Teksti suurus:

Eesti NSV Keeleseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.01.1990
Avaldamismärge:

Eesti NSV Keeleseadus

           Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
                     keeleseadus
 
     Eesti  Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel on eesti 
keel.  Eestimaal,  eestlaste põlisel asualal on eesti keel  riigi 
erilise  tähelepanu   ja kaitse all.  Eesti keele  seadustamisega 
riigikeeleks  on loodud kindel alus eesti rahva ja tema  kultuuri 
säilimiseks ja arendamiseks. 
 
     Eesti NSV-s on igale üksikisikule,  samuti igale  asutusele, 
ettevõttele  ja  organisatsioonile tagatud õigus  kasutada  eesti 
keelt nii kõnes kui ka kirjas. 
 
     Eesti  NSV  tagab eesti keele õpetamise ja  uurimise  Eestis 
ning toetab eesti keele õpetamist ja uurimist väljaspool Eestit. 
 
     Vene  keelt  käsitleb käesolev seadus lähtudes  üleliidulise 
suhtlemise  vajadustest  ja kui keelt,  mida Eesti  NSV-s  eesti 
keele järel kõige enam kasutatakse emakeelena. 
 
     Eesti   keele  seisund  riigikeelena  ei  riiva  mis   tahes 
emakeelega isikute kodanikuõigusi. Kaitstes eesti keelt riiklikul 
tasemel  tunnistab Eesti NSV igast rahvusest kodanike  vääramatut 
õigust  oma emakeele ja kultuuri  viljelemisele,  kõigi  kodanike 
võrdsust seaduse ees sõltumata nende emakeelest. 
     
     Paragrahv    1.    Vastavalt   Eesti   NSV   konstitutsiooni 
paragrahvile  5  on  Eesti  Nõukogude  Sotsialistliku   Vabariigi 
riigikeel eesti keel. 
 
     Eesti NSV riigikeele, vene keele ja teiste keelte kasutamise 
korra sätestab käesolev seadus. 
 
              Üksikisik
 
     Paragrahv  2.  Üksikisikul on Eesti NSV territooriumil õigus 
eestikeelsele  asjaajamisele ja suhtlemisele kõikides  Eesti  NSV 
riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes,  ettevõtetes 
ja organisatsioonides. 
 
     Sätestatu  kehtib  ka  muid keeli  asjaajamiseks  kasutavate 
riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja 
organisatsioonide suhtes. 
 
     Paragrahv   3.   Üksikisikule   on   tagatud   võimalus   ka 
venekeelseks asjaajamiseks ja suhtlemiseks Eesti NSV  riigivõimu- 
ja   riigivalitsusasutustes   ning  asutustes,   ettevõtetes   ja 
organisatsioonides. 
 
     Asjaajamine  üksikisikuga teistes keeltes toimub   vastavalt 
võimalustele ja tegevuseesmärgile. 
 
     Paragrahv   4.    Üksikisikutega   tööalaselt   suhtlevatele 
isikutele,     nagu    kõik    juhtivtöötajad,     riigivõimu- ja 
riigivalitsusasutuste,       ühiskondlike      organisatsioonide, 
õigussüsteemi,   korrakaitse- ja  järelevalveorganite   töötajad, 
meditsiinipersonal, ajakirjanikud, teenindus-, kaubandus-, side-, 
õnnetus- ja  päästeteenistuse töötajad ning  muud,  kehtestatakse 
keeleoskusnõuded.  Eesti  keele  ja vene keele ning muude  keelte 
valdamine   ja  kasutamine  on  kohustuslik   käesoleva   seaduse 
paragrahv 37 alusel kehtestatavate nõuete piires. 
 
     Paragrahv 5. Juhtivtöötajad suhtlevad alluvaga viimase poolt 
valitud  keeles,  kusjuures  nad  ei ole kohustatud  ületama  oma 
keeleoskusnõuete piire. 
 
     Paragrahv  6.  Teeninduses ja kaubanduses on teenindav  pool 
kohustatud   kasutama  teenindatava  poolt  valitud   keelt   oma 
keeleoskusnõuete piires. 
 
     Paragrahv   7.   Üksikisiku   keelevaliku   tõkestamine   ja 
halvustamine  on keelatud ja seadusandluses ettenähtud   juhtudel 
karistatav. 
 
         Riigivõimu- ja riigivalitsusasutused
 
     Paragrhv  8.  Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste 
asjaajamiskeel   on  eesti  keel.   Eesti   NSV   riigivõimu- ja 
riigivalitsemisorganite  istungeid ja töökoosolekuid  juhatatakse 
ning nende protokollid vormistatakse eesti keeles. 
 
     Eesti NSV    riigivõimu- ja   riigivalitsemisorganite    aktid 
võetakse  vastu  ja avaldatakse eesti keeles ja nende tõlge  vene 
keeles. 
 
     Eesti  NSV kohalikes  riigivõimu- ja  riigivalitsusasutustes 
võib  asjaajamiskeelena kasutada vene keelt vastavuses käesoleva 
seaduse paragrahviga 36. 
 
     Paragrahv 9.  Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste 
pöördumisel  väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale  poolele 
sobivat keelt. 
 
     Paragrahv 10. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused 
kasutavad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV-s paiknevate asutuste, 
ettevõtete ja organisatsioonidega ning omavahel eesti keelt. 
 
     Kohalikud  riigivõimu- ja   riigivalitsusasutused,   millede 
asjaajamine   vastavalt  käesoleva  seaduse  paragrahvile  36  on 
venekeelne,  võivad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- 
ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt. 
 
     Paragrahv  11.  Pöördumisel  üksikisiku  poole  Eesti  NSV-s 
kasutavad  Eesti NSV riigivõimu- ja  riigivalitsusasutused  eesti 
keelt,  eesti  keelt  mittevaldavate isikute puhul vene või  muud 
keelt. 
 
     Eesti  NSV  riigivõimu- ja  riigivalitsusasutused   tagavad 
üksikisikule       eesti- ja       venekeelse       suhtlemis- ja 
asjaajamisvõimaluse   ning  eesti- ja  venekeelsete   dokumentide 
saamise  vastavalt viimaste sihile või isiku soovile.  Suhtlemine 
ning  dokumentide  väljaandmine  muudes keeltes  võib  Eesti  NSV 
riigivõimu- ja  riigivalitsusasutustes  toimuda  vastavalt  nende 
asutuste tegevuse eesmärgile ja võimalustele,  lähtudes  kohaliku  
elanikkonna  rahvuslikust koosseisust või rahvusvahelise suhtluse 
vajadustest. 
 
         Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
 
     Paragrahv 12.  Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, 
ettevõtete ja organisatsioonide sisemise asjaajamise keel on  eesti 
keel. 
 
     Senine  venekeelne  asjaajamine saab  jätkuda  tähtajaliselt 
Eesti  NSV  Ülemnõukogu Presiidiumi poolt  kehtestatavas  korras, 
kusjuures   tähtaegade   määramisel  arvestatakse   eestikeelsele 
asjaajamisele siirdumise reaalseid eeldusi.  Töötajale  tagatakse 
eestikeelne   tööalane   teave  ja  temalt  võetakse   vastu   ka 
eestikeelseid  sisedokumente.  Venekeelset asjaajamist  jätkavate 
asutuste,  ettevõtete  ja organisatsioonide allüksustel on  õigus 
kasutada  asjaajamises  eesti keelt.  Mitte-eestikeelne  sisemine 
asjaajamine   võib   toimuda  ka  vastavalt   käesoleva   seaduse 
paragrahvidele 20 ja 25.
 
     Paragrahv  13.  Tehnilist dokumentatsiooni võivad  asutused, 
ettevõtted ja organisatsioonid kasutada originaalkeeles. 
 
     Eesti  NSV asutused,  ettevõtted ja organisatsioonid  võivad 
väljastada  mitte-eestikeelset tehnilist dokumentatsiooni  ainult 
tellija soovil. 
 
     Paragrahv 14.  Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, 
ettevõtete  ja  organisatsioonide pöördumisel  väljapoole   Eesti 
NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt. 
 
     Paragrahv 15.  Eesti NSV-s paiknevad asutused, ettevõtted ja 
organisatsioonid  kasutavad suhtlemisel Eesti NSV  riigivõimu- ja 
riigivalitsusasutustega ning omavahel eesti keelt. 
 
     Vene  keelt sisemise asjaajamiskeelena kasutavad   asutused, 
ettevõtted  ja organisatsioonid võivad  omavahelisel  suhtlemisel 
ning suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega 
kasutada vene keelt. 
 
     Keelekasutust sõjaväeosades käesolev seadus ei reguleeri. 
 
     Paragrahv  16.  Pöördumisel  üksikisiku  poole  Eesti  NSV-s 
kasutavad  asutused,  ettevõtted ja organisatsioonid eesti keelt, 
eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt. 
 
     Eesti NSV asutused,  ettevõtted ja organisatsioonid  tagavad 
üksikisikule       eesti- ja       venekeelse       suhtlemis- ja 
asjaajamisvõimaluse   ning  eesti- ja  venekeelsete   dokumentide 
saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile. 
 
     Paragrahv 17.  Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja 
organisatsioonide  vabariigisisene aruandlus ja finantsdokumendid 
on eestikeelsed. 
 
                  Kohus
 
     Paragrahv  18.   Kohtumenetluses  toimub  keelte  kasutamine 
vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 158. 
 
           Haridus, teadus ja kultuur
 
     Paragrahv  19.   Eesti  NSV  tunnistab  kõigi  oma  kodanike 
võrdset õigust riiklikule omakeelsele üldharidusele. 
 
     Eesti    NSV    tagab   eestikeelse   hariduse   kogu    oma 
territooriumil. 
 
     Venekeelne   üldharidus   tagatakse   vastavalt   venekeelse 
elanikkonna paiknemisele. 
 
     Paragrahv   20.   Eesti  NSV  kodanikel  on  õigus  õppe- ja 
kasvatuskeelelt       ükskeelsetele      lasteasutustele       ja 
üldhariduskoolidele. 
 
     Mitte-eestikeelsete   lasteasutuste   ja   koolide    sisemine 
asjaajamine võib olla omakeelne. 
 
     Laste- ja     õppeasutuste    juhatajad    ning     õppe- ja 
kasvatuspersonal   peavad  valdama  asjaomase  asutuse   õppe- ja 
kasvatuskeelt. 
 
     Paragrahv  21.  Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise kõigis 
muukeelsetes  õppeasutustes ja õpperühmades nende  ametkondlikust 
alluvusest sõltumata. 
 
     Kõigile   eesti   keelt   mittevaldavatele     üliõpilastele 
õpetatakse eesti keelt. 
 
     Paragrahv  22.  Eesti  NSV kodanikel on õigus  eestikeelsele 
kutse-,  keskeri- ja kõrgharidusele kõigil erialadel,  mida Eesti 
NSV-s õpetatakse. 
 
     Eesti    NSV    vene    õppekeelega    koolide    lõpetanute 
edasiõppimisvõimalused Eesti NSV kutse-, keskeri- ja kõrghariduse 
süsteemis  tagatakse  vene  õppekeelega  rühmade  või   koolidega 
vastavalt  vabariigi  vajadustele ja võimalustele,  samuti  eesti 
keele  süvendatud õpetamisega nendele eestikeelse  erialakoolituse 
alguses. 
 
     Paragrahv 23.  Eesti NSV tagab õiguse esitada teadustöid  ja 
neid teadlaskraadide taotlemiseks kaitsta eesti keeles. 
 
     Eesti    NSV-s    ei    tõkestata     teaduspublikatsioonide 
keelevalikut.  Väitekirju  võib esitada ja teadlaskraade  kaitsta 
mis tahes keeles, mida erialanõukogu aktsepteerib. 
 
     Paragrahv   24.   Eesti  NSV  tagab  eestikeelse   kultuuri 
eelisarendamise,    toetades    ühtlasi   teiste    rahvusrühmade 
kultuuritegevust. 
 
     Igas  Eesti  NSV  linnas  ja  rajoonis  peab  olema  tagatud 
eestikeelne teabelevi. 
 
     Eesti NSV tagab eesõiguse eestikeelsete trükiste tootmisele. 
 
     Eesti   NSV   tagab  televisiooni  ja   raadio   levikanalid 
eestikeelsetele  programmidele  ja viimaste  kättesaadavuse  kogu 
Eesti NSV territooriumil. 
 
     Eesti  NSV  tagab filmide,  video ja muude  audiovisuaalsete 
teoste avalikul esitamisel nende tõlke eesti keelde. 
 
     Tagatakse   igakülgne  venekeelne  teave  Eesti  NSV   kohta 
televisioonis, raadios ja trükisõnas. 
 
     Usundilise   tegevusega   ning   tavanditega    seonduvat 
keelekasutust käesolev seadus ei reguleeri.  
 
     Paragrahv  25.  Eesti  NSV-s võivad  rahvuskultuuriühendused 
sisemises asjaajamises kasutada oma rahvuskeelt, lasta valmistada 
omakeelseid trükiseid, formulare ja dokumente. 
 
     Rahvuskultuuriühendused    võivad    algatada    omakeelsete 
lasteasutuste, koolide, kultuuriasutuste ja perioodikaväljaannete 
asutamise ning nendel on õigus korraldada omakeelset  koolivälist 
õppe- ja kasvatustööd. 
 
                Koosolekud
 
     Paragrahv   26.   Eesti   NSV-s   toimuvatel   koosolekutel, 
istungitel,  konverentsidel  ja  muudel kokkutulekutel  esinejate 
keelevalik on vaba.Arusaadavus tagatakse vajaduse korral tõlkega. 
 
     Rahvusvaheliste  ja liiduvabariikidevaheliste  kokkutulekute 
keeled ja tõlke määrab korraldustoimkond. 
 
                  Nimed
 
     Paragrahv  27.  Eesti  NSV  kohanimed  on  eestikeelsed.  On 
lubatud ainult aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. 
 
     Igal  Eesti  NSV  kohal on üksainus  ametlik  nimi.  See  on 
fikseeritud eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti  NSV-s 
kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes. 
 
     Paragrahv  28.  Eesti  NSV  eesti  rahvusest  kodaniku  nimi 
koosneb  ühest  või  enamast eesnimest ja  ühe- või  kahekordsest 
perekonnanimest.  Muude  nimeosade lisamine toimub  ainult  isiku 
nõudel.  Isikunimi  fikseeritakse eesti-ladina tähestikus ja teda 
võidakse  Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal  kirjutada  ka 
teistes tähestikes. 
 
     Eesti  NSV  muust  rahvusest kodanikel on õigus  kanda  nime 
vastavalt   rahvuslikule  tavale,   kuid  nimi   peab   ametlikus 
tarvituses sisaldama vähemalt perekonnanime ja ühe eesnime. Muust 
rahvusest  kodaniku nime kandmine eestikeelsetesse dokumentidesse 
toimub kinnitatud eeskirjade põhjal. 
 
     Paragrahv 29.  Eesti NSV koha- ja isikunimede rahvusvaheline 
ladinatäheline kuju on identne Eesti NSV-s kasutatavaga. 
 
     Kui  veovahendil,  hoonel,  rajatisel  või  muul  esemel  on 
ametlikuks  nimeks  eestikeelne sõna või  algselt  ladinatäheline 
nimi,  on  selle rahvusvaheline ladinatäheline kuju identne  sama 
sõna või nime kirjakujuga eestikeelses tekstis. 
 
     Paragrahv  30.  Nimetarvituse üksikasjaliku  korra  sätestab 
Eesti NSV Nimeseadus. 
 
             Tähised ja teave
 
    Paragrahv 31. Eesti NSV-s kasutatakse eestikeelseid formulare 
ja blankette. Eestikeelsele tekstile võib olla lisatud tõlkeid. 
 
     Muukeelseid   formulare   ja  blankette  võidakse   kasutada 
vastavuses  käesoleva  seaduse  paragrahvidega  12,   20,  25  ja 
suhtlemisel väljapoole Eesti NSV-d. 
 
     Paragrahv  32.  Pitsatite,  templite ja stampide tekstid  on 
eesti keeles, vajaduse korral koos tõlkega. 
 
     Paragrahv 33.  Avalikult väljapandavate siltide, kuulutuste, 
teadaannete  ja reklaami tekst peab  olema  eestikeelne.  Sellele 
võib teisel kohal, eestikeelsest tekstist mitte suuremana, lisada 
tõlke   või  transkriptsiooni.   Tõlke  lisamisel   arvestatakse 
kohalike   elanike,   liiduvabariikidevahelise  ja  välissuhtluse 
vajadusi. 
 
     Rahvuskultuuriühenduste,  koolide  ja välissuhtluse  tarbeks 
kasutatavad  kuulutused,   teadaanded  ja  reklaam  võivad   olla 
muukeelsed. 
 
     Eesti NSV-s müüdavate kaupade kasutamisjuhendid peavad olema 
ka eesti keeles.  Eesti NSV-s toodetud ja müüdavate kaupade sildid 
peavad olama vähemalt eesti keeles. 
 
     Paragrahv 34. Registrimärkide tähekombinatsioonid Eesti NSV-s 
võivad sisaldada ainult ladina tähti. 
 
           Seaduse rakendamine
 
     Paragrahv 35.  Käesoleva seaduse paragrahvid 2,  3, 11 ja 16 
rakenduvad ühe aasta,  paragrahvid 6, 10 lg. 1, 31, 32 ja 33 lg. 3 
kahe  aasta ning paragrahvid 5,  15 lg.  1,  17 ja 34 nelja aasta 
jooksul pärast seaduse jõustumist. 
 
     Paragrahv 36.  Kohalike riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste 
puhul,  kus  seni  on olnud asjaajamine venekeelne  ning  millede 
haldusala  elanikkond oma rõhuvas enamuses ei valda eesti  keelt, 
võib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium käesoleva seaduse paragrahv 
8  lg.  1  rakendamise  tähtajaliselt  edasi  lükata,  arvestades 
tähtaegade   määramisel   eestikeelse   asjaajamise    taastamise 
reaalseid eeldusi. 
 
     Eelmine  lõige ei laiene Eesti NSV pealinnale Tallinnale ega 
tema rajoonidele. 
 
     Käesoleva   paragrahvi   lõikes   1   nimetatud    kohalikel 
riigivõimu- ja  riigivalitsusasutustel on õigus suhelda  omavahel 
ning  vene  keelt  sisemises  asjaajamises  kasutavate  asutuste, 
ettevõtete ja organisatsioonidega vene keeles. 
 
     Paragrahv  37.  Käesoleva seaduse paragrahv 4 rakendub järk-
järgult nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. 
 
     Käesoleva  seaduse  paragrahvis  4  ettenähtud  erialade  ja 
ametikohtade  loetelud,   keeleoskusnõuded  vastavate   isikutega 
töölepingu sõlmimisel,  atestatsioonitingimused, keelte õpetamise 
kord  ning  paragrahv 4 rakendamise tähtajad kehtestatakse  Eesti 
NSV   Ministrite   Nõukogu  poolt   kooskõlastatult   Eesti   NSV 
Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoniga. 
 
     Vastutus ja seaduse täitmise kontoll
 
     Paragrahv 38. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste 
ning  asutuste,  ettevõtete ja organisatsioonide juhid vastutavad 
personaalselt   käesoleva  seaduse  nõuete  täitmise   eest   oma 
alluvuskonna piires. 
 
     Need  ametiisikud,  samuti  käesoleva seaduse paragrahvis  4 
nimetatud  töötajad,  kes  on süüdi käesoleva  seaduse  tahtlikus 
rikkumises, kannavad ettenähtud korras vastutust. 
 
     Paragrahv 39.  Käesoleva seaduse täitmise kontroll  pannakse 
Eesti  NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ja tema poolt moodustatavale 
Keelekaitsekomisjonile. 
 
           Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A.Rüütel
 
           Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V.Vaht
 
Tallinn, 18.jaanuaril 1989.