Teksti suurus:

Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 10, 143

Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus

(õ) 22.10.2008


I. Üldsätted

§ 1. Seaduse ülesanded

(1) Käesolev seadus, lähtudes Eesti Vabariigi 1991. aasta 13. juuni omandireformi aluste seadusest (edaspidi Alused; RT 1991, nr. 21, art. 257), reguleerib ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist põllumajanduses ning ühismajandite reorganiseerimist või likvideerimist (edaspidi põllumajandusreform).

(2) Põllumajandusreformi käigus toimub põllumajanduses üleminek põhiliselt talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale ettevõtlusele.

§ 2. Seaduses kasutatavad terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

majanditevaheline ettevõte – ühismajandite poolt nende raha ja muu vara ühendamise teel moodustatud ettevõte või muu organisatsioon;

osanikmajand – ühismajand, kes on paigutanud oma raha või muu vara osamaksude või aktsiatena majanditevahelisse ettevõttesse;

tervikvara – asjade kogum, millest mingi osa eraldamisel ülejäänud osa sihipärane kasutamine osutub tehnoloogiliselt võimatuks;

ühismajand – 1) kolhoos, sh. kalurikolhoos;
                      2) kolhoosi vara osastamise teel moodustatud ettevõte või muu organisatsioon;
                      3) riiklik põllumajandusettevõte;

ühismajandi vara – ühismajandi bilansilised, rahalised ja materiaalsed väärtused, sealhulgas osamaksud ja aktsiad teistes organisatsioonides, laenud ja võlad ning muud varalised õigused ja kohustused;

ühistu – ühistegevuslik põllumajandustootjate organisatsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on oma liikmete vajaduste rahuldamine vara ühiskasutuse teel.

§ 3. Põllumajandusreformi õigustatud ja kohustatud subjektid

(1) Põllumajandusreformi õigustatud subjektid on:
1) ühistatud vara endised omanikud ja nende õigusjärglased vastavalt Aluste §-dele 7–9;
2) ühismajandi liikmed ja alalised töötajad;
3) isikud, kes on läinud pensionile ühismajandist;
4) endised ühismajandi liikmed ja alalised töötajad, kes on ühismajandis töötanud vähemalt 5 aastat;
5) talu pidama asunud endised ühismajandi liikmed ja alalised töötajad, kelle viimane töökoht oli ühismajandis;
6) ühismajandi endised alalised töötajad või nende pärijad juhul, kui nad on asunud või asuvad talu pidama;
7) Eesti Vabariigi riiklikel ja kohaliku omavalitsuse valitavatel ametikohtadel töötavad isikud, kelle viimane töökoht oli ühismajandis;
8) ühismajandi kreeditorid ja teised isikud, kelle suhtes ühismajandil on varalisi kohustusi;
9) ühismajand majanditevahelise ettevõtte osanikuna;
10) kohalik omavalitsus;
11) Eesti Vabariik;
12) teised isikud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(2) Põllumajandusreformi kohustatud subjektid on ühismajandid ja majanditevahelised ettevõtted.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–7 märgitud isikud on põllumajandusreformi õigustatud subjektideks juhul, kui nad alaliselt elavad Eesti Vabariigis.

§ 4. Põllumajandusreformi etapid

(1) Põllumajandusreform viiakse ühismajandis läbi kooskõlas endise maaomandiõiguse taastamise ja maa erastamisega vastavalt Eesti Vabariigi 1991. aasta 17. oktoobri maareformi seadusele (RT 1991, nr. 34, art. 426) järgmistes etappides:
1) osade kindlaksmääramine ühismajandi varas;
2) ühismajandi likvideerimine või reorganiseerimine.

(2) Osade kindlaksmääramisel ühismajandi varas:
1) viiakse läbi ühismajandi vara inventeerimine, mille käigus tehakse kindlaks vara koosseis ning eraldatakse reservfond reformi läbiviimiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 26;
2) tehakse kindlaks ühismajandi vara hulka kuuluv ühistatud vara ja õigustatud subjektid ning otsustatakse ühistatud vara tagastamine või kompenseerimine vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele;
3) tehakse kindlaks ühismajandi vara hulka kuuluv muu õigusvastaselt võõrandatud vara. Nimetatud vara tagastamine või kompenseerimine toimub vastavalt Aluste § 17 2. lõikele;
4) tehakse kindlaks põllumajandusreformi teiste õigustatud subjektide osa ühismajandi varas käesoleva seaduse §-de 10–11 ja 13–14 alusel;
5) arvutatakse ülejäänud varast õigustatud subjektide tööosakud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(3) Varaosade kindlaksmääramise järel otsustatakse vara edasise kasutamise kord ning ühismajandi reorganiseerimine või likvideerimine ning uute ettevõtlusvormide rakendamine vastavalt käesoleva seaduse III peatükile.

§ 5. Põllumajandusreformi komisjon ja tema pädevus

(1) Põllumajandusreformi läbiviimiseks moodustatakse iga ühismajandi jaoks kohaliku omavalitsuse haldusüksuse reformikomisjon, mille koosseisus on võrdne arv ühismajandi, kohalike talupidajate ja kohaliku omavalitsuse esindajaid, samuti riigi esindajad.

(2) Reformikomisjoni moodustamise korra ja töökorralduse määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus.

(3) Reformikomisjon:
1) tagab ühismajandi vara inventeerimise;
2) teeb kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning otsustab selle tagastamise või kompenseerimise;
3) esitab kohaliku omavalitsuse volikogule ettepanekud elanike sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks vajalike varade munitsipaliseerimise kohta;
4) teeb kindlaks riigi osa ühismajandi varas;
5) teeb kindlaks käesoleva seaduse § 3 1. lõike punktides 2–12 loetletud isikute ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse;
6) vaatab läbi ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava ja annab oma nõusoleku selle elluviimiseks;
7) täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid põllumajandusreformi läbiviimisel.

(4) Reformikomisjonil on õigus teha ühismajandile ülesandeks põllumajandusreformi läbiviimiseks vajalike materjalide ja dokumentide ettevalmistamine.

(5) Kõiki tehinguid ühismajandi põhivaraga on lubatud põllumajandusreformi läbiviimise perioodil teostada ainult reformikomisjoni loal.

§ 6. Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevus põllumajandusreformi läbiviimisel

(1) Põllumajandusreformi läbiviimisel oma haldusüksuse territooriumil kohaliku omavalitsuse volikogu:
1) tagab põllumajandusreformi seostatuse maa- ja haldusreformiga;
2) annab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise käigus moodustatavatele juriidilistele isikutele asutamisload;
3) määrab kindlaks vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 10 2. lõikele koos Maa-ametiga hoone või rajatise teenindamiseks vajaliku maa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras;
4) kehtestab kooskõlas Maa-ametiga piirangud ja kohustused tervikvarade sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-le 18;
5) otsustab munitsipaliseeritud vara edasise kasutamise korra ja tingimused;
6) täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid põllumajandusreformi läbiviimisel.

II. Osade kindlaksmääramine ühismajandi varas

§ 7. Ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamine

Ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused vaatab läbi reformikomisjon vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele.

§ 8. Ühistatud vara tagastamine

Ühistatud vara tagastatakse reformikomisjoni otsusel vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele.

§ 9. Ühistatud vara kompenseerimine

(1) Ühistatud vara kompenseeritakse vastavalt Aluste §-le 14 käesoleva seadusega ettenähtud korras.

(2) Ühistatud vara endisel omanikul või tema õigusjärglasel on õigus saada kompensatsiooni vara ühistamise aegsest väärtusest lähtudes:
1) vara asendamise teel muu samaväärse varaga (kompensatsioon natuuras);
2) osana ühismajandi varast, mille kohta antakse talle välja vastav tõend;
3) rahas.

(3) Kompensatsiooni, mis on saadud osana ühismajandi varast, on õigustatud subjektil õigus ühendada tööosakuga, samuti anda see tasu eest või tasuta üle teistele õigustatud subjektidele samadel tingimustel tööosaku üleandmisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.

(4) Kompensatsiooni natuuras võib õigustatud subjekt taotleda kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

(5) Reformikomisjon otsustab kompenseerimise viisi, korra ja tähtajad vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale.

(6) Õigustatud subjektil on õigus ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni pärandada.

§ 10. Ühismajandi vara munitsipaliseerimine

(1) Kohaliku omavalitsuse staatusega haldusüksustele tagastatakse ühismajandi valduses olev enne 1940. aasta 16. juunit munitsipaalomandusse kuulunud vara vastavalt Alustele.

(2) Riigieelarve ja muude tsentraliseeritud vahendite arvel ehitatud sotsiaal- ja kultuuriobjektid antakse munitsipaalomandusse tasuta Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Ühismajandi omavahendite arvel ehitatud või soetatud sotsiaal- ja kultuuriobjektide üleandmine munitsipaalomandusse toimub vastavalt Aluste §-le 30.

(4) Ühismajandi omavahendite arvel ehitatud objektide munitsipaalomandusse andmisel tasaarvestatakse nende maksumus ühismajandi riiklike laenuvõlgnevustega või riigilt tasuta saadud vara maksumusega.

§ 11. Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramine ühismajandi varas

(1) Eesti Vabariigile kuulub ühismajandi varas:
1) vara, mis kuulus Eesti Vabariigile enne 1940. aasta 16. juunit;
2) riigieelarve ja muude tsentraliseeritud vahendite arvel soetatud või ehitatud objektid ja rajatised;
3) riigi poolt ühismajandile tasuta antud vara, mis on säilinud individualiseeritaval kujul.

(2) Eesti Vabariigi osa ühismajandi varas tehakse kindlaks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras.

(3) Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramisel ühismajandi varas ei võeta arvesse riigi poolt kustutatud laene.

§ 12. Ühismajandi varas kindlaksmääratud Eesti Vabariigi osa käsutamine

(1) Eesti Vabariigi osa ühismajandi varas Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras:
1) jäetakse riigi omandusse kaasomandina ühismajandi õigusjärglase varas või antakse tasu eest üle teistele juriidilistele isikutele;
2) antakse munitsipaalomandusse erastamise kohustusega või ilma selleta;
3) antakse rendile koos väljaostuõigusega või ilma selleta;
4) erastatakse välismaalastele kooskõlas Aluste §-ga 39;
5) erastatakse muul viisil.

(2) Ühismajandi bilansis olevad ja riigieelarve vahendite arvel rajatud kuivendus- ja vihmutussüsteemid antakse üle koos maaomandi või maakasutuse üleandmisega, arvates nende objektide maksumuse maa hinna sisse. Nimetatud objektide üleandmise ja edasise kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(3) Eesti Vabariigi osa erastamisel on selle omandamise eesõigus antud haldusüksuse territooriumil tegutsevatele põllumajandustootjate ühistutele.

§ 13. Teiste isikute osa ühismajandi varas

(1) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kes on paigutanud oma rahalised või materiaalsed vahendid ühismajandi varasse, on õigus taotleda oma osa kindlaksmääramist ühismajandi varas.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud isikutel on õigus taotleda:
1) oma osa eraldamist ja tagastamist natuuras;
2) kaasomandi vormistamist ühismajandi õigusjärglase varas;
3) oma osa väljamaksmist rahas.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud vara üleandmise või väljamaksmise tingimused, korra ja tähtajad otsustab reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise kavale kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

§ 14. Ühismajandi võlad ja muud varalised kohustused

(1) Ühismajandi laenud ja võlad, sealhulgas riigieelarvest saadud laenud, kuuluvad ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel tasumisele järgmise vara arvel:
1) rahaliste vahendite arvel;
2) osamaksude ja aktsiate arvel;
3) muu vara arvel.

(2) Panga ja teiste kreeditoride nõusolekul võib ühismajandi laenud ja muud varalised kohustused üle anda isikutele, kellele läheb üle tööosakutena jaotamisele kuuluv osa ühismajandi varast.

(3) Ühismajandi kohustused tervisekahjustuste hüvitamisel ja toitjakaotuspensionide maksmisel lähevad üle riikliku sotsiaalkindlustuse organitele.

(4) Ühismajandi lepingulised kohustused lähevad üle ühismajandi õigusjärglastele vastavalt vara üleandmisele.

§ 15. Ühismajandi osamaksud ja aktsiad teistes organisatsioonides

(1) Ühismajandi osamaksud ja aktsiad või neile vastav osa teiste organisatsioonide varas antakse üle ühismajandi õigusjärglastele kooskõlas nimetatud organisatsioonide põhikirjadega või antakse munitsipaalomandusse vastavalt käesoleva seaduse §-le 10 või realiseeritakse ühismajandi vara erastamisel eelkõige ühismajandi liikmetele, alalistele töötajatele ja talupidajatele, samuti ühistatud vara endistele omanikele või nende pärijatele, arvestades nende tööosakuid ning ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni.

(2) Osamaksude ja aktsiate üleandmine toimub vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale. Juhul kui osamaksud ja aktsiad on seotud ühismajandi konkreetse varaga, toimub nende üleandmine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

§ 16. Tööosakud ühismajandi varas

(1) Tööosak on ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate ning teiste õigustatud subjektide ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud osa ühismajandi varas.

(2) Tööosaku arvutamise aluseks võetakse vara, mis jääb järele pärast vara eraldamist vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7–14.

(3) Õigus tööosakule ühismajandi varas on käesoleva seaduse § 3 1. lõike punktides 2–7 märgitud isikutel, arvestades tööstaaži ja tööpanust majandis.

(4) Reformikomisjonil on õigus arvata ühismajandi varast tööosaku saajate hulka lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud subjektidele ka nende pärijaid ja teisi isikuid, juhul kui nad töötavad ühismajandis või on talupidajad ja elavad alaliselt antud kohaliku omavalitsuse või ühismajandi territooriumil.

(5) Tööosakute kindlaksmääramise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(6) Tööosaku suuruse kohta antakse õigustatud subjektile välja sellekohane tõend.

§ 17. Tööosaku käsutamine

(1) Isikul, kellel on tööosak ühismajandi varas, on õigus:
1) paigutada oma tööosak kaasomandina ühismajandi õigusjärglase varasse;
2) taotleda oma tööosaku ulatuses ühismajandi vara natuuras eraldamist kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21;
3) ühendada oma tööosak ühistatud vara eest saadava kompensatsiooniga, samuti seaduses sätestatud korras teiste analoogilisel eesmärgil välja antud osakute või obligatsioonidega;
4) anda oma tööosak tasuta või tasu eest üle teisele isikule, kes elab antud kohaliku omavalitsuse või ühismajandi territooriumil või kellel on õigus saada seal maad vastavalt maareformi seadusele kas tagastamise või asendamise või § 22 2. lõike alusel.

(2) Õigustatud subjektil on õigus oma tööosakut pärandada.

(3) Tööosaku realiseerimise viisi, korra ja tähtajad otsustab reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

III. Ühismajandi reorganiseerimine ja likvideerimine

§ 18. Riigimajandite loomine

(1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu määrab kindlaks riiklikku tähtsust omavate põllumajanduslike õppe-, katse- ja teadusasutuste loetelu, mis jäävad riigimajanditeks, nende kasutusse jääva riigimaa suuruse ja piirid, mida vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-le 31 ei tagastata ega erastata.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud riigimajandite haldusse varade üleandmine ja nende edasine kasutamine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Riigimajandite vara koosseisus väljaselgitatud ühistatud vara tagastatakse või kompenseeritakse käesoleva seaduse alusel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 19. Ühismajandi reorganiseerimine või likvideerimine

(1) Ühismajand kuulub reorganiseerimisele või likvideerimisele ühismajandi varas tööosakut omavate ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate üldkoosoleku otsusel. Kõigil teistel isikutel, kellel on osa ühismajandi varas, on õigus üldkoosolekust otsustava hääleõigusega osa võtta.

(2) Ühismajand kuulub likvideerimisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud koosoleku otsusel või kreeditoride nõudmisel, kui ühismajandi varast ei jätku nende nõuete rahuldamiseks.

(3) Ühismajandi likvideerimiseks või reorganiseerimiseks võtab ühismajandi üldkoosolek vastu likvideerimise või reorganiseerimise kava ning esitab selle läbivaatamiseks reformikomisjonile.

(4) Kui reformikomisjon ei ole ühismajandi poolt esitatud likvideerimise või reorganiseerimise kavaga nõus, otsustab selle kava rakendamise kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 20. Tervikvarade kindlaksmääramine

(1) Tootmise järjepidevuse tagamiseks määratakse põllumajandusreformi läbiviimisel kindlaks tervikvarad, mis võetakse aluseks ühismajandi vara natuuras eraldamisel, järgmises järjekorras:
1) põllumajandusliku tootmisega seotud tervikvara koos ettepanekuga selle tervikvara teenindamiseks vajaliku maakasutuse suuruse kindlaksmääramiseks ning piirangute ja kohustuste kehtestamiseks maaomanikele ja maakasutajatele;
2) põllumajandustootmist teenindav tervikvara.

(2) Käibevara eraldatakse vastavuses põhivara suuruse ja selle kasutamise otstarbega.

§ 21. Vara eraldamine natuuras

(1) Vara eraldamine natuuras toimub ühismajandi likvideerimise või reorganiseerimise kava alusel käesoleva seaduse §-s 20 märgitud tingimustel.

(2) Vara eraldamist natuuras on õigus taotleda õigustatud subjektil, kellel on osa ühismajandi varas, juhul kui tal on tingimused põllumajandusliku tootmise alustamiseks või jätkamiseks või muuks ettevõtluseks antud ühismajandi või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

(3) Põllumajanduslike tootmisvahendite natuuras eraldamisel arvestatakse vara taotleja maakasutuse suurust ja tootmisvahendite olemasolu.

(4) Vara eraldamisel natuuras kuulub selle vara rendileping omandaja nõudel ennetähtaegselt lõpetamisele. Rentnikul, kes on põllumajandusreformi õigustatud subjektiks, on eesõigus nõuda tema poolt rendilevõetud vara eraldamist natuuras.

§ 22. Ühistute moodustamine

(1) Ühistegevuse taastamiseks maal on põllumajandustootjate ühistutel põllumajanduslikku tootmist teenindavate objektide omandamise eesõigus.

(2) Ühistute liikmeks on võrdsetel alustel õigus astuda kõigil antud halduspiirkonna põllumajandustootjatel vastavalt oma tegevusalale.

(3) Ühistute moodustamine ja tegevus toimub ühistegevust reguleeriva seaduse alusel.

IV. Majanditevahelise ettevõtte reform

§ 23. Majanditevahelise ettevõtte reform

Majanditevahelise ettevõtte reform viiakse läbi eraldi seadusega kehtestatud korras.

V. Põllumajandusreformi tagamine

§ 24. Eeliste ja soodustuste andmine

(1) Eesti Vabariigi Valitsus võib anda ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel vara uutele omanikele soodustusi nendele koos varaga üleantud laenude tasumisel või kustutada nimetatud laenud riigieelarvest, samuti võimaldada pikaajalist sooduskrediiti tootmise ümberkorraldamiseks. Soodustuste ja krediitide andmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus koos Eesti Pangaga.

(2) Ühistatud vara tagastamine ja kompenseerimine, samuti muu vara üleandmine põllumajandusreformi käigus on riigilõivu- ja maksuvaba.

§ 25. Vara omandiõiguse üleminek

Tagastatava, natuuras kompenseeritava või tööosaku alusel natuuras eraldatava vara omandiõigus läheb üle akti alusel, milles sätestatakse:
1) vara üleandmise ja omandiõiguse ülemineku aeg;
2) omandaja kohustus vara sihipäraseks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse organi nõudmisel tema poolt kindlaksmääratud tingimustel ja tähtajani;
3) varal lasuvate õiguste ja kohustuste üleminek;
4) muud vajalikud tingimused vastavalt reformikomisjoni otsusele.

§ 26. Reservfond

(1) Põllumajandusreformi läbiviimisega seotud kulutuste katteks arvestatakse reservfondi 5% ühismajandi vara maksumusest.

(2) Ühismajandi reorganiseerimisel antakse reservfondi jääk ühismajandi õigusjärglastele. Ühismajandi likvideerimisel antakse rahaliste vahendite jääk üle kohaliku omavalitsuse eriarvele, kus neid hoitakse kolme aasta jooksul ning millest rahuldatakse õigustatud subjektide hilisemad põhjendatud nõuded.

§ 27. Ühismajandi liikmete ja töötajate tööõiguslik kaitse

(1) Ühismajandi reorganiseerimisel või likvideerimisel lahendatakse liikmete ja töötajate töövahekorrad kooskõlas seadusandluse ja ühismajandi põhikirjaga.

(2) Eesti Vabariigi Valitsus võib osutada põllumajandusreformi läbiviimisel kohaliku omavalitsuse organile abi endiste ühismajandi liikmete ja töötajate ümberõppe korraldamisel ja tööhõive tagamisel.

§ 28. Vaidluste lahendamine

(1) Põllumajandusreformi läbiviimisel on õigustatud subjektil õigus:
1) ühismajandi üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata reformikomisjonile;
2) reformikomisjoni otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud juhtudel on edasikaebamise tähtajaks üks kuu, arvates ajast, millal õigustatud subjektile tehti otsus kirjalikult teatavaks.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse peale edasikaebamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse aluste seaduse §-le 19.

(4) Ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused lahendatakse vastavalt Aluste §-le 19.

§ 29. Seaduse ellurakendamine

Käesoleva seaduse ellurakendamise tagab Eesti Vabariigi Valitsus, kes annab selleks välja juhendeid ja selgitusi.

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 11. märtsil 1992.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.