Teksti suurus:

Eesti Vabariigi elamuseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 17, 254

Eesti Vabariigi elamuseadus

(õ) 31.10.2008


I OSA
ÜLDSÄTTED

§ 1. Elamuseaduse ülesanded

Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alatiseks elamiseks andmisel ja kasutamisel (elamusuhted) ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele.

§ 2. Elamusuhete objekt

(1) Elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut, korterit või muud omaette ruumi, mis koosneb ühest või mitmest toast.

(2) Elamu on hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

(3) Korter on ühest või mitmest toast ja abiruumidest koosnev elamu osa, mis võimaldab alatist elamist ning vastab Eesti normidele.

(4) Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastavalt Eesti normidele kuulub eluruumide hulka.

§ 3. Eluruumide registreerimine

(1) Eluruumi omanik on kohustatud esitama andmed temale kuuluva eluruumi kohta hooneregistrisse kandmiseks Eesti Vabariigi registrite seadusega kehtestatud korras.

(2) Eluruumide kustutamine hooneregistrist, samuti ajutine kasutamine mitteeluruumina võib toimuda ainult omaniku või tema poolt selleks volitatud isiku taotluse alusel kohaliku omavalitsusorgani otsusel.

§ 4. Eluruumide kasutamise õiguslikud alused

(1) Eluruumide kasutamise õiguslikeks alusteks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamukooperatiivis, eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus.

(2) Eluruumi kasutamisel peab omanik lähtuma Eesti Vabariigi immigratsiooniseadusest ja registreerimise eeskirjadest.

§ 5. Elamuõiguse tagatised

Mitte kedagi ei tohi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 6. Omaniku kohustused eluruumi korrashoiul

(1) Omanik peab tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele.

(2) Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest.

§ 7. Eesti Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel

(1) Valitsuse võimkonda elamusuhete reguleerimisel kuulub:
1) eluruumide riikliku registri pidamise korra kehtestamine;
2) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi kindlaksmääramine;
3) korteriüüri aluste kehtestamine;
4) korteriühistute ja muude elamualaste juriidiliste isikute tegevuse aluste kehtestamine;
5) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud valitsuse võimkonda.

(2) Valitsuse võimkonda kuulub riigi omanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine.

§ 8. Kohaliku omavalitsuse organite võimkond elamusuhete reguleerimisel

(1) Kohaliku omavalitsuse organite võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub:
1) eluruumi mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine;
2) eluruumide andmise ja vahetamise registreerimise korra kehtestamine;
3) eluruumide kasutamise eeskirjade kehtestamine;
4) eluruumide tehnilise seisukorra ning majavalduste territooriumide (krundi) korrashoiualaste eeskirjade kehtestamine;
5) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud nende võimkonda.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda kuulub munitsipaalomanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine.

II OSA
ELURUUMI KASUTAMINE ERAOMANDIÕIGUSE ALUSEL

§ 9. Omaniku õigused eluruumile

(1) Omanik võib kasutada eluruumi enda ja oma perekonnaliikmete elamiseks, anda seda lepingu alusel teiste isikute kasutusse ning majutada sellesse ajutisi elanikke seaduses sätestatud korras.

(2) Ajutiste elanike suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 sätteid.

§ 10. Eluruumi omaniku perekonnaliikmed

(1) Eluruumi omaniku perekonnaliikmed on tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad.

(2) Teisi isikuid, sealhulgas töövõimetuid ülalpeetavaid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine.

§ 11. Eluruumi omaniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused

(1) Eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse eluruumi, on õigus kasutada ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud teisiti kokku lepitud. Neil on õigus majutada neile omaniku poolt kasutada antud ruumidesse oma alaealisi lapsi; teiste perekonnaliikmete majutamine on lubatud ainult omaniku loal.

(2) Eluruumi omaniku endise perekonnaliikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 ja 47 sätteid.

(3) Eluruumi omaniku ja tema perekonnaliikmete, samuti tema endiste perekonnaliikmete vahelisi vaidlusi ruumide kasutamise korra ning kulutuste kandmisest osavõtu kohta lahendatakse kohtu korras.

§ 12. Teise eluruumi andmine omanikule eluruumi lammutamise korral

(1) Eluruumi lammutamisel seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks võidakse selles eluruumis elav omanik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed lammutatavast eluruumist väljakolimisest keeldumisel välja tõsta kohtu korras.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele antakse nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele teine eluruum Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras.

§ 13. Kaasomanduses oleva elamu majandamine

(1) Korteriomanikud peavad neile kaasomandiõiguse alusel kuuluva elamu (hoone) või selle osa ühiseks majandamiseks asutama korteriühistu või muu juriidilise isiku või sõlmima ühise tegutsemise lepingu.

(2) Korteriühistu liikmel ei ole teisele ühistu liikmele kuuluva eluruumi ostu eesõigust.

(3) Korteriühistu omandab juriidilise isiku õigused põhikirja registreerimise momendist kohaliku omavalitsuse organis.

III OSA
ELURUUMI KASUTAMINE ELAMUKOOPERATIIVI LIIKMENA

§ 14. Elamukooperatiiv elamusuhete subjektina

(1) Elamukooperatiivi ülesandeks on oma liikmete kindlustamine omaette korteriga elamukooperatiivile kuuluvas elamus.

(2) Elamukooperatiivi moodustamise ja tegevuse kord sätestatakse käesoleva seaduse ja elamukooperatiivi põhikirjaga.

(3) Elamukooperatiivi põhikirja võtab vastu elamukooperatiivi astuda soovivate isikute üldkoosolek. Elamukooperatiiv loetakse asutatuks ja ta omandab juriidilise isiku õigused põhikirja registreerimise momendist kohaliku omavalitsuse organis.

§ 15. Liikmelisuse tekkimine elamukooperatiivis

(1) Elamukooperatiivi astuvate isikute ring määratakse kindlaks elamukooperatiivi asutamiskoosolekul. Liikmete vahetumine toimub käesolevas seaduses ja elamukooperatiivi põhikirjas ettenähtud korras.

(2) Isik loetakse elamukooperatiivi liikmeks võetuks alates elamukooperatiivi vastavast otsusest.

§ 16. Elamukooperatiivi liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine

Elamukooperatiivi liikme õigused ja kohustused ning eluruumi kasutamise tingimused sätestatakse käesolevas seaduses ja elamukooperatiivi põhikirjas.

§ 17. Elamukooperatiivi liikme perekonnaliikmed

(1) Elamukooperatiivi liikme perekonnaliikmeteks on käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud isikud.

(2) Elamukooperatiivi liikme perekonnaliikmete õigused ja kohustused määratakse kindlaks elamukooperatiivi põhikirjas.

(3) Liikmelisuse lõppemisel elamukooperatiivis on endise liikmega koos elanud perekonnaliikmetel õigus kooperatiivkorterit edasi kasutada juhul, kui mõni neist võetakse elamukooperatiivi liikmeks.

(4) Elamukooperatiivi liikme endiste perekonnaliikmete suhtes, kellel ei ole õigust osakule, kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 ja 47 sätteid.

§ 18. Osamaksete summa (osaku) üleandmine perekonnaliikmetele

(1) Elamukooperatiivi liikmel on õigus talle kuuluv osak üle anda temaga alatiselt koos elavale täisealisele perekonnaliikmele, kui see astub elamukooperatiivi liikmeks lahkunud liikme asemel. Abikaasade ühisomandusse kuuluva osaku üleandmine on lubatud üksnes teise abikaasa nõusolekul.

(2) Osaku üleandmise vormistamisest keeldumist elamukooperatiivi või kohaliku omavalitsuse organi poolt võib elamukooperatiivi liige vaidlustada kohtus.

§ 19. Kooperatiivkorteri üürile andmine

(1) Elamukooperatiivi liige võib temaga koos elavate perekonnaliikmete ja elamukooperatiivi nõusolekul anda kogu tema kasutuses oleva eluruumi või osa sellest üürile teistele isikutele.

(2) Eluruumi üürilepingule kooperatiivkorteris kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 ja 47 sätteid.

§ 20. Ajutised elanikud kooperatiivkorteris

(1) Elamukooperatiivi liige ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võivad vastastikusel kokkuleppel lubada nende kasutuses olevas eluruumis ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel) nendega üürilepingut sõlmimata.

(2) Ajutistele elanikele kooperatiivkorteris kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 sätteid.

§ 21. Kooperatiivkorteri kasutamisõiguse vahetamine

(1) Elamukooperatiivi liikmel on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete ja elamukooperatiivi nõusolekul vahetada tema kasutuses oleva eluruumi kasutamisõigus teise, elamukooperatiivile mittekuuluva eluruumi või selle kasutamisõiguse vastu tingimusel, et kooperatiivkorterisse elama asuv isik võetakse elamukooperatiivi liikmeks.

(2) Kui elamukooperatiivi liige ja tema perekonnaliikmed ei saavuta vahetamise suhtes kokkulepet, võib elamukooperatiivi liige või tema perekonnaliige, kellel on õigus osale osakust, nõuda kasutatava eluruumi kasutamisõiguse vahetamist kohtu korras.

§ 22. Elamukooperatiivi liikmeks astumise eelisõigus pärandi avanemise korral

(1) Elamukooperatiivi liikmega koos elanud abikaasal on elamukooperatiivi liikme surma korral eelisõigus elamukooperatiivi liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osakust.

(2) Pärandajaga koos elanud pärijal on eelisõigus astuda elamukooperatiivi liikmeks juhul, kui elamukooperatiivi liikme lesel selline õigus puudub või kui ta ei soovi seda õigust kasutada.

(3) Elamukooperatiivi liikmega koos elanud perekonnaliikmel, kes ei ole tema pärija, on eelisõigus astuda pärandi avanemise korral elamukooperatiivi liikmeks juhul, kui lesel või pärijatel selline õigus puudub või nad ei soovi oma õigust kasutada või kui pärijad puuduvad.

(4) Elamukooperatiivi liikme pärijal, kes ei elanud temaga koos, on eelisõigus astuda elamukooperatiivi liikmeks juhul, kui käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud isikud puuduvad või kui nad ei soovi oma eelisõigust kasutada.

(5) Vaidlused elamukooperatiivi liikmeks astumise eelisõiguse üle pärandi avanemise korral lahendatakse kohtu korras.

§ 23. Elamukooperatiivi liikme elamukooperatiivist väljaheitmine

(1) Elamukooperatiivi liikme võib elamukooperatiivi põhikirjas ettenähtud korras elamukooperatiivist välja heita, kui ta:
1) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud rahasummat enne kooperatiivelamu ehitamise algust või jätab korduvalt tasumata osamaksu või ekspluatatsioonikulude eest;
2) korduvalt rikub elamukooperatiivi põhikirja;
3) korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda elamiseks või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas;
4) on esitanud elamukooperatiivi vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamukooperatiivi liikmeks ei olnud õiguspärane;
5) on asunud alatiselt elama teise elukohta;
6) on esialgse sissemaksena või osamaksetena elamukooperatiivile tasutud summad saanud kuritegelikul teel.

(2) Elamukooperatiivi otsuse liikme väljaheitmise kohta ja talle väljamaksmisele kuuluva summa suuruse kohta võib vaidlustada kohtu korras.

§ 24. Elamukooperatiivi endise liikme väljatõstmine tema kasutuses olevast korterist

(1) Elamukooperatiivi liige, kes heideti elamukooperatiivist välja käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 1, 4 ja 6 ettenähtud alustel, on kohustatud vabastama tema kasutuses oleva korteri. Keeldumise korral kuulub ta ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

(2) Käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 2, 3 ja 5 ettenähtud alustel elamukooperatiivist väljaheidetud liige kaotab eluruumi kasutamise õiguse elamukooperatiivi majas ning kuulub väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Temaga koos elanud perekonnaliikmed säilitavad kooperatiivkorteri kasutamise õiguse käesoleva seaduse § 17 3. lõikes ettenähtud korras.

§ 25. Elamukooperatiivi liikme perekonnaliikme väljatõstmine

Elamukooperatiivi liikme perekonnaliikme võib kohtu korras teist eluruumi vastu andmata kooperatiivkorterist välja tõsta käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 3 ja 5 märgitud alustel.

§ 26. Elamukooperatiivi liikmete kindlustamine eluruumiga seoses
kooperatiivelamu lammutamisega

Kooperatiivelamu lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks antakse seal elavatele elamukooperatiivi liikmetele koos nendega elavate perekonnaliikmetega nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele teine eluruum Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras.

§ 27. Omandiõiguse teke kooperatiivkorterile

(1) Osaku täielikul tasumisel tekib elamukooperatiivi liikmel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile, kui elamukooperatiivi põhikirjas ei sätestata teisiti.

(2) Elamukooperatiivi liige peab enne tema kasutuses olevale korterile omandiõiguse vormistamist koos teiste omanikega lahendama kaasomanduses oleva elamu edasise majandamise korra (§ 13).

(3) Korterile omandiõiguse vormistamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

IV OSA
ELURUUMI KASUTAMINE ELURUUMI ÜÜRILEPINGU ALUSEL

1. peatükk
Üldsätted

§ 28. Üürilepingu mõiste

(1) Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.

(2) Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik.

(3) Eluruumi tasuta kasutamisel kohaldatakse eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid.

§ 29. Üürilepingu ese

(1) Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast.

(2) Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).

§ 30. Eluruumi üürile andmine

(1) Eluruumi üürile andmisel peab üürile andja järgima käesoleva seaduse § 4 2. lõikes märgitud normatiivakte ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluruumide andmise registreerimise korda (§ 8 punkt 2).

(2) Eesti Vabariigis alatist elamisluba mitteomavate isikutega võib eluruumi üürilepingu sõlmida üksnes ajutise elamise tähtajaks.

§ 31. Üürilepingu vorm ja tähtaeg

(1) Üürileping sõlmitakse kirjalikult.

(2) Üürileping on tähtajaline leping. Kui lepingus ei ole tähtaega ära näidatud, loetakse see sõlmituks viieks aastaks.

§ 32. Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks

(1) Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhtudel.

(2) Kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole teisiti ette nähtud.

(3) Kui üürnik, vaatamata üürile andja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürile andjal õigus pöörduda kolme kuu jooksul kohtusse uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks. Selle õiguse mittekasutamisel loetakse leping pikenenuks esialgses lepingus näidatud perioodiks. Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid.

§ 33. Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel

(1) Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele (§ 32 1. lõige) võib üürile andja lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada, kui:
1) üürnik korduvalt jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi;
2) üüritud eluruum on elamiseks vajalik üürile andjale endale või tema perekonnaliikmetele;
3) üürilepingu ese on välja arvatud eluruumide hulgast seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks või füüsilise kulumise tõttu või kui see remondi käigus ei jäänud alles, oluliselt vähenes või suurenes;
4) üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte üle ühe aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.

(2) Kui kohus teeb käesolevas paragrahvis ettenähtud alustel otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta, kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus käesoleva seaduse §-le 56 vastava eluruumi vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõsteti, oli varem riiklikus või munitsipaalomanduses.

§ 34. Üürilepingu kehtivus eluruumi üleminekul teisele omanikule

Eluruumi omandiõiguse või tiitlipärase valduse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku või tiitlipärase valdaja suhtes.

2. peatükk
Poolte õigused ja kohustused eluruumi üürilepingu järgi

§ 35. Üürniku õigus oma perekonnaliikmete majutamiseks

(1) Üürniku perekonnaliikmete ring määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 10.

(2) Üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi. Teiste käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud isikute majutamist lubatakse ainult üürile andja ja üürnikuga koos elavate täiskasvanud perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul. Üürile andja keeldumist loa andmisest nende isikute majutamiseks võib vaidlustada kohtu korras.

§ 36. Üürniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused

(1) Üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende isikute majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet. Täisealised perekonnaliikmed kannavad üürnikuga solidaarset varalist vastutust nimetatud lepingust tulenevate kohustuste järgi.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 10 tähendatud isikud lakkasid olemast üürniku perekonnaliikmed, kuid elavad edasi samas eluruumis, on neil samasugused õigused ja kohustused kui üürnikul ja tema perekonnaliikmetel.

§ 37. Korteriüür ning tasu kommunaalteenuste eest

(1) Tasu suurus eluruumi kasutamise eest (korteriüür) ning selle tasumise kord ja tähtajad määratakse kindlaks eluruumi üürilepinguga, lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustest (§ 7 1. lõike punkt 3).

(2) Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma kommunaal- ja muude talle osutatavate teenuste eest.

§ 38. Üürniku ajutine äraolek

(1) Üürniku või tema täisealiste perekonnaliikmete ajutine äraolek ei vabasta neid ühegi üürilepingujärgse kohustuse täitmisest.

(2) Üürilepingus võidakse ette näha tingimused ja tähtajad, mille saabumisel ajutiselt ära olev üürnik või tema perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile.

(3) Isik tunnistatakse eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema äraoleku tõttu kohtu korras.

§ 39. Üürilepingu muutmine

Üürilepingu muutmist lubatakse ainult üürniku, tema perekonnaliikmete ja üürile andja kirjalikul nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei ole teisiti ette nähtud.

§ 40. Üürilepingu muutmine perekonnaliikme üürnikuks tunnistamise korral

(1) Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi.

(2) Üürile andja keeldumist tunnistada perekonnaliige üürnikuks üürilepingu järgi, samuti perekonnaliikmete vahelisi lahkarvamusi üürilepingu sõlmimiseks ühega neist lahendatakse kohtus.

§ 41. Üürilepingu muutmine üürniku või tema perekonnaliikme väljatõstmise korral

(1) Üürniku, temaga koos elava perekonnaliikme või üürile andja nõudel võidakse teist eluruumi vastu andmata kohtu korras välja tõsta üürilepingu alusel eluruumi kasutavad isikud:
1) kes oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas;
2) kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, kui nende kooselu lastega, kelle suhtes vanemlikud õigused on ära võetud, on tunnistatud võimatuks;
3) kes on tunnistatud eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks äraoleku tõttu (§ 38 2. lõige).

(2) Üürniku või mõne temaga koos elava perekonnaliikme väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alusel säilitavad teised perekonnaliikmed eluruumi kasutamise õiguse sõlmitud üürilepingu järgi.

§ 42. Eluruumi remont

(1) Eluruumi remondi kohustuste jaotus üürile andja ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepinguga.

(2) Remondialaste kohustuste (§ 6) täitmata jätmisel üürile andja poolt on üürnikul edasilükkamatu vajaduse korral õigus teha remont ise ja nõuda selle maksumus sisse üürile andjalt.

§ 43. Elu- ja abiruumide ümberehitamine

Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil ja seda tohib teha ainult tema perekonnaliikmete ja üürile andja nõusolekul ning kohaliku omavalitsusorgani loal.

§ 44. Eluruumide vabastamine remondi ajaks

(1) Eluruumi remondi korral, kui seda ei ole võimalik teha ilma üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljakolimiseta, on üürileandja kohustatud üürniku nõudel andma remondi ajaks nende kasutusse teise eluruumi, lõpetamata seejuures remonditava eluruumi üürilepingut.

(2) Kui üürnik ja temaga koos elavad isikud keelduvad remondi ajaks teise eluruumi ümber kolimast, on üürile andjal õigus nõuda nende ümbermajutamist kohtu korras.

(3) Pärast remondi lõpetamist on üürnik ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohustatud vabastama neile remondi ajaks antud eluruumi ja neil on õigus asuda tagasi remonditud eluruumi.

(4) Üürnik on kohustatud maksma korteriüüri ainult talle remondi ajaks antud eluruumi eest, kuid mitte rohkem kui ta tasus remondis oleva eluruumi eest.

(5) Kui üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte alla viie aasta ja lepingu esemeks olev eluruum remondi käigus ei jää alles, oluliselt väheneb või suureneb, on üürile andja kohustatud üürniku ja tema perekonnaliikmete nõudel andma neile enne remondi algust üürilepingu kehtivuse ajaks teise samaväärse eluruumi.

(6) Eluruumi remondiga seotud üürniku ja temaga koos elavate isikute ümbermajutamise kulud kannab üürile andja, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 45. Varisemisohtlikuks muutunud eluruumis elava üürniku õiguste kaitse

(1) Kui eluruum on remondikohustuste mittetäitmise tõttu üürile andja süül muutunud varisemisohtlikuks, on üürnikul ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel õigus nõuda üürile andjalt nende kindlustamist üürilepingu kehtivuse ajaks teise eluruumiga.

(2) Üürile andja keeldumisel varisemisohtlikuks muutunud eluruumi asemele teist eluruumi vastu andmast on üürnikul õigus sõlmida lepingu kehtivuse ajaks eluruumi üürileping oma äranägemisel teise üürileandjaga ja nõuda kogu tema poolt lepingu järgi tasutav summa sisse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürileandjalt.

(3) Vaidlused, mis tekivad varisemisohtlikuks muutunud eluruumi üürnikule teise eluruumi andmisel või sellega seotud kulude tasumisel, lahendatakse kohtu korras.

§ 46. Eluruumi allüürimine

(1) Üürnikul on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete ja üürile andja kirjalikul nõusolekul anda allüürile käesoleva seaduse § 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema poolt üüritud eluruumist, üürniku ja kõigi tema perekonnaliikmete ajutise lahkumise korral aga kogu kasutatav eluruum, jäädes ise üürilepingu järgi vastutavaks üürile andja ees. Allüürileping tuleb sõlmida kirjalikus vormis.

(2) Üürile andja peab eluruumi allüürimiseks nõusoleku andmisel juhinduma käesoleva seaduse § 4 2. lõikes nimetatud normatiivaktidest. Kui korteris elab mitu üürnikku, on eluruumi allüürile andmiseks vajalik kõigi üürnike ja nendega koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.

(3) Tasu suurus eluruumi kasutamise eest allüürilepingu järgi määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.

§ 47. Allüürilepingu lõppemine ja lõpetamine

(1) Allüürilepingu tähtaja möödumisel leping lõpeb ja allüürnikul ei ole õigust nõuda uue lepingu sõlmimist. Kui allüürileping on sõlmitud tähtaega määramata, on üürnik kohustatud allüürilepingu lõpetamisest kolm kuud ette teatama.

(2) Allüürilepingu ennetähtaegne lõpetamine on lubatud käesoleva seaduse § 41 1. lõikes ja §-s 54 ettenähtud alustel.

(3) Üürilepingu lõppemisega lõpeb samaaegselt ka allüürileping.

(4) Kui allüürnik keeldub allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi vabastamast, kuulub ta ühes temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 48. Ajutised elanikud

(1) Üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võivad vastastikusel kokkuleppel lubada nende poolt üüritud eluruumis tasuta ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel) nendega allüürilepingut sõlmimata.

(2) Ajutiste elanike majutamist tähtajaga üle poolteise kuu lubatakse vaid üürile andja nõusolekul ja lähtudes käesoleva seaduse § 4 2. lõikes märgitud normatiivaktidest.

(3) Ajutiste elanikega võrdsustatakse koduabilised, lapsehoidjad ja teised isikud, kes on üürniku või tema perekonnaliikmega töösuhetes või elavad nende juures eestkostja või hooldajana.

(4) Ajutised elanikud on kohustatud üürilepingu lõppemisel või lõpetamisel, samuti üürniku või tema perekonnaliikmete nõudmisel mis tahes ajal viivitamatult vabastama eluruumi. Keeldumise korral kuuluvad ajutised elanikud kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 49. Üürniku õigus eluruumi kasutamisõiguse vahetamisele

(1) Kui üürilepingus ei ole teisiti kokku lepitud, on üürnikul õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete ja üürile andja kirjalikud nõusolekul vahetada tema poolt kasutatava eluruumi kasutamisõigus teise eluruumi kasutamisõiguse vastu.

(2) Kui üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vahel ei ole saavutatud kokkulepet vahetamiseks, on igaühel neist õigus nõuda kohtu korras kasutamisõiguse sundvahetamist eraldi eluruumide kasutamisõiguse vastu.

(3) Eluruumi kasutamisõiguse vahetamiseks nõusoleku andmisel peab üürile andja juhinduma käesoleva seaduse § 4 2. lõikes märgitud normatiivaktidest.

(4) Üürile andja keeldumist eluruumi kasutamisõiguse vahetamiseks nõusoleku andmisest võib üürnik vaidlustada kohtu korras.

§ 50. Eluruumide kasutamisõiguse vahetuse kehtetuks tunnistamine

(1) Käesoleva seadusega vastuolus teostatud eluruumide kasutamisõiguse vahetus tunnistatakse kehtetuks kohtu korras.

(2) Eluruumide kasutamisõiguse vahetuse võib kohus tunnistada kehtetuks ka tehingute kehtetuks tunnistamise üldistel alustel.

(3) Kui eluruumide kasutamisõiguse vahetus tunnistatakse kehtetuks, kuuluvad pooled majutamisele endistesse eluruumidesse.

§ 51. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine

(1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel.

(2) Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada:
1) poolte kokkuleppel;
2) üürniku või üürile andja algatusel;
3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel.

(3) Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel.

§ 52. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel

Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.

§ 53. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel

Üürnikul on temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast.

§ 54. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürile andja algatusel

(1) Üürile andja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui:
1) nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest;
2) nad on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes;
3) nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
4) üürnik ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele käesoleva seaduse § 41 1. lõike punktides 1 ja 3 toodud alustel;
5) üürileping oli sõlmitud tähtajaga alla viie aasta ja lepingu esemeks olev eluruum remondi käigus ei jää alles, oluliselt väheneb või suureneb.

(2) Kui eluruumi ähvardab varisemine, on üürile andjal kohustus majutada üürnik ja temaga koos elavad isikud nende soovil lepingu kehtivuse ajaks ümber teise eluruumi. Üürniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisest keeldumise korral on üürile andjal õigus nõuda nende väljatõstmist teise eluruumi kohtu korras.

§ 55. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine kohaliku omavalitsusorgani nõudel

(1) Kohaliku omavalitsusorgani nõudel võib üürilepingu lõpetada ja üürniku ning temaga koos elavad perekonnaliikmed nende nõudel teise eluruumi ümber majutada, kui maja, milles eluruum asub, kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks. Väljakolimisest keeldumise korral lahendatakse vaidlus kohtu korras.

(2) Kui eluruumi üürileping lõpetatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud alusel, annab üürnikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele teise eluruumi riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, kelle vajadusteks elamu lammutati. Vaidlused teise eluruumi andmise osas lahendatakse kohtus.

§ 56. Vastuantavale eluruumile esitatavad nõuded

(1) Vastuantav eluruum peab asuma samas asulas ja ei või olla väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum.

(2) Kui üürnik kasutas omaette korterit või rohkem kui ühte tuba, tuleb talle vastu anda vastavalt kas omaette korter või sama arvuga tubadest koosnev eluruum.

(3) Kui seni kasutatud eluruum oli oluliselt suurem eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normist (§ 7 1. lõike punkt 2), antakse teine eluruum vastavalt sellele normile.

(4) Väljatõstetavale antav eluruum peab olema näidatud kohtuotsuses väljatõstmise kohta.

§ 57. Üürilepingu kehtetuks tunnistamine

(1) Üürilepingu, mis on sõlmitud vastuolus käesoleva seaduse või muude seadustega, tunnistab kehtetuks kohus.

(2) Üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud eluruumi vabastamisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

3. peatükk
Tööandja eluruumide kasutamine

§ 58. Tööandja eluruum

(1) Tööandja eluruum on määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes.

(2) Tööandja eluruumi kasutamiseks sõlmib tööandja temaga töö- või teenistussuhetes oleva isikuga töötamise ajaks kirjaliku üürilepingu, milles peab olema märgitud, et lepingu esemeks on tööandja eluruum.

(3) Eluruumi arvamise tööandja eluruumi hulka otsustab kohaliku omavalitsuse organ.

§ 59. Poolte õigused ja kohustused tööandja eluruumi üürilepingu järgi

Tööandja eluruumi kasutamisele laienevad poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad käesoleva seaduse §-st 28, 30, 35, 37, 38, 42–48, 54 1. lõike punktidest 1–3 ja 2. lõikest, §-st 55 ja 57.

§ 60. Tööandja eluruumi üürilepingu lõppemine ja selle tagajärjed

(1) Tööandja eluruumi üürileping lõpeb samaaegselt töölepingu lõppemisega.

(2) Tööandja eluruumi üürileping võidakse lõpetada ka käesoleva seaduse § 41 1. lõikes toodud alustel.

(3) Tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisel ja lõpetamisel kuulub üürnik eluruumi vabastamisest keeldumise korral koos kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

(4) Tööandja eluruumist ei saa välja tõsta teist eluruumi vastu andmata:
1) isikuid, kes on töötanud neile eluruumi andnud tööandja juures vähemalt 10 aastat;
2) tööandja eluruumi saanud isiku surma korral tema perekonnaliikmeid;
3) tööandja eluruumi saanud isikuid, kes on jäänud vanaduspensionile või invaliidistunud töö- või teenistusülesannete täitmisel;
4) isikuid, kes on vabastatud töökohalt, millega seoses neile oli antud tööandja eluruum, kuid ei ole lõpetanud töö- või teenistussuhteid tööandjaga;
5) isikuid, kes on vallandatud seoses ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimisega või töötajate arvu vähendamise või koosseisude koondamisega.

(5) Väljatõstetavale antav eluruum peab olema näidatud kohtuotsuses väljatõstmise kohta.

V OSA
LÕPPSÄTTED

§ 61. Tekitatud kahjude hüvitamine

(1) Isikud, kes on rikkunud elamut, korterit, elu- või abiruume, tehnoseadmeid, heakorraobjekte või haljastust majade ümbruses, on kohustatud hüvitama omanikule või tiitlipärasele valdajale tekitatud kahju tsiviilseadusandlusega sätestatud korras.

(2) Eluruumi üürilepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitatakse tsiviilseadusandlusega sätestatud korras.

§ 62. Väljatõstmine omavoliliselt hõivatud eluruumist või mitteeluruumist

Isik, kes on omavoliliselt hõivanud eluruumi või mitteeluruumi seal elamiseks, tõstetakse välja teist eluruumi vastu andmata kohtu korras.

§ 63. Elamuvaidluste lahendamise kord

Elamuvaidlusi lahendavad vastavalt tsiviilseadusandlusele kohus ja teised selleks volitatud riigiorganid.

§ 64. Elamuseaduse kohaldamine välisriikide kodanike suhtes

Kui Eesti Vabariigile kohustusliku rahvusvahelise lepinguga ei ole kehtestatud teistsugust korda, kohaldatakse Eesti Vabariigis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes käesoleva seaduse eeskirju.

VI OSA
SEADUSE KEHTESTAMINE JA RAKENDAMINE

§ 65. Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist. Seaduse jõustumise hetkest kaotab kehtivuse «Eesti NSV elamukoodeks».

§ 66. Kuni Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivate normatiivaktide kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega kohaldatakse nimetatud normatiivakte, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

§ 67. Vastavalt käesoleva seaduse § 31 2. lõikele lugeda tähtajatult sõlmitud eluruumi üürilepingud sõlmituks viieks aastaks, alates käesoleva seaduse jõustumise päevast.

§ 68. Teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutavatel juriidilistel isikutel esitada hiljemalt 1992. aasta 1. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse §-le 58. Teenistuslikele eluruumidele ja ühiselamutele, mida ei ole arvatud tööandja eluruumide hulka, kohaldatakse alates 1992. aasta 1. juulist käesoleva seaduse IV osa 2. peatüki sätteid ning neis elavate üürnikega loetakse eluruumi üürileping sõlmituks viieks aastaks.

§ 69. Käesoleva seaduse vastuvõtmisest alates lõpetada:
1) vabanenud eluruumide asustamine vastavalt «Eesti NSV elamukoodeksi» §-le 43. Nimetatud eluruumide asustamise otsustavad nende omanikud ja tiitlipärased valdajad;
2) kohtumenetlus eluruumi üürilepingu muutmise nõudes «Eesti NSV elamukoodeksi» § 44 ja 86 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu;
3) kohtumenetlus eluruumist väljatõstmise asjades «Eesti NSV elamukoodeksi» § 92 1. lõike punktide 1 ja 3 ning § 96 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu.

§ 70. Eesti Vabariigi Valitsusel:
1) kehtestada alates 1992. aasta 1. juulist riigile kuuluvate elamute ja eluruumide üürile andmise kord;
2) esitada Eesti Vabariigi kõrgeimale riigivõimuorganile 1992. aasta 1. juuniks ettepanekud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega;
3) viia oma normatiivaktid kooskõlla käesoleva seadusega.

§ 71. Kohalike omavalitsuste volikogudel määrata 1992. aasta 1. juuliks kindlaks käesoleva seaduse § 8 alusel nende võimkonda kuuluvate küsimuste lahendamise ning nende omandusse kuuluvate eluruumide üürile andmise kord.

§ 72. Elamu- ja elamuehituskooperatiividel viia oma põhikirjad 1992. aasta 1. juuliks kooskõlla käesoleva seadusega või lahendada nende reorganiseerimise küsimus korteriühistuks vastavalt käesoleva seaduse §-le 27.

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 23. aprillil 1992.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.