Teksti suurus:

Eesti NSV taluseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:

Eesti NSV taluseadus

Vabariigi täielikule isemajandamisele ülemineku üheks teeks põllumajanduses on suurtootmise vormide kõrval võrdsetel alustel ajalooliselt meie rahvuskultuuri ja tootmiskogemusi kandvate ning majanduslikku initsiatiivi ja iseseisvust võimaldavate talude taastamine ja uute loomine. Majandusliku konkurentsi tingimustes võimaldab see leida sobivamaid tootmisvorme põllumajanduses.

Käesolev seadus annab maaharijale võimaluse ise valida, millistes majandussuhetes ta soovib osaleda, loob eeldused ja võimalused talude moodustamiseks, garanteerib nende õigusliku ja majandusliku iseseisvuse, vara kaitse, kindlustab taluperele sotsiaalse õigluse ja võrdsuse elanikkonna teiste gruppidega.

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti NSV taluseaduse ülesanded

(1) Eesti NSV taluseadus reguleerib ühiskondlikke suhteid, mis tekivad seoses talude moodustamise ja tegevusega, annab talupidamisele ja selle arengule õiguslikud garantiid.

(2) Nimetatud suhteid reguleerivad Eesti NSV konstitutsioon, käesolev seadus ja muud normatiivaktid.

(3) Muudele kodanike maakasutuse ja põllumajandusliku ettevõtluse vormidele käesolev seadus ei laiene.

§ 2. Talu mõiste

(1) Talu on põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis.

(2) Kas või ühe ülaltoodud tunnuse puudumisel pole käesoleva seaduse tähenduses tegemist taluga.

(3) Oma õiguste ja seaduslike huvide poolest on talu võrdne põllumajandusliku ettevõtluse teiste vormidega.

§ 3.Talupere mõiste

(1) Talupere on perekondlik töine ühendus, mille koosseisu kuuluvad nii omavahel sugulus- kui ka mittesugulusvahekorras olevad isikud, kes ühiselt teevad talutööd.

(2) Talupere koosseisu ei kuulu talus töölepingu alusel töötavad kodanikud, kaasa arvatud sugulased, kellega on sõlmitud tööleping.

§ 4. Taluperemehe mõiste

(1) Taluperemees on talupere liige, kellele talu on põhitöökohaks, kelle nimele on vormistatud talu maakasutusdokumendid, kes organiseerib talu majandamist ja juhib tööd talus ning kes esindab talu suhetes riigi ja teiste isikutega. Taluperemehele antakse taluperemehe tunnistus.

(2) Taluperemeheks võib olla iga vabamalt 21-aastane teovõimeline Eesti NSV kodanik, kellel on vajalik kutsealane ettevalmistus ja kogemused ning kellel pole vastunäidustusi talutöö tegemiseks.

(3) Taluperemeestele esitatavas nõuded ja atesteerimise korra kehtestab Eesti NSV Põllumajandusministeerium koos Eesti Talupidajate Keskliiduga, kes organiseerivad ka taluperemeeste ja teiste talupere liikmete kutsealast ettevalmistust.

(4) Haiguste, invaliidsuse või pikema äraoleku korral võib taluperemees volitada kedagi pereliikmetest või kõrvalistest isikutest täitma oma õigusi ja kohustusi.

(5) Taluperemeest ei kutsuta sõjaväe kordusõppustele/

§ 5. Talude liigid

(1) Talud on kas põlistalud või renditalud.

(2) Põlistalu rajaneb talupidamiseks põliseks kasutamiseks antud maal. Põlistalu kas taastatakse endise talu baasil või luuakse uue taluna.

(3) Renditalu rajaneb riiklike ja kooperatiivsete organisatsioonidega või kohaliku omavalitsuse organitega sõlmitud rendilepingu alusel antud maal ning oma või renditud tootmisvahenditel. Renditalu võidakse muuta põlistaluks.

(4) Kõrge töökultuuri ja silmapaistvate saavutustega talusid võidakse nimetada näidistaludeks. Näidistalul on õigus saada riigilt täiendavat abi ja soodustusi. Näidistalu nimetuse omistamise korra ja staatuse määrab kindlaks Eesti NSV Põllumajandusministeerium koos Eesti Talupidajate Keskliiduga.

II peatükk
TALUDE LOOMINE, MAA ANDMINE JA KASUTAMINE

§ 6. Õigus talu loomisele

Igal Eesti NSV kodanikul, kes vastab taluperemehele esitatavatele nõuetele (§ 4), on õigus talu luua (endist talu taastada või uut talu rajada) ja selleks maad saada.

§ 7. Riigi abi talude loomisel

(1) Talude loomiseks eraldatakse igal aastal (alates 1990. aastast ja vähemalt 1994. aastani) rahalisi vahendeid vabariigi ja kohalikust eelarvest. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumile eraldatakse igal aastal (alates 1990. aastast ja vähemalt 1994. aastani) tsentraliseeritult jaotatavatest vahenditest raha talude loomiseks, mida ministeerium jaotab koos Eesti Talupidajate Keskliiduga. Kõigi nimetatud vahendite eraldamine avalikustatakse.

(2) Talupidamise taastamisel ja uute talude rajameel tehakse maakorraldus-, planeerimis-, maaparandus-, teede, elektri- ja sideliinide ning veevarustuse (puurkaevude) projekteerimis- ja ehitustööd ja telefoni eelisjärjekorras paigutamine riigi kulul. Nende tööde tegemist ja finantseerimist korraldab Eesti NSV Põllumajandusministeerium.           

(3) Talunikul on õigus kõigi sotsiaalobjektide ja teenuste kasutamisele üldistel alustel.                                                                    

§ 8. Talu taastamine

(1) Talu taastamisel on eelisõigus tema endisel omanikul seisuga 23. juuli 1940 või tema seadusjärgsetel pärijatel, kellest on eelisõigus neil, kelle valduses on endise talu hooned. Kui hooned pole säilinud, siis neil, kes elavad maakasutaja territooriumil ja on temaga töövahekorras, ning seejärel teistel põllumajanduses töötavatel isikutel. Samasugune eelisõigus talu taastamiseks on ka neil rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel, kelle omandiõigus nende endistele taluhoonetele on seadusandluses ettenähtud korras taastatud.

(2) Nimetatud eelisõigus ei laiene omanikule või tema pärijatele, kui nende endised taluhooned on seaduslikul alusel üle läinud uuele omanikule, rehabiliteeritud isik või tema pärijad on loobunud hoonete tagastamise nõudest või on neile seaduslikul alusel keeldutud hooneid tagastamast. Sellisel juhul on talu taastamise eelisõigus isikul, kes on hoonete omanik või tiitlipärane valdaja. Antud paragrahvist tulenev eelisõigus on kehtiv kahe aasta jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest. Enne käesoleva seaduse kehtestamist loodud taludele eraldatud maa kasutamise õigus ei kuulu muutmisele.

(3) Kui eelisõigust omavaid isikuid ei ole või nad on loobunud oma eelisõigusest talu taastada või pole nad seda õigust ettenähtud aja jooksul kasutanud, võib anda endise talu maad uue talu rajamiseks käesoleva seaduse § 9 alusel.

(4) Talu taastamisel on õigus saada maad talu endisel territooriumil või sellega piirneval alal, kuid mitte üle käesoleva seaduse §-s 11 antud normi. Kui talu taastamine ei ole võimalik talule endise maa eraldamise võimatuse tõttu, on taastamise eelisõigust omavatel isikutel õigus saada maad sama maakasutaja territooriumil, lähtudes käesoleva seaduse §-s 9 toodud järjekorrast.

§ 9. Uue talu loomine

(1) Uue talu loomise õigus on:

1) maja või abimajapidamist omavatel kolhoosi liikmetel ja sovhoositöötajatel, kusjuures neil on õigus taotleda talu loomist õueaiamaaga piirneval maal;                                          

2) käesoleva seaduse § 8 lg. 4 kohaselt talu taastamise õigust omavatel isikutel, samuti rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel, kellel pole olnud võimalust oma endisi taluhooneid tagasi saada ega seega taotleda talu taastamist praeguse maakasutaja territooriumil, on õigus taotleda talu loomist mõne teise maakasutaja territooriumil;

3) endistel taluomanikel või nende pärijatel, kelle taluhooned on seaduslikul alusel üle läinud uuele omanikule;

4) hooneid ja abimajandit mitteomavatel kolhoosi liikmetel ja sovhoositöötajatel;

5) kolhooside ja sovhoosidega töövahekorras mitteolevatel isikutel.

(2) Sotsiaalse õigluse ja talude elujõulisuse tagamiseks arvestatakse uute talude loomisel eeltoodud järjekorda.

§ 10. Talu loomise taotlemine

(1) Talu taastamise või uue loomise sooviavaldusega tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse organi poole, kelle kompetentsis on maa eraldamine. Avalduses tuleb ära näidata soovitava maa asukoht ja suurus, metsa ja veekogude suurus, talupidamise lühiprogramm, loodava talupere koosseis.

(2) otsuse maa eraldamise kohta talu loomiseks teeb kohalik omavalitsusorgan kuue kuu jooksul avalduse esitamise päevast alates. Päristalude taastamise ja uustaludele talumaade fondist maa eraldamise otsustab kohaliku omavalitsuse organ, küsides ka senise maakasutaja seisukohta. Kui maa eraldamisest keeldutakse või ei rahuldata avalduses taotletut täies ulatuses või ei nõustu senine maakasutaja otsusega, võib taotleja või senine maakasutaja pöörduda kõrgema omavalitsusorgani poole, kelle otsus on lõplik. Muudel juhtudel on maa eraldamiseks vajalik senise maakasutaja töökollektiivi või volinike koosoleku nõusolek.

(3) Faktiline maakasutusõigus ning talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsusorganis.

(4) Maakorraldusprotsess ja vastavate organite struktuur ja kompetents nähakse ette maakorralduse ning kohaliku omavalitsuse organite seadusandlusega.

§ 11. Talule maa andmine

(1) Maa, mets, veekogud ja kohaliku tähtsusega üldlevinud maavarad antakse tasuta taluperemehele pärandamisõigusega põliseks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse organi otsusega ja vormistatakse maa põliskasutusõiguse riikliku aktiga. Kui akti saajaks on endine taluomanik või tema pärija, näidatakse aktis endiste talumaade suurus ja koosseis. Parandatud ja kuivendatud kultuurmaa eest kompensatsiooni kehtestamise õigus on ainult Eesti NSV Ülemnõukogul.

(2) Talule maa eraldamisel arvestatakse taotleja soovi, talupidamise suunitlust ning plaane, maakorralduse otstarbekust, taastatavate talude korral endise talu suurust ja asukohta. Talude maa eraldamine peab toimuma ranges vastavuses maakorralduse nõuetega. Ei ole lubatud maatükkide tekkimine, mida pole võimalik kasutada, maakasutuse killustamine, teiste maakasutajate takistamine. Maad võib taludele anda ka lahus tükkidena.

(3) Talumaa maksimaalsuuruseks on 50 ha haritavat maad. Talupidamise kavast lähtudes võib erandina talu olla suurem. Talumaa sisse arvatakse hoonetealune ja õuemaa.

(4) Kui talu taastamise korral antakse tagasi maa, mis varem oli haritud, praegu aga võsastunud või muul viisil kasutamiskõlbmatu, harivad selle üles maaparandusorganid kolme aasta jooksul riiklike vahendite arvel.

(5) Kui üleantaval maal asuvad majandi külvid, võidakse maa andmise otsusega kasutusõiguse ülemineku aeg edasi lükata jooksva aasta saagikoristuseni. Kui maa antakse talule üle koos külviga, kuulub saak talule ning selle maksumus hüvitatakse endisele maakasutajale, arvestades maha tasu hooldus- ja koristustööde eest, juhul kui neid tegi talupere. Kui eraldatavale maale jäävad majandile kuuluvad hooned, rajatised, mida ei ole võimalik ümber paigutada, hüvitab maa saaja omanikule nende tegeliku maksumuse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(6) Taluperemees kannab seadusandlusega ettenähtud vastutust talle antud maa, metsa, vee ja maavarade kasutamise ja  kaitse  ning  looduskaitse nõuete rikkumise ja vastavate abinõude rakendamata jätmise eest.

§ 12. Talumaa kasutamine

(1) Talule eraldatud maa kasutamise konkreetse viisi otsustab taluperemees iseseisvalt, kuid ta on kohustatud kasutama maad ratsionaalselt ja agrotehnilistele nõuetele vastavalt põllumajanduslikuks kaubatootmiseks mahepõllumajanduse arendamise ja Eesti elanikele tervislikuma elukeskkonna loomise eesmärgil.

(2) Talumaa suuruse muutmine ja ühest talust mitme loomine võib toimuda üksnes käesoleva seaduse §-s 13 ettenähtud korras.

§ 13. Talumaa suuruse muutmine

(1) Talumaa suurendamist saab taluperemees taotleda samas korras, mis on ette nähtud talumaa andmiseks, kusjuures talle ei laiene enam käesoleva seaduse §-des 6 ja 9 toodud eelisjärjekord. Samas korras saab taluperemees taotleda ka talumaa vähendamist või ühest talust mitme loomist, kusjuures enne lubava otsuse tegemist pole tal õigust maast ja selle kasutamisest loobuda. Talumaa vähendamisest keeldumise korral on taluperemees kohustatud maakasutamist kogu ulatuses jätkama. Talumaa suuruse muutmiseks on vajalik talupere täiskasvanud teovõimeliste liikmete nõusolek. Vaidlused talupere liikmete vahel lahendab kohus, kaasates kohaliku omavalitsuse organi, kelle kompetentsis on maa eralda­ mine.

(2) Talumaa vähendamisel ühiskondlikes huvides (teede ehitamine, torujuhtmete rajamine jms.) tuleb anda asemele sama suur või sama väärtusega maatükk. Kui pole võimalik maad asendada, hüvitatakse talu ümberprofileerimisega seotud kulud.

§ 14. Talumaa kõrvalkasutus

(1) Talumaal ja metsas marjade, seente, ravim- ja rohttaimede korjamine, tehnilise tooraine (pajukoore, vaigu jms.), punumisvitste, luudade ja vihtade jaoks okste kogumine toimub taluperemehe nõusolekul.

(2) Talumaal liikumine, veekogudel paadiga sõitmine ja suplemine on kõigile vaba, kui sellega ei tekitata talule kahju ega häirita talupere elu. Telkimine, lõkketule tegemine, mootorsõidukiga sõitmine, kala- ja vähipüük on lubatud ainult taluperemehe nõusolekul. Maakorraldusseadusega nähakse ette teiste maakasutajate õigused antud maal.

(3) Talupere liikmed võivad talumaal jahti pidada üldises korras, kui nad on jahindusorganisatsiooni liikmed. Jahipidamise tingimused talumaal määratakse jahindusorganisatsiooni ja taluniku vahelise lepinguga.

(4) Taluperemehel on talumaa piires olevate või sellega piirnevate veekogude kasutamise õigus; Veekogude majandamise kord määratakse taluperemehe ja rajooni looduskaitseorgani vahelise lepinguga. Kui taluperemees loobub veekogu kasutamisest, võib kohalik looduskaitseorgan sõlmida lepingu mõne teise kasutajaga. Kui veekogu on ümbritsetud talumaaga, on uue lepingu sõlmimiseks nõutav taluperemehe nõusolek.

(5) Taluperemehel on õigus kasutada kohalikke maavarasid (liiv, kruus, savi, paas, turvas jms.) talu vajadusteks. Loa maavara kaevandamiseks, müügiks või toodete müügiks valmistamiseks annab kohalik omavalitsuse organ kooskõlastatult rajooni looduskaitseorganiga.

(6) Talule eraldatud metsa kasutamise kord määratakse kindaks metsaseadusandlusega.

§ 15. Taluperemehe maakasutusõiguse lõppemine

(1) Maakasutusõigus lõpeb selle üleandmisel taluperemehe poolt:

1) taluhoonete müümise, kinkimise või vahetamise puhul tingimusel, et uuele omanikule läheb üle põline maakasutusõigus; endisel peremehel on õigus uuelt peremehelt sisse nõuda maa paremustamiseks tehtud kulutused, mida ta tegi enda arvel;

2) talupidamisõiguse üleandmisel ühele oma talupere liikmetest või talupere koosseisu mittekuuluvale isikule, mõlemal juhul on maakasutusõiguse uuele peremehele ülemineku tingimuseks maa põliskasutuse riikliku akti ümbervormistamine, teisel juhuga talupere koosseisu astumine;

3) maakasutusõigusest loobumisel talupidamisest loobumise tõttu taluperemehe ja talupere teiste liikmete poolt; endise maakasutuse otsustab kohaliku omavalitsuse organ.

(2) Maakasutusõigus lõpeb taluperemehe surma korral ning läheb üle pärimise teel vastavalt käesoleva seaduse §-le 35.

(3) Käesoleva paragrahvi lg. 1 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel peab uus peremees vastama §-s 4 toodud nõuetele ning asuma tegelikult talu pidama.

§ 16. Taluperemehe maakasutusõiguse lõpetamine

(1) Taluperemehe maakasutusõigus lõpetatakse kohaliku omavalitsuse organi otsuse alusel:

1) kui maad kahel aastal kasutusotstarbe järgi ei kasutata, samuti maa kasutamise ja keskkonnakaitse eeskirjade korduva rikkumise korral;

2) taluperemehe karistamise korral kriminaalkuriteo eest vabadusekaotusega üle ühe aasta, kui pole kohaldatav käesoleva seaduse § 4 lg. 4;

3) taluperemehe kriminaalkorras või korduva administratiivkorras karistamise korral talupere liikmete või talus töölepingu alusel töötavate kodanike suhtes isiku- või varavastaste õiguserikkumiste eest;

(4) taluperemehe teovõimetuks tunnistamise või tema teovõime piiramise korral;

5) kogu talupere vara müümise korral võlgade või muude kohtu korras rahuldatavate nõudmiste katteks (pankrotistumisel);

6) maa äravõtmisel riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks.

(2) Taluperemehe maakasutusõiguse lõpetamise muid aluseid saab kehtestada üksnes Eesti NSV seadustega. Maakasutusõiguse lõpetamisega seotud vaidlused lahendatakse kohtu korras.

(3)  Taluperemehe maakasutusõiguse lõpetamine ei pea endaga kaasa tooma antud talupere poolt talupidamise lõpetamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lg. 1 punktides 1 ja 5 ettenähtud juhtudel. Talupere jätkab talupidamist, kui üks tema liikmetest (kas pere koosseisus olev või juurdetulev liige) taotleb ja saab endale maakasutusõiguse või kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lg. 4. Vastasel korral otsustab maa edasise kasutamise kohaliku omavalitsuse organ.

§ 17. Kolhooside ja sovhooside varast osaku eraldamine

(1) Talupidamise jaoks materiaalsete tingimuste loomiseks eraldatakse taluperemehele ja teistele talupere liikmetele kolhoosi või sovhoosi varast natuuras vajalikke tootmisvahendeid osaku põhimõttel. Osaku suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kolhooside moodustamisel ühistatud vara koosseisu ja väärtust ning tööd kolhoosis või sovhoosis.

(2) Osakuna tootmisvahendite kätteandmisel tuleb lähtuda järgmisest järjekorrast:

1) kolhoosi pensionärid, kelle vara ühistati kolhoosi loomisel;

2) sovhoosi pensionärid, kelle ühistatud vara läks kolhoosi reorganiseerimisel üle sovhoosile;

3) kolhoosis või sovhoosis varem töötanud inimesed, kelle vara ühistati kolhoosi loomisel;             

4) käesoleva paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isikute pärijad, kes töötavad kolhoosis või sovhoosis;

5) käesoleva paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isikute pärijad, kes ei tööta kolhoosis või sovhoosis;

6) kolhoosi liikmed ja sovhoositöötajad, kelle endi või vanemate vara pole ühistatud.

(3) Osak natuuras antakse neile kätte vaid siis, kui nad on tegelikult asunud talu pidama ja seda on õigus kasutada vaid talupidamises. Osaku eraldamise tingimuseks on, et vastavad osakusummad arvestataks välja samadel alustel kui talu rajada mittesoovivatele kolhoosnikele ning sovhoositöötajatele, kes osaku omanikena hakkavad saama oma osakule vastavat kasumit. Osaku eraldamist natuuras on neil õigus nõuda vaid talu loomisel. Iga talupere liige võib jätta oma osaku kas tervikuna või osaliselt natuuras välja võtmata ja kasutada seda talupidamiseks võetud laenude kustutamiseks. Väljavõtmata osaku arvel on tal õigus saada osa kasumist. Väljavõtmata osaku natuuras kättesaamise õigus säilib kogu talupidamise jooksul. Osaku arvestamise aluse, suuruse ja koosseisu natuuras määrab kindlaks kolhoosi liikmete üldkoosolek või sovhoositöötajate koosolek.

§ 18. Talude väljaehitamine riiklike ja muude vahendite arvel

(1) Talu võidakse välja ehitada (maa eraldamine, maakorraldus- ja maaparandustööde tegemine, hoonete rajamine, inventari   muretsemine jne.) riigieelarveliste, majandite või muude vahendite abil ning müüa põlistalu loomiseks või anda rendile.

(2) Riiklike vahenditega talude väljaehitamise, nende müümine ning rendile andmise korra näeb ette Eesti NSV Põllumajandusministeerium.

§ 19. Renditalu loomise iseärasused. Maa rentimine

(1) Renditalu loomise aluseks on riikliku või kooperatiivse ettevõtte või kohaliku omavalitsuse organi ja talu soovija vahel sõlmitav rendileping, kus fikseeritakse poolte vastastikused õigused ja kohustused ning muud õiguslikud tingimused. Maa antakse kasutamiseks rendilepingus määratud tähtajaks ja tingimustel. Peale maa rentimise võidakse rentida ka hooneid, põllumajandustehnikat ja muud talupidamiseks vajalikku vara (§ 23). Renditalu toodang ja sellest saadud tulu on rentniku omad.

(2) Renditalu loomisel ja hilisemas tegevuses tuleb lähtuda käesolevast seadusest ja rendisuhteid reguleerivast seadusandlusest.

III peatükk
TALUPERE VARA

§ 20. Talupere vara koosseis

(1) Talupere varaks on taluhooned, traktorid, veoautod, sõiduautod, kombainid ja muu põllumajandustehnika, kariloomad, kõlvikud ja istandikud, väetis, põllumajandustoodang, kodused majapidamisesemed, talu rahalised vahendid ja muu talupidamiseks vajalik vara.

(2) Talupere vara tekkimise allikaks on talupere liikmete ühine töö ja majapidamistegevus, talupere liikmete ja teiste inimeste poolt taluperele vara üleandmine, tehingutes saadu, osak kolhoosi või sovhoosi poolt üleantud varana, rehabiliteerimise tagajärjel tagastatud vara, muud laekumised ja sissetulekud,

(3) Riik kasutab talupere vara võrdselt teiste omandivormidega. Talupere vara võib ära võtta üksnes seadusega ettenähtud korras kohtuotsuse alusel.

§ 21.  Talupere vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

(1) Talupere vara omanikuks on talupere tervikuna. Talupere vara valdavad, kasutavad ja käsutavad pereliikmed ühisel kokkuleppel.

(2) Talupere varast natuuras osa saamise õigus on perest lahkumise korral kõigi pere täiskasvanud töövõimeliste liikmete nõusolekul nendel pereliikmetel kes loovad uue talu.

(3) Talupere liikme lahkumise korral pere koosseisust on tal õigus saada rahalist kompensatsiooni. Talupere liikmetele väljamaksmisele kuulava rahalise kompensatsiooni suurus määratakse kindlaks sõltuvalt tema tööpanusest talu vara suurenemise, samuti selle järgi, mida pereliige andis natuuras üle talu varaks. Kompensatsioon makstakse välja kokkuleppe alusel, kuid mitte hiljem kui 5 aasta jooksul alates pereliikme lahkumisest. Kompensatsiooni väljamaksmine, ilma et pereliige lahkuks pere koosseisust, võib toimuda vaid kõigi täiskasvanud teovõimeliste pereliikmete nõusolekul.

(4) Peale käesoleva seaduse reguleerib vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti talupere liikmete omavahelisi suhteid tsiviilseadusandlus. Talupere varale ei laiene abikaasade ühisvara õiguslik režiim.

(5) Varalised vaidlused talupere liikmete vahel lahendatakse kohtu korras.

§ 22. Tehingud talupere varaga. Talupere vastutus

(1) Tehinguid talupidamise huvides talupere varaga teostab kas taluperemees või tema poolt volitatud talupere liige või keegi teine taluperemehe volitatud isik.

(2) Taluperemehe poolt teostatud tehingute eest vastutab oma varaga talupere, kui tehingu asjaoludest ei tulene, et tehing on teostatud peremehe isiklikes huvides.

(3) Sissenõuet talupere liikme kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks võib pöörata pere varale, kui tuvastatakse, et see vara omandati või suurenes kuritegelikul teel saadud vahendite arvel.

(4) Talupere selle vara loetelu, millele ei või pöörata sissenõuet kreeditoride pretensioonide alusel, määrab kindlaks tsiviilprotsessi seadusandlus.

§ 23. Talu poolt vara rentimine

(1) Tootmisvahendeid ja muud talupidamiseks vajalikku vara võidakse võtta tallu rendile nii organisatsioonide kui ka kodanike käest. Rendilepingus võib ette näha, et renditud vara läheb lepinguga ettenähtud tähtaja möödudes üle rentija omandusse tingimusel, et väljamakstud rent või muud maksud katavad täielikult selle vara maksumuse. Rentijateks võivad nimetatud vara puhul olla nii põlistalud kui ka renditalud.

(2) Talu poolt vara rentimisel tuleb peale käesoleva seaduse lähtuda ka rendisuhteid reguleerivast seadusandlusest.

§ 24. Talupere vara kindlustamine

Lisaks talupere vara kohustuslikule kindlustamisele võib taluperemees talu vara kindlustada vabatahtlikkuse alusel.

IV peatükk
TALU MAJANDUSTEGEVUS

§ 25. Talu majandustegevuse põhimõtted

(1) Talu on oma majandustegevuses, mida juhib taluperemees, iseseisev. Taluperemees määrab ise kindlaks talu tegevussuunad, lootmise mahu ja struktuuri, toodangu realiseerimise viisid ning otsustab kõik muud talupidamisega seotud küsimused. Talu põllumajanduslik kaubatootmine põhineb isetasuvuse printsiibil - tehtavad kulutused kaetakse saadava tulu arvel.

(2) Talupere võib ilma eriloata kehtestatud korras tegelda põllumajandusliku abitootmisega ja põllumajandussaaduste töötlemisega.

3) Majanduslikud suhted organisatsioonide, teiste talude ja kodanikega põhinevad lepingutel.

(4) Talud arendavad välismajandustegevust võrdsetel alustel teiste ettevõtluse vormidega seaduses ettenähtud korras.

§ 26. Talutöö

(1) Talutööd teevad põhiliselt talupere liikmed. Hooajatöödel ja muudel vajalikel juhtudel on taluperemehel õigus sõlmida töölepinguid kodanikega, sealhulgas oma pere liikmetega, samuti töövõtulepinguid kodanike ja organisatsioonidega. Töölepingus määratakse tööpäeva pikkus, puhkepäevad, iga-aastased tasulised puhkused, töötasustamise vormid ja töötasu suurus, toitlustamine ja muud olmeküsimused. Töötasu minimaalsuurus ja tasulise puhkuse alammäär ei tohi olla väiksemad põllumajandustöötajata omast. Töölepingu tingimuste ühepoolne muutmine pole lubatud.

(2) Taluperemees võib üle kuue kuu kestvaid või tähtajata töölepinguid sõlmida üheaegselt kuni kolme kodanikuga. Kui töötajate suurem hulk on majanduslikult vajalik, reorganiseeritakse talu kooperatiiviks, väikeettevõtteks või mõneks muuks põllumajandusliku ettevõtluse vormiks.

(3) Töölepingu alusel talus töötavale kodanikule võib see olla põhitöökohaks, aga ta võib sõlmida töölepingu peremehega ka töötamiseks põhitööst vabal ajal. Põhitöökohast eraldi luba pole selleks vaja. Kui talu on töölepingu järgi töötavale kodanikule põhitöökohaks ja töösuhted kestavad üle kolme kuu, on taluperemees kohustatud töölepingu registreerima kohalikus ametiühingukomitees.

(4) Taluperemees peab kindlustama talus ohutud töötingimused pereliikmetele ja töötajatele. Talutöös saadud tervisekahjustuse või surma korral on ta kohustatud kahju hüvitama tsiviilseadusandluses ettenähtud korras.

(5) Töövaidlused taluperemehe ja temaga töölepingu sõlminud töötaja vahel lahendatakse kohtu korras, lähtudes sõlmitud lepingu sisust ning lepingus reguleerimata küsimuste puhul tööseadusandlusest. Töötaja materiaalne vastutus on ette nähtud tööseadusandlusega.

§ 27. Talu materiaal-tehniline varustamine

(1) Taluperemehel on õigus sõlmida lepinguid talupidamiseks vajaliku vara ning vahendite soetamiseks nii tootjate, turustus- ja varustusorganisatsioonide kui ka jaekaubandusorganisatsioonidega.

(2) Talupidamiseks vajalik tehnika, varuosad, elektrienergia, kütus ja muud materiaal-tehnilised vahendid soetatakse ja talunikule osutatud teenete eest tasutakse hulgikaubandus- ja teiste vastavate organisatsioonide vahendusel riiklikele ja kooperatiivsetele põllumajanduslikele majanditele kehtestatud korras ja hindadega. Põllumajandustehnikat remonditakse ja tehniliselt teenindatakse kolhoosidele ja sovhoosidele ettenähtud korras ja tingimustel.

§ 28. Talu toodangu müümine

(1) Talu toodangut müüakse iseseisvalt vastavalt sõlmitud lepingutele. Põllumajandussaaduste ja nende töötlusproduktide müümisel tuleb järgida riiklikke nõudeid.

(2) Varumisorganisatsioonide kaudu riigile müüdud toodangu eest tasutakse kehtestatud riiklike kokkuostuhindade alusel koos ettenähtud hinnalisanditega. Teistele tarbijatele müüb talu oma toodangut kokkuleppehindadega. Taluperemehe poolt oma toodangu riigile müügi pikaajalistes lepingutes võidakse põllumajandussaaduste kokkuostuhindadele kehtestada täiendavaid hinnalisandeid.

(3) Talu toodangu müümine peamiselt Eesti NSV-s tagatakse talunikule antavate soodustuste ja tema varustamise süsteemiga. Väljaspool Eesti NSV-d müüdud, toodang maksustatakse kõrgema tulumaksuga (või stimuleeritakse Eesti NSV-s müüki riikliku dotatsiooniga), mille määrab Eesti NSV Ministrite Nõukogu.

(4) Talu toodangu müümiseks võib avada müügipunkte (kauplusi) ning kasutada selleks palgalist tööjõudu käesoleva seaduse § 26 lg. 3 kehtestatud korras.

§ 29. Talu krediteerimine ja finantseerimine

(1) Talunikul on õigus avada pankades arveldus- ja hoiuarveid. Summade mahakandmine taluniku arvelt toimub taluniku korraldusel. Taluniku arvel oleva vaba raha kasutamise eest maksavad pangad protsenti. Talunik võib arendada välismajandussidemeid, avada pangas valuutaarve ning valuutat kasutada. 

(2) Taluperemehel on õigus talu väljaarendamiseks saada lühi- ja pikaajalist laenu tagastamise tähtajaga kuni 50 aastat alates kuuendast aastast pärast laenu saamist. Laenu kasutamise eest maksab talunik laenuprotsente võrdsetel alustel teiste põllumajandustöötajatega. Talule nimetatud laenu võimaldamiseks nähakse ette vajalik laenuressurss, määratakse laenu andmise kord ja laenu kustutamise tingimused.

(3) Riiklikel, kooperatiivsetel ja ühiskondlikel organisatsioonidel on õigus teha eraldisi talude arendamise fondidesse, kusjuures nimetatud rahalisi eraldisi ei võeta arvesse maksustatava tulu kindlaksmääramisel. Riiklikel ja kooperatiivsetel organisatsioonidel on õigus anda talule laenu vastavalt taluperemehega sõlmitavale lepingule.

(4) Kohaliku omavalitsuse organid võivad anda taludele protsendita laenu ning neil on õigus sõltuvalt saadud laenu kasutamise tulemuslikkusest võlgnevus osaliselt või täielikult kustutada.

(5) Laenude tagastamiseks kasutatakse kõiki tsiviilseadusandluses ettenähtud kohustise täitmise laiamise vahendeid (pant, käendus, garantii, viivis).

§ 30. Talu maksustamine

(1) Talu maksab makse Eesti NSV-s kehtestatud üldise seadusandluse alusel.

(2) Talu on maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest (käesoleva seaduse § 10 lg. 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(3) Renditalu maksab makse rendilepingus ettenähtud tingimustel.

(4) Talu töölepingu alusel töötavad kodanikud maksavad oma töötasult tulumaksu põllumajandustöötajatele ettenähtud korras.

(5) Kohaliku omavalitsuse organil on õigus teha maksusoodustusi.

§ 31. Talu ühistegevus

Oma tegevuse tõhustamiseks ning oma õiguste ja seaduslike huvide kaitse paremaks tagamiseks võivad talud vabatahtlikkuse alusel ühineda mitmesugustesse seltsidesse, ühingutesse, liitudesse jne. Talud võivad tootmistegevuses astuda kooperatiivsetesse sidemetesse kolhooside, sovhooside ning muude organisatsioonide ja kodanikega, olla kooperatiivide kollektiivseks liikmeks.

§ 32. Riigi abi talu majandustegevuseks

Kohalikud omavalitsusorganid korraldavad talupidajatele nõuandetalituse osaliselt riiklike ja kohaliku omavalitsuse vahenditega. Riiklikult tagatakse tasuline veterinaariaalane, zootehniline, insener-tehniline ja agrotehniline abi.

§ 33. Talu majandustegevuse arvestus ja aruandlus

Talu peab majandustegevuse arvestust ja esitab selle kohta andmeid seadusandlusega kehtestatud korras.

V peatükk
SOTSIAALHOOLDUS JA -KINDLUSTUS

§ 34. Talupere liikmete ja töölepingu alusel töötajate sotsiaalhooldus ja -kindlustus

(1) Talupere liikmetel ja talus töölepingu alusel töötavatel kodanikel on õigus riiklikule sotsiaalkindlustusele ja -hooldusele vanaduse, haiguse, töövõime täieliku või osalise kaotuse, toitja kaotuse puhul ning teistel seadusandlusega ettenähtud juhtudel. Selleks maksab taluperemees riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse kehtestatud korras makseid ühistööst osa võtvate, vähemalt 14 aasta vanuste talupere liikmete ja tööliste eest, kuid mitte vähem, kui on vajalik minimaalse riikliku sotsiaalkindlustuse ja pensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusmaksu tasub taluperemees talus töölepingu alusel töötavatele kodanikele tegelikult väljamakstud tasust lähtudes.

(2) Taludele ja teistele talus töötavatele kodanikele makstakse välja iga liiki pensionid ilma igasuguste piiranguteta. Talus töötamise aeg, mille eest on tasutud sotsiaalkindlustusmaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lg. 4 toodud juhtumid, arvatakse pideva ja üldise tööstaaži hulka.

(3) Talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse.

(4) Talunikel ja talupere liikmetel on õigus kasutada ka teisi pensioni ja sotsiaalkindlustuse vorme. Talus põhitöökoha kõrval tööst vabal ajal töölepingu alusel töötajate ja pereliikmete eest võib taluperemees maksta sotsiaalkindlustuse maksu ja talust saadud töötasu võetakse täiendavalt arvesse sotsiaalkindlustustoetuse ja pensioni arvestamisel.

VI peatükk
TALU PÄRANDAMINE

§ 35. Talumaa kasutamise õiguse pärandamine

(1) Taluperemehe surma korral läheb maa põlise kasutamise õigus üle kas testamendi või seadusjärgse pärimise korras. Taluperemees võib pärandada testamendiga talumaa kasutamise õiguse ühele talupere liikmele. Testamendi puudumisel või kui testamendijärgne pärija loobub maakasutusõigusest või kui pole võimalik talle seda üle anda põhjusel, et ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 4 toodud nõuetele, kusjuures takistavad asjaolud pole kõrvaldatavad 3 aasta jooksul, lähtutakse maakasutusõiguse üleandmisel järgmisest isikute järjekorrast, kellel on õigus talu pärida:

1) taluperemehe aisealised lapsed ja abikaasa, kes on talupere liikmed;

2) taluperemehe täisealised lapsed, kes ei ole talupere liikmed;

3) teised seadusjärgsed pärijad, kes on talupere liikmed;

4) teised seadusjärgsed pärijad, kes ei ole talupere liikmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 rakendamisel arvestatakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätteid. Järgmise ringi pärijaid kutsutakse maakasutusõiguse pärimisele vaid siis, kui eelmise ringi pärijad puuduvad või kui nad maakasutusõigusest loobuvad või kui nad on testamendiga maakasutuse pärimise õigusest ilma jäetud või ei vasta nad käesoleva seaduse §-s 4 toodud nõuetele, kusjuures takistavad asjaolud ei ole kõrvaldatavad 3 aasta jooksul. Kui samas ringis on mitu isikut, kel on õigus talumaa kasutamise õigust pärida, tuleb eelistada seda, kelle tööpanus talus on olnud suurem.

(3) Kui taluperemees pärib teise talu, peab ta omal valikul neist ühe pidamise lõpetama ühe aasta jooksul käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras, kui talu üheks taluks ühendamine pole võimalik.

(4) Kui maakasutusõiguse pärija ei vasta käesoleva seaduse §-s 4 esitatavatele nõuetele, kusjuures takistavad asjaolud on kõrvaldatavad, kolme aasta jooksul, määrab kohaliku omavalitsuse organ, arvestades talupere liikmete ettepanekuid ja nõusolekut, taluperemehe asendaja ajani, mil pärija saab asuda peremehe õigustesse (saab 21-aastaseks vms.).

(5) Pärijate puudumisel või nende poolt talumaa põlise kasutamise õiguse vastuvõtmisest loobumisel, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud võimaluse kasutamata jätmisel talu tegevus lõpetatakse käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 järgi.

(6) Maa põlise kasutamise õigus läheb pärimise teel üle ühele pärijale kogu talumaale tervikuna. Ühest talust mitme loomine toimub vaid käesoleva seaduse §-s 13 ettenähtud korras, kusjuures seda küsimust ei ole õigus otsustada taluperemehe asendajal (käesoleva paragrahvi lg. 3). Testaatori soovi talumaa tükeldamiseks võib kohus ja omavalitsusorgan vaidluse korral arvesse võtta.

(7) Maakasutusõiguse pärimisega seotud vaidlused lahendatakse kohtu korras, kaasates kohaliku omavalitsuse organi, kelle kompetentsis on maa eraldamine.

36. Talu vara pärimine

(1) Talupere liikme surma korral avaneb pärand tema osale pere varas. Talupere säilimisel on pärijal - talupere liikmel - õigus oma pärandiosa kätte saada käesoleva seaduse §-s 21 toodud korras, pärijal, kes pole talupere liige, on õigus kätte saada talle kuuluv pärandiosa rahas, mis makstakse välja kokkuleppel taluperemehe ja teiste täiskasvanud teovõimeliste talupere liikmetega, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul alates pärandi avanemisest; pärimisele kuuluv pärandiosa nii seadus- kui ka testamendijärgse pärimise korral ei või olla suurem kui 30% talupere varast pärandi avanemise momendil.

(2) Vara pärimisega lähevad talul lasuvad kohustused pärijale üle proportsionaalselt saadavale pärandiosale.

(3) Talupidamist jätkavad pärijad vabastatakse pärandvaralt riigilõivu tasumisest.

(4) Talupere vara pärimist reguleerib lisaks käesolevale seadusele tsiviilseadusandlus.

VII peatükk
TALU TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 37. Talu tegevuse lõpetamise alused

Talu tegevus lõpetatakse: 

1) kui pole kedagi, kes sooviks või saaks talu pidada, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 15 p. 3 ja §-s 25 lg. 5 toodud juhtudel;

2) talu maksujõuetuks kuulutamisega, mis toob kaasa talu vara enampakkumisel müümise võlgade katteks (käesoleva seaduse § 16 p. 5);

3) käesoleva seaduse § 16 p. 1 toodud alusel;

4) maa äravõtmisel seadusandlused ettenähtud juhtudel riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks (käesoleva seaduse § 16 p. 7), mis võib toimuda kas koos hoonete lammutamisega, või ilma selleta. Taluperel on õigus saada uus maa teises kohas koos uute hoonete eraldamisega või endiste hoonete teisaldamisega.

§ 38. Talu tegevuse lõpetamise kord

(1) Talu tegevuse lõpetamine käesoleva seaduse § 37 punktides 2 ja 4 toodud alustel toimub seadusandluses selleks eraldi ettenähtud korras. Talu tegevuse lõpetamisel käesoleva seaduse § 37 punktides 1 ja 3 toodud alustel korraldab kohaliku omavalitsuse organ uue maaeralduse ilma hoonete üleandmiseta või omaniku soovil nende müügi enampakkumisel või rendile andmise. Hoonete üleandmisel hüvitatakse pereliikmetele hoonete maksumus.

(2) Kui taluhooned jäävad talupidamise lõpetanud pere või isiku valdusse, on nende hilisemal müümisel ostuõigus talumaa uuel kasutajal.

(3) Juhul kui talupere otsustab talu tegevuse lõpetamise korral müüa enamiku tootmishooneid, peab kohaliku omavalitsuse organ ostjale kindlustama ka talumaa saamise.

VIII peatükk
TALUPIDAMISE ÕIGUSLIKUD GARANTIID

§ 39. Talupidamise õiguslikud garantiid

(1) Talupidamise võib lõpetada vaid käesolevas seaduses ettenähtud alustel.

(2) Ükski riigiorgan ega organisatsioonel tohi sekkuda talupidamisse ega kehtestada lisakohustusi ja piiranguid, mis pole seadusandluses ette nähtud.

(3) Riigiorganid ja organisatsioonid ning ametiisikud kannavad vastutust kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu eest, mis on põhjustatud nende sekkumisega talu majandustegevusse.

(4) Talupidamise tingimusi, talu loomise ja tema tegevuse lõpetamise korda võib muuta vaid Eesti NSV Ülemnõukogu.

 

Eesti NSV Ülemnõukogu  Presiidiumi esimees  A. RÜÜTEL

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN

Tallinn, 6. detsembril 1989.