Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1991, 23, 272

Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus

Vastu võetud 12.06.1991

I. Üldsätted

§ 1. Ravikindlustuse mõiste ja ülesanded

(1) Ravikindlustus on Eesti Vabariigi elanike tervise säilitamise, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude katmise ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmise riiklikult tagatus süsteem.

(2) Käesolev seadus sätestab kohustusliku ja vabatahtliku ravikindlustuse korralduse, visiiditasu, inimeste tervise säilitamise ja ravimise kulude katmise ning hüvitise maksmise ajutise töövõimetuse puhul.

§ 2. Ravikindlustuskorraldus

(1) Kohustusliku ravikindlustuse makseid tasuvad kõik tööandjad, talupered, individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud. Kohustusliku ravikindlustuse maksetest kaetakse töövõtjate, tööandjate, talupere liikmete, individuaaltöötajate, sealhulgas tegevusloa alusel töötavate üksikisikute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete ravikindlustuse kulud, samuti teiste ülalpeetavate, pensionäride, töötuna arvel olevate ja muude seadustega ettenähtud isikute kindlustuse kulud.

02.01.2013 11:24
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas „üksikisikud“. Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 2.

(2) Käesoleva seaduse järgi on perekonnaliikmeteks koos elavad abikaasad, nende ülalpidamisel olevad lapsed, vanemad ja vanavanemad.

(3) Sõjaväe tegevteenistuses viibivate isikute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete, kinnipidamiskohtades karistuse kandjate ja vahi all viibivate isikute ravikindlustus korraldatakse vastavate ametkondade ja haigekassade vahel sõlmitud kokkulepete alusel.

(4) Välisriikide kodanike ravikindlustust korraldatakse riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud korras.

(5) Eesti Vabariigis elavatel inimestel on õigus ka vabatahtlikule ravikindlustusele, mis võimaldab:
1) kohustusliku ravikindlustuse hüvitisele täiendavalt lisahüvitist haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse korral;
2) terviseuuringute ja ravikulude eest tasumist ning haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse korral hüvitise maksmist, kui isik ei ole hõlmatud kohustusliku ravikindlustusega.

(6) Kohustusliku või vabatahtliku ravikindlustusega hõlmamata isik tasub ravikulud ise.

§ 3. Ravikindlustussüsteem

(1) Kohustuslikku ravikindlustust korraldatakse maakonniti ja vabariiklike linnade kaupa.

(2) Elanike ravikindlustust korraldavad maa- või vabariikliku linna valitsuse moodustatud haigekassad. Haigekassasid on vähemalt üks igas maakonnas või vabariiklikus linnas.

(3) Ravikindlustuse korraldust kontrollib maa- või vabariikliku linna volikogu moodustatud ravikindlustuskomisjon.

(4) Ravikindlustuse korralduse vastavust Eesti Vabariigi tervishoiu poliitikale kontrollib Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium.

II. Ravikindlustusmaksed

§ 4. Kohustusliku ravikindlustuse maksemäärad

(1) Maakonna või vabariikliku linna haldusterritooriumil tegutsevate tööandjate kohustusliku ravikindlustuse maksemäär on 13%. Seda arvutatakse kõigilt tööandja poolt üksikisikutele makstud summadelt ja naturaaltasudelt (ümberarvestatult rahasse naturaaltasu maksmise aja keskmiste jaemüügihindade järgi) ning üksikisikutele tehtud eraldistelt, välja arvatud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse paragrahvis 2 loetletud summad.

(2) Talupere kohustusliku ravikindlustuse maksemäär on 1,6% talu kaubatoodangust.

(3) Individuaaltöötaja kohustusliku ravikindlustuse maksemäär on 5,7% ettevõtluse kogutuludest; tegevusloa alusel töötav üksikisik tasub aastas kohustusliku ravikindlustuse makset summas, mis on võrdne 36%-ga tegevusloa aastamaksu määrast.

(4) Maa- või vabariikliku linna volikogul on õigus oma haldusterritooriumil peasanitaararsti otsuse alusel üksikute tööandjate kohustusliku ravikindlustuse maksemäära suurendada kuni 3%, kui töötingimused on tervisekahjulikud.

§ 5. Maksete tasumise kord

(1) Tööandja, talupere ja individuaaltöötaja, sealhulgas tegevusloa alusel töötav üksikisik tasub kohustusliku ravikindlustuse maksed oma asukoha maakonna või vabariikliku linna haigekassale.

(2) Tööandja tasub kohustusliku ravikindlustuse kuumakse hiljemalt järgmise kuu 20.kuupäevaks.

(3) Talupere ja individuaaltöötaja, sealhulgas tegevusloa alusel töötav üksikisik tasub kohustusliku ravikindlustuse kvartalimakse hiljemalt järgmise kvartali esimese kuu 20.kuupäevaks.

(4) Tasumata jäetud kohustusliku ravikindlustuse makse nõutakse maksekohustuslaselt sisse kohtu korras koos 0,5% suuruse viivisega tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

(5) Vabatahtliku ravikindlustuse makseid tasub kindlustuse võtja haigekassaga sõlmitud lepingus ettenähtud summas ja korras.

(6) Meditsiinitöötaja kutseveast tekitatud kahju hüvitab kindlustatule haigekassa. Hüvituse summa nõuab haigekassa sisse kahju tekitanud tervishoiuasutuselt või erapraksisega tegelevalt meditsiinitöötajalt.

III. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise maksmine

§ 6. Hüvitise maksmine

Kindlustatule makstakse töövõimetuslehe alusel hüvitist:
1) haiguse või vigastuse korral;
2) raseduse või sünnituse korral;
3) haige perekonnaliikme kodus põetamise korral;
4) kuni 14-aastase lapse haiglas põetamise korral;
5) kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui ema on haige;
6) sanatoorse ravi korral;
7) haiglas proteesi paigaldamise korral;
8) karantiini korral;
9) tervisliku seisundi tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimise korral;
10) kuni üheaastase lapse lapsendamise korral.

§ 7. Hüvitise määrad

(1) Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks kindlustatu eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmine tulu, mis on saadud töölepingu, liikmelisuse ja nendega võrdsustatud alusel rahana ja naturaaltasuna (ümberarvutatult rahasse naturaaltasu maksmise aja keskmiste jaemüügihindade järgi).

(2) Vähem kui aasta töötanud kindlustatule arvutatakse hüvitis tööle asumise päevast kuni töövõimetuse päevani saadud tulust ühe kalendripäeva kohta.

(3) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse kindlustatule ühe haiguspäeva kohta ühe kalendripäeva tulust:
1) haiglaravi korral 60%;
2) sanatoorse ravi korral 65%;
3) ambulatoorse ravi, üle 14-aastase haige perekonnaliikme kodus põetamise ja kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui ema on haige, 80%;
4) tööandja süül tekkinud töövigastuse, tööga seotud muu tervisekahjustuse, kutsehaiguse, riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse ning kuni 14-aastase haige lapse põetamise korral (olenemata ravikorraldusest), samuti raseduse ja sünnituse korral 100%.

(4) Paragrahv 4 2. ja 3. lõike järgi laekunud kohustusliku ravikindlustuse summadest tasutakse ainult talupere liikmete, individuaaltöötajate, sealhulgas tegevusloa alusel töötavate üksikisikute tervise säilitamise, haiguse või vigastuse ravi kulud; käesoleva seadusega ettenähtud kohustusliku ravikindlustuse hüvitiste maksmine neile ei laiene.

§ 8. Hüvitise maksmise kord

(1) Hüvitis arvutatakse ajutise töövõimetuse kindlakstegemisele järgnevast kalendripäevast alates kuni töövõime taastumise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid ühe haiguse puhul üldjuhul mitte rohkem kui 120 päeva järjest.

(2) Hiljemalt 120. haiguspäevaks teeb raviasutuse arstlik komisjon otsuse töövõimelisuse kohta. Komisjonil on õigus töövõimetuslehte pikendada.

(3) Püsiva töövõimetuse korral lõpetatakse hüvitise maksmine invaliidsuse määramise päevast.

(4) Kindlustatul on õigus saada rasedus- ja sünnitushüvitist sünnituseelsel ja -järgsel perioodil kokku 126 kalendripäeva eest, mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral kokku 140 kalendripäeva eest.
Käesolev lõige laieneb ka talupere liikmetele.

(5) Kuni üheaastase lapse lapsendajal on õigus puhkusele ja hüvitisele paragrahv 7 3. lõike 4. punkti sätete järgi 70 kalendripäeva eest, alates lapsendamise päevast.
Käesolev lõige laieneb talupere liikmele ja ka individuaaltöötajale, sealhulgas tegevusloa alusel töötavale üksikisikule.

§ 9. Hüvitis kutsehaiguse ja töövigastuse puhul

Tööandja süül töövõtjal tekkinud töövigastuse, tööga seotud muu tervisekahjustuse või kutsehaigusega kaasneva ajutise töövõimetuse korral arvutatakse hüvitis paragrahv 7 1. ja 2. lõike ning 3. lõike 4. punkti järgi ja sel juhul nõuab haigekassa hüvitisena väljamakstud summa sisse süüdiolevalt tööandjalt vastavalt tema süüastmele.

§ 10. Hüvitise maksmise piirangud

(1) Kindlustatule ei maksta hüvitist, kui haiguse, tööga seotud tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi on põhjustanud kohtus tuvastatud kindlustatu enda tahtlik kuritegelik käitumine, arsti poolt fikseeritud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove või kui kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud.

(2) Tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks viis tööpäeva kalendriaastas; puudutud päevade eest maksab haigekassa hüvitist kindlustatu isikliku avalduse alusel paragrahv 7 3.lõike 3.punkti järgi, kuid mitte rohkem kui kahe päeva eest kalendriaastas.

§ 11. Hüvitise väljamaksmise kord

Haigekassast hüvitise väljamaksmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

IV. Ravikulude katmine

§ 12. Terviseuuringute ja ravi eest tasumine

(1) Kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulud, välja arvatud visiiditasu, tasub haigekassa temaga lepingu sõlminud ravi- või hooldusasutusele või erapraksisega tegelevale arstile, olenevalt osutatud teenuste hulgast ja hinnast.

(2) Teenuste hinnakirja kehtestab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium.

(3) Arsti vastuvõtule soovija maksab raviasutusele või erapraksisega tegelevale arstile visiiditasu, mille suuruse ning maksmise ja isikutele kompenseerimise korra, samuti sellest laekunud summade kasutamise korra kehtestab maa- või vabariikliku linna valitsus.

V. Ravikindlustusasutuste töö korraldus

§ 13. Haigekassa

(1) Haigekassa korraldab maakonna või vabariikliku linna elanike kohustuslikku ja vabatahtlikku ravikindlustust vastavalt käesolevale seadusele ja Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

(2) Haigekassa peab kindlustatute elukohajärgset arvestust ja ravikindlustusmaksete laekumise arvestust Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi eeskirjade järgi.

(3) Haigekassa on kohustatud sõlmima edasikindlustuslepingu.

(4) Haigekassas kindlustatuks loetakse paragrahv 2 1.lõikes loetletud isikud, kui nende eest või nende poolt tasutud ravikindlustusmaksed on haigekassale laekunud.

(5) Ravikindlustus katkeb, kui ravikindlustusmakse ei ole laekunud kahe kuu möödudes käesolevas seaduses ette nähtud tähtajast.

(6) Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise maksab kindlustatule tööandja haigekassalt saadud summadest töövõimetuslehe alusel.

(7) Haigekassa kontrollib nii kohustusliku ravikindlustuse maksete laekumist tööandjatelt, taluperedelt, individuaaltöötajatelt, sealhulgas tegevusloa alusel töötavatelt üksikisikutelt kui ka tööandjate poolt töövõimetuslehtede alusel hüvitiste maksmist.

(8) Haigekassal on õigus kontrollida ravi- ja hooldusasutuse ning erapraksisega tegeleva arsti osutatud teenuste ja välja antud töövõimetuslehe põhjendatust. Põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada.

(9) Haigekassal on õigus nõuda kindlustatult üldarstliku läbivaatuse või terviseuuringute läbimist.

§ 14. Ametisaladuse hoidmise kohustus

(1) Meditsiini-, farmaatsia- või haigekassa töötajale ja ravikindlustuskomisjoni liikmele kutsekohustuse täitmisel teatavaks saanud andmed kindlustatu haiguste ning intiim- ja perekonnaelu kohta ei kuulu avalikustamisele. Nende andmete avalikustamine on karistatav Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalseaduse järgi.

(2) Kindlustatu soovil jätab raviarst tööandjale esitatavale töövõimetuslehele diagnoosi märkimata.

VI. Vaidluste lahendamine

§ 15. Ravikindlustusega seotud vaidlused

(1) Tööandja, talupere, individuaaltöötaja, sealhulgas tegevusloa alusel töötava üksikisiku ja haigekassa vahel kohustusliku ravikindlustuse maksest tuleneva vaidluse lahendab ravikindlustuskomisjon; kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse kohus.

(2) Haigekassa vaidlusi ravi- ja hooldusasutusega, erapraksisega tegeleva arsti, samuti tööandjaga väljamaksete asjus lahendab ravikindlustuskomisjon; kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse kohus.

(3) Kindlustatu ning ravi- või hooldusasutuse või erapraksisega tegeleva arsti vahelise vaidluse lahendab ravikindlustuskomisjon.

(4) Kohustusliku või vabatahtliku ravikindlustuse maksetest tuleneva vaidluse kindlustatu ja haigekassa vahel lahendab kohus.

§ 16. Vaidluste lahendamine ravikindlustuskomisjonis

(1) Asjast huvitatud poole kirjalikul avaldusel põhineva või ravi kindlustuskomisjoni poolt tuvastatud seaduserikkumisest tuleneva vaidluse lahendab ravikindlustuskomisjon 30 päeva jooksul.

(2) Asja otsustamiseks kuulab ravikindlustuskomisjon ära poolte ja tunnistajate seletuse ning tal on õigus nõuda vajalikke andmeid ja tõendeid kõigilt sellekohase informatsiooni valdajailt.

(3) Ravikindlustuskomisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega komisjoni liikmete üldarvust.

(4) Ravikindlustuskomisjoni otsus väljastatakse asjast huvitatud poole nõudmisel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast.

(5) Kui pooled otsusega ei nõustu, võivad nad 10 kalendripäeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist pöörduda kohtu poole; kui seda ei ole tehtud, loetakse ravikindlustuskomisjoni otsus lõplikuks.

§ 17. Käesolev seadus jõustub 1.jaanuarist 1992.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 12. juunil 1991.