Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi pensioniseadus

Vastu võetud 15.04.1991

I. Õigus riiklikule pensionile

§ 1. Õigus saada käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel riiklikku pensioni on Eesti Vabariigis alaliselt elavatel isikutel.
Õigus saada riiklikku pensioni on ka seadusega kehtestatud korras Eestisse elama asunud teiste riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, kui vähemalt 2/3 vajalikust pensioniõiguslikust staažist on omandatud Eestis.
Kui Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel sõlmitud lepingutes on ette nähtud teistsugused sätted, siis kohaldatakse nendes lepingutes kehtestatud sätteid.
Enne teise riiki elama asumist määratud pensioni makstakse vastavalt selle riigiga sõlmitud lepingule.

§ 2. Riiklikud pensionid on:
1) vanaduspension;
2) invaliidsuspension;
3) toitjakaotuspension;
4) väljateenitud aastate pension;
5) hoolduspension.

§ 3. Isikule, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.
Samaaegselt on tal õigus saada muid pensione: tööandja pensioni, pensioni vabatahtliku kindlustuse korras jm.

§ 4. Tegevust, mis on vanaduspensioni saamise tingimuseks, nimetatakse pensioniõiguslikuks tegevuseks. Aega, mille jooksul niisugune tegevus toimub, nimetatakse pensioniõiguslikuks staažiks (paragrahvid 27,28).

§ 5. Vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspension arvutatakse palgamiinimumist, mille kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus, ja pensioni taotleja (toitja) keskmisest kuusissetulekust.

§ 6. Kui on õigus pensioni saada, aga sissetulekust arvutatav pension osutub väiksemaks vastavale pensioniliigile kehtestatud alammäärast või kui andmed sissetuleku kohta puuduvad, määratakse alammääras.

§ 7. Vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionile, ka pensioni alammäärale arvutatakse juurde lisandid:
1) mittetöötavale pensionärile (välja arvatud III grupi invaliidile), kelle ülalpidamisel on paragrahv 18 punktis 1 loetletud isikud - iga töövõimetu perekonnaliikme eest 45 protsenti palgamiinimumist. Lisand ülalpeetavate eest arvutatakse juurde vaid ühe perekonnaliikme pensionile;
2) 80-aastaseks saanud pensionärile (välja arvatud I grupi invaliid) - 35 protsenti palgamiinimumist;
3) I grupi invaliidile - 70 protsenti palgamiinimumist;
4) rehabiliteeritule - 20 protsenti palgamiinimumist;
5) Vabadussõjast osavõtnule - 20 protsenti palgamiinimumist;
6) lapsinvaliidile ja invaliidile lapseeast - 15 protsenti palgamiinimumist.
Osalise staaži alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse samuti juurde kõik käesolevas paragrahvis nimetatud lisandid.

II. Vanaduspension

§ 8. Õigus saada vanaduspensioni on 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55- aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž.

§ 9. Õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on:
1) 50-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on sünnitanud viis või rohkem last ja kasvatanud nad 8 aasta vanuseks;
2) 50-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on kasvatanud lapsinvaliidi või invaliidi lapseeast vähemalt 8 aastat;
3) 55-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž ning kes on kasvatanud lapsinvaliidi või invaliidi lapseeast vähemalt 8 aastat ning kui käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud naine on loobunud oma õigusest mehe kasuks või saab ise riiklikku pensioni muudel alustel või on surnud;
4) 40-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 45-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on liliput või I grupi nägemisinvaliid;
5) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete tingimustega töödel. Tingimuste loetelu kehtestatakse Eesti Vabariigi seadusega.

§ 10. Vanaduspensioni (paragrahvid 8, 9) arvutamiseks liidetakse 60 protsenti palgamiinimumist ja 40 protsenti keskmisest kuusissetulekust pensioni määramiseks vajaliku staaži eest. Sellele lisatakse 1 protsent keskmisest kuusissetulekust pensioni määramiseks vajaliku staaži ületava iga täisaasta eest.
Keskmisest kuusissetulekust arvutatakse pensioniosa ülemmäär on 65 protsenti nimetatud kuusissetulekust.
Vanaduspensioni alammäär on 85 protsenti palgamiinimumist.

§ 11. Õigus saada vanaduspensioni osalise staaži puhul on 60- aastaseks saanud mehel ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 5-aastane pensioniõiguslik staaž.

§ 12. Vanaduspensioni arvutamiseks osalise staaži puhul liidetakse 60 protsenti palgamiinimumist ja iga pensioniõigusliku aasta eest mehele 1,6 protsenti ning naisele 2 protsenti keskmisest kuusissetulekust.
Vanaduspensioni alammäär osalise staaži puhul on 70 % palgamiinimumist.

§ 13. Vanaduspensioni määratakse eluajaks.

III Invaliidsuspension

§ 14. Invaliidsuspension määratakse töövõime täieliku või osalise kaotuse korral, sõltumata pensioniõiguslikust staažist.
Invaliidsuse, selle tekke aja ja põhjused tuvastab arstlik tööekspertiisi komisjon (ATEK), kes määrab ka invaliidsusgrupi.
Alla 16-aastase lapse tunnistab lapsinvaliidiks arstlik konsultatiivkomisjon (AKK).

§ 15. Invaliidsuspensioni arvutamiseks liidetakse:
I grupi invaliidile - 60 protsenti palgamiinimumist ja 40 protsenti keskmisest kuusissetulekust;
II grupi invaliidile - 60 protsenti palgamiinimumist ja 35 protsenti keskmisest kuusissetulekust;
III grupi invaliidile - 30 protsenti palgamiinimumist ja 25 protsenti keskmisest kuusissetulekust.
Lapsinvaliidile määratakse 85 protsenti palgamiinimumist.
Kui I või II grupi invaliidil on vanaduspensioni määramiseks vajalik staaž, sealhulgas soodustingimustel, määratakse tema soovil invaliidsuspension vanaduspensioni määras, sõltumata invaliidi vanusest.
I ja II grupi invaliidsuspensioni alammäär on 85 protsenti, III grupi invaliidsuspensionil 45 protsenti palgamiinimumist.

§ 16. Invaliidsuspension määratakse invaliidsuse ajaks. 55- aastaseks saanud mehele ja 50-aastaseks saanud naisele määratakse invaliidsuspension eluajaks. Uus arstlik läbivaatus toimub tema avalduse põhjal.

IV Toitjakaotuspension

§ 17. Toitjakaotuspension määratakse toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud töövõimetutele perekonnaliikmetele; lastele ning sissetuleku kaotanud vanematele ja abikaasale määratakse pension sõltumata sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

§ 18. Töövõimetuteks ja nendega võrdsustatud perekonnaliikmeteks loetakse:
1) lapsed, vennad, õed ja lapselapsed, kes on alla 18- aastased (alla 24-aastased õpilased) või sellest east vanemad, kui nad on invaliidistunud enne 18-aastaseks (õpilased enne 24- aastaseks) saamist, samuti vennad, õed ja lapselapsed, kelle vanemad on töövõimetud;
2) vanemad ja lesk, kui nad on pensionieas (mehed 60- aastased, naised 55-aastased) või invaliidid;
3) lahutatud abikaasa, kui ta invaliidistus enne abielu lahutamist või enne 1 aasta möödumist abielu lahutamisest või jõudis pensioniikka (mehed 60-aastased, naised 55-aastased) enne 5 aasta möödumist abielu lahutamisest, kui abielu oli kestnud vähemalt 10 aastat;
4) vanavanemad, kui puuduvad töövõimelised isikud, kes seaduse järgi peavad neid ülal pidama;
5) toitja alla 14-aastaste laste, vendade, õdede ja lapselaste eestkostja, kui ta ei tööta ja kasvatab neid oma perekonnas.

§ 19. Kasulastel, -vendadel, -õdedel, -vanematel ja - vanavanematel on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt lihaste laste, vendade, õdede, vanemate ja vanavanematega.

§ 20. Lapsendajal on õigus saada pensioni võrdselt lapsevanematega ja lapsendatud lastel võrdselt lihaste lastega. Alaealistel, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, säilib see õigus ka tema lapsendamise järel.

§ 21. Käesoleva seaduse sätted laienevad ka teadmata äraolija perekonnale, kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata äraolijaks.

§ 22. Pension, mis on määratud abikaasa surma või tema teadmata äraolijaks tunnistamise puhul, säilib ka siis, kui abiellutakse uuesti.

§ 23. Toitjakaotuspensioni arvutamiseks liidetakse 30 protsenti palgamiinimumist ja iga töövõimetu perekonnaliikme kohta 25 protsenti toitja keskmisest kuusissetulekust (paragrahvid 30-32).
Orbudele toitjakaotuspensioni arvutamiseks liidetakse 30 protsenti palgamiinimumist ja iga orvu kohta 25 protsenti mõlema surnud vanema keskmisest kuusissetulekust.
Toitjakaotuspensioni alammäär on lapsele 45 protsenti, orvule 130 protsenti ja täiskasvanule 70 protsenti palgamiinimumist.

§ 24. Toitjakaotuspension määratakse kogu ajaks, mille vältel surnud isiku perekonnaliiget loetakse töövõimetuks käesoleva seaduse paragrahvi 18 kohaselt, pensioniikka jõudnus perekonnaliikmetele aga eluajaks.

V Väljateenitud aastate pension

§ 25. Väljateenitud aastate pension määratakse mõne eluala spetsialistidele, kes teevad tööd, millega kaasneb kutsealase töövõime kaotus või vähenemine enne vanaduspensioni ikka jõudmist.
Väljateenitud aastate pension määratakse Eesti Vabariigi vastava seaduse alusel.

VI Hoolduspension

§ 26. Õigus saada hoolduspensioni on viis aastat hiljem kui vanaduspensioni ( paragrahvid 8, 9), nendel, kellel puudub õigus saada muud liiki pensioni. Hoolduspensioni määr on 70 protsenti palgamiinimumist.
Hoolduspension määratakse eluajaks.

VII Pensioniõiguslik staaž

§ 27. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse igasuguse tegevuse aeg töövõtjana, sõltumata sellest, kas tööandja maksis sotsiaalmaksu (sotsiaalkindlustusmaksu) või mitte.
Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:
1) töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö, kui makstakse sotsiaalmaksu;
2) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest. 1991. a. 1.jaanuarist arvatakse nimetatud isikute tegevusaeg staaži hulka, kui makstakse sotsiaalmaksu;
3) sõjaväeteenistuse ja sellega võrdsustatud teenistuse aeg;
4) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses; kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg;
5) I grupi invaliidi, kuni 16-aastase lapsinvaliidi, kuni 18-aastase lapseeast invaliidi ja 80-aastaseks saanud vanuri ning emal (erandina isal) väikelaste hooldamise aeg kuni lapse 3- aastaseks saamiseni;
6) töötu abiraha saamise või täiendus- või ümberõppe aeg;
7) töötamise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonis;
8) töötamise aeg talus enne kolhooside ja sovhooside moodustamist, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana;
9) emale 2 aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat.

§ 28. Sooduskorras arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka:
1) rehabiliteeritud isiku vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg - kolmekordselt;
2) pidalitõbilas ja katkutõrjeasutuses töötamise aeg - kahekordselt;
3) tervishoiuasutuses töötamise aeg Eesti Vabariigi Valitsuses kinnitatud tööde ja ametikohtade eriloetelu alusel - pooleteisekordselt.

§ 29. Pensioniõigusliku staaži tõendamise juhend kinnitatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

VIII Pensioni arvutamine

§ 30. Pension arvutatakse pensioni taotlemisele või töötamise lõpetamisele eelnenud viimasest 15 aastast pensioni taotleja poolt valitud mis tahes 5 järjestikuse aasta keskmisest kuusissetulekust, jagades 5 aasta jooksul saadud sissetuleku üldsumma 60-ga.
Käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud 5-aastasest perioodist võib pensioni taotleja soovil välja jätta kuud, mil ta (toitja):
1) oli invaliid või sai hüvitust seoses tervisekahjustusega;
2) hooldas last, invaliidi või vanurit, kelle hooldamise aeg arvati tema pensioniõigusliku staaži hulka;
3) õppis kõrgkoolis või keskeriõppeasutuses, kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise koolis või kursustel või oli aspirantuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris;
4) sai ajutise töövõimetuse tõttu toetust;
5) oli ajateenistuses või alternatiivteenistuses;
6) sai töötu abiraha, oli täiendus- või ümberõppel;
7) oli vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel ja kui ta on rehabiliteeritud.
Pensioni taotleja valikul asendatakse käesoleva paragrahvi eelmise lõike alusel 5-aastasest perioodist välja jäetud kuud sellele perioodile vahetult eelnenud või vahetult järgnenud kuudega käesolevas paragrahvis nimetatud 15 aasta piires.

§ 31. Vanaduspensioni arvutamisel isikule, kes on töötanud vähem kui 5 aastat paragrahvis 30 märgitud 15-aastases perioodis määratakse keskmine kuusissetulek üldsumma jagamisel 60-ga.
Invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni arvutamisel vähem kui 5 aasta sissetulekust määratakse keskmine kuusissetulek sissetuleku üldsumma jagamisel töötatud kalendrikuude arvuga.
Pensioni arvutamisel hooajatöötajale määratakse keskmine kuusissetulek 5 hooaja sissetuleku üldsumma jagamisel 60-ga.

§ 32. Keskmise sissetuleku hulka, millest pension arvutatakse, kuulub:
1) pensioni taotleja kogu sissetulek, mille pealt tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu;
2) pereettevõtte ja talupere liikmel ning individuaaltöötajal - peale käesoleva paragrahvi muudes punktides nimetatud sissetuleku ka sissetulek pereettevõttest, taluperest, individuaaltööst, kui selle pealt maksti sotsiaalmaksu;
3) pensioni taotlejale säilitatud keskmine töötasu ning talle makstud rasedus- ja sünnitoetus. Toetus ajutise töövõimetuse puhul ja igakuune lapsehooldustoetus arvatakse keskmise sissetuleku hulka pensioni taotleja soovil;
4) kõrgkooli, keskeriõppeasutuse, kaadri ettevalmistamise õppeasutuse, kooli ja kursuste õppuril, aspirandil, doktorandil ja kliinilisel ordinaatoril - tema valikul kas käesoleva paragrahvi muudes punktides nimetatud sissetulek või stipendium.

§ 33. Toitjakaotuspensioni arvutamisel kohaldatakse seaduse paragrahve 30-32.
Kui toitja oli pensionär, võib pensioni taotleja valikul toitjakaotuspensioni arvutada sissetulekust, millest toitja pension oli arvutatud või ümber arvutatud, või toitjale määratud pensionist.

§ 34. Keskmise kuusissetuleku arvutamisel välismaal töötanud isikule võetakse tema valikul arvesse ka sissetulek, mida ta sai enne välismaale tööle asumist või välisvaluutas saadud sissetulek, mille pealt on makstud sotsiaalmaksu.
Välisvaluutas saadud sissetulek arvutatakse Eesti Vabariigi ametlikku valuutasse Eesti Panga poolt avaldatud, välisvaluuta väljamaksmise kuupäeval kehtinud kursi järgi.

§ 35. Pensioni arvutamisel võetakse keskmise kuusissetulekuna arvesse kuni 6-kordne palgamiinimum.

§ 36. Pensioni üldsumma kindlaksmääramisel ümardatakse 50 kopikat ja üle selle rublani, summat kuni 50 kopikat aga ei arvestata.

IX Pensioni ümberarvutamine

§ 37. Vanadus- ja invaliidsuspensionäril (paragrahvid 8, 9, 11, 15) on õigus iga vähemalt kaheaastase täiendava pensioniõigusliku staaži järel taotleda pensioni ümberarvutamist, lähtudes uuest 5 järjestikuse aasta keskmisest kuusissetulekust, kui see ületab summa, millest endine pension oli arvutatud või ümber arvutatud.

§ 38. Palgamiinimumi suurendamise korral arvutatakse pension ümber, lähtudes uuest palgamiinimumist. Kui palgamiinimumi suurendatakse esimesel poolaastal, arvutatakse pension ümber sama aasta 1.juulist, kui teisel poolaastal, siis järgmise aasta 1.jaanuarist.

§ 39. Elukalliduse tõusu kompenseeritakse pensionäridele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

X Pensioni määramine

§ 40. Pensioni taotluse esitavad:
1) töötajad ja nende perekonnaliikmed - pensioni taotleja (toitja) viimase töökoha administratsioonile (juhatusele).
Kui pensioni taotleja ei ole nõus administratsiooni otsusega pensioni määramiseks esitamisest keeldumise kohta, võib ta pensioni taotluse esitada otse maa- või linnavalitsuse või linna rajoonivalitsuse sotsiaalhooldustalitusele;
2) teised isikud ja nende perekonnaliikmed - oma elukohajärgsele maa- või linnavalitsuse või linna rajoonivalitsuse sotsiaalhooldustalitusele.

§ 41. Administratsioon (juhatus) vormistab vajalikud dokumendid kümne päeva jooksul pärast taotluse laekumist ning saadab need koos taotluse ja oma vormikohase esildisega pensioni taotleja elukohajärgsele (Tallinnas töökohajärgsele) maa- või linnavalitsuse või linna rajoonivalitsuse sotsiaalhooldustalitusele.

§ 42. Sotsiaalhooldustalitus on kohustatud andma selgitusi ja teatisi pensioni määramise kohta, samuti abistama pensioni taotlejat vajalike dokumentide saamisel.
Sotsiaalhooldustalitusel on õigus nõuda ettevõttelt, asutuselt, organisatsioonilt ja üksikisikult vajalikke dokumente, samuti kontrollida nende õigsust.

§ 43. Pensioni määrab pensioni taotleja elukohajärgse (Tallinnas töökohajärgse) sotsiaalhooldustalituse juhataja. Pensioni taotleja, teiste huvitatud isikute või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni nõudmisel otsustab pensioni määramise küsimuse pensionikomisjon, mille moodustab maa- või linnavalitsus või linna rajoonivalitsus.

§ 44. Sotsiaalhooldustalitus vaatab pensioni määramiseks esitatud dokumendid läbi hiljemalt 10 päeva jooksul arvates nende saabumise päevast.
Väljavõtte otsusest pensioni määramisest keeldumise kohta saadab sotsiaalhooldustalitus ettevõttele, asutusele, organisatsioonile või pensioni taotlejale 5 päeva jooksul selle tegemisest. Otsusesse märgitakse keeldumise põhjus, tutvustatakse edasikaebamise korda. Otsuse väljavõttele lisatakse kõik dokumendid.

§ 45. Pensioni taotlemise päevaks loetakse päeva, mil sotsiaalhooldustalitus võtab vastu esildise või taotluse koos vajalike dokumentidega.
Kui pensioni taotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempi kuupäev.

§ 46. Pension määratakse pensioni taotlemise päevast alates (paragrahv 45). Pension määratakse varasemast tähtajast järgmistel juhtudel:
1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast (paragrahvid 8, 9) ning invaliidsuspension määratakse ATEK-is invaliidsuse kindlakstegemise päevast, kui pensioni taotlus on esitatud 3 kuu jooksul arvates pensioniikka jõudmise või invaliidsuse kindlakstegemise päevast;
2) toitjakaotuspension määratakse toitja surma või teadmata äraolijaks tunnistamise päevast, kui pensioni taotlus esitatakse 12 kuu jooksul pärast toitja surma või teadmata äraolijaks tunnistamist.

§ 47. Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi määrab kindlaks sotsiaalhooldusministeerium.

§ 48. Määratud pension arvutatakse ümber:
1) kui tekib õigus saada suuremat pensioni - sama kuu esimesest kuupäevast, kui pensionär esitab avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega enne 16.kuupäeva; järgmise kuu esimesest kuupäevast, kui pensionär esitab avalduse koos vajalike dokumentidega pärast 15. kuupäeva;
2) kui tekivad asjaolud, mis tingivad pensioni vähendamise - sama kuu esimesest kuupäevast, kui need asjaolud tekivad enne 16.kuupäeva; järgmise kuu esimesest kuupäevast, kui need asjaolud tekivad pärast 15.kuupäeva.
Käesoleva seaduse paragrahvides 49-52 loetletud juhtudel arvutatakse pension ümber nimetatud paragrahvides ettenähtud tähtaegadest.

§ 49. Invaliidsusgrupi muutmisel arvutatakse pension ümber invaliidsusgrupi muutmise päevast alates.
Taasläbivaatusel töövõimeliseks tunnistatud isikule makstakse invaliidsuspensioni taasläbivaatuse kuu lõpuni.

§ 50. Kui invaliid ei ilmu ATEK-i taasläbivaatuseks määratud ajal, siis peatatakse talle pensioni maksmine. Tema invaliidiks taastunnistamise korral alustatakse pensioni maksmist selle peatamise päevast, kuid mitte rohkem kui ühe kuu ulatuses.
Kui invaliid ei ilmu taasläbivaatusele mõjuvatel põhjustel, siis jätkatakse pensioni maksmist alates katkestamise päevast kuni järgmise taasläbivaatuse päevani, kuid mitte üle kolme aasta, tingimusel kui ATEK tunnistab ta ka sel ajal invaliidiks. Kui invaliid saab taasläbivaatuse järel uue invaliidsusgrupi, siis makstakse pension nimetatud aja eest endise grupi järgi.

§ 51. Toitjakaotuspensioni saavate perekonnaliikmete arvu muutumise korral pensioni kas suurendatakse või vähendatakse. Pensioni suurust muudetakse või selle maksmine lõpetatakse järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

§ 52. Perekonnaliikmetele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, määratakse ühine pension.
Perekonnaliikme nõudmisel eraldatakse pensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja.
Pensionist osa eraldamine toimub selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mil saabus avaldus pensioni jaotamise kohta.

§ 53. Pensioniliiki muudetakse taotluse ja vajalike dokumentide (kui need pensionitoimikus puuduvad) esitamise päevast alates.

§ 54. Kaebusi sotsiaalhooldustalituse juhataja või pensionikomisjoni otsuse peale pensioni määramise asjus võib pensioni taotleja maa- või linnavalitsuse või linna rajoonivalitsusele esitada 6 kuu jooksul pärast otsuse saamise päeva, tema otsusega mittenõustumise korral aga maa- või linnakohtule 6 kuu jooksul otsuse saamise päevast.

XI Pensioni maksmine

§ 55. Pensioni makstakse Eesti Sotsiaalfondi pensionisihtkapitalist. Riiklik pension maksustamisele ei kuulu.

§ 56. Pensioni maksab sotsiaalhooldustalitus kas posti teel, ülekande korras hoiupanka pensionäri hoiuarvele või töökoha kaudu.

§ 57. Vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni makstakse töötamise korral olenemata palgast või muust sissetulekust.
Hoolduspensioni (paragrahv 26) töötamise korral ei maksta.

§ 58. Pensionär on kohustatud oma elukohajärgsele sotsiaalhooldustalitusele teatama asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni määra muutumise. Tööle asumisest on pensionär kohustatud elukohajärgsele sotsiaalhooldustalitusele teatama 5 päeva jooksul.

§ 59. Volikirja alusel makstakse pensioni kuni kolm aastat järjest.
Kui volikirja kehtivuse aega pole märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast alates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalkorras või pensionäri elukohajärgses elamumajandusorganisatsioonis või statsionaarses raviasutuses, kui pensionär on seal ravil.
Volikiri tõestatakse vastutava isiku allkirja ja asutuse pitseriga.

§ 60. Väljavõtmata pension makstakse pensionärile taotluse esitamisel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui 3 aasta eest.
Pensionisummad, mis on jäänud õigel ajal saamata pensioni määrava või maksva asutuse süü tõttu, makstakse tagantjärele tähtajalise piiranguta.

§ 61. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale orvule makstakse pensioni täies ulatuses.
Teistele täielikul riiklikul ülalpidamisel olevatele lastele makstakse 50 protsenti määratud pensionist.
Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse pensioni täies ulatuses.
Pension kantakse hoiupanka lapse isiklikule arvele.

§ 62. III grupi lapseeast invaliidile makstakse õpiajal pensioni lapsinvaliidile kehtestatud määras (paragrahv 15) kuni õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 24-aastase saamiseni.

§ 63. Kui pensionär vahetab elukohta, makstakse talle pärast endisest elukohast väljakirjutamist korraga kahe järgneva kuu pension. Pensioni hakatakse uuesti maksma sellest ajast, mil maksmine endises elukohas lõpetati.
Kui pensionär asub elama välisriiki, makstakse talle ette kuni 6 kuu pension, kuid mitte üle tähtaja, milleni pension on määratud.

§ 64. Riiklikus internaatkodus elavale pensionärile makstakse pensioni ja ülalpidamiskulude vahe, kuid mitte alla 10 protsendi määratud pensionist ja mitte alla 20 protsendi vanaduspensioni alammäärast.
Kui riiklikus internaatkodus elaval pensionäril on töövõimetuid perekonnaliikmed (paragrahvid 18-20), makstakse talle 10 protsenti pensionist, kuid mitte alla 20 protsendi vanaduspensioni alammäärast, ning ülejäänud osa, kuid mitte üle 50 protsendi määratud pensionist, makstakse tema perekonnaliikmetele.

§ 65. Kui pensionär viibib statsionaarravil, makstakse talle pensioni määratud suuruses.

§ 66. Kui pensionäri mõistab kohus süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse vabadusekaotuse ajal pensioni maksmine.

§ 67. Pensionist võib kinni pidada:
1) tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse ja määruse ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse (varalise sissenõude osas), notariaalkontori täitepealdise ning muu otsuse ja määruse alusel, mida täidetakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustikule kohtuotsuse täitmiseks kehtestatud korras;
2) pensionikomisjoni otsuse alusel nende pensionisummade sissenõudmiseks, mis on pensionärile tema kuritarvituse (teadvalt ebaõigete andmetega dokumentide esitamise, töötasu või muu sissetuleku varjamise, perekonnaliikmete koosseisus toimunud muutuste kohta andmete esitamata jätmise) tõttu enam makstud.
Muid kinnipidamisi pensionist pole lubatud teha.
Pensionist kinnipeetava osa suurus arvutatakse pensionärile väljamaksmiseks ette nähtud summast.
Pensionist võib kinni pidada kuni 50 protsenti: varavastaste kuritegude tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks, perekonnaliikmete ülalpidamiseks (alimendid), vigastuse või muu tervisekahjustuse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks, samuti toitja surma korral ning alusetult saadud töötasu tagastamiseks seadusega ettenähtud juhtudel.
Kõigil ülejäänud juhtudel võidakse kinni pidada kuni 20 protsenti pensionist.
Pensionikomisjoni otsuste alusel peetakse pensionist kinni kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele muudel alustel.
Kõigil pensionist sissenõudmise juhtudel säilitatakse pensionärile vähemalt 50 protsenti talle maksmisele kuuluvast pensionist.
Kui pensioni maksmine lõpetatakse (näiteks töövõime taastumise puhul) enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav pensioni enammakse on täielikult kustutatud, nõutakse järelejäänud summa sisse kohtu korras.

§ 68. Pensionäri surma tõttu saamata jäänud pension makstakse tema nendele perekonnaliikmetele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni (paragrahvid 17-20). Vanemal, abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel, kes elasid koos pensionäriga tema surma päevani, on õigus saada see summa ka siis, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka.
Mitme perekonnaliikme üheaegsel pöördumisel sotsiaalhooldustalituse poole jagatakse saadaolev pensionisumma nende vahel võrdselt.
Ülalmainitud summa makstakse välja, kui seda taotletakse hiljemalt 6 kuu jooksul pärast pensionäri surma.

§ 69. Pensionäri surma korral makstakse tema perekonnale või matuse korraldanud isikutele matusetoetust kahe kuu vanaduspensioni alammääras, kui avaldus esitati 6 kuu jooksul surma päevast arvates.

XII Maa- ja linnavolikogu ning tööandja õigused ja kohustused

§ 70. Maa- ja linnavolikogu võib oma õiguste piires kehtestada pensionäridele oma eelarvest soodustusi ja muid ainelise abi liike.

§ 71. Tööandja võib omavahendite arvel parandada pensionäri majanduslikku olukorda.
Tööandja on kohustatud viie päeva jooksul teatama sotsiaalhooldustalitusele pensionäri töölevõtmisest.
Tööandja kannab materiaalset vastutust pensioni määramiseks ja maksmiseks antud ebaõigete dokumentide tõttu tekkinud kahju eest.

§ 72. Kooskõlas käesoleva seadusega määrab ja maksab pensioni sotsiaalhooldustalitus.

XIII Lõppsätted

§ 73. Käesoleva seaduse paragrahvi 7 punktis 4 ettenähtud lisand - 20 protsenti palgamiinimumist - arvutatakse juurde ka vanaduspensionile paragrahvid 8, 9, 11) ja invaliidsuspensionile (paragrahv 15), kui see on määratud:
1) Eesti Vanariigi õigus- või piirikaitseorganites teenistuse ajal invaliidistunud isikule;
2) sõjaväe- või alternatiivteenistuse või õppe- või kontrollkogunemise ajal invaliidistunud isikule;
3) sõjast osavõtnule;
4) sõja ajal kinnipidamiskohta (laagrisse) paigutatud või sundtööle saadetud isikule;
5) vastupanuliikumisest osavõtnule;
6) Leningradis 1941. a. 8. septembrist kuni 1944. a. 27. jaanuarini töötanud isikule;
7) Tsernobõli aatomielektrijaama avarii ning muude tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimise tõttu invaliidistunud isikule.
Käesoleva seaduse paragrahvi 7 punktis 4 ettenähtud lisand arvutatakse juurde ka käesolevas paragrahvis loetletud isikute perekonnale määratud toitjakaotuspensionile (paragrahvid 17-20).
Käesoleva paragrahvi alusel pensioni saavate isikute ringi täiendab Eesti Vabariigi Valitsus.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 15.aprillil 1991.