Teksti suurus:

Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 28, 381

Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta

(õ) 10.11.2008


EESTI VABARIIGI SEADUS

I. Ametipalgad ja kompensatsioonid

§ 1. Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega määratud vastava koefitsiendi korrutis.

§ 2. Eesti Vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 7.

§ 3. Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 6.

§ 4. Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 5,5.

§ 5. Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 5.

§ 6. Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 4,5.

§ 7. Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 4,0.

§ 8. Riigikogu liikme ametipalga väljamaksmisel arvestatakse tegelikust tööst osavõttu Riigikogu töökorra seaduses sätestatud korras.

§ 9. Eesti Vabariigi presidendile ja Riigikogu liikmele makstakse igal kuul esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast. Esinduskulud ei kuulu maksustamisele.

§ 10. Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaamet esitab Riigikogu Kantseleile kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks Eesti keskmise palga suuruse, mis on Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme palga arvutamise aluseks.

§ 11. Riigikogu liikmele kompenseeritakse sõidukulud riigi territooriumil kõigis ühissõidukeis, välja arvatud takso, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele kompenseeritakse eluaseme kulud ja makstakse päevaraha Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

II. Parlamendipensionid

§ 12. Parlamendipension on kooskõlas käesoleva seadusega Eesti Vabariigi Riigikogu liikmele ja Vabariigi presidendile määratav riiklik pension.

§ 13. Parlamendipensionid on:
1) parlamendiliikme vanaduspension;
2) parlamendiliikme invaliidsuspension;
3) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele.

§ 14. Õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni on 60-aastaseks saanud mehel, kel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus selle koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest.

Pensioniõigusliku staaži arvutamise aluseks on Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-d 27 ja 28.

Vanaduspension on 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast.

Vabariigi presidendi vanaduspension on 75 protsenti presidendi ametipalgast.

§ 15. Töötamise ajal Riigikogus riiklikku parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta.

§ 16. Parlamendiliikme invaliidsuspension määratakse töövõime täieliku või osalise kaotuse korral, mis on tekkinud töötamise ajal Riigikogus. Invaliidsuspension määratakse, sõltumata pensioniõiguslikust staažist.

Invaliidsuse, selle tekke aja ja põhjused tuvastab arstlik tööekspertiisikomisjon, kes määrab ka invaliidsusgrupi.

§ 17. Parlamendiliikme invaliidsuspension on:
I grupi invaliidil – 70% Riigikogu liikme ametipalgast;
II grupi invaliidil – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;
III grupi invaliidil – 30% Riigikogu liikme ametipalgast.

Kui I või II grupi invaliidil on vanaduspensioni määramiseks vajalik staaž, määratakse tema soovil invaliidsuspension vanaduspensioni määras, sõltumata invaliidi vanusest.

I ja II grupi invaliidile töötamise ajal Riigikogu liikmena makstakse parlamendiliikme invaliidsuspensionist 30 protsenti.

Töötamise ajal Riigikogu liikmena III grupi invaliidile parlamendiliikme invaliidsuspensioni ei maksta.

Riigikogu liikmele, kelle invaliidsus ei ole tekkinud töötamise ajal Riigikogus ja kellele pension on määratud vastavalt Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-le 14 ja 15, makstakse see pension välja täies mahus.

§ 18. Toitjakaotuspensioni määramisel Riigikogu liikme perekonnaliikmeile rakendatakse Eesti Vabariigi pensioniseaduse § 17–22 ja § 24.

§ 19. Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme kuutöötasu.

§ 20. Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse pension ümber.

§ 21. Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.

§ 22. Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Riigikogu Kantseleile, kes vormistab dokumendid 10 päeva jooksul pärast taotluse laekumist ning väljastab pensionitunnistuse.

§ 23. Pensioni arvutamine, ümberarvutamine ja väljamaksmine toimub Riigikogu Kantselei kaudu.

§ 24. Parlamendipensione makstakse Eesti Vabariigi riigieelarvest.

§ 25. Käesolevas seaduses käsitlemata juhtudel rakendatakse Eesti Vabariigi pensioniseadust.

III. Muud sotsiaalsed garantiid

§ 26. Riigikogu liikmele, kes vabastatakse ametist seoses volituste lõppemisega, säilitatakse töö otsimise või ümberõppe ajaks Riigikogu liikme ametipalk ja tööstaaž, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.

Riigikogu liikmele, kes on asunud vähemtasutavale tööle, makstakse Riigikogu Kantselei kaudu palgavahe, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul, arvates tema volituste lõppemisest Riigikogus.

§ 27. Õigus parlamendiliikme vanaduspensioni saamiseks tekib mehel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 57-aastaseks, ja naisel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 52-aastaseks.

IV. Lõppsätted

§ 28. Käesolev seadus ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel või tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras.

§ 29. Käesolev seadus laieneb neile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal.

§ 30. Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Riigikogu Kantselei.

§ 31. Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist.

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 18. juunil 1992.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

/otsingu_soovitused.json