Teksti suurus:

Jälitustegevuse seaduse, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 15, 173

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.02.1995 otsus nr 485

Jälitustegevuse seaduse, kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 26.01.1995

I. Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290) tehakse järgmine täiendus ja muudatus:

§ 1. Paragrahvi 12 2. lõiget täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) kurjategija kinnipidamise või kuriteo väljaselgitamise eesmärgil kuritegude matkimine.»

§ 2. Paragrahvi 13 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Põhjendatud ja kirjaliku taotluse anda luba teostada alustatud jälitusmenetluse käigus käesoleva seaduse § 12 2. lõike punktides 1–3 loetletud konkreetset jälituse erandtoimingut, mis on vajalik esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt nelja-aastane vabadusekaotus, tõkestamiseks või avastamiseks, või käesoleva seaduse § 12 2. lõike punktis 4 loetletud jälituse erandtoimingut, mis on vajalik teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kaheaastane vabadusekaotus, tõkestamiseks või avastamiseks, esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema poolt määratud sama kohtu halduskohtunikule kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik. Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamata ja annab kirjaliku loa või keeldub kirjalikult ning põhjendatult loa andmisest.»

II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40) tehakse järgmised täiendused:

§ 3. Koodeksit täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

Ǥ 132. Kuritegude matkimine

Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel oli kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu.»

§ 4. Koodeksit täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:

«§ 501. Karistusest vabastamine süüdistatava poolt kuriteo tehiolude või kurjategija väljaselgitamisel osutatud abi eest

(1) Isiku, kes on toime pannud kuriteo, võib kohus riikliku süüdistaja taotlusel vabastada karistusest, kui ta leiab, et süüdimõistetu poolt antud olulised tõendid on viinud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseni või kurjategija süüdimõistmiseni. Karistusest vabastamine on võimalik ainult juhtudel, kui süüdimõistetu poolt esitatud tõendid on viinud jõustunud kohtuotsuseni asjas, milles süüdimõistetu abi osutas.

(2) Kui süüdimõistetu kahe aasta jooksul pärast karistusest vabastamist paneb toime uusi õiguserikkumisi, siis võib kohus politseiasutuse taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.»

III. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69) tehakse järgmine täiendus:

§ 5. Täiendatakse koodeksi § 268 3. lõiget sõnadega «, samuti kriminaalkoodeksi §-s 501 ettenähtud juhtudel».

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM