Teksti suurus:

Sulev Švilponise kaebuse rahuldamata jätmine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.06.2019
Avaldamismärge:RT III, 05.06.2019, 3

Sulev Švilponise kaebuse rahuldamata jätmine

Vastu võetud 03.06.2019 nr 109

Kaebuse asjaolud ja sisu

28.05.2019. a esitas Sulev Švilponis Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse riigi valimisteenistuse tegevuse peale seoses tema õiguste rikkumisega Euroopa Parlamendi valimiste vaatlemisel 26.05.2019. a.

S. Švilponis teavitas riigi valimisteenistust 22.05.2019. a, et soovib 26.05.2019. a osaleda vaatlejana Euroopa Parlamendi valimistel elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Samal kuupäeval informeeris riigi valimisteenistus S. Švilponist valimistoimingu läbiviimise täpsest ajast (26.05.2019. a kell 19.00) ning sellest, et vastavalt EPVS-ile ei või enne hääletamise lõppu kõigis EL liikmesriikides häältelugemise ruumis viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse ega kasutada sidevahendeid (EPVS § 57 lg 13).

S. Švilponis märgib kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile, et ta oli teadlik EPVS § 57 lõikes 13 sätestatud nõuetest. S. Švilponis märgib, et jättis seetõttu elektrooniliselt antud häälte lugemist vaatlema tulles oma sidevahendid koju ja võttis kaasa vaid isikutunnistuse ja seljakoti, milles olid helisalvesti, kolm kaamerat, varuakud ning statiiv. S. Švilponise hinnangul olid kaasasolnud kaamerad ja helisalvesti lihtsad lõppkasutaja tooted, mis ei kvalifitseerunud ilma täiendavate lisaseadmeteta sidevahenditeks.

S. Švilponis märgib kaebuses, et ta osales samade salvestusseadmetega  vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel nii 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kui ka 2019. a Riigikogu valimistel ning talle ei ole varasemalt tehtud valimiste vaatlemisel selle toimingu salvestamisel takistusi. Varasematel kordadel on ta pidanud elektrooniliselt antud häälte lugemise hoonesse sisenemisel näitama ette oma salvestusseadmed ning ta on valimistoimingut avalikult salvestanud.

S. Švilponis märgib kaebuses, et sisenedes 26.05.2019. a riigi valimisteenistuse hoonesse Toompea t 1, esitati talle küsimus, kas tal on kaasas sidevahendeid, et need nende olemasolu korral elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu vaatlemise lõpuni hoiule võtta. Kaebaja märgib oma kaebuses, et tema eitava vastuse peale ülalnimetatud küsimusele juhatati ta ruumi, kus pidi toimuma elektrooniliselt antud häälte lugemine. Ruumis seadis S. Švilponis üles kaks kaamerat ja helisalvesti ning alustas salvestamist.

Elektrooniliselt antud häälte lugemise salvestamise põhjendusena märgib kaebaja, et kuna elektrooniliselt antud häälte lugemine toimub arvuti abil, ei suudaks vaatleja ilma salvestamata kogu ekraanilt läbi vilksatavat teavet detailides fikseerida ega suudaks  seetõttu avastada võimalikke vastuolusid ja probleeme häälte lugemisel.

Kaebaja märgib kaebuses, et ajaks, kui oli jõutud teostada mitu elektrooniliselt antud häälte lugemist ettevalmistavat toimingut, tulid kaebaja juurde valimisteenistuse ja valveteenistuse töötajad, kes küsisid kaebaja sõnul temalt, kas need toimingut salvestavad kaamerad on kaebaja omad ning teatasid, et kaamera ei ole lubatud. Kaamera mittelubamist põhjendasid töötajad sellega, et kaameras võib olla andmekandja, mis võimaldab edastada infot (sidevahend). S. Švilponise vastuväite peale, et ta on samu kaameraid kasutanud ka varasematel valimistel vastati, et Euroopa Parlamendi valimistel on reeglid muutunud ning et vastav info on vaatlejatele edastatud. Kaebaja, olles teadlik sellest, et vaatleja peab alluma riigi valimisteenistuse juhi korraldustele, lõpetas salvestamise ja lahkus elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumist.

Kaebaja märgib, et kuna ta sunniti elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumist lahkuma juba seda toimingut ettevalmistavate protseduuride ajal ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemise algust, ei saanud ta järjepidevalt vaadelda kõiki vajalikke toiminguid ega veenduda nende korrektsuses ja õiguspärasuses.

Kaebaja on seisukohal, et sellega rikuti tema kui kodaniku õigusi valimisi vaadelda.

Kaebaja märgib oma kaebuses, et pärast u 15-minutilist elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumist eemalviibimist ja riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkelile selgituste andmist andis P. Vinkel kaebajale suusõnalise loa naasta koos salvestusvahenditega saali. Kaebaja aga ei pidanud enda sõnul saali naasmist mõistlikuks, kuna tema hinnangul oli saalist eemal viibitud aeg piisav, et selle jooksul oleks olnud võimalik korraldada massiivne valimispettus.

Kaebaja leiab esitatud kaebuses, et tema kaamerate lugemine sidevahenditeks ja valimisteenistuse poolne elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu salvestamise keelamine ruumis, kus toimingut teostati, rikub tema õigusi. Samuti on kaebaja hinnangul rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna valimisteenistuse töötajal oli lubatud kasutada sidevahendeid, kaebajal mitte. Samuti lubati nn ametlikul kaameramehel toimingut salvestada, kuid kaebajal mitte. Kaebaja hinnangul on rikutud haldusmenetluse seaduse §-s 107 sätestatud põhimõtet, et toiming võib piirata õigusi ja vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.


Asjaosaliste selgitused

Riigi valimisteenistuse asejuhi Arne Koitmäe selgitus

Vabariigi Valimiskomisjoni 03.06.2019. a istungil selgitas A. Koitmäe, et EPVS § 56 sätestab, et hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis EL liikmesriikides. Häälte lugemise avalikkuse kohta sätestab EPVS § 591 lõige 7, et elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik, EPVS § 57 lõike 13 sätestatud piiranguid arvestades, s.t enne hääletamise lõppu kõigis EL liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

A. Koitmäe selgitas, et selle nõude täitmiseks otsustas riigi valimisteenistus elektrooniliselt antud häälte lugemist ette valmistades kohaldada järgmisi põhimõtteid:

– paluda vaatlejatel anda sidevahendid ära juba enne elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumi sisenemist. Selleks sai vaatleja hoiustada sidevahendid registreerimislauas riigi valimisteenistuse esindaja ja politseiniku valve all;

– salvestusseadmete osas arutati küsimust, et riigi valimisteenistusel on keeruline jooksvalt hinnata, kas kaamera vms seade on traadita võrguühendusega või mitte. Riigi valimisteenistus võttis seisukoha, et vaatlejate kaameraid vajadusel kontrollitakse, et teha kindlaks neis sidevahendi puudumine;

– valimistoimingu läbiviijad kasutavad elektrooniliselt antud häälte lugemisel tehnilisi vahendeid vaid valimistoimingute täitmiseks;

– riigi valimisteenistus salvestab ise kõik elektroonilise hääletamise toimingud, mida saab hiljem kasutada protseduuride kontrollimiseks;

– kohalikku wifit ega telefonivõrke ei blokeerita. Eeldatakse, et andmete mitteavalikustamise nõue on tagatud seadmete loovutamisega.

A. Koitmäe osales 26.05.2019. a elektrooniliselt antud häälte lugemise juures vastavalt EPVS § 591 lõikele 2 riigi valimisteenistuse esindajana. Elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumis märkas A. Koitmäe, et sellesse ruumi on üles pandud toiminguid salvestav kaamera ning palus eelnevalt kokkulepitud põhimõtete järgimiseks riigi valimisteenistuse teenistujal kontrollida kaameras sidevahendi puudumist eesmärgiga tagada seaduses kehtestatud nõuete täitmine.


Riigi valimisteenistuse juhi P. Vinkeli selgitus

P. Vinkel selgitas Vabariigi Valimiskomisjoni 03.06.2019. a istungil, et riigi valimisteenistuse töötaja kutsus ta 26.05.2019. a elektrooniliselt antud häälte lugemisel vaatleja poolt kasutatud salvestusvahendiga seotud asjaolude välja selgitamiseks eesruumi. P. Vinkel kuulas S. Švilponise selgitused ära, kontrollis ja veendus, et  kasutatavate salvestusseadmete näol ei olnud tegemist sidevahendit sisaldavate kaameratega ning tegi S. Švilponisele ettepaneku naasta koos kaameratega elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumi, et S. Švilponis saaks jätkata toimingu vaatlemist.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. EPVS § 67  kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. EPVS § 9 lõike 1 punkti 1 kohaselt on riigi valimisteenistus valimiste korraldaja.

2. Asjaoludest nähtub, et vaidlustatavaks toiminguks on häälte lugemise ruumist kaebaja poolt häälte lugemise salvestamiseks kasutatavatest kaameratest sidevahendite puudumise kontrollimine. Kaebaja hinnangul oli seetõttu valimistoimingu vaatlemine takistatud.

3. EPVS § 68 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Antud kaebuse on esitanud S. Švilponis üksikisikuna leides, et sidevahendite puudumise kontrollimine rikub tema EPVS § 161 lõikest 1 tulenevaid õigusi. Seega on kaebus lubatav.

4. Kaebuse lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas riigi valimisteenistuse poolt S. Švilponise kaameratest sidevahendite puudumise kontrollimine oli õiguspärane toiming.

5. EPVS § 161 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. EPVS ega muud asjassepuutuvad õigusaktid ega juhendid ei reguleeri kaamera kasutamist valimistoimingute vaatlemisel. S. Švilponise selgituse kohaselt salvestas ta elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu põhjusel, et elektrooniliselt antud häälte lugemine toimub arvuti abil ja ta ei suudaks vaatlejana ilma salvestamata kogu ekraanilt läbi vilksatavat teavet detailides fikseerida ega suudaks seetõttu avastada võimalikke vastuolusid ja probleeme häälte lugemisel.

6. Asjaoludest nähtub, et riigi valimisteenistuse ametnikud kontrollisid S. Švilponise kaameraid EPVS § 591 lõikes 7 ja § 57 lõikes 13 sätestatud nõude, milleks on häälte lugemise ruumis sidevahendite kasutamise keeld, täitmise kontrollimiseks. Nõue on kehtestatud selleks, et tagada hääletamistulemuste mitteavaldamine enne hääletamise lõppu kõigis EL liikmesriikides (EPVS § 57 lõige 13).

7. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kuna riigi valimisteenistusel oli kahtlus selles, et kaebaja kaamerad võisid sisaldada sidevahendeid, oli riigi valimisteenistusel õiguspärane nõue kontrollida kaamerates sidevahendite puudumist. Kontrollimise eesmärk oli seadusest tuleneva nõude täitmine selleks, et tagada hääletamistulemuste mitteavaldamine enne hääletamise lõppu kõigis EL liikmesriikides. See ei tähenda, et kaebajal keelati valimistoimingu vaatlemine tulenevalt EPVS § 161 lõikest 1.

8. Vabariigi Valimiskomisjon on kuulanud ära riigi valimisteenistuse selgitused kaebaja tõstatatud küsimuste kohta ning leiab, et nendes küsimustes viidatud toimingud on olnud vajalikud elektrooniliste häälte lugemise läbiviimiseks.

9. Ülaltoodust tulenevalt ei ole rikutud kaebaja EPVS § 161 lõikes 1 sätestatud õigust vaadelda valimistoimingut.

10. Sellest tulenevalt tuleb S. Švilponise kaebus jätta rahuldamata.

11. Täiendavalt teeb Vabariigi Valimiskomisjon EPVS § 8 lõike 2 punkti 1 alusel riigi valimisteenistusele ettekirjutuse selgitada tulevikus toimuvatel valimistoimingutel vaatlejatele nende õigusi ja kohustusi selgemalt ja ühemõttelisemalt.


Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 8 lõike 2 punktist 1 ja § 70 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

1. Jätta Sulev Švilponise kaebus rahuldamata.

2. Teha riigi valimisteenistusele ettekirjutus selgitada tulevikus toimuvatel valimistoimingutel vaatlejatele nende õigusi ja kohustusi selgemalt ja ühemõttelisemalt.


Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json