Väljaandja: Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik: otsus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 03.06.2019
Avaldamismärge: RT III, 05.06.2019, 5

Meelis Kaldalu kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 03.06.2019 nr 111




Kaebuse asjaolud


Meelis Kaldalu esitas 30.05.2019 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta järgmisi toiminguid: e-hääletamise asitõendite hävitamine, pabersedelite ja e-häälte salajane hävitamine, samuti valimistulemuste lõplik väljakuulutamine pärast e-häälte ja tavahäälte summeerimist.


Kaebaja toob kaebuse põhistuseks väiteid Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise korra ja Šveitsi e-valimiste auditeerimise kohta. Kaebaja leiab, et e-hääletamisel ei tuvastata valijaid, kes annavad oma hääle, vaid tuvastatakse ainult nende digiallkirjad. Kaebaja leiab, et aktsepteeritav ei ole olukord, kus valimiste vältel ei olnud seoses võimaliku nn Brexitiga teada Eestist valitavate Euroopa Parlamendi liikmete arv. Kaebaja leiab, et tema Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks registreerimata jätmise tõttu rikuti Eesti Vabariigi põhiseadust, sh PS § 12. Kaebaja leiab, et riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kõiki tema pöördumisi käsitlenud kaebustena ning ta pole seetõttu saanud vastust tema etteheidetele valimiste vaatlemise suhtes. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise auditeerimise korda on üliraskelt rikutud, see kord ei ole pädev, mistõttu kaebus tuleb rahuldada.


Kaebaja taotleb lisaks:

1) Euroopa Parlamendi valimistulemuste lõplikku mitte-väljakuulutamist enne taotluse terviklikku lahendamist;

2) e-hääletamise asitõendite, e-häälte ja paberhäälte säilitamist tähtajatult;

3) õiguskantsleri teavitamist valimiskaebusest;

4) hääletamistulemuste tühistamist ning erakorraliste Riigikogu valimiste väljakuulutamist.



Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht


1. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebaja on vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut, millega hävitatakse elektroonilised hääled, elektrooniliste hääletamise süsteemis sisalduvate valijate isikuandmed ja elektrooniliste häälte avamise võti vastavalt EPVS § 771 lõikele 2, samuti valla- ja linnasekretäri toiminguid pabersedelite hävitamisel vastavalt EPVS § 771 lõikele 1. EPVS § 771 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et nimetatud toimingud tehakse pärast ühe kuu möödumist valimispäevast, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Kuna valimispäev oli 26.05.2019, ei ole riigi valimisteenistus ega valla- ja linnasekretärid hävitamist läbi viinud. Seetõttu ei ole võimalik enne toimingu läbiviimist seda vaidlustada.


2. Lisaks vaidlustab kaebaja valimistulemuste väljakuulutamist pärast e-häälte ja tavahäälte summeerimist. Lõplike hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine ning valimistulemuste väljakuulutamine on vastavalt EPVS § 60 lõikele 1, § 61 lõikele 5 ja EPVS § 72 lõigetele 1 ja 3 Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. EPVS § 67 kohaselt saab kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitada ainult valimiste korraldaja, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Samuti ei ole Vabariigi Valimiskomisjon valimistulemusi veel välja kuulutanud.


3. Kaebuses ei ole näidatud, kuidas vaidlustatud toimingutega on kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja leiab vaid, et kui e-hääletamine on ebaseaduslik, on tegemist põhiõigusega garanteeritud põhiõiguste ja põhiseaduse enese rikkumisega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20 ja 3-4-1-31-14 p 16), samuti ei saa esitada kaebust üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks (3-4-1-10-15 p 10).


4. Lisaks leiab kaebaja, et tema registreerimata jätmine Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks rikub Eesti Vabariigi põhiseadust. Meelis Kaldalu kandidaadiks registreerimata jätmise otsuse võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu 16.04.2019 (otsus nr 102). Vastavalt EPVS §-le 701 saab Vabariigi Valimiskomisjoni otsust vaidlustada Riigikohtus. Valimiskomisjon märgib, et  selle otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud.


5. EPVS § 69 lõige 3 sätestab, et EPVS § 68 ja EPVS § 69 lõigete 1 ning 2 nõuetele mittevastava kaebuse võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta läbi vaatamata. Kuna kaebusest ei nähtu isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, samuti ei ole valla- ja linnasekretäride ning riigi valimisteenistuse EPVS § 771 lõigetes 1 ja 2 sätestatud toiminguid veel läbi viidud, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil võimalik kaebust läbi vaadata.


6. Kaebaja on täiendavalt esitanud taotlused Vabariigi Valimiskomisjonile erinevate toimingute tegemiseks. EPVS § 67 ja EPVS § 69 lõike 1 punktide 3-5 kohaselt saab Vabariigi Valimiskomisjonile esitada taotluse ainult valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks. Muid taotlusi kaebemenetluse raames teha ei saa. 



Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS-i § 69 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:


jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.



Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees