Teksti suurus:

Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 24, 337

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.03.1995 otsus nr 508

Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.1995


§ 1. Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1994, 32, 505; 51, 860; 54, 905; 94, 1609) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvis 3:

1) 1. lõike viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaasomandisse kuuluvates elamutes asuvad eluruumid, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, erastatakse eraldi seaduse alusel.»;

2) 3. lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse.»;

3) 5. lõikest jäetakse välja punkt 2;

4) 5. lõiget täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) Vabariigi Valitsuse poolt riigi omandisse jääva vara nimekirja kinnitatud hoonetes asuvad eluruumid.»

(2) Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 4. Eluruumi erastamise õigustatud subjekt

Eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on:
1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele;
2) vähemalt 18-aastane Eesti kodanik;
3) vähemalt 18-aastane välismaalane, kellel on välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637) sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis, kuni elamisloa saamiseni ka Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus;
4) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes on erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448) § 3 1. lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt ja kelle põhikirjas määratud tegevusalaks on eluruumide haldamine ja üürileandmine – alates 1995. aasta 1. märtsist.»

(3) Paragrahvis 5:

1) 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995. aasta 1. märtsiks;»;

2) 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul: esimese eelistusena – omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad; teise eelistusena – füüsilistel isikutel;»;

3) 1. lõiget täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«4) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul käesoleva seaduse § 4 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutel, kui eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed on selleks andnud valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud korras kinnitatud kirjaliku nõusoleku ja avaldus eluruumi erastamiseks on selleks nõusoleku saanud isiku poolt esitatud 1995. aasta 1. märtsiks;
5) käesoleva seaduse § 3 5. lõike punktis 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt käesoleva seaduse § 4 punkti 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. aasta 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks;»;

4) 3. lõiget täiendatakse lausega:

«Andmed erastamise objektiks olevate asustamata eluruumide kohta peavad olema kättesaadavad asjast huvitatud isikutele.»

(4) Paragrahvis 7:

1) 1. lõige muudetakse ning täiendatakse pärast sõnu «heakorda ja asukohta» järgmiselt:

«Eluruumi hinda alandatakse selle ostueesõigusega erastamisel summa võrra, mille eluruumi üürnik või temaga koos elav või elanud perekonnaliige on tasunud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras eluruumi asustamisõiguse omandamise eest. Kui üürilepingu alusel kasutatav eluruum on ehitatud üürniku kulul seaduslikus korras ja majavaldajaga sõlmitud lepingu alusel pööningule, keldrisse või abiruumidesse või juurdeehitusena, siis alandatakse eluruumi erastamisel sellele üürnikule või tema perekonnaliikmele eluruumi hinda ulatuses, mida on ehituskuludena võimalik dokumenteerida või hindamisaktiga kindlaks määrata, kuid mitte rohkem kui eluruumi maksumuse ulatuses.»

(5) Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 9. Erastamine avaliku enampakkumise korras

(1) Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi, kui seda soovivad osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut, kes on vastavalt käesoleva seaduse § 5 2. lõikele end arvele võtnud, ja üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi, mille eesõigusega erastamiseks ei ole esitatud avaldust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tähtaegadeks.

(2) Avaliku enampakkumise korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Andmed erastatavate eluruumide kohta avaldatakse ajakirjanduses vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib rakendada kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevate eluruumide erastamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel osalejate suhtes piiranguid ja kehtestada erastamise lisatingimusi.

(4) Avalikul enampakkumisel erastatava eluruumi alghind määratakse käesoleva seaduse § 7 1. lõikes sätestatud alustel.

(5) Avalikul enampakkumisel erastatud eluruumi eest saab tasuda käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud viisil.»

(6) Paragrahvis 10:

1) 1. lõiget täiendatakse lausega:

«Isik võib omada ainult ühte Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud arvestuskaarti.»;

2) 11. lõiget muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(11) Isik, kellele antakse välja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, kannab vastutust arvestuskaarte väljastavale, täitvale või registreerivale ametiisikule esitatud andmete õigsuse eest. Võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaart on täielikult või osaliselt tühine. Vaidluse korral tühistab võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaardi kohus. Tühiselt arvestuskaardilt tööaastate võõrandamine on tühine. Kui tühise arvestuskaardi alusel omandatakse eluruum, on kohustatud subjektil õigus nõuda lepingus kindlaksmääratud hinna tasumist või taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu korras.»

(7) Paragrahvi 11 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti saab eluruumi erastamiseks kasutada kuni 1995. aasta 15. detsembrini.»

(8) Paragrahvis 12:

1) 2. lõige muudatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 94, 1609) § 13 7. lõike kohaselt.»;

2) paragrahvi täiendatakse 6. lõikega järgmises sõnastuses:

«(6) Kui isik, kes on esitanud avalduse eluruumi erastamiseks, hoidub ostu-müügilepingu sõlmimisest, tunnistatakse ta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras eluruumi erastamise õigusest loobunuks.»

(9) Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 15. Erastatud eluruumide haldamise korraldamine

(1) Elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjektid erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele.

(2) Elamutes, kus korteriühistu moodustamine ei ole nõutav, sõlmivad korteriomanikud elamu haldamiseks ühise tegutsemise lepingu.

(3) Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega.»

(10) Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 18. Maaeraldus erastatud eluruumi juurde

Erastatavate eluruumide aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine või lepingulisse kasutusse andmine toimub teistes õigusaktides sätestatud korras.»

(11) Paragrahvi 21 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ehitusjärgus olevaid eluruume käsitatakse erastamisel asustamata eluruumidena, välja arvatud juhul, kui füüsilised isikud on kehtestatud korras osalenud eluruumi ehitamisel oma vahenditega. Nimetatud isikutel on õigus erastada ehitusjärgus eluruumi käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 sätestatud korras.»

(12) Paragrahvi 22 täiendatakse 5., 6. ja 7. lõikega järgmises sõnastuses:

«(5) Kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995. aasta 1. märtsi, on eluruumi üürnikul või temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist.

(6) Linna- ja vallavolikogud võivad kehtestada oma haldusterritooriumil üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamiseks käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktide 1 ja 4 kohaselt esitatud eluruumi erastamise avalduse lahendamise tähtaja.

(7) Vabanenud eluruumi puhul, mille erastamise eesõigus on üle antud käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 4 sätestatud viisil enne selle üürniku surma, ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 1. lõike punkti 3 sätteid. See eluruum erastatakse isikule, kes on saanud selleks nõusoleku ja esitanud avalduse käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 4 sätestatud viisil.»

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

§ 3. Vabariigi Valitsusel tagada tehtud muudatusi ja täiendusi arvestava eluruumide erastamise seaduse teksti avaldamine.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json