Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.05.2021
Avaldamismärge:RT III, 06.05.2021, 3

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 06.05.2021 nr 170

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja asendada punkti 2014 sissejuhatavas lauseosas tekstiosa „9. maini 2021. a“ tekstiosaga „16. maini 2021. a“.

2. Korraldus jõustub 10. mail 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega jätkatakse seni kehtestatud meetmete ja piirangutega, mis on inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik.

SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele nakkuslike piiskade kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

5. mai 2021. a seisuga on viimase 14 päeva jooksul tehtud positiivsete testide suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 363,21. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21. 5. mai 2021. a seisuga on Terviseameti hinnangul haigestumuse intensiivsus Eestis kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 0,9 piires. Nakatumiskordaja on kõikides regioonides pööranud ülespoole. Haigestumise kasvutempo on langemas ja lähiajal võib oodata haigestumise stabiliseerumist ning väikest kasvu. Arvestades piirangute muutmist alates 3. maist 2021. a, inimeste ohutaju vähenemist1 ja riskikäitumise suurenemist, on Terviseameti hinnangul suur tõenäosus, et reproduktsiooni alusarv R tõuseb lähiajal taas üle 1.

Korraldusega pikendatakse avalikele üritustele, meelelahutusele, toitlustusettevõtetes viibimisele, sportimisele ja treenimisele ning muudele tegevustele ja tegevusaladele kehtivaid piiranguid kuni 16. maini 2021. a. Piirangute pikendamisel võetakse arvesse, et koroonaviiruse levik on Eestis endiselt ulatuslik ja nakkusoht endiselt kõrge. Viiruse leviku laienemise ohtu suurendavad eeldatavalt ka haridusasutustes viibimist puudutavate piirangute muudatused ja teised 3. mail 2021. a jõustunud muudatused, mis suurendavad inimestevahelisi kontakte ja mille tõttu väheneb ühiskondlik ohutaju. 3. mail 2021. a jõustunud muudatuste esmane negatiivne mõju nakatumisnäitajatele ilmneb kõige varem lähima nädala jooksul, täielik mõju aga kolme nädala jooksul. Seega tuleb piirangute rakendamisel arvestada 3. mail 2021. a jõustunud piirangute muudatuste võimaliku negatiivse mõjuga.

Erinevaid tegevusvaldkondi ja tegevusi eraldiseisvana vaadates ei too ükski neist teistega võrreldes kaasa koroonaviiruse leviku seisukohast praegusest märkimisväärselt suuremat riski, kuid kogumis ja koos rakendades võimendavad kõik tegevused üksteise mõju ning toovad seetõttu kaasa nakkusohu tõusu. Nakkusohu jätkuva vähendamise eesmärgil soovib Vabariigi Valitsus piiranguid leevendada järk-järgult, võttes arvesse muu hulgas eelnevalt nimetatud 3. mai 2021. a piirangute muudatuste võimalikku negatiivset mõju viiruse levikule. Järgmised otsused piirangute ja meetmete kehtivuse kohta tehakse hiljemalt enne 16. maid 2021. a.

Piiranguid ja meetmeid kehtestades hindab Vabariigi Valitsus koroonaviiruse leviku riske universaalselt ning arvestades kõiki valdkondi, mida piirangud ja meetmed mõjutavad. Isegi, kui regionaalselt või valdkonna eripärast või üksikisiku vaates võib tunduda konkreetse tegevuse risk madal, siis ei pruugi see tegelikkuses tõeseks osutuda. Kui nakkusohtlikust tegevusest tekib koroonaviiruse märkimisväärne tõus või epideemiline levik, arvestades erinevaid viiruse uusi mutatsioone, siis see tähendab tervishoiusüsteemile, tööandjatele ja teistele isikutele kulusid, mille katab üldjuhul ühiskond solidaarselt. Samuti puudub praegu õigustatud ootus, et viiruse levikust tekitatud oht on täielikult möödas. Vabariigi Valitsus lähtub kriisijuhtimises avalikust huvist piirangute ja meetmete kehtestamisel. Praegu on avalik huvi vältida kõiki neid loetletud riske. Neid riske saab vältida üksnes juhul, kui viiruse levik on kontrolli all koos kehtestatud piirangute ja meetmetega. Kõiki piiranguid ja meetmeid ning otsuseid nende muutmiste kohta tuleb vaadata kogumis.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium (sm.ee).

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json