Väljaandja: Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik: otsus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 03.03.2019
Avaldamismärge: RT III, 05.03.2019, 10

Argo Mõttuse kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 03.03.2019 nr 79




Kaebuse asjaolud ja sisu
 


02.03.2019 esitas Argo Mõttus Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustab olukorda valimiste korraldamisel, kus valimiste korraldajad tegid pabersedelitega hääletanud valijate arvu kindlaks eelhääletamise lõppedes, paberhääled segatakse valimispäeval kokku ja neid ei ole seetõttu võimalik enam eraldi kindlaks teha. Eelhääletamisel osales oluline arv valijaid, mis mõjutab ka tulemusi olulisel määral.



Kaebaja taotleb kogu riigi ulatuses hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ning kordushääletuse korraldamist ainult ühel päeval jaoskondades ja ainult pabersedelitega. Kaebaja palub viidates PSJKS § 38 lg-le 2 edastada kaebuse ka Riigikohtule.



Kaebaja põhjendab, et valimispäeva lõppedes on kõigil võimalik jälgida valimiskasti ehk valijate poolt antud häälte liikumist ja sellega ka nende salajasust, kuid eelhääletamise ajal seda teha ei saa ning ligi pääsevad ainult jaoskonnakomisjoni liikmed. Kaebaja leiab, et rikutud on valimiste ühetaolisuse ehk võrdsuse põhimõtet, kuna eelhääletamisel antud häältel on võltsimisvõimaluste tõttu suurem kaal kui kaebaja valimispäeval antud häälel. Kaebaja väidab, et hääletamiskasti avades kontrollitakse ainult pitsati jäljendi seisukorda (RKVS § 57 lg 4), mitte kõikide pitseerimisvahendite seisukorda (RKVS § 36 lg 1), mistõttu valimiste korraldajad ei taga eelhääletamisel antud häälte salajasust. Kaebaja põhjendab kaebust RKVS § 1 lg 2 ja põhiseaduse sätete rikkumisega.




Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht


1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.



2. Käesoleval juhul on A. Mõttus esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles sisuliselt vaidlustab RKVS-s sätestatud eelhääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise korda. Kaebaja ei too välja ühtegi rikkumise fakti eelhääletamise korraldamisel, leides vaid, et tagatud ei ole eelhääletamisel antud häälte salajasus.



3. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud. Eelhääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine korraldatakse vastavalt RKVS-i sätetele. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20 ja 3-4-1-31-14 p 16).



4. Kaebaja taotleb ka kaebuse edastamist Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et kaebuse Riigikohtule saab kaebaja esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (RKVS § 721, PSJKS § 38 lg 1). Kaebus esitatakse Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.



5. Seega ei vasta kaebus RKVS-i § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS-i § 71 lg 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.




Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:


jätta Argo Mõttuse kaebus läbi vaatamata.




Vastavalt RKVS-i §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees