Eesti NSV Keeleseadus
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
keeleseadus
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel on eesti
keel. Eestimaal, eestlaste põlisel asualal on eesti keel riigi
erilise tähelepanu ja kaitse all. Eesti keele seadustamisega
riigikeeleks on loodud kindel alus eesti rahva ja tema kultuuri
säilimiseks ja arendamiseks.
Eesti NSV-s on igale üksikisikule, samuti igale asutusele,
ettevõttele ja organisatsioonile tagatud õigus kasutada eesti
keelt nii kõnes kui ka kirjas.
Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise ja uurimise Eestis
ning toetab eesti keele õpetamist ja uurimist väljaspool Eestit.
Vene keelt käsitleb käesolev seadus lähtudes üleliidulise
suhtlemise vajadustest ja kui keelt, mida Eesti NSV-s eesti
keele järel kõige enam kasutatakse emakeelena.
Eesti keele seisund riigikeelena ei riiva mis tahes
emakeelega isikute kodanikuõigusi. Kaitstes eesti keelt riiklikul
tasemel tunnistab Eesti NSV igast rahvusest kodanike vääramatut
õigust oma emakeele ja kultuuri viljelemisele, kõigi kodanike
võrdsust seaduse ees sõltumata nende emakeelest.
Paragrahv 1. Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni
paragrahvile 5 on Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
riigikeel eesti keel.
Eesti NSV riigikeele, vene keele ja teiste keelte kasutamise
korra sätestab käesolev seadus.
Üksikisik
Paragrahv 2. Üksikisikul on Eesti NSV territooriumil õigus
eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kõikides Eesti NSV
riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes
ja organisatsioonides.
Sätestatu kehtib ka muid keeli asjaajamiseks kasutavate
riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja
organisatsioonide suhtes.
Paragrahv 3. Üksikisikule on tagatud võimalus ka
venekeelseks asjaajamiseks ja suhtlemiseks Eesti NSV riigivõimu-
ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes ja
organisatsioonides.
Asjaajamine üksikisikuga teistes keeltes toimub vastavalt
võimalustele ja tegevuseesmärgile.
Paragrahv 4. Üksikisikutega tööalaselt suhtlevatele
isikutele, nagu kõik juhtivtöötajad, riigivõimu- ja
riigivalitsusasutuste, ühiskondlike organisatsioonide,
õigussüsteemi, korrakaitse- ja järelevalveorganite töötajad,
meditsiinipersonal, ajakirjanikud, teenindus-, kaubandus-, side-,
õnnetus- ja päästeteenistuse töötajad ning muud, kehtestatakse
keeleoskusnõuded. Eesti keele ja vene keele ning muude keelte
valdamine ja kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse
paragrahv 37 alusel kehtestatavate nõuete piires.
Paragrahv 5. Juhtivtöötajad suhtlevad alluvaga viimase poolt
valitud keeles, kusjuures nad ei ole kohustatud ületama oma
keeleoskusnõuete piire.
Paragrahv 6. Teeninduses ja kaubanduses on teenindav pool
kohustatud kasutama teenindatava poolt valitud keelt oma
keeleoskusnõuete piires.
Paragrahv 7. Üksikisiku keelevaliku tõkestamine ja
halvustamine on keelatud ja seadusandluses ettenähtud juhtudel
karistatav.
Riigivõimu- ja riigivalitsusasutused
Paragrhv 8. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste
asjaajamiskeel on eesti keel. Eesti NSV riigivõimu- ja
riigivalitsemisorganite istungeid ja töökoosolekuid juhatatakse
ning nende protokollid vormistatakse eesti keeles.
Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite aktid
võetakse vastu ja avaldatakse eesti keeles ja nende tõlge vene
keeles.
Eesti NSV kohalikes riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes
võib asjaajamiskeelena kasutada vene keelt vastavuses käesoleva
seaduse paragrahviga 36.
Paragrahv 9. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste
pöördumisel väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale poolele
sobivat keelt.
Paragrahv 10. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused
kasutavad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV-s paiknevate asutuste,
ettevõtete ja organisatsioonidega ning omavahel eesti keelt.
Kohalikud riigivõimu- ja riigivalitsusasutused, millede
asjaajamine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 36 on
venekeelne, võivad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu-
ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt.
Paragrahv 11. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s
kasutavad Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused eesti
keelt, eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud
keelt.
Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused tagavad
üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja
asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide
saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile. Suhtlemine
ning dokumentide väljaandmine muudes keeltes võib Eesti NSV
riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes toimuda vastavalt nende
asutuste tegevuse eesmärgile ja võimalustele, lähtudes kohaliku
elanikkonna rahvuslikust koosseisust või rahvusvahelise suhtluse
vajadustest.
Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
Paragrahv 12. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste,
ettevõtete ja organisatsioonide sisemise asjaajamise keel on eesti
keel.
Senine venekeelne asjaajamine saab jätkuda tähtajaliselt
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kehtestatavas korras,
kusjuures tähtaegade määramisel arvestatakse eestikeelsele
asjaajamisele siirdumise reaalseid eeldusi. Töötajale tagatakse
eestikeelne tööalane teave ja temalt võetakse vastu ka
eestikeelseid sisedokumente. Venekeelset asjaajamist jätkavate
asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide allüksustel on õigus
kasutada asjaajamises eesti keelt. Mitte-eestikeelne sisemine
asjaajamine võib toimuda ka vastavalt käesoleva seaduse
paragrahvidele 20 ja 25.
Paragrahv 13. Tehnilist dokumentatsiooni võivad asutused,
ettevõtted ja organisatsioonid kasutada originaalkeeles.
Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid võivad
väljastada mitte-eestikeelset tehnilist dokumentatsiooni ainult
tellija soovil.
Paragrahv 14. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste,
ettevõtete ja organisatsioonide pöördumisel väljapoole Eesti
NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt.
Paragrahv 15. Eesti NSV-s paiknevad asutused, ettevõtted ja
organisatsioonid kasutavad suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja
riigivalitsusasutustega ning omavahel eesti keelt.
Vene keelt sisemise asjaajamiskeelena kasutavad asutused,
ettevõtted ja organisatsioonid võivad omavahelisel suhtlemisel
ning suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega
kasutada vene keelt.
Keelekasutust sõjaväeosades käesolev seadus ei reguleeri.
Paragrahv 16. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s
kasutavad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid eesti keelt,
eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt.
Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid tagavad
üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja
asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide
saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile.
Paragrahv 17. Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja
organisatsioonide vabariigisisene aruandlus ja finantsdokumendid
on eestikeelsed.
Kohus
Paragrahv 18. Kohtumenetluses toimub keelte kasutamine
vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 158.
Haridus, teadus ja kultuur
Paragrahv 19. Eesti NSV tunnistab kõigi oma kodanike
võrdset õigust riiklikule omakeelsele üldharidusele.
Eesti NSV tagab eestikeelse hariduse kogu oma
territooriumil.
Venekeelne üldharidus tagatakse vastavalt venekeelse
elanikkonna paiknemisele.
Paragrahv 20. Eesti NSV kodanikel on õigus õppe- ja
kasvatuskeelelt ükskeelsetele lasteasutustele ja
üldhariduskoolidele.
Mitte-eestikeelsete lasteasutuste ja koolide sisemine
asjaajamine võib olla omakeelne.
Laste- ja õppeasutuste juhatajad ning õppe- ja
kasvatuspersonal peavad valdama asjaomase asutuse õppe- ja
kasvatuskeelt.
Paragrahv 21. Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise kõigis
muukeelsetes õppeasutustes ja õpperühmades nende ametkondlikust
alluvusest sõltumata.
Kõigile eesti keelt mittevaldavatele üliõpilastele
õpetatakse eesti keelt.
Paragrahv 22. Eesti NSV kodanikel on õigus eestikeelsele
kutse-, keskeri- ja kõrgharidusele kõigil erialadel, mida Eesti
NSV-s õpetatakse.
Eesti NSV vene õppekeelega koolide lõpetanute
edasiõppimisvõimalused Eesti NSV kutse-, keskeri- ja kõrghariduse
süsteemis tagatakse vene õppekeelega rühmade või koolidega
vastavalt vabariigi vajadustele ja võimalustele, samuti eesti
keele süvendatud õpetamisega nendele eestikeelse erialakoolituse
alguses.
Paragrahv 23. Eesti NSV tagab õiguse esitada teadustöid ja
neid teadlaskraadide taotlemiseks kaitsta eesti keeles.
Eesti NSV-s ei tõkestata teaduspublikatsioonide
keelevalikut. Väitekirju võib esitada ja teadlaskraade kaitsta
mis tahes keeles, mida erialanõukogu aktsepteerib.
Paragrahv 24. Eesti NSV tagab eestikeelse kultuuri
eelisarendamise, toetades ühtlasi teiste rahvusrühmade
kultuuritegevust.
Igas Eesti NSV linnas ja rajoonis peab olema tagatud
eestikeelne teabelevi.
Eesti NSV tagab eesõiguse eestikeelsete trükiste tootmisele.
Eesti NSV tagab televisiooni ja raadio levikanalid
eestikeelsetele programmidele ja viimaste kättesaadavuse kogu
Eesti NSV territooriumil.
Eesti NSV tagab filmide, video ja muude audiovisuaalsete
teoste avalikul esitamisel nende tõlke eesti keelde.
Tagatakse igakülgne venekeelne teave Eesti NSV kohta
televisioonis, raadios ja trükisõnas.
Usundilise tegevusega ning tavanditega seonduvat
keelekasutust käesolev seadus ei reguleeri.
Paragrahv 25. Eesti NSV-s võivad rahvuskultuuriühendused
sisemises asjaajamises kasutada oma rahvuskeelt, lasta valmistada
omakeelseid trükiseid, formulare ja dokumente.
Rahvuskultuuriühendused võivad algatada omakeelsete
lasteasutuste, koolide, kultuuriasutuste ja perioodikaväljaannete
asutamise ning nendel on õigus korraldada omakeelset koolivälist
õppe- ja kasvatustööd.
Koosolekud
Paragrahv 26. Eesti NSV-s toimuvatel koosolekutel,
istungitel, konverentsidel ja muudel kokkutulekutel esinejate
keelevalik on vaba.Arusaadavus tagatakse vajaduse korral tõlkega.
Rahvusvaheliste ja liiduvabariikidevaheliste kokkutulekute
keeled ja tõlke määrab korraldustoimkond.
Nimed
Paragrahv 27. Eesti NSV kohanimed on eestikeelsed. On
lubatud ainult aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid.
Igal Eesti NSV kohal on üksainus ametlik nimi. See on
fikseeritud eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti NSV-s
kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes.
Paragrahv 28. Eesti NSV eesti rahvusest kodaniku nimi
koosneb ühest või enamast eesnimest ja ühe- või kahekordsest
perekonnanimest. Muude nimeosade lisamine toimub ainult isiku
nõudel. Isikunimi fikseeritakse eesti-ladina tähestikus ja teda
võidakse Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka
teistes tähestikes.
Eesti NSV muust rahvusest kodanikel on õigus kanda nime
vastavalt rahvuslikule tavale, kuid nimi peab ametlikus
tarvituses sisaldama vähemalt perekonnanime ja ühe eesnime. Muust
rahvusest kodaniku nime kandmine eestikeelsetesse dokumentidesse
toimub kinnitatud eeskirjade põhjal.
Paragrahv 29. Eesti NSV koha- ja isikunimede rahvusvaheline
ladinatäheline kuju on identne Eesti NSV-s kasutatavaga.
Kui veovahendil, hoonel, rajatisel või muul esemel on
ametlikuks nimeks eestikeelne sõna või algselt ladinatäheline
nimi, on selle rahvusvaheline ladinatäheline kuju identne sama
sõna või nime kirjakujuga eestikeelses tekstis.
Paragrahv 30. Nimetarvituse üksikasjaliku korra sätestab
Eesti NSV Nimeseadus.
Tähised ja teave
Paragrahv 31. Eesti NSV-s kasutatakse eestikeelseid formulare
ja blankette. Eestikeelsele tekstile võib olla lisatud tõlkeid.
Muukeelseid formulare ja blankette võidakse kasutada
vastavuses käesoleva seaduse paragrahvidega 12, 20, 25 ja
suhtlemisel väljapoole Eesti NSV-d.
Paragrahv 32. Pitsatite, templite ja stampide tekstid on
eesti keeles, vajaduse korral koos tõlkega.
Paragrahv 33. Avalikult väljapandavate siltide, kuulutuste,
teadaannete ja reklaami tekst peab olema eestikeelne. Sellele
võib teisel kohal, eestikeelsest tekstist mitte suuremana, lisada
tõlke või transkriptsiooni. Tõlke lisamisel arvestatakse
kohalike elanike, liiduvabariikidevahelise ja välissuhtluse
vajadusi.
Rahvuskultuuriühenduste, koolide ja välissuhtluse tarbeks
kasutatavad kuulutused, teadaanded ja reklaam võivad olla
muukeelsed.
Eesti NSV-s müüdavate kaupade kasutamisjuhendid peavad olema
ka eesti keeles. Eesti NSV-s toodetud ja müüdavate kaupade sildid
peavad olama vähemalt eesti keeles.
Paragrahv 34. Registrimärkide tähekombinatsioonid Eesti NSV-s
võivad sisaldada ainult ladina tähti.
Seaduse rakendamine
Paragrahv 35. Käesoleva seaduse paragrahvid 2, 3, 11 ja 16
rakenduvad ühe aasta, paragrahvid 6, 10 lg. 1, 31, 32 ja 33 lg. 3
kahe aasta ning paragrahvid 5, 15 lg. 1, 17 ja 34 nelja aasta
jooksul pärast seaduse jõustumist.
Paragrahv 36. Kohalike riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste
puhul, kus seni on olnud asjaajamine venekeelne ning millede
haldusala elanikkond oma rõhuvas enamuses ei valda eesti keelt,
võib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium käesoleva seaduse paragrahv
8 lg. 1 rakendamise tähtajaliselt edasi lükata, arvestades
tähtaegade määramisel eestikeelse asjaajamise taastamise
reaalseid eeldusi.
Eelmine lõige ei laiene Eesti NSV pealinnale Tallinnale ega
tema rajoonidele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohalikel
riigivõimu- ja riigivalitsusasutustel on õigus suhelda omavahel
ning vene keelt sisemises asjaajamises kasutavate asutuste,
ettevõtete ja organisatsioonidega vene keeles.
Paragrahv 37. Käesoleva seaduse paragrahv 4 rakendub järk-
järgult nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
Käesoleva seaduse paragrahvis 4 ettenähtud erialade ja
ametikohtade loetelud, keeleoskusnõuded vastavate isikutega
töölepingu sõlmimisel, atestatsioonitingimused, keelte õpetamise
kord ning paragrahv 4 rakendamise tähtajad kehtestatakse Eesti
NSV Ministrite Nõukogu poolt kooskõlastatult Eesti NSV
Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoniga.
Vastutus ja seaduse täitmise kontoll
Paragrahv 38. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste
ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhid vastutavad
personaalselt käesoleva seaduse nõuete täitmise eest oma
alluvuskonna piires.
Need ametiisikud, samuti käesoleva seaduse paragrahvis 4
nimetatud töötajad, kes on süüdi käesoleva seaduse tahtlikus
rikkumises, kannavad ettenähtud korras vastutust.
Paragrahv 39. Käesoleva seaduse täitmise kontroll pannakse
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ja tema poolt moodustatavale
Keelekaitsekomisjonile.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A.Rüütel
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V.Vaht
Tallinn, 18.jaanuaril 1989.
Facebook
Twitter