Eesti Vabariigi maareformi seadus
Vastu võetud 17.10.1991
I. Üldsätted
§ 1. Seaduse ülesanded
Maareformi seadus määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused, maaomanike ja maakasutajate õigused ja kohustused ning on aluseks muudele maasuhteid reguleerivatele normatiivaktidele.
§ 2. Maareformi eesmärk
Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest.
§ 3. Maareformi sisu
(1) Maareformi käigus tagastatakse, asendatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa era- ja munitsipaalomandusse ning määratakse kindlaks riigi omandusse jäetav maa.
(2) Maareformi käigus jäetakse või antakse maa lepingu alusel füüsiliste ja juriidiliste isikute kasutusse.
§ 4. Maareform omandireformi osana
Maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse Aluseid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
II. Maa tagastamine, asendamine ja kompenseerimine
§ 5. Isikud, kellel on õigus nõuda maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist (õigustatud subjektid)
(1) Maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist on õigus
nõuda:
1) füüsilistel isikutel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, kui neil oli 1940.aasta 16.juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või kui nad elasid Aluste jõustumise ajal (1991.aasta 20.juuni) alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil;
2) füüsilistel isikutel, kes on käesoleva lõike punktis 1 tähendatud isikute pärijad vastavalt Aluste paragrahvile 8. Kui endine omanik on surnud ja Aluste paragrahvis 8 märgitud isikuid ei ole, on maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist õigus nõuda tema õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures meil on õigus nõuda selle maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal;
3) organisatsioonidel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, vastavalt Aluste paragrahvile 9.
(2) Maa tagastamist, asendamist või kompenseerimist, mille omanikud võõrandasid pärast 1940.aasta 16.juunit, on õigus nõuda isikutel, kellele maa võõrandati, või nende õigusjärglastel, vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele.
§ 6. Tagastatav maa
(1) Maa tagastatakse võimalikult endistes piirides, kui käesolevast seadusest või maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti.
(2) Maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui:
1) õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle asendamist või kompenseerimist;
2) maa on antud käesoleva seaduse vastuvõtmise ajaks teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 8;
3) maal asuvad teise isiku hooned või rajatised, vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7, 9 ja 10;
4) maa jäetakse riigi omandusse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 31 või antakse munitsipaalomandusse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 28;
5) maa asub territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, vastavalt Aluste paragrahv 12 3.lõike 6. punktile.
(3) Hoone või rajatisena käsitletakse käesolevas seaduses ka ehitusloa alusel alustatud ehitist, samuti käesoleva seaduse vastuvõtmise ajaks antud ehitusluba. Hoone või rajatisena ei käsitleta käesolevas seaduses ajutisi ehitisi.
§ 7. Linna või alevi piirides asuva maa tagastamine
(1) Linna või alevi piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kehtivad normatiivaktid ei võimalda maa tükeldamist.
(2) Linna või alevi piirides asuva maana käsitletakse käesolevas seaduses ka kompaktse hoonestusega alasid väljaspool linnade ja alevite piire.
(3) Hoone või rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga vastavalt kehtivatele normatiividele.
§ 8. Eesti NSV taluseaduse alusel põhiseks kasutamiseks antud maa tagastamine ja tükeldamine
(1) Maa, mis on antud talumaana põhiliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, ei kuulu tagastamisele, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti.
(2) Teisele isikule antud talumaast tagastatakse õigustatud subjektile eluasemekoht kuni 2 ha suuruses, kui selle tagastamine ei ole teisiti võimalik.
(3) Talumaast võib eraldada maad kuni 2 ha suuruses, mida hoonete omanikul on vastavalt käesolevale seadusele õigus saada asendusmaana või osta, kui selle maa andmine asenduseks või ostmiseks ei ole teisiti võimalik.
§ 9. Väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned
(1) Väljaspool linna või alevi piire ei tagastata maad, millel asuvad teise füüsilise isiku hooned:
1) elamute juures kuni 2 ha ulatuses;
2) suvilate, aiamajade ja muude ehitiste, sealhulgas tootmishoonete juures käesoleva seaduse vastuvõtmise ajal kehtiva tähtajata maakasutuse piirides, kuid mitte rohkem kui 1 ha ulatuses.
(2) Kui maal asuva elamu omanik soovib maad osta või saada asendusmaana rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele, tükeldatakse maa nende vahel võimalikult võrdsetes osades, arvestades käesoleva seaduse paragrahvis 17 kehtestatud piiranguid. Seejuures ei ole elamu omanikul, kes soovib maad osta või saada asendusmaana, õigust nõuda maad rohkem kui 20 ha.
(3) Kui maa tükeldamine ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 17 kehtestatud piirangute tõttu võimalik ja õigustatud subjektil ei ole seal elamut, on maa ostmise või asendusmaa saamise õigus elamu omanikul ning õigustatud subjektil on õigus saada tagasi kuni 2 ha maad eluasemekohaks.
(4) Kui maa tükeldamine ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 17 kehtestatud piirangute tõttu võimalik ja maal on mitme füüsilise isiku elamud, kes soovivad maa tagastamist, asendamist või ostmist rohkem kui 2 ha, on eesõigus elamu omanikul:
1) kes seal alaliselt elab;
2) kes tegeleb seal põllumajandusliku tootmisega;
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tingimuste võrdsuse korral tuleb maa elamute omanike vahel tükeldada, arvestamata paragrahvis 17 kehtestatud piiranguid.
(6) Ehitamisjärgus hoone, samuti ehitusloa omanikul ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 märgitud juhtudel õigust nõuda maad rohkem käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust.
§ 10. Väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamine, millel asuvad riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hooned või rajatised
(1) Väljaspool linna või alevi piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maa rendile andmises ehitiste omanikule või ehitiste rendile andmises või müümises õigustatud subjektile.
(2) Hoone või rajatise teenindamiseks vajaliku maa määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga.
§ 11. Maa asendamine
(1) Maa asendatakse kas tervikuna või osaliselt õigustatud subjektile, kellele maad ei tagastata või kes ise eelistab maa tagastamisele selle asendamist.
(2) Õigustatud subjekt saab asendusmaaks nõuda talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 8 või maad, kus asuvad tema omanduses olevad hooned, vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7 ja 9.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule saab õigustatud subjekt nõuda asendusmaad halduspiirkonda, kus ta alaliselt elab või kus asus õigusvastaselt võõrandatud maa, kusjuures eesõigus on alltoodud järjekorras õigustatud subjektil, kes soovib asenduseks maad:
1) mida ta praegu kasutab;
2) mis piirneb talle kuuluva või tema omandusse antava maaga;
3) halduspiirkonda, kus ta alaliselt elab;
4) halduspiirkonda, kus asus õigusvastaselt võõrandatud maa.
(4) Kui mitu õigustatud subjekti soovivad asendusmaad vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele ning neil on selleks võrdne õigus, otsustab küsimuse kohaliku omavalitsuse volikogu.
(5) Asendusmaa suurus määratakse kindlaks, lähtudes tagastamata maa õigusvastase võõrandamise aegsest väärtusest. Asendusmaa piirid määratakse kindlaks vastavuses maakorralduse nõuetega. Kui maad ei ole võimalik asendada endises väärtuses, tehakse maa saaja ja riigi vahel tasaarvestus.
§ 12. Maa tagastamine või asendamine hoonete ühistele omanikele
(1) Linna või alevi piirides asuva maa tagastamisel või asendamisel, millel asuvad hooned on mitme õigustatud subjekti kaasomanduses, tagastatakse või asendatakse maa neile kaasomandusse vastavalt iga isiku osale hoonete kaasomandis, kui kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kaasomanikust füüsiline isik, kes ei ole maa tagastamise või asendamise õigustatud subjekt, võib oma osa maast välja osta, kui ta on maa erastamise subjekt vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 21.
(2) Väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamisel või asendamisel, millel asuvad hooned on mitme isiku kaasomanduses, rakendatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, kui maa tagastatakse või asendatakse käesoleva seaduse paragrahv 9 1. lõikes märgitud suuruses. Suuremat maad kaasomandusse ei tagastata ega asendata ning hoone kaasomanikud saavad nõuda maa tagastamist või asendamist vastavalt käesolevale seadusele kui iseseisvad hoonete omanikud.
(3) Kui hooned on abikaasade või kolhoosipere liikmete ühisomanduses, tagastatakse või asendatakse maa sellele abikaasale või kolhoosipere liikmele, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või asendamist.
§ 13. Maa kompenseerimine
Kui maad ei tagastata ega asendata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa õigusvastase võõrandamise aegses väärtuses.
§ 14. Maa tagastamine, asendamine ja kompenseerimine mitme pärija vahel
(1) Kui maa tagastamist nõuavad mitu pärijat, võivad nad omavahel kokku leppida maa jagamise osas. Kui maa tagastamist nõudvad pärijad kokku ei lepi ja maad ei ole võimalik nende vahel tükeldada vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 17 kehtestatud piirangutele, on eesõigus pärijal käesoleva seaduse paragrahvides 7-9 ja 11 sätestatud tingimustest lähtudes. Kui maa tagastamise eesõigust ei ole võimalik määrata, heidetakse pärijate vahel liisku.
(2) Eluasemekoht kuni 2 ha suuruses vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 9 3.lõikele antakse ainult ühele pärijatest. Kui pärijad ei jõua omavahel kokkuleppele, heidetakse nende vahel liisku.
(3) Pärijatel on õigus maa asendamisele ainult maa selle väärtuse ulatuses, mida ei tagastata. Kui pärijad ei jõua maa asendamise küsimuses kokkuleppele, siis maad ei asendata, vaid iga pärija saab oma osa kompensatsioonist Alustes sätestatud üldises korras.
(4) Kui maad ei tagastata ega asendata ühele või mitmele pärijale, kompenseerib riik neile nende osa Alustes sätestatud üldises korras. Pärijad, kellele maa tagastati või asendati, on kohustatud tasuma oma võla riigile teistele pärijatele makstud kompensatsiooni ulatuses vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 22 1.lõikele.
§ 15. Maa tagastamise, asendamise ja kompenseerimise kord
Maa tagastamine, asendamine ja kompenseerimine toimub Aluste, käesoleva seaduse ning nende alusel kehtestatud normatiivaktidega määratud korras.
§ 16. Maa väljaostuvõlg
(1) Maa tagastamisel, asendamisel ja kompenseerimisel arvestatakse maal lasunud ja riigi poolt tõendatud väljaostuvõlga. Maa väljaostmata osas tagastatakse tingimusel, et maa saaja kohustub võla tasuma.
(2) Maa väljaostuvõla tasumine toimub maaomaniku valikul kas korraga, pikaajaliste maksetena 50 aasta jooksul või muul viisil osade kaupa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
§ 17. Piirangud maa tükeldamisel
(1) Linna või alevi piirides asuvat maad saab tükeldada vastavalt kehtivatele normatiivaktidele.
(2) Väljaspool linna või alevi piire asuvat maad saab tükeldada vaid tingimusel, et maatükid vastavad maakorralduse nõuetele ja ei ole väiksemad kui 10 ha, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Eesti Vabariigi Valitsus võib kohaliku omavalitsuse taotlusel kehtestada erinevatele piirkondadele käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatust erinevad piirsuurused ning lubada erandeid maa tükeldamisel.
§ 18. Piirangud tagastatud või asendatud maa kasutamisel
(1) Tagastatud või asendatud maa omanik on kohustatud täitma kõiki kehtivaid normatiivakte, mis määravad talle kuuluvad maa õigusliku režiimi.
(2) Tagastatud ja asendatud põllumajanduslikku maad tuleb 5 aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Maakasutuse sihtotstarvet võib enne nimetatud tähtaega muuta kohaliku omavalitsuse loal kooskõlastatult maa-ametiga.
(3) Maa tagastamisel või asendamisel võib kohalik omavalitsus kooskõlastatult maa-ametiga kehtestada maa saajale tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks, Eesti Vabariigi normatiivaktidega ettenähtud piiranguid või kohustusi maa kasutamisel. Maa saajal on õigus piirangute ja kohustuste otstarbekus vaidlustada kohtus.
(4) Kui tagastatav või asendatav maa on kehtivas korras antud rendile, jääb rendileping maa tagastamisel või asendamisel jõusse.
(5) Tagastatud või asendatud maa rendile andmisel on senisel maakasutajal 5 aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, maa rendile võtmise eesõigus, kusjuures rendi suurus ei tohi ületada rendimäärasid samaväärsel riigi- või munitsipaalmaal.
(6) Riikliku või kohaliku kaitse all oleva maa ja kaitsealuste objektide juurde kuuluva maa tagastamisel või asendamisel tehakse kohustuseks kehtestatud kaitserežiimi täitmine. Nimetatud kohustuste täitmine tagatakse Eesti Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja maa saaja vahel sõlmitud lepinguga.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud maa kasutamise piirangute korduval rikkumisel võib kohalik omavalitsus kohtu korras nõuda maa sundmüüki.
§ 19. Piirangud tagastatud või asendatud maa käsutamisel ning maa tagastamise või asendamise õiguse loovutamine
(1) Tagastatud ja asendatud maad on keelatud võõrandada 5 aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, välja arvatud kinkimine alanejatele sugulastele ning õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele ja pärandamine.
(2) Ajal, mil maa võõrandamine vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele on piiratud, võib maad müüa kohalikule omavalitsusele ning viimane on kohustatud selle ostma.
(3) Maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse võib õigustatud subjekt loovutada abikaasale ja alanejatele sugulastele ning õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele, kui nad taotlevad omandusse neile Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad või maad neile kuuluvate hoonete juurde vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7,8 ja 9.
(4) Maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.
III. Maa erastamine
§ 20. Erastamisele kuuluv maa
Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata ega asendata ning mida ei jäeta riigi omandusse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 31 ega anta munitsipaalomandusse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 28.
§ 21. Maa erastamise õigustatud subjektid
Maa erastamise õigustatud subjektid on kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Kuni Eesti Vabariigi kodakondsuse institutsiooni taaskehtestamiseni on maa erastamise õigustatud subjektid need Eesti Vabariigis alaliselt elavad isikud, kellel oli 1940.aasta 16.juunil Eesti Vabariigi kodakondsus, ja nende Eesti Vabariigis alaliselt elavad otsesed järeltulijad.
§ 22. Maa erastamise viisid
(1) Maa erastamine toimub müügi teel õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, rahvakapitali obligatsioonide või raha eest. Maa ostuhind tasutakse kas korraga, pikaajaliste maksetena 50 aasta jooksul või muul viisil osade kaupa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(2) Ostueesõigusega saavad maad osta isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus maad osta hoonete omanikena vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7, 8 ja 9.
(3) Ostueesõigusega isikute puudumisel erastatakse maa enampakkumisel. Eesti Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus võivad maa erastamisel teha eelistusi vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 11 3. lõikes sätestatud tingimustele, samuti isikutele, kellele maad kas osaliselt või tervikuna ei tagastatud ega asendatud.
§ 23. Maa erastamise kord
(1) Maa erastamine toimub käesolevas seaduses ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(2) Maa erastamist alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja asendamise küsimuse otsustamist, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Maa erastamine toimub vastavuses maakorralduse nõuetega.
§ 24. Piirangud erastatud maa kasutamisel ja käsutamisel
Erastamise käigus omandatud maa kasutamisel ja käsutamisel kehtivad käesoleva seaduse paragrahvides 18 ja 19 sätestatud piirangud.
IV Munitsipaalmaa
§ 25. Munitsipaalmaa tekkimine
(1) Munitsipaalomandusse antakse tasuta kohaliku omavalitsuse halduspiiridesse jääv maa, välja arvatud maa, mis jäetakse riigi omandusse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 31.
(2) Maa munitsipaliseerimisel läheb kohalikule omavalitsusele üle maa tagastamise, asendamise ja erastamise kohustus.
(3) Munitsipaalomandusse antud maast ei kuulu tagastamisele, asendamisele ega erastamisele käesoleva seaduse paragrahvis 28 nimetatud maa, mille jätmise munitsipaalomandusse otsustab kohaliku omavalitsuse taotlusel Eesti Vabariigi Valitsus.
(4) Munitsipaalomandusse andmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.
§ 26. Teise tasandi kohaliku omavalitsuse organ esmatasandi kohaliku omavalitsuse munitsipaalmaa haldajana
Kuni valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse juriidilise tunnustamiseni haldab nende munitsipaalomandusse antavat maad teise tasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan vastavalt Aluste paragrahvile 25.
§ 27. Munitsipaalomandiõiguse teostamine maale
Munitsipaalmaad valdab, kasutab ja käsutab kohalik omavalitsus vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidele.
§ 28. Munitsipaalomandusse jäetav maa, mis ei kuulu tagastamisele, asendamisele ega kohustuslikule erastamisele
Ei tagastata, asendata ega erastata ning jäetakse munitsipaalomandusse:
1) munitsipaalomandusse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
2) kohaliku kaitse all olev ja kaitsealuste objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise füüsilise isiku joont;
3) munitsipaalomandusse jäävate veekogude alune maa;
4) sotsiaal-kultuurilise otstarbega ja puhkeotstarbeline maa;
5) munitsipaalettevõtete ja -asutuste põllumajandusmaa;
6) valla, alevi või linna maareserv, mis on vajalik valla,
alevi või linna arenguks ning halduspiirkonna elanike
lühiajaliste maakasutusvajaduste rahuldamiseks.
V. Riigimaa
§ 29. Riigimaa tekkimine
Riigi omandusse jäetakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega käesoleva seaduse paragrahvis 31 nimetatud maa.
§ 30. Riigi omandiõiguse teostamine maale
(1) Riigimaad valdavad, kasutavad ja käsutavad riigiettevõtted ja -asutused vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidele.
(2) Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga võib riik talle anda riigimaa haldamise õiguse.
§ 31. Riigi omandusse jäetav maa
(1) Riigi omandusse jäetakse:
1) riigi omandusse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
2) riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt;
3) riigi omandusse jäävate veekogude alune maa;
4) sotsiaal-kultuurilise otstarbega ning puhkeotstarbeline maa;
5) riigikaitselise otstarbega maa;
6) riigimetsamaa;
7) riigiettevõtete ja - asutuste põllumajandusmaa;
8) riigi maareserv.
(2) Riiklike erastamisprogrammide kaudu erastatavate hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa jäetakse kuni hoonete ja rajatiste erastamiseni riigi omandusse ning erastatakse riigi poolt.
VI. Maa lepingulise kasutamise õigus
§ 32. Maa lepingulise kasutamise õiguse mõiste
Maa lepingulise kasutamise õigus on isiku õigus kasutada maad maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel, mis on tähtajaline ning tasuline või tasuta.
§ 33. Maa lepingulise kasutamise õiguse subjektid
(1) Maa lepingulise kasutamise õigus on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elavatel füüsilistel isikutel ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistel isikutel, samuti välisriikide kodanikel ja juriidilistel isikutel, kodakondsuseta isikutel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel.
(2) Välisriigid kasutavad maad vastavalt Eesti Vabariigiga sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele.
§ 34. Maa kasutamine rendilepingu alusel
(1) Maa rentimist reguleeritakse Eesti Vabariigi rendiseadusega, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Maad võib rendile anda maa omanik. Maa rendile võtjaks (rentnikuks) võivad olla kõik käesoleva seaduse paragrahvis 33 märgitud isikud. Välisriikide kodanikud ja juriidilised isikud, kodakondsuseta isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid saavad maad rentida Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(3) Maareformi käigus tagastamisele, asendamisele või ostueesõigusega erastamisele (paragrahv 22 2.lõige) kuuluvat maad rendile ei anta.
(4) Riigi- ja munitsipaalmaa kasutamise eest võetav rent ei tohi 5 aasta jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest, ületada sama väärtusega maalt võetavat maamaksu rohkem kui 1,2 korda.
(5) Maa rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi rendiseadusele. Lisaks rendiseaduses sätestatule on rendilepingu lõppemise aluseks juriidilise isiku tegevuse lõppemine, kui juriidilise isiku õigused ja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele, samuti põllumajandusmaa rendilepingu ülesütlemine rentniku poolt 1.aprillist vähemalt 6 kuulise etteteatamisega.
§ 35. Maa kasutamine tasuta kasutamise lepingu alusel
(1) Maad võib anda teisele isikule tasuta kasutamise lepingu alusel.
(2) Riigi- ja munitsipaalmaad võib anda tasuta kasutamiseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud tingimustel ja korras.
(3) Maa tasuta kasutamise lepingu suhtes rakendatakse rendilepingu kohta käivaid normatiivakte, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 36. Senise maakasutuse jätkumine
(1) Isikud, kes soovivad senist maakasutust jätkata, on kohustatud sõlmima maa omanikuga rendi- või tasuta kasutamise lepingu.
(2) Maa tagastamiseni või muul viisil eraomandusse andmiseni jätkub maa kasutamine seni kehtiva kasutusõiguse alusel.
(3) Riigi omandusse jäetaval ja munitsipaalomandusse antaval maal jätkub maakasutus seni kehtiva maakasutusõiguse alusel kuni selle ümbervormistamise või muutmiseni maareformi käigus Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(4) Seni maad kasutanud füüsilisel isikul, kes maa tagastamise või muul viisil eraomandusse andmise tõttu jääb ilma tema poolt kasutatavast maast, on õigus saada maad kasutusse valla või linna maareservist vastavalt tema poolt seni kasutatud maa sihtotstarbele.
§ 37. Füüsiliste isikute maakasutuse jätkumine talumaal ning maal, millel asuvad neile kuuluvad hooned
Füüsilistel isikutel, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks vastavalt Eesti NSV taluseadusele või kelle tähtajata kasutuses on maa, millel asuvad neile kuuluvad hooned ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad välja osta, on õigus sõlmida kohaliku omavalitsusega pikaajaline rendileping kuni 99 aastaks senise tähtajata maakasutuse piirides või paragrahv 9 1.lõikes määratud suuruses.
VII. Maareformi tagamine
§ 38. Maareformi läbiviimise kord
Maareformi läbiviimise korra kehtestab ning maareformiga seotud töid juhib Eesti Vabariigi Valitsus.
§ 39. Maataotluste esitamine
Taotlused maa asendamiseks, ostmiseks või rentimiseks
esitatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras
1992. a. 1. märtsiks.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel
Tallinn, 17.oktoobril 1991.
Facebook
Twitter