Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.02.1995 otsus nr 496

Haldusõiguserikkumiste seadustiku, tarbijakaitseseaduse ja muude seaduste muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 08.02.1995

I. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 21 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Politseiametnik võib määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses. Tööinspektsiooni-, tarbijakaitse-, konkurentsi-, standardi-, tervisekaitse-, maksu- ja piirivalveametnik ning mereinspektsiooni volitatud looduskaitseametnik võib määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses.»

§ 2. Paragrahvis 32:

1) paragrahvi täiendatakse uue 3. lõikega järgmises sõnastuses:

«(3) Halduskohtunikul on õigus käesoleva seadustiku §-s 137⁴ nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada seoses alkoholi, tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt.»;

2) senine 3. lõige loetakse 4. lõikeks.

§ 3. 11. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna «kaubanduse» sõnaga «teeninduse».

§ 4. Paragrahv 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 132. Kauplemise ja teenindamise nõuete rikkumine

(1) Selleks mitte ettenähtud kohas või ilma vastava loata või selleks mittelubatud kauba või teenusega kauplemise või teenindamise eest –
määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.

(2) Kauba saate- ja müügidokumentide, kauba kvaliteeti tõendavate dokumentide ning kauba või teenuse hinnakalkulatsioonide kontrollimomendil mitteesitamise eest –
määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses.

(3) Müüja või teenindaja poolt kaubale või teenusele kehtestatud kohustuslike nõuete (ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu või kasutamisjuhendi, pakendi sertifitseerimise ja eestikeelse teabe) või muude kaubale või teenusele õigusaktidega kehtestatud kohustuslike nõuete eiramise eest kauba või teenuse tarbijale müümisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 169 punktides 1 ja 2 loetletud juhud, –
määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.

(4) Kaupade või teenuste müügi ebaseadusliku piiramise eest müüja või teenindaja poolt –
määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.»

§ 5. Paragrahvis 133 asendatakse sõna «viieteistkümne» sõnaga «saja».

§ 6. Paragrahv 134 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 134. Tarbija petmine

(1) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamisega või retseptuuri või kvaliteedinõuete rikkumisega või kehtestatud, kooskõlastatud, kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamisega või muul viisil –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt pakutava kauba või teenuse omaduste, päritolu või kasutamistingimuste kohta vajaliku ja tõese eestikeelse teabe mitteandmise või varjamisega –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.»

§ 7. Paragrahv 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 135. Tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse müük

(1) Müüja või teenindaja poolt tarbijale tervisekaitse-, kaubandus-, teeninduseeskirjade või tuleohutusnõuetega või kontrollimisel tehtud ettekirjutustega või muul viisil tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikuks tunnistatud või kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse müümise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul –
määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.

(3) Müüja või teenindaja poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale, vastava teabe saamisel kohe sellest pädevale järelevalve asutusele või massiteabevahenditele mitteteatamise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatsuses.»

§ 8. Paragrahvi 137 1. ja 2 lõiget täiendatakse arvuga «137⁴».

§ 9. Seadustikku täiendatakse uue paragrahviga 137.4 järgmises sõnastuses:

«§ 137⁴. Alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumised

(1) Alkoholi:
1) tootmise eest kehtestatud eeskirju rikkudes või
2) müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest, kui alkohol on tollieeskirju rikkudes sisse veetud või alkoholitootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastav või
3) tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest või
4) muude hoidmiseeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses
või haldusarest seitse kuni kolmkümmend ööpäeva.

(2) Tubaka või tubakatoodete:
1) tootmise eest kehtestatud eeskirju rikkudes või
2) müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest, maksumärgistamise nõudeid eirates või kui tubakas või tubakatooted on tollieeskirju rikkudes sisse veetud või tubaka või tubakatoodete tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastavad või
3) tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest või
4) muude hoidmiseeskirjade rikkumise eest –
määrata rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest seitse kuni kolmkümmend ööpäeva.»

§ 10. Paragrahv 149 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 186 1. lõike loetelust jäetakse välja sõnad «135 lg. 3» ja loetelu täiendatakse arvuga «137⁴».

§ 12. Paragrahvi 188 loetelus asendatakse sõnad

«132 lg. 1» arvuga «132» ja sõnad «135 lg. 1. ja 2» arvuga «135» ning täiendatakse loetelu arvuga «141¹».

§ 13. Paragrahvi 189 1. lõike loetelust jäetakse välja arv «149» ja loetelu täiendatakse arvudega «53, 56» ja «135, 137».

§ 14. Paragrahv 206 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 206. Konkurentsiametnikud

(1) Konkurentsiameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132, 134, 135, 136 ning 137 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on Konkurentsiameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud Konkurentsiameti ametnikel.»

§ 15. Paragrahv 207 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 207. Tarbijakaitseametnikud

(1) Tarbijakaitseameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132, 133, 134, 135, 136, 137, 139 lg. 2, 140, 141¹, 169 p-d 1, 2 ja 4 ning 184³ lg. 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud Tarbijakaitseameti ametnikel.»

§ 16. Paragrahvi 214 1. lõike loetelus jäetakse välja arv «149» ja loetelu täiendatakse arvuga «137⁴».

§ 17. Paragrahvis 228:

(1) 1. lõikes tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) punkti 1 loetelu täiendatakse arvuga «137⁴»;

2) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) Tarbijakaitseamet – 137¹, 137⁴;»;

3) punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

«16) Konkurentsiamet – 137², 137⁴;».

(2) 3. lõike loetelust jäetakse välja sõnad «135 lg. 3» ja loetelu täiendatakse arvuga «137⁴».

§ 18. Paragrahvis 238:

1) 2. lõike teksti täiendatakse pärast sõnu «(välja arvatud kaubad, mis kuuluvad allahindamisele või töötlemisele)» sõnadega «137 (kaubad, mille tootmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevuslitsents)»,

2) paragrahvi täiendatakse uue 3. lõikega järgmises sõnastuses:

«(3) Käesoleva seadustiku §-s 137⁴ toodud haldusõiguserikkumise asjas erikonfiskeeritakse haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud alkohol, tubakas ja tubakatooted.»;

3) senine 3. lõige loetakse 4. lõikeks.

II. Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 19. Paragrahvi 17 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-s 17¹ tähendamata käesoleva seaduse rikkumise eest –
määratakse rahatrahv 100 kuni 3000 krooni.»

§ 20. Seadust täiendatakse paragrahviga 17¹ järgmises sõnastuses:

«§ 17¹. Juriidilise isiku vastutus alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumise eest

(1) Juriidilise isiku poolt:
1) kehtestatud eeskirju rikkudes alkoholi tootmise eest või
2) tollieeskirju rikkudes sisse veetud või alkoholi tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastava alkoholi müümise, hoidmise või edasitoimetamise eest või
3) alkoholi tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest –
määratakse rahatrahv 10 000 kuni 500 000 krooni ja erikonfiskeeritakse õiguserikkumise objektiks olnud alkohol ning võetakse ära alkoholi tootmise ja hulgimüügi ning sisseveo tegevuslitsents ja alkoholi jaemüügi kauplemisluba.

(2) Juriidilise isiku poolt:
1) kehtestatud eeskirju rikkudes tubaka või tubakatoodete tootmise eest või
2) tollieeskirju rikkudes sisse veetud või tubaka või tubakatoodete tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastava või maksumärgistamise nõudeid eirates tubaka või tubakatoodete müümise, hoidmise või edasitoimetamise eest või
3) tubaka või tubakatoodete tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste tubaka või tubakatoodete päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest –
määratakse rahatrahv 5000 kuni 250 000 krooni ja erikonfiskeeritakse õiguserikkumise objektiks olnud tubakas ja tubakatooted ning võetakse ära tubaka ja tubakatoodete tootmise ja hulgimüügi ning sisseveo tegevuslitsents ja tubaka ning tubakatoodete jaemüügi kauplemisluba.

(3) Juriidilisele isikule, kellelt on ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikele, on keelatud viie aasta jooksul pärast nimetatud tegevuslitsentsi või kauplemisloa äravõtmist uue tegevuslitsentsi või kauplemisloa väljaandmine. Nimetatud keeld laieneb ka sellele juriidilisele isikule, kelle osanikuks on isik, kellele kuulus vähemalt 30% juriidilise isiku põhikapitalist, kellelt tegevuslitsents või kauplemisluba ära võeti.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tegevuslitsentsist või kauplemisloast ilma jäänud juriidilisel isikul on õigus kohaliku maksuameti inventariseerimisakti alusel realiseerida temale jäänud erikonfiskeerimata alkohol, tubakas ja tubakatooted vastavat tegevuslitsentsi või kauplemisluba omava ettevõtte kaudu.»

§ 21. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 18. Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjas

(1) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Tarbijakaitseameti ja muu pädeva järelevalveasutuse peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametnikul. Erikonfiskeerimisega seotud õiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.

(2) Käesoleva seaduse §-s 17¹ nimetatud õiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul.

(3) Käesoleva seaduse §-s 17¹ nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on protokolli koostamise õigus:
1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud tarbijakaitseametnikul;
2) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud konkurentsiametnikul;
3) maakonna ja linna maksuameti direktoril ja tema asetäitjal ning direktori poolt volitatud maksuametnikul;
4) politseiametnikul;
5) Piirivalveameti peadirektoril, tema asetäitjal, piirivalve piirkonnaülemal ning nende poolt volitatud piirivalveametnikul.

(4) Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress; tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide paragrahvile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

(5) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, määratakse halduskaristus kas juriidilisele isikule käesolevas seaduses sätestatud korras või ametiisikule haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras.

(6) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisti.»

§ 22. Seadust täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

«§ 18¹. Õiguserikkumise vahetuks objektiks oleva alkoholi, tubaka ja tubakatoodete äravõtmine ja hoidmine ning nende hoidmisega seotud kahjude hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse § 18 3. lõike järgi haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigust omavad ametiisikud võtavad õiguserikkujalt ära õiguserikkumise vahetuks objektiks oleva alkoholi, tubaka ja tubakatooted.

(2) Äravõetud alkoholi, tubakat ja tubakatooteid hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad käesoleva paragahvi 1. lõikes nimetatud ametiisikud. Äravõetud alkohol, tubakas ja tubakatooted võidakse jätta õiguserikkuja hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.

(3) Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete äravõtmise kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise protokolli alkoholi, tubaka ja tubakatoodete koguse, nende markeeringu ja muude vajalike andmete äranäitamisega.

(4) Halduskohtunikul on õigus haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada äravõetud alkoholi, tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt.»

III. Tolliseaduses (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 23. Paragrahvis 57:

1) 1. lõike punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «üle tollipiiri toimetamine» sõnadega «või toimetamata jätmine»;

2) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine või üle tollipiiri toimetatud kauba tollieeskirjadevastane kasutamine on:
1) kauba üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine mis tahes salajasel viisil tollikontrollist kõrvale hoides, selle kauba laadimine, edasitoimetamine, hoiustamine või omandamine (kuriteo tunnuste puudumisel);
2) keelatud või eriluba nõudva kauba üle tollipiiri toimetamine vastava loata, selle kauba laadimine, edasitoimetamine, hoiustamine või omandamine (kuriteo tunnuste puudumisel);
3) üle tollipiiri toimetatud või toimetatava deklareerimisele kuuluva kauba deklareerimata jätmine või deklareerimist tõendavate dokumentide esitamata jätmine või selle kauba deklareerimine vale nimetuse all, sealhulgas läbiva transiidina veetav kaup (kuriteo tunnuste puudumisel);
4) tollisoodustusega tolliterritooriumile toimetatud kauba mittesihipärane kasutamine (kuriteo tunnuste puudumisel);
5) tolli järelevalve all oleva kauba kasutamine ilma tolli loata.»

§ 24. Paragrahvis 60:

1) paragrahvi täiendatakse uue 4. lõikega järgmises sõnastuses:

«(4) Käesoleva seaduse § 57 2. lõike punktis 7 ja 3. lõike punktis 4 loetletud õiguserikkumise asjades on asja  arutamise ja karistuse määramise õigus:
1) politseiprefektil, politsei abiprefektil;
2) Piirivalveameti peadirektoril, tema asetäitjal, piirivalve piirkonnaülemal ning nende poolt volitatud piirivalveametnikul.»;

2) 5. lõiget täiendatakse pärast sõna «Piirivalveametnikul» sõnadega «ja politseiametnikul»;

3) 6. lõiget täiendatakse pärast sõna «Tolli-» sõnaga «, politsei-»;

4) 7. lõiget täiendatakse pärast sõna «protokolli» sõnadega «politseiametnik või»;

5) paragrahvi senised 4.–9. lõige loetakse vastavalt 5.–10. lõikeks.

§ 25. Paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 65. Kauba ja veoki kinnipidamine tolli, politseiametniku või piirivalveametniku poolt

(1) Tollieeskirjade rikkumise korral on tollil, politseiametnikul ja piirivalveametnikul õigus kuni tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud otsuse täitmiseni kinni pidada:
1) rikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa ja veokit;
2) kaupa ja veokit, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaup ja veok, mis on kinni peetud politsei- või piirivalveametniku poolt, antakse nimetatud ametiisikute poolt üle tollile. Üleandmise kohta koostatakse üleandja ja vastuvõtja pädevate ametiisikute poolt akt.

(3) Tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt kinnipeetud kaup või veok, mille kohta ei tehtud erikonfiskeerimise otsust, kuid mida valdaja ei ole kolme kuu jooksul pärast tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud otsuse täitmist tollilt välja nõudnud, realiseeritakse käesoleva seaduse §-s 68 ettenähtud korras.

(4) Tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt ebaseaduslikult kinnipeetud kaup tagastatakse selle valdajale ning talle hüvitatakse tekitatud kahju.»

IV. Maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 26. Paragrahvi 11 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise, kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal- või haldusmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib maksuhaldur anda maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta informatsiooni kohtule või muule pädevale riigiasutusele kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ning arutamiseks.»

Riigikogu esimees Ülo NUGIS