinsuskaitseala laiendamisele. Muinsuskaitseameti esindajad kuulasid elaniku seisukoha ära ning esitasid oma selgitused selle kohta, mis arheoloogiamälestiseks tunnistamisega ja muinsuskaitseala võimaliku laiendamisega kaasneb.

Arvestades Muinsuskaitseametile laekunud arvamusi, vastuväiteid ning asulakohaga seotud arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja kultuuriväärtust, on põhjendatud tunnistada asulakoht arheoloogiapärandi kaitseks kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“.


Muinsuskaitse Nõukogu vaatas ettepaneku 11.10.2022 koosolekul läbi, nõustus sellega ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Paide asulakoht kultuurimälestiseks.

Piret Hartman
Kultuuriminister

Lisa 1 Asulakoha piir, koordinaatide ja katastriüksuste nimekiri

Lisa 2 Asulakoha kaitsevööndi ulatus, koordinaatide ja katastriüksuste nimekiri

Lisa 3 Asulakoha ala ja kaitsevööndi leevenduste ala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json