Teksti suurus:

Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.07.2018
Avaldamismärge:RT III, 06.07.2018, 1

Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 02.07.2018 nr 125

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ehitismälestis“ Kuigu talu keldrid (asukoht Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepa külas). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1.

2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1

Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jäävate kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


I     KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Muinsuskaitseamet. Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamise vajadusele juhtis lisaks tähelepanu 10.03.2017. a kirjaga MTÜ Sõrve Linnujaam juhatuse esimees, kelle eestvedamisel on objekti jõudumööda korrastatud.

Eestis on pisut üle 5000 ehitismälestise, millest suurem osa esindab baltisaksa ehitustraditsiooni ning on seotud mõisa- või kirikukultuuriga. Taluarhitektuur, mis on Eesti ehituspärandi oluline osa ja kohaliku ajaloo peegeldaja, on riiklike kultuurimälestiste nimistus alaesindatud. Ka keldrid, mis on eraldi objektidena kultuurimälestisena kaitse all, kuuluvad enamasti mõisakomplekside koosseisu.

Ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet asja mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et Kuigu talu keldritel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a koosolekul ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Kuigu talu keldrid kultuurimälestiseks.

Vastavus mälestise tunnustele

Kaheksast, valdavalt dolomiidist ehitatud keldriboksist koosnev kompleks on ilmekas dolomiiditöötluse näide, mis erineb Eesti keskmisest talukeldrist nii konstruktsiooni kui ka mahu poolest. Mahult on iga Kuigu talu keldriboks Eesti talukeldrist poole väiksem. Keldribokside väikesevõitu ruumimõõtmed on tingitud tavapärasest erinevast konstruktsioonist – keldrid on ülalt koonduvate külgseinte ja paekiviplaadist laega. Keldrid on rajatud radiaalse põhiplaaniga, keldrite sissepääsud avanevad ringist väljapoole erinevates ilmakaartes ja keldreid kattev kõikide keldrite ühine muldkehand asub keskel.

Kuigu talu keldrid on ehitatud ajavahemikus 19. saj lõpust 1930. aastateni. Keldri nr 4 ukse sillusele on raiutud aastaarv 1887. Tõenäoliselt ei rajatud kõiki keldreid korraga. Tegemist on kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt tähtsa objektiga, mis on algselt kuulunud dolomiidimeistrite talule, Kaarma dolomiiditööstuse alusepanijatele. Hiljem on keldreid kasutanud kõik läheduses asuvad talud.

Kuigu talu keldrid on Eesti taluarhitektuuri ning dolomiiditöötluse silmapaistev näide, mis on säilinud autentsetena ning need moodustavad maanteelt hästi vaadeldava tervikliku kogumi. Teadaolevalt mujal Eestis Kuigu keldritele sarnaseid, ringjalt ehitatud ühise muldkehandiga kobarkeldreid ei leidu.

Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 järgi määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kuigu talu keldritele kaitsevööndi määramise eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus. Kompleks on avalikult teelt, Saia-Kaarma kõrvalmaanteelt, hästi vaadeldav. Kuigu talu keldrite kaitsevööndiks määratakse nelja maaüksust hõlmav ala. Kaitsevöönd algab maantee äärest ning selle eesmärk on tagada vaatesektori säilimine keldrikompleksile.

Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 järgi ei ole kinnismälestise kaitsevööndis ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd, maaparandustööd ning kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Kuna teadaolevalt puudub kaitsevööndi alal arheoloogiline kultuurkiht, tehakse mälestiseks tunnistamisel järgmine leevendus: mulla- ja kaevetöödeks ei pea olema Muinsuskaitseameti luba. Piirangud ei hõlma ka tavapärast põlluharimist.

Menetlusosaliste seisukohad

Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”.

Kuigu talu keldrid asuvad riigi reformimata reservmaal. Muinsuskaitseamet on kohaliku omavalitsuse üksust, Maa-ametit ning kaitsevööndisse jäävaid maaomanikke menetluse käigust teavitanud, andnud võimaluse eksperdihinnanguga tutvuda ning küsinud arvamust. Lääne-Saare Vallavalitsus andis teada, et ei oma keldrite mälestiseks tunnistamise kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid. Maa-amet andis teada, et nõustub Kuigu talu keldrite mälestiseks tunnistamise ja keldritele kaitsevööndi määramisega. Kaitsevööndisse jääva Kuigu keldritest põhjapoolse Kopli kinnistu (KÜ 27001:003:0151) omanik vastas 12.09.2017 kirjalikult, et ei ole keldrite mälestiseks tunnistamisele vastu. Teiste kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikelt keldrite mälestiseks tunnistamise kohta arvamusi ei laekunud.


II     KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil. Muinsuskaitseseaduse § 2 järgi on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku on teinud Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel tehti kultuuriministrile Kuigu talu keldrite mälestiseks tunnistamise ettepanek. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust.

Kuigu talu keldrid ei asu muinsuskaitse- ega miljööalal ega ole muul viisil kaitstud. Sarnaseid kobarkeldreid riikliku kaitse all ei ole. Ainulaadse keldrikompleksi säilimise tagamiseks on seetõttu otstarbekas seda riiklikult kaitsta. Kuigu talu kobarkelder on Eesti taluarhitektuuris väga eriline ja ainulaadne ehitis, erandlik maakeldrite tüpoloogia näide. See on käsitööliste talu kõrvalhoone, kus hoone valmistamiseks on kasutatud paemurru tüüptoodangu detaile. Tegemist on kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt tähtsa ehitisega, mis on kuulunud dolomiidimeistrite talule. Sarnase tüpoloogiaga ehk vaid ühele talule kuulunud keldreid mujal Eestis teadaolevalt ei leidu. Keldrikompleks on säilinud 1930. aastateks väljakujunenud mahus, keldrite tehniline seisukord on valdavalt rahuldav, aga kahe keldriboksi puhul halb. Võrreldes 2012. aastal fikseeritud seisukorraga on keldrite olukord paranenud. Kompleks on võsast välja raiutud ning ümbrust hooldatakse regulaarselt. Lisaks on keldrite juurde paigaldatud infotahvlid.

Mälestiseks tunnistamine ei sea piiranguid keldrite kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada ehitise või selle oluliste osade säilimist.


1 Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Indrek Saar
Kultuuriminister

Lisa 1 Kuigu talu keldrite asukoht

Lisa 2 Kuigu talu keldrite kaitsevöönd

/otsingu_soovitused.json