Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seadus
I. Üldsätted
§ 1. Väljateenitud aastate pension määratakse lähtuvalt Eesti Vabariigi pensioniseaduse (RT 1991, nr. 12, art. 169) §-st 25 nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist.
§ 2. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on:
1)
kaitsejõudude (kaitseväe, piirikaitse ja päästeteenistuse)
tegevteenistuses olevatel isikutel (ohvitseridel ja üleajateenijatel)
(§ 12);
2) politseiametnikel, uurijatel ja uurimisala
juhtivtöötajatel ning tuletõrje- ja kriminaaltäitetöötajatel (§ 12);
3)
mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel (§ 13);
4)
allmaa- ja pealmaamäetöödel – mõne kutseala töötajatel (§ 14 punkt 1);
5)
mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel
kutsealadel ja ametikohtadel töötajatel (§ 14 punkt 2);
6)
tekstiilitööstuse naistöötajatel (§ 14 punkt 3);
7)
lastekodude, hälvikute ja haigete laste asutuste pedagoogidel (§ 14
punkt 4);
8) teatri-, muusika- ja kontserditegevusega tegelevate
ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide teatud kategooriate artistidel
(§ 14 punkt 5);
9) inimese immuunpuudulikkuse (AIDS-i)
viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel (§ 14 punkt 6);
10)
linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel (§ 14 punkt 7).
Käesoleva paragrahvi punktides 1–8 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.
§ 3. Väljateenitud aastate pension arvutatakse Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-s 10 vanaduspensioni arvutamiseks kehtestatud korras.
Seejuures suurendatakse väljateenitud aastate pensioni ühe protsendi võrra keskmisest kuusissetulekust igal sellele pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal väljateenitud täisaasta eest, mis ületab käesoleva seadusega kehtestatud staažinõude.
Käesoleva seaduse § 2 punktides 1 ja 2 loetletud isikute ning punktis 3 nimetatud katselendurite pensionile lisatakse täiendavalt 20 protsenti palgamiinimumist.
§ 4. Väljateenitud aastate pension arvutatakse keskmisest kuusissetulekust (Eesti Vabariigi pensioniseaduse § 30–32, 34, 35), mida on saadud töötamisel selle pensioni saamise õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel.
§ 5. Väljateenitud aastate pensionile arvatakse juurde lisand ülalpeetava(te) eest vastavalt Eesti Vabariigi pensioniseaduse § 7 punktile 1.
Nimetatud lisandit makstakse vaid mittetöötavale pensionärile.
§ 6. Mõne kutseala spetsialistidele (§ 12 viimane lõik ja § 13 punktid 2, 3, 4) väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajalik üldine pensioniõiguslik staaž tehakse kindlaks Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-de 27 ja 28 alusel.
§ 7. Väljateenitud aastate pension määratakse pensionitaotluse esitamise päevast.
Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.
§ 8. Väljateenitud aastate pensioni pärast selle pensioni määramist saadud kõrgema sissetuleku alusel ümber ei arvutata.
§ 9. Isikud, kellel on kooskõlas käesoleva seadusega õigus saada väljateenitud aastate pensioni, võivad pärast pensioniõiguse tekkimist taotleda pensioni määramist mis tahes ajal ja olenemata viimasest töökohast.
§ 10. Väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist käesoleva seaduse alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal.
Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse.
Isikule, kes jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel, makstakse kuni vanaduspensioni ikka jõudmiseni 50 protsenti talle määratud väljateenitud aastate pensionist.
§ 11. Väljateenitud aastate pensioni määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-des 36, 38, 39, 40–45, 47, 48, 53–56, 58–60, 63–69 kehtestatud korras.
II. Väljateenitud aastate pension kaitsejõudude tegevteenistuses
olevatele
isikutele ning politsei- ja korrakaitseorganite töötajatele
§ 12. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni
on:
1) kaitsejõudude (kaitseväe, piirikaitse ja päästeteenistuse)
tegevteenistuses (ohvitseride ja üleajateenijatena) olevatel isikutel;
2)
politseiametnikel;
3) Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise
Ameti uurijatel ja uurimisala juhtivtöötajatel;
4) riigi-
ja munitsipaaltuletõrje tuletõrjetöötajatel;
5)
Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti, parandusliku töö
asutuste, türmide, uurimisisolaatorite ja erikomandatuuride töötajatel;
kes
on töötanud kaitsejõududes, politseis, uurimisasutuses, tuletõrjes või
kinnipidamiskohas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või
ametikohtadel vähemalt 25 aastat.
Käesoleva paragrahvi punktides 1–5 loetletud isikutel, kes on teenistusest vallandatud vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu, on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, kui nad teenistusest lahkumise või vallandamise päevaks on saanud 50-aastaseks ning kelle üldine pensioniõiguslik staaž on vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on teenitud selle pensioni saamise õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel kaitsejõududes, politseis, uurimisasutuses, tuletõrjes või kriminaaltäiteasutuses.
III. Väljateenitud aastate pension lennundustöötajatele
§ 13. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni, olenemata ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametkondlikust alluvusest, on järgmiste kategooriate lennundustöötajatel:
1) lennukoosseisu töötajatel ja katselenduritel:
meestel,
kellel on välja teenitud vähemalt 25-aastane staaž;
naistel,
kellel on välja teenitud vähemalt 20-aastane staaž.
Nimetatud töötajatel, kes on töölt lennukoosseisust või katselenduri
ametikohalt vabastatud või vallandatud tervisliku seisundi (haiguse)
tõttu, on õigus saada pensioni proportsionaalselt väljateenitud
aastatega, kui see staaž on:
meestel – vähemalt 20 aastat;
naistel –
vähemalt 15 aastat;
2) lennukorraldaja (dispetšeri) tunnistust omavatel lennuliikluse
juhtimise teenistuse töötajatel:
50-aastaseks saanud
meestel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž, millest
vähemalt 10 aastat on töötatud lennuliikluse vahetul juhtimisel;
45-aastaseks
saanud naistel, kellel on vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik staaž,
millest vähemalt seitse aastat ja kuus kuud on töötatud lennuliikluse
vahetul juhtimisel.
Lennuliikluse juhtimisega seotud töötajatel arvatakse väljateenitud aastate staaži hulka ka töötamine käesoleva paragrahvi punktis 1 märgitud kutsealadel;
3) insener-tehnilise teenistuse töötajatel:
55-aastaseks
saanud meestel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž,
millest vähemalt 20 aastat on töötatud käesolevas punktis märgitud
teenistuses;
50-aastaseks saanud naistel, kellel on vähemalt
20-aastane pensioniõiguslik staaž, millest vähemalt 15 aastat on
töötatud käesolevas punktis märgitud teenistuses.
Insener-tehnilise teenistuse töötajate väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse ka töötamine käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 märgitud kutsealadel;
4) stjuuarditel, instruktor-stjuuarditel, stjuardessidel ja
instruktor-stjuardessidel:
50-aastaseks saanud stjuuarditel ja
instruktor-stjuuarditel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik
staaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud stjuuardina või
instruktor-stjuuardina;
45-aastaseks saanud stjuardessidel ja
instruktor-stjuardessidel, kellel on vähemalt 15-aastane
pensioniõiguslik staaž, millest vähemalt seitse aastat ja kuus kuud on
töötatud stjuardessina või instruktor-stjuardessina.
Käesolevas punktis ettenähtud tingimustel määratakse pension vaid neile stjuuarditele (instruktor-stjuuarditele) ja stjuardessidele (instruktor-stjuardessidele), kelle aastane lennutundide arv on vähemalt 500.
Väiksema lennutundide arvu korral suurendatakse proportsionaalselt nõutavat staaži väljateenitud aastate pensioni õigust andval tööl.
IV. Väljateenitud aastate pension üksikute majandusharude
teatud
kategooria töötajatele ning mõne kategooria artistidele
§ 14. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on:
1) töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel (kaasa arvatud mäepäästeüksuste isikkoosseis) põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel, olenemata vanusest, kui nad on nendel kutsealadel töötanud vähemalt 25 aastat, nende tööde põhikutsealade töötajatel – koristuseetöölistel, läbindajatel ja väljamismasinate juhtidel, kui nad on töötanud nendel kutsealadel vähemalt 20 aastat;
2) mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku mõnd tüüpi laevade
ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötajatel, olenemata
vanusest:
meestel, kes on nendel kutsealadel ja ametikohtadel
töötanud vähemalt 25 aastat;
naistel, kes on
nendel kutsealadel ja ametikohtadel töötanud vähemalt 20 aastat;
3) tekstiilitööstuses telgedel ja masinatel töötavatel naistöötajatel:
50-aastaseks
saamisel, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt 20 aastat;
4) pedagoogidel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud lastekodudes ning hälvikute ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides;
5) teatud kategooria artistidel, olenemata vanusest, 20–25-aastase loometegevuse staaži korral teatri-, muusika- ja kontserditegevusega tegelevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, olenemata ettevõtluse vormist ja ametkondlikust kuuluvusest;
6) inimese immuunpuudulikkuse (AIDS-i) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel, kes on saanud nakkuse oma töökohustuste täitmisel, olenemata vanusest ja pensioniõiguslikust staažist;
7) linnasisestel regulaarliinidel töötavatel autobussi- (v.a.
mikrobuss), trammi- ja trollijuhtidel rohkem kui 40 000 elanikuga
linnades:
55-aastaseks saanud meestel, kes on töötanud sellel
kutsealal vähemalt 25 aastat;
50-aastaseks saanud
naistel, kes on töötanud sellel kutsealal vähemalt 20 aastat.
§ 15. Selgitusi väljateenitud aastate pensioni õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
| Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL |
Tallinn, 14. mail 1992.
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter