Teksti suurus:

Vangistuses viibivate isikute kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.10.2013
Avaldamismärge:RT III, 05.11.2013, 7

Vangistuses viibivate isikute kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 29.10.2013 nr 28

Kaebuse asjaolud

Teet Raatsin esitas 23.10.2013 Vabariigi Valimiskomisjonile vangistuses viibivate isikute nimel kaebuse, milles taotletakse 20.10.2013 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks ning sellest tulenevalt valimiste õigustühiseks tunnistamist. Vastavalt kaebusele lisatud kirjale pidi kaebuse esitajate ring selguma hiljem, kui Teet Raatsinini on jõudnud kaebajate volikirjad.

24.10.2013 edastas Teet Raatsin volikirjad enda esindamiseks Vabariigi Valimiskomisjonis järgmiste vangistuses viibivate isikute poolt, kes on ühtlasi ka kaebuse esitajateks: Gert Reitel, Ivar Sarap, Lauri Küttim, Toomas Valk, Ken Kessel, Vladimir Lorvi, Marko Nigol, Tauri Raudberg, Maksim Vaganov, Einar Koovit, Urmas Kuusik, Aare Tupits, Veiko Talen, Ain Kruglov, Gennadi Karaidarov, Rauno Nau, Peeter Kangro, Mikk Seger, Gabriel Kuusemäe, Sven Uibo, Erki Noorak, Albert Pau, Riho Lätte, Albert Gostev, Alexander Shpet, Enn Västrik, Andrei Tretjakov, Vahur Sikk, Silver Sokk, Raivi Saks, Urmas Uustalu, Kristjan Kuus, Marko Pukk, Andrei Barzii, Edgar Salumets, Marko Tee, Andreas Oja, Meelis Puust, Margus Kelk, Herki Udikas ja Janno Kimask.

 

Kaebuse sisu

Kaebuse esitajate hinnangul olid 20.10.2013 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised õigustühised selle tõttu, et KOVVS § 5 lõikele 4 ja § 27 lõikele 3 tuginedes rikkus riigivõim vangistuses viibivate ja karistust kandvate inimeste õigust valimistel hääletada. Riigivõimu selline tegevus rikkus 2380 isiku inimõigusi, minnes sellega vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artikliga 3 ning seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtulahenditega, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga. Kuna põhiseadus näeb ette, et Eesti seaduste või muude aktide vastuolu korral Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega kohaldatakse välislepingu sätteid, on vangide hääletamis- ja kandideerimiskeeld lisaks Euroopa Liidu ning rahvusvahelisele õigusele vastuolus ka põhiseadusega. EIK on selgitanud, et üldine seadusest tulenev kõigi karistatud kinnipeetavate aktiivse valimisõiguse piirang on ebaproportsionaalne.

Kaebajad järeldavad eelnevast, et enam kui 2300 isiku inimõiguste rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja valimistulemused ei ole tervikuna legitiimsed. Seaduse ja muu õigusakti vastuolu korral Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga on õigusakti kohaldamata jätma õigustatud ja kohustatud iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse rakendamine (seega ka nt Vabariigi Valimiskomisjon). Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga vastuolus oleva seaduse kohaldamata jätmisel ei ole tegemist seaduslikkuse printsiibi eiramisega, sest seadusega vastuolus oleva välislepingu rakendamine põhineb selle ratifitseerimisel Riigikogu poolt seadusandlikus korras. Kehtiva õiguse hulgast kohaldamisele kuuluva normi valimine on õiguse rakendamise lahutamatu osa. Eelnevast tulenevalt taotlevad kaebajad 20.10.2013 toimunud KOV volikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks ning sellest tulenevalt KOV volikogu valimiste õigustühiseks tunnistamist.

 

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. KOVVS § 62 kohaselt on KOVVS alusel esitatav kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav KOVVS nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming.

2. Vabariigi Valimiskomisjonile on võimalik esitada kaebus juhul, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi. Samuti on õigus Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kaebus juhul, kui isik on esitanud KOVVS § 64 lõikes 1 nimetatud kaebuse, mille maakonna valimiskomisjon jättis rahuldamata. Vastavalt KOVVS § 63 lõike 1 punktile 3 tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus.

3. Antud kaebuses on vaidlustatud kohaliku omavalitsuse volikogude valimise hääletamis- ja valimistulemusi Eestis tervikuna.

4. Valla või linna hääletamistulemused teeb kindlaks valla või linna valimiskomisjon, koostades hääletamistulemuste protokolli (KOVVS § 55 lõiked 3 ja 5). Samuti teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks valla või linna valimistulemused ning koostab selle kohta valimistulemuste protokolli (KOVVS § 56 lõige 11 ja 561 lõige 10). KOVVS kohaselt saab kaebuse esitada huvitatud isik, s.t isik, kes leiab et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi. Antud kaebusest ei selgu, milliste isikute õigusi millise konkreetse valimiskomisjoni otsuse või toimingu osas rikutakse.

5. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks oleks kohane olnud esitada valijate nimekirja kandmata jätmisel kaebus halduskohtusse vastavalt KOVVS § 30 lõikele 5. Riigikohus on märkinud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks tuleb pidada võimalust vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.2013 määrus nr 3-4-1-26-12).

6. KOVVS-s ette nähtud valimiskaebuste lahendamise korras ei ole võimalik vaidlustada kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi Eestis tervikuna ning käesolevas kaebuses ei vaidlustata konkreetsete omavalitsuste valimistulemusi. Seega ei vasta kaebus KOVVS § 62, KOVVS § 63 lõike 1 punktis 3 ning § 65 lõikes 1 esitatud nõuetele.

7. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

 

Lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 63 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees