Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi ühistuseadus

(õ) 24.11.2008

I. Üldsätted

§ 1. Seaduse ülesanded

Käesolev seadus määrab ühistu asutamise korra, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja lõpetamise korra.

§ 2. Ühistu mõiste

Ühistu on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja/või tulu saamine.

§ 3. Ühistu tegevuse põhimõtted

Ühistu korraldab oma tegevust sõltuvalt ühistu liigist järgmiste põhimõtete alusel:
1) ühistusse kuulumise vabatahtlikkus;
2) liikmete hääleõiguse võrdsus;
3) liikmeskonna avatus;
4) osamaksudelt makstavate dividendide piiratus;
5) kasumist osa jaotamine ühistegevusest osavõtu järgi;
6) reservkapitali olemasolu.

§ 4. Ühistu liigid

Ühistud jagunevad:
1) tulundusühistud kui ettevõtted: tarbijate ühistud, tootjate ühistud, laenu- ja hoiuühistud, ühispangad, kindlustusühistud ning muud tulundusühistud;
2) mittetulundusühistud: aiandus-, suvila-, garaaži-, korteri-, majaomanike ja muud mittetulundusühistud.

§ 5. Ühistu nimetus

Ühistu nimetus peab sisaldama tema liiki väljendava sõna ning sõna «ühistu» või «ühis-».

II. Ühistu asutamine

§ 6. Ühistu asutamisdokumendid

Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid.

§ 7. Tulundusühistu asutamise kord

Tulundusühistu kui ettevõte asutatakse ettevõtteseaduses ettenähtud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8. Mittetulundusühistu asutamise kord

(1) Mittetulundusühistu registreerimiseks esitatakse registreerimisavaldus, asutamisleping ja põhikiri asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile ühe kuu jooksul põhikirja vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan vaatab asutamislepingu ja põhikirja läbi ning võtab vastu ühistu registreerimise või sellest keeldumise otsuse ühe kuu jooksul dokumentide esitamisest arvates, teatades sellest kirjalikult 10 päeva jooksul avalduse esitajale.

(3) Mittetulundusühistu registreerimisest võib keelduda, kui asutamisleping või põhikiri on vastuolus seaduse või muu normatiivaktiga. Keeldumisotsus peab sisaldama viite normatiivakti sättele, millega asutamisleping või põhikiri on vastuolus.

(4) Registreerimisest keeldumise korral on avalduse esitajal õigus kolme kuu jooksul keeldumisest teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse. Registreerimisega viivitamisel on avalduse esitajal õigus pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajast arvates.

(5) Mittetulundusühistu omandab juriidilise isiku õigused registreerimise päevast arvates.

§ 9. Asutamisleping

(1) Ühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed.

(2) Asutamislepingus peab olema:
1) asutajaliikme ees- ja perekonnanimi ning elukoht (juriidilise isiku puhul nimetus ja asukoht);
2) ühistu liik ja tegevusala(d);
3) liikmete osamaksu suurus ja maksmise kord;
4) asutamiskoosoleku kokkukutsumise aeg ja koht;
5) asutamislepingu sõlmimise aeg ja koht.

(3) Asutamisleping võib sisaldada muid sätteid, mis ei ole vastuolus seadusega.

§ 10. Põhikiri

(1) Põhikirjas peab olema:
1) ühistu nimetus ja asukoht;
2) ühistu liik ja tegevusala(d);
3) liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise erisused;
4) liikme õigused, kohustused ja vastutus;
5) liikme osamaksu alammäär, tasumise tähtaeg ja kord;
6) liikme osamaksu suurendamise ja vähendamise kord;
7) juhtimisorganite struktuur, moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg;
8) kontrollorgani struktuur, moodustamise kord, pädevus, volituste tähtaeg ja ühistu tegevuse revideerimise kord;
9) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise kord;
10) vara moodustamise, kasutamise ja käsutamise kord;
11) põhikirja muutmise ja täiendamise kord;
12) ühistu reorganiseerimise ja tegevuse lõpetamise alused ja kord.

(2) Ühistu põhikiri võib sisaldada muid sätteid, mis ei ole vastuolus seadusega.

(3) Ühistu põhikirja muudatused ja täiendused registreeritakse samas korras kui ühistu.

§ 11. Asutamiskoosolek

(1) Asutamiskoosolekust võtavad hääleõigusega osa ainult asutajaliikmed.

(2) Asutamiskoosolek võtab vastu otsuse ühistu asutamise kohta ja põhikirja ning valib juhtimis- ja kontrollorganid.

(3) Asutamiskoosolek peab toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul asutamislepingu sõlmimise päevast arvates.

§ 12. Asutajaliikme vastutus ja staatus

(1) Asutajaliikmed vastutavad asutamise käigus võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

(2) Ühistu registreerimisele järgneval esimesel üldkoosolekul otsustatakse asutajaliikmete poolt võetud kohustuste heakskiitmine. Asutajaliikmete poolt võetud kohustuste heakskiitmisel läheb vastutus nende täitmise eest üle ühistule.

(3) Asutajaliikmete volitused loetakse lõppenuks ja asutajaliikmed ühistu liikmeteks ühistu registreerimise päevast arvates.

III. Ühistu liikmed

§ 13. Liikmeks astumise tingimused

(1) Ühistu liikmeks võib olla vähemalt 16-aastane füüsiline isik ja juriidiline isik. Vähemalt pool ühistu liikmetest peavad olema füüsilised isikud.

(2) Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust.

§ 14. Liikmeks vastuvõtmine

(1) Liikmeks astuja võetakse kirjaliku avalduse alusel ühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui käesolevas seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse.

(2) Ühistu liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab üldkoosolek või juhatus läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates.

(3) Liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjas ei ole ette nähtud hilisemat päeva. Ühistu liikme pärija loetakse ühistu liikmeks käesoleva seaduse § 25 1. lõikes ettenähtud päevast. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal ühistu liikme õigused ja kohustused.

(4) Ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks, kui see on põhikirjas ette nähtud.

§ 15. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumine

(1) Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda ühel järgmistest asjaoludest:
1) ühistu ei suuda teenindada olemasolevast suuremat arvu liikmeid;
2) liikmeks astuja on varem samast ühistust välja arvatud käesoleva seaduse § 22 5. alapunkti alusel;
3) liikmeks vastuvõtmine on vastuolus käesolevas seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustega.

(2) Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse isikule, keda ei võetud ühistu liikmeks, kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus peab sisaldama liikmeks vastuvõtmisest keeldumise põhjuse.

(4) Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse peale, kui selle on teinud juhatus, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Üldkoosolek peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kaebuse saamisele järgneval üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha peab kaebuse esitajale teatama kirjalikult. Üldkoosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitajale kolme päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

(5) Füüsiline isik võib üldkoosoleku otsuse peale liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates.

(6) Üldkoosoleku otsus juriidilise isiku ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta on lõplik.

§ 16. Liikmete arvestus

(1) Ühistu juhatus peab liikmete registrit, millesse kantakse füüsilisest isikust liikme ees- ja perekonnanimi, elukoht, juriidilisest isikust liikme nimetus ja asukoht, tasutud osamaks, selle tasumise kuupäev, liikme ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja põhjus ning andmed osamaksu võõrandamise või tagastamise kohta. Registrisse võib kanda muid andmeid, kui see on sätestatud põhikirjas ja ei ole vastuolus seadusega.

(2) Ühistu liikmele antakse liikmeraamat või liikmekaart, kui see on sätestatud põhikirjas.

§ 17. Liikme õigused

Ühistu liikmel on õigus:
1) osa võtta ühistu üldkoosolekust;
2) valida ja olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3) saada teavet ühistu tegevuse tulemuste kohta;
4) saada osa ühistu liikmetele jaotatavast kasumist;
5) astuda ühistust välja ja võõrandada tasutud osamaks;
6) ühistust väljaastumisel, väljaarvamisel saada tagasi osamaks käesolevas seaduses sätestatud korras;
7) kasutada teisi käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud õigusi.

§ 18. Liikme kohustused

(1) Ühistu liige on kohustatud:
1) täitma käesolevast seadusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;
2) tasuma põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osamaksu;
3) osa võtma ühistu tegevusest, kasutama ühistu teenuseid vastavalt põhikirjale.

§ 19. Ühistu ja tema liikmete varaline vastutus

(1) Ühistu vastutab oma kohustiste eest kogu oma varaga, millele seaduse kohaselt võib pöörata sissenõude.

(2) Liige vastutab ühistu kohustiste eest osamaksu alammäära ulatuses. Kui liige on tasunud alammäärast suurema osamaksu, vastutab ta ühistu kohustiste eest osamaksu alammäära ulatuses.

(3) Liige vastutab osamaksu alammäära ulatuses ka nende kohustiste eest, mis olid ühistul enne tema liikmeõiguste ja -kohustuste tekkimist.

(4) Ühistust välja astunud või välja arvatud liige vastutab ühistu kohustiste eest kuni osamaksu võõrandamiseni või temale osamaksu tagastamiseni.

§ 20. Liikme töötamine ühistus

Liikme töösuhted ühistus reguleeritakse seaduse ja töölepinguga.

§ 21. Ühistust väljaastumine

(1) Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda.

(2) Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused.

(3) Juhatuse otsuse ärakiri liikme ühistust väljaastumise kohta tuleb saata väljaastunud liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 22. Ühistust väljaarvamise alused

Liige arvatakse ühistust välja:
1) tema surma korral;
2) juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel;
3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele;
4) juriidilise isiku reorganiseerimisel, kui tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või ei vasta käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele;
5) kui ta ei täida käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi ja nende mittetäitmine on põhikirja järgi väljaarvamise aluseks.

§ 23. Ühistust väljaastumise ja väljaarvamise päev

(1) Liige loetakse ühistust väljaastunuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates.

(2) Surnud liikme liikmeksolek lõpeb tema surmapäevast.

(3) Juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel loetakse ta ühistust väljaarvatuks tema tegevuse lõpetamise päevast arvates.

(4) Käesoleva seaduse § 22 4. alapunkti alusel ühistust välja arvatud reorganiseeritud juriidiline isik loetakse väljaarvatuks reorganiseerimise päevast arvates.

(5) Käesoleva seaduse § 22 5. alapunkti alusel välja arvatud liige loetakse väljaarvatuks väljaarvamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

§ 24. Liikme õiguste ja kohustuste lõppemine

(1) Päevast, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.

(2) Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad majandusaasta viimasel päeval, kui väljaastumisavaldus on esitatud vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Hiljem esitatud avalduse korral lõpevad varalised õigused ja kohustused järgmise majandusaasta viimasel päeval. Käesolevas lõikes sätestatut ei rakendata liikme õiguste ja kohustuste lõppemisel vastavalt käesoleva seaduse § 30 4. lõikele.

(3) Ühistust väljaarvatud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad selle majandusaasta viimasel päeval, mil liige suri, juriidiline isik lõpetas tegevuse, reorganiseeriti või võeti vastu väljaarvamise otsus vastavalt käesoleva seaduse § 22 5. alapunktile.

§ 25. Pärija õigused

(1) Ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistu liikmeks, kui ta vastab käesoleva seaduse § 13 ja ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele. Pärija esitab liikmeks astumise kirjaliku avalduse ühe aasta jooksul ühistu liikme surma päevast arvates. Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel loetakse ta liikmeks endise liikme surmapäevast.

(2) Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse endise liikme poolt tasutud osamaks liikmeks võetud pärija osamaksuks ja temale lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused.

(3) Pärijatevahelise vaidluse liikmeks saamise üle lahendab kohus.

§ 26. Juriidilisest isikust liikme õiguste üleminek tema reorganiseerimisel

(1) Ühistu juriidilisest isikust liikme reorganiseerimisel lähevad liikme õigused üle ühele tema õigusjärglastest, kui ta vastab ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele ning esitab juhatusele liikmeks astumise kirjaliku avalduse kahe kuu jooksul reorganiseerimise päevast arvates. Juriidilise isiku õigusjärglase ühistu liikmeks vastuvõtmisel loetakse ta liikmeks reorganiseerimise päevast arvates.

(2) Õigusjärglase liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse reorganiseeritud liikme tasutud osamaks õigusjärglase osamaksuks.

(3) Kui õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või teda ei võeta liikmeks, arvatakse reorganiseeritud juriidiline isik ühistust välja reorganiseerimise päevast arvates.

§ 27. Väljaarvamise otsus ja selle peale edasikaebamine

(1) Liikme ühistust väljaarvamise otsuse teeb üldkoosolek, kui põhikirjas ei ole sätestatud, et ühistust väljaarvamine kuulub juhatuse pädevusse.

(2) Liikme ühistust väljaarvamise otsuse ärakiri tuleb saata ühistust välja arvatud liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Ühistu liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsusega on tal õigus kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud kaebus tuleb läbi vaadata kaebuse saamisele järgneval üldkoosolekul. Üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast peab kaebuse esitajale teatama kirjalikult.

(5) Kaebuse esitanud isiku puudumine üldkoosolekult, kui temale on koosoleku toimumisest teatatud, ei ole takistuseks kaebuse arutamisel, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(6) Üldkoosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitanud isikule 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(7) Isik, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega tema väljaarvamise kohta, võib pöörduda avaldusega kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

IV. Ühistu vara

§ 28. Ühistu vara mõiste ja tekkimine

(1) Ühistu varaks on tema liikmete kaasomand ja ühistu tegevuse lõpetamisel liikmete vahel jaotamisele kuuluv ning jaotamisele mittekuuluv vara (edaspidi jagamatu vara), kui ühistu põhikirjas on sätestatud viimatinimetatud vara moodustamine.

(2) Ühistu liikmed valdavad, kasutavad ning käsutavad ühistu vara ühiselt oma juhtimisorganite kaudu, teostades ühistu kui juriidilise isiku kaudu omandiõigust seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud viisil.

(3) Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest laekumistest.

(4) Ühistu moodustab osakapitali ja, lähtudes ühistu liigist ja eesmärkidest, reservkapitali ning muid sihtotstarbelisi kapitale.

§ 29. Liikme osamaks

(1) Osamaksuga võtab ühistu liige osa osakapitali moodustamisest. Osamaks võib olla rahaline või mitterahaline. Osamaksu alammäär määratakse põhikirjas ja see on rahalises väljenduses ühistu füüsilisest isikust liikmetele ühesuurune. Väikese sissetulekuga liikmetele võidakse põhikirjas ette näha alammäärast madalam osamaksumäär.

(2) Juriidilisest isikust liikmete osamaksu alammäär võib olla erinev ja see sätestatakse ühistu põhikirjas.

(3) Mitterahalise osamaksu rahalise väärtuse määrab ühistu põhikirjaga ettenähtud juhtimisorgan.

(4) Liige võib tasuda alammäärast suurema osamaksu. Liikmete üldkoosolek võib sätestada osamaksu maksimaalmäära.

(5) Liige on kohustatud tasuma osamaksu alammäära ulatuses ühe aasta jooksul põhikirjas ettenähtud tähtajal ja korras. Ühistu põhikirjas võib ette näha, et poole tasumata osamaksu alammäärast võib katta selle tasumise tähtaja jooksul liikmele arvestatud kasumi osa arvel.

(6) Osamaksu tasumine fikseeritakse põhikirjas sätestatud viisil. Tasutud osamaksu kohta võidakse ühistu liikmele väljastada osatäht.

(7) Ühistu liikme osamaksule võib pöörata sissenõude ainult seadusega ettenähtud juhtudel.

§ 30. Osamaksu võõrandamine

(1) Liikmel on õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele.

(2) Osamaksu võõrandamisest tuleb teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Avaldused vaatab ühistu juhatus läbi üheaegselt ühe kuu jooksul nende esitamise päevast arvates.

(3) Kui osamaksu omandaja vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on juhatus kohustatud tegema otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta.

(4) Osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus läheb üle osamaksu omandajale juhatuse otsuse tegemise päevast.

(5) Kui osamaksu omandaja ei vasta käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on juhatusel õigus keelduda tema vastuvõtmisest ühistu liikmeks ning väljaastunud liikmele tagastatakse tema osamaks.

§ 31. Osamaksu tagastamine

(1) Ühistust välja astunud või välja arvatud liikmele tagastatakse osamaks kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates.

(2) Mitterahaline osamaks tagastatakse rahas, kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(3) Osamaksu võõrandamisel käesoleva seaduse § 30 1.–4. lõikes ettenähtud korras osamaksu ei tagastata.

(4) Surnud liikme pärijale, kes ei astu ühistu liikmeks, tagastab ühistu osamaksu ühe aasta möödumisel liikme surmast ühe kuu jooksul.

§ 32. Osakapital

Ühistu osakapital moodustub liikmete osamaksudest.

§ 33. Reservkapital

(1) Tulundusühistu kohustiste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mittetulundusühistu moodustab reservkapitali, kui see on ette nähtud põhikirjas.

(2) Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest.

(3) Reservkapitali suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra. Kui reservkapitali suurus vastab põhikirjas ettenähtule, võidakse lõpetada selle suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel.

(4) Reservkapital võib olla rahana, väärtpaberitena ja kinnisvarana.

§ 34. Kasumi jaotamine

(1) Ühistu kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

(2) Puhaskasumi jaotamisel peab määrama:
1) eraldiste määra reservkapitali, mis peab olema vähemalt 20% puhaskasumist;
2) dividendidena liikmetele väljamakstava kasumiosa suuruse ja liikme dividendi määra, mille piirmäär kehtestatakse ühistu tegevust reguleeriva normatiivaktiga;
3) liikmete vahel ühistegevusest osavõtu järgi jaotatava kasumi osa ja määra, kui kasumi jaotamine selle järgi on põhikirjas ette nähtud;
4) eraldiste määra sihtkapitalidesse.

(3) Majandusaasta kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui reservkapitalist ei jätku, võidakse kahjum katta osakapitali arvel. Osakapitali osa, mis on kasutatud kahjumi katmiseks, kaetakse järgmistel majandusaastatel ühistu liikmetele dividendidena väljamaksmiseks määratud kasumiosa arvel.

V. Ühistu juhtimine

§ 35. Ühistu juhtimisorganid

Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistu põhikirjas võidakse ette näha ka muid juhtimisorganeid.

§ 36. Üldkoosolek

(1) Liikmete üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtimisorgan.

(2) Üldkoosoleku võib läbi viia tegevuspiirkondade kaupa.

(3) Üle 200 liikmega ühistu juhtimisorganiks võib olla liikmete volinike koosolek, kui see on sätestatud põhikirjas.

(4) Volinike koosolek võib otsustada üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(5) Volinike valimise alused ja kord sätestatakse ühistu põhikirjas.

§ 37. Üldkoosoleku pädevus

(1) Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
2) ühistu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine.

(2) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) asutajaliikmete tegevuse heakskiitmine;
2) majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine;
3) revisjoniaruande kinnitamine;
4) juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
5) kasumi jaotamine, kapitalide moodustamine;
6) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, nende volituste tähtaja, pädevuse, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
7) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine, nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
8) käesoleva seaduse §-dest 15 ja 27 tulenevate kaebuste lahendamine;
9) ühistu teiste organisatsioonide liikmeks astumise otsustamine;
10) muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

§ 38. Üldkoosoleku kokkukutsumine

(1) Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

(2) Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates.

(3) Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.

(4) Kui juhatus ei ole põhikirjas ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda.

(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist.

(6) Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

§ 39. Ühistu liikme hääleõigus

(1) Ühistu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl.

(2) Füüsiline isik võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu volikirja alusel.

(3) Juriidilise isiku hääleõigust kasutab isik, kellel on esindamisõigus põhikirja järgi või volikirja alusel.

§ 40. Liikme hääleõiguse piiramine

(1) Ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
1) ühistu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest;
2) tema väljaarvamine ühistust;
3) tema ja ühistu vahelist lepingut puudutavad küsimused.

(2) Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.

§ 41. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine

(1) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul.

(2) Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.

(3) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega, kui käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas ei ole sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet. Otsused põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu kohalolijate vähemalt kahekolmandikulise poolthäälte enamusega.

(4) Üldkoosoleku läbiviimisel tegevuspiirkondade kaupa tehakse üldkoosolekust osavõtnute arv ja otsuste vastuvõtmise poolt hääletanute arv kindlaks kõigi piirkondlikest koosolekutest osa võtnud ühistu liikmete arvu ja nende hääletamistulemuste summeerimise teel.

§ 42. Üldkoosoleku protokollimine

(1) Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Üldkoosoleku läbiviimisel tegevuspiirkondade kaupa koostatakse iga koosoleku kohta eraldi protokoll käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt.

§ 43. Juhatuse pädevus

(1) Juhatus on ühistu alatiselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub:
1) ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, kui see on käesolevas seaduses või põhikirjas ette nähtud;
2) liikmete registri pidamine;
3) isikute määramine, kes esindavad ühistut ilma volikirjata;
4) tegevdirektori ametikoha moodustamine, tööle võtmine ja pädevuse ning vastutuse määramine;
5) ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
6) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule;
7) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

(2) Ühistus, kus on vähem kui 10 liiget, valib üldkoosolek ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

§ 44. Juhatuse esimees

(1) Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(2) Juhatuse esimehe pädevus määratakse ühistu põhikirjaga.

§ 45. Juhatuse koosolek

(1) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/2 juhatuse liikmetest.

(3) Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.

(4) Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.

§ 46. Juhatuse liikme vastutus

(1) Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

(2) Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel (haigus, lähetus ja muu selline) juhatuse koosolekult, millel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsus vastu võeti.

(3) Juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud.

§ 47. Tegevdirektor

(1) Tegevdirektor korraldab ühistu igapäevast tegevust ja asjaajamist, võib ilma volikirjata esindada ühistut juhatuse poolt määratud pädevuse piirides.

(2) Tegevdirektor võib olla juhatuse liige, kuid mitte juhatuse esimees.

§ 48. Raamatupidamine

(1) Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras.

(2) Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ühistu revisjonikomisjon või revident ja kõrgeima riigivõimuorgani ning valitsuse normatiivaktides ettenähtud kontrolliõigust omavad organid nende pädevuse piires.

§ 49. Revisjonikomisjon

(1) Ühistu kontrollorgan on revisjonikomisjon. Ühistus, kus on vähem kui 30 liiget, valitakse revident, kellel on revisjonikomisjoni pädevus, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(2) Revisjonikomisjoni liikmeks ega revidendiks ei või olla ühistu juhatuse liige, tegevdirektor ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem.

(3) Revisjonikomisjon või revident viib läbi ühistu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

§ 50. Revisjonikomisjoni liikme või revidendi õigused ja kohustused

(1) Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus ja kohustus kontrollida ühistu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks.

(2) Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest hääleõiguseta.

§ 51. Revisjonikomisjoni koosolek

(1) Revisjonikomisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

(2) Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.

(3) Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu kohalolijate vähemalt kahekolmandikulise poolthäälte enamusega.

(4) Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed.

VI. Ühistu reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine

§ 52. Reorganiseerimine

(1) Ühistu reorganiseerimine (liitmine, ühendamine, eraldamine, lahutamine, ümberkujundamine) toimub üldkoosoleku otsusel.

(2) Ühistu reorganiseerimise otsuses näidatakse ühistu õigusjärglane(sed), kellele lähevad üle ühistu õigused ja kohustused.

§ 53. Ühistu tegevuse lõpetamise alused

(1) Ühistu tegevus lõpetatakse kohtu või üldkoosoleku otsusega:
1) kui ühistusse on jäänud alla kolme liikme ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud vähemalt kolme liikmeni;
2) kohtu poolt asutamisdokumentide kehtetuks tunnistamisel;
3) muudel seaduses ja põhikirjas ettenähtud alustel.

(2) Ühistu liikmel, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega ühistu tegevuse lõpetamise kohta, on õigus pöörduda kohtu poole.

§ 54. Ühistu tegevuse lõpetamise kord

Ühistu tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud korras.

§ 55. Ühistu likvideerimiskomisjon

(1) Ühistu tegevuse lõpetamise väljakuulutamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ja määrab ühistu viimase üldkoosoleku kokkukutsumise aja. Likvideerimiskomisjoni valimisel määrab üldkoosolek komisjoni volituste tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm kuud, ja komisjoni liikmete töötasustamise korra.

(2) Ühistu tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab ühistu likvideerimiskomisjoni kohus.

§ 56. Ühistu likvideerimiskomisjoni ülesanded

(1) Ühistu likvideerimiskomisjoni valimise või määramise päevast arvates korraldab ühistu tegevust likvideerimiskomisjon, jätkates majandustegevust ühistu tegevuse lõpetamiseks vajalikus ulatuses.

(2) Ühistu juhatus peab ühe kuu jooksul ühistu tegevuse lõpetamise väljakuulutamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates koostama ühistu tegevuse lõppbilansi ja esitama selle likvideerimiskomisjonile. Ühistu revisjonikomisjon või revident peab sama tähtaja jooksul koostama revisjoniaruande ja esitama selle likvideerimiskomisjonile.

(3) Ühistu likvideerimiskomisjon on kohustatud:
1) teatama ühistu võlausaldajatele ühistu tegevuse lõpetamisest ning nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud teatamise päevast arvates;
2) nõudma võlgnikelt sisse võlad;
3) tasuma ühistu võlad ja täitma ühistu muud kohustused, võõrandades selleks vajaduse korral ühistu vara;
4) tagastama pärast kõigi võlgade tasumist liikmetele nende osamaksu. Kui ühistu varast ei piisa kõigi osamaksude tagastamiseks, jaotatakse osamaksude tagastamiseks jäänud vara liikmete vahel proportsionaalselt nende osamaksudele;
5) jaotama muu vara käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korras.

§ 57. Ühistu vara jaotamine ühistu tegevuse lõpetamisel

(1) Käesoleva seaduse § 28 1. lõikes nimetatud ühistu jagamatu vara antakse ühistu asukohajärgse esmatasandi omavalitsuse vastutavale hoiule. Omavalitsuse volikogul on õigus kasutada seda vara ühistegevuse jätkamiseks tegevuse lõpetanud ühistu tegevuspiirkonnas.

(2) Pärast jagamatu vara eraldamist, samuti ühistus, kus jagamatut vara ei ole ette nähtud, jaotatakse pärast osamaksude tagastamist järelejäänud vara proportsionaalselt liikmete osamaksudega.

§ 58. Ühistu likvideerimiskomisjoni töö lõpetamine

(1) Pärast oma ülesannete täitmist esitab ühistu likvideerimiskomisjon üldkoosolekule või kohtule kõigi komisjoni liikmete poolt allakirjutatud lõppakti ja aruande oma tegevuse kohta. Samaaegselt ühistu likvideerimiskomisjoni dokumentidega esitatakse revisjoniaruanne.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentide kinnitamist ühistu likvideerimiskomisjoni moodustanud organi poolt loetakse ühistu tegevus lõpetatuks. Ühistu likvideerimiskomisjon peab ühistu tegevuse lõpetamisest teatama kolme päeva jooksul ühistu registreerinud organile.

VII. Keskühistu

§ 59. Keskühistu asutamine ja tegevuse reguleerimine

(1) Keskühistu asutatakse vähemalt kolme asutajaühistu poolt. Keskühistu liikmeks võivad olla ainult ühistud või keskühistud.

(2) Keskühistu asutamine ja tema tegevus toimub käesoleva seaduse järgi, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(3) Keskühistul peab olema osakapital.

§ 60. Keskühistu liikme õigused, kohustused ja vastutus

(1) Keskühistu liikmel on õigus:
1) osa võtta keskühistu üldkoosolekust volitatud esindaja(te) kaudu;
2) saada teavet keskühistu tegevuse tulemuste kohta;
3) saada osa keskühistu liikmetele jaotatavast kasumist;
4) astuda keskühistust välja ja saada tagasi tasutud osamaks;
5) kasutada teisi käesolevas seaduses ja keskühistu põhikirjas sätestatud õigusi.

(2) Keskühistu liige on kohustatud:
1) täitma seadusest ja keskühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;
2) tasuma osamaksu.

(3) Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad majandusaasta viimasel päeval, kui väljaastumisavaldus on esitatud vähemalt kuus kuud enne majandusaasta lõppu. Hiljem esitatud avalduse korral lõpevad varalised õigused ja kohustused järgmise majandusaasta viimasel päeval.

(4) Liige vastutab keskühistu kohustiste eest oma osamaksu ulatuses, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

§ 61. Keskühistu vara mõiste ja tekkimine

(1) Keskühistu vara on tema liikmete kaasomand, mida keskühistu liikmed valdavad, kasutavad ning käsutavad ühiselt keskühistu juhtimisorganite kaudu, teostades keskühistu kui juriidilise isiku kaudu omandiõigust käesolevas seaduses ja keskühistu põhikirjas ettenähtud viisil. Iga liikme osa kaasomandis määratakse kord aastas liikmete üldkoosoleku otsusega.

(2) Keskühistu vara tekib liikmete osamaksudest, muudest maksetest ja laekumistest ning keskühistu tegevusest saadavast tulust.

§ 62. Keskühistu liikme osamaks

Keskühistu liikme osamaks on rahaline. Osamaksu suurus võib olla erinev ja see sätestatakse keskühistu põhikirjas.

§ 63. Keskühistu juhtimis- ja kontrollorganid

(1) Keskühistu kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek, mis koosneb liikmete volitatud esindajatest, kelle volitamise tingimused ja kord sätestatakse keskühistu põhikirjas.

(2) Kontrollorgan on revisjonikomisjon, kes viib läbi keskühistu tegevuse revideerimisi põhikirjas sätestatud korras.

§ 64. Keskühistu likvideerimiskomisjon

(1) Keskühistu tegevuse lõpetamise väljakuulutamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ja määrab keskühistu viimase üldkoosoleku kokkukutsumise aja. Likvideerimiskomisjoni valimisel määrab üldkoosolek komisjoni volituste tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm kuud.

(2) Likvideerimiskomisjoni valimise päevast arvates korraldab keskühistu tegevust likvideerimiskomisjon, jätkates majandustegevust keskühistu tegevuse lõpetamiseks vajalikus ulatuses.

(3) Keskühistu juhatus peab ühe kuu jooksul keskühistu tegevuse lõpetamise väljakuulutamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates koostama keskühistu tegevuse lõppbilansi ja esitama selle likvideerimiskomisjonile. Keskühistu revisjonikomisjon peab sama tähtaja jooksul koostama revisjoniaruande ja esitama selle likvideerimiskomisjonile.

(4) Likvideerimiskomisjon on kohustatud:
1) teatama ühistu võlausaldajatele keskühistu tegevuse lõpetamisest ning nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud teatamise päevast arvates;
2) nõudma võlgnikelt sisse võlad;
3) tasuma keskühistu võlad ja täitma keskühistu muud kohustused, võõrandades selleks vajaduse korral keskühistu vara;
4) tagastama pärast kõigi võlgade tasumist liikmetele nende osamaksu, maha arvates kahjumi olemasolul selle katmiseks vajaliku osa;
5) jaotama keskühistu liikmete vahel nendele osamaksude tagastamisest järelejäänud keskühistu vara proportsionaalselt nende osamaksudele. Keskühistu erikapitalid, mis on moodustatud sihtannetustest ja on ette nähtud heategevuseks, ei kuulu jaotamisele ja need tuleb kasutada vastavalt otstarbele.

§ 65. Keskühistu likvideerimiskomisjoni töö lõpetamine

(1) Keskühistu likvideerimiskomisjon esitab pärast oma ülesannete täitmist üldkoosolekule komisjoni kõigi liikmete poolt allakirjutatud lõppakti ja aruande oma tegevuse kohta. Samaaegselt keskühistu likvideerimiskomisjoni dokumentidega esitatakse revisjoniaruanne.

(2) Kui keskühistu üldkoosolek on likvideerimiskomisjoni poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid kinnitanud, loetakse keskühistu tegevus lõpetatuks ja likvideerimiskomisjon peab sellest kolme päeva jooksul teatama keskühistu registreerinud organile.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 27. augustil 1992.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.