„Magustatud joogi maksu seaduse“ väljakuulutamata jätmine
Vastu võetud 03.07.2017 nr 153
Toetan magustatud joogi maksu seaduse (MJMS) eesmärki suunata Eesti elanikkonda ning eelkõige lapsi ja noorukeid vähem tarbima suhkrut, et vähendada seeläbi liigsest suhkru tarbimisest põhjustatud tervist kahjustavaid mõjusid.
Sellegipoolest jätan selle Riigikogus 19. juunil 2017 vastu võetud seaduse välja kuulutamata. Olen seisukohal, et nimetatud seaduse § 10 p 8 teine alternatiiv, mis vabastab magustatud joogi maksust magustatud joogi, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale eesmärgiga seda pardal asuvast müügikohast kaasa müüa, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning seega Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12.
MJMS § 10 p 8 kohaselt on magustatud joogi maksust vabastatud: „8) magustatud jook, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale reisijale ja vee- või õhusõiduki pardapersonali liikmele kohapeal tarbimiseks või neile pardal asuvast müügikohast kaasamüümiseks.“ Sellest tulenevalt vabastab regulatsioon erandina rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki korraldaja nn „magusamaksust“, mida MJMS § 5 kohaselt tuleb teistel võrreldavatel Eesti maksukohustuslasest magustatud jookide importijatel ja soetajatel tasuda.
On küsitav, mis asjaolu õigustab antud juhul – erinevalt nt alkoholist ja tubakatoodetest (ATKEAS § 27 lg 1 p 181) – magustatud jookide maksu alt vabastamist ka kaasamüüdava kauba puhul ehk juhul, kui maksuvabastuse objektiks on avamata magustatud jookide (nt suletud limonaadipudel) kaasa müümine rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardal asuvast müügikohast (MJMS § 10 p 2 alt 2). Erandit, mis vabastab Eestist kui lähtekohariigist lahkuval vee- ja õhusõidukil müüdava kinnise magustatud joogi magusamaksust, peab õigustama sisuline erinevus olukorrast, kus sama kaupa müüb Eesti maismaal asuv müüja. Sellist sisulist erinevust, mis annaks omakorda legitiimse eesmärgi asjaolude erinevaks maksustamiseks, ma tuvastada ei suutnud.
Seadmata kahtluse alla argumenti, et magusamaks mõjutab õhuveo ja laevanduse valdkonda ning pärsib ettevõtlusvabadust (põhiseaduse § 31), pean ma vajalikuks esile tõsta, et Riigikogu poolt heaks kiidetud magusamaksul on oluline mõju ka teistele ettevõtlusvaldkondadele. Seadusandja koostatud seletuskirjast ei tulene, et seadusandja oleks nimetatud erandi kehtestamisel kaalunud ka teiste sektorite huvisid.
Olen seetõttu seisukohal, et sellise regulatsiooniga annab seadusandja alusetu eelise ühele sektorile ning see ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.
Ühtlasi juhin tähelepanu, et põhiseadusega vastuolus võib olla ka MJMS § 5 lg 4, mis paneb müügikoha pidajale kohustuse kontrollida, kas tarnija on magusa joogi maksu deklareerinud. Erinevalt alkoholi- ja tubakatoodete jae- ja hulgimüüjatest, kelle tegevuse õiguspärasust kinnitavad vastavasisulised maksumärgid ja tegevusload, puuduvad magustatud jookide puhul objektiivsed kriteeriumid, mille alusel müügikoha pidajal oleks võimalik kontrollida, kas tarnija on aktsiisid tõepoolest deklareerinud ja tasunud.
Kuna MJMS § 5 lg 4 puhul jäetakse osa maksude efektiivseks kontrollimiseks vajalikke eeskirju maksuhalduri halduspraktika sisustada, võib antud regulatsioon olla vastuolus õiguskindluse ja -selguse põhimõttega ning rikkuda PS §-i 113, mis kohustab Riigikogu määrama seadusega kindlaks kõik maksu sätestamist ja kehtestamist puudutavad küsimused. Sellega kaasneb omakorda ebavõrdse kohtlemise oht, kus müügikoha pidaja kontroll- ja maksukohustuse ulatus sõltub maksuhalduri kontrollpraktikast.
Ülaltoodud põhjustel jätan Riigikogu poolt vastuvõetud magustatud joogi maksu seaduse välja kuulutamata ja edastan õigusakti Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Palun Riigikogul viia MJMS § 10 p 8 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Täiendavalt palun Riigikogul kaaluda vajadust täpsustada ka MJMS § 5 lg 4 regulatsioon, et tagada sätte kooskõla põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Kersti Kaljulaid
Facebook
Twitter