Teksti suurus:

Eesti NSV seadus "Eesti looduse kaitse kohta"

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.1990
Avaldamismärge:

Eesti NSV seadus "Eesti looduse kaitse kohta"

      Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Seadus
 
               Eesti looduse kaitse kohta
 
     Inimtegevuse järjest tugevnev mõju loodusele ja
loodusrikkuste üha ulatuslikum kasutuselevõtt tingib, et riik
rakendaks abinõusid looduse kaitsmiseks, tema rikkuste
otstarbekaks ning nii praeguse põlvkonna kui ka tulevaste
põlvkondade vajadusi arvestavaks kasutamiseks, inimese
materiaalseid ja vaimseid nõudeid rahuldava elukeskkonna
kujundamiseks. Looduskaitsealane seadusandlus peab tagama
ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud arengu,
mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku
või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste,
haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse.
Käesolev seadus annab loodus- ja elukeskkonna tingimuste
säilimiseks ning loodusvarade säästlikuks kasutamiseks vajalikud
õiguslikud alused.
 
     
                  I. ÜLDSÄTTED
 
     Paragrahv 1. Looduse kaitse olemus
 
     Looduse kaitse on loodusele ja tema elementidele
inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju vältimine, looduse
tasakaalu säilitamine ja looduse säästliku kasutamise
korraldamine.
 
     
     Paragrahv 2. Looduse kaitse eesmärgid
 
     Looduse kaitse eesmärgid on:
     1) inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine;
     2) eluslooduse liigirikkuse ja genofondi säilitamine;
     3) ökosüsteemide ja maastike mitmekesisuse säilitamine;
     4) maavarade säilitamine võimalikult pikaks ajaks;
     5) haruldaste loodusobjektide säilitamine;
     6) loodusega seotud kultuuripärandi säilitamine.
 
     
     Paragrahv 3. Eesti looduse kaitse seaduse ülesanne
 
     Eesti looduse kaitse seaduse ülesandeks on anda alused
seadusandlusele, mis reguleerib looduse kasutamist ja kaitset
Eesti territooriumil.
 
     
     Paragrahv 4. Eesti NSV looduskaitsealane seadusandlus
 
     Eesti NSV loodiskaitsealane sedusandlus koosneb käesolevast
seadusest ja muudest looduse kaitse ja kasutamise alastest Eesti
NSV seadusandlikest aktidest.
 
     
     Paragrahv 5. Looduse kaitse eesmärkide saavutamine
 
     Looduse kaitse eesmärgid saavutatakse eelkõige kohalikele
tingimustele ja loodushoidlikele tavadele rajaneva
looduskasutuse ja -kaitse korraldamisega, kusjuures majandus-,
sotsiaal- ja riigikaitselises tegevuses kuulub prioriteet
looduskaitseabinõudele.
 
     Looduse kaitse oluline eeldus on vabariigi haridusorganite
poolt kõiki elanikkonnakihte hõlmava looduskaitsealase hariduse
ja kasvatuse süsteemi arendamine.
 
     
     Paragrahv 6. Looduskasutuse olemus
 
     Looduskasutus on suhe inimtegevuse ja looduse vahel, mis
avaldub:
     1) looduse kasutamises või mõjutamises majanduslikel,
esteetilistel, tervishoidlikel või teduslikel eesmärkidel
loodisvarade eemaldamiseta looduslikust asukohast või taastuvate
loodusvarade uuenemisvõime rikkumiseta ja maastiku üldilmet
mõjutamata;
     2) loodisvarade eemaldamises nende looduslikust asukohast
või nende loodusliku struktuuri ja paiknemise muutmises;
     3) loodusobjektide ja loodusega seotud kultuuripärandi
võtmises kaitse alla;
     4) territooriumi, sealhulgas akvatooriumi, maapõue ja
õhuruumi kasutamises;
     5) jäätmete paigutamises loodusesse.
 
     
     Paragrahv 7. Eesti NSV loodusvarade omandi- ja kasutusõigus
 
     Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvi 11 lõikele 2
on maa, maapõu, õhuruum, sise- ja territoriaalveed, mandrilava,
metsad ja muud loodusvarad Eesti NSV riiklik omand, mille
kasutamist korraldavad Eesti NSV Valitsus ja kohaliku
omavalitsuse organid.
 
     
     Paragrahv 8.  Eesti NSV Ülemnõukogu pädevus looduse kaitse
           alal
 
     Eesti NSV Ülemnõukogu pädevuses on looduskaitse
üldpoliitika kujundamine ning sellealase tegevuse põhisuundade
kinnitamine,seaduste vastuvõtmine riiklike looduskaitsealade ja
rahvusparkide kaitse kohta, ökoloogiliste kriisi- ja
katastroofipiirkondade väljakuulutamine.
 
     Eesti NSV Ülemnõukogu nimetab ametisse Eesti looduskaitse
peainspektori ja Eesti peasanitaararsti.
 
     
     Paragrahv 9. Eesti NSV Valitsuse pädevus looduse kaitse
           alal
 
     Eesti NSV Valitsuse pädevuses on looduse kaitse
üldpoliitika valjatöötamine ja elluviimine, sellealaste
välissidemete ja liiduvabariikide vaheliste suhete arendamine,
looduse kaitse arendamine, maakondade ja vabariiklike linnade
vaheliste looduse kaitse alaste lahkhelide reguleerimine,
abinõude kavandamine ökoloogiliste kriisisituatsioonide ja
katastroofide ärahoidmiseks, loodusõnnetuste ja suurte avariide
tagajärgede likvideerimise korraldaine, ühiskasutuses olevate
loodusvarade kasutamise reguleerimine.
 
     
     Paragrahv 10.  Kohaliku omavalitsuse organite pädevus
           looduse kaitse alal
 
     Kohaliku omavalitsuse organite pädevuses on loodukasutuse
viise ja mahtu määravate lepingute sõlmimine, looduskasutuse
korraldamine, territooriumi, sealhulgas akvatooriumi
kasutamisele andmine ning maastike, ökosüsteemide ja looduse
üksikute komponentide kaitse korraldamine ning vastav kontroll.
 
     
     Paragrahv 11. Riiklike looduskaitseorganite pädevus
 
     Riiklike looduskaitseorganite pädevuses on looduskaitse
tegevusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade
arvestus ja looduskasutuse hindamine, looduse seisundi
jälgimine, kontroll looduskasutuse ja loodusobjektide kaitse
üle.
 
     
     Paragrahv 12. Lepingujärgse looduskasutaja pädevus
 
     Loodust võivad kasutada ettevõtted, asutused,
organisatsioonid, sealhulgas sõjaväeosad ja kodanikud vastavalt
kohaliku omavalitsuse organiga sõlmitud lepingule, millega
määratakse kindlaks lepingujärgse looduskasutaja pädevus
loodusvara kasutamise tingimuste ja korra osas.
 
     
     Paragrahv 13. Iga kodaniku õigus
 
     (1) Igal kodanikul on õigus viibida looduses, korjata marju
ja seeni ning kasutada muid loodusande, kui sellega ei tekitata
kahju loodusele või loodusvara lepingujärgsele kasutajale ega
häirita teda.
 
     (2) Nimetatud õigus ei kehti riiklikel looduskaitsealadel
ja rahvusparkides, asutuste kinnistel territooriumidel,
majapidamiste aedades ja õuedel ning erireÞiimiga objektidel.
 
     
     Paragrahv 14. Looduskaitse ja looduskasutuse juhtimine
           Eestis
 
     Eestis juhivad looduskaitset ja looduskasutust Eesti NSV
Ülemnõukogu, Eesti NSV Valitsus, kohaliku omavalitsuse organid
ning riiklikud looduskaitseorganid.
 
     
     Paragrahv 15. Eesti NSV riiklik looduskaitsesüsteem
 
     Eesti NSV riiklik looduskaitsesüsteem koosneb selleks
volitatud riiklikest organitest.
 
     
     Paragrahv 16.  Eesti NSV riiklike looduskaiteseorganite
           otsuste kohustuslikkus
 
     Eesti NSV riiklike looduskaitseorganite otsuste täitmine on
kohustuslik.
 
     Paragrahv 17.  Looduskeskkonna seisundi normeerimine ja
           jälgimine
 
     (1) Looduskeskkond on ressurs, mis on eelduseks inimese
heaolu, tema kehalise ja vaimise tervise, elu ohutuse ja
turvalisuse saavutamisel.
 
     (2) Looduskeskkonnale ja organismidele inimtegevusest
tingitud kahjulikult mõjuvaid tegureid normeerib riik.  Kohaliku
omavalitsuse organid võivad kehtestatud norme karmistada
vastavalt piirkonna iseärasustele.
 
     (3) Looduskeskkonna seisund peab vastama piirkonnas
kehtivatele normatiividele.  Looduskeskkonna seisundit
jälgitakse pidevalt seiresüsteemide abil.  
 
     
     Paragrahv 18.  Kodanike ja ühiskondlike ühenduste õigused
           looduskeskkonna kaitsel
 
     Igal kodanikul ja ühiskondlikul ühendusel on õigus osaleda
looduse kaitse ja loodusvaradekasutamisega seotud küsimuste
lahendamises ning pöörduda haldus- või õiguskaitseorganite poole
nõudega lõpetada loodusvarade ebaratsionaalne kasutamine ja
igasugune muu tegevus, mis kahjustab või ohustab loodust, samuti
kahju hüvitamiseks, kui see on juba tekitatud.
 
     
       II. Loodusharulduste ja territooriumide kaitse
 
     Paragrahv 19. Loodusharulduste ja territooriumide kaitse
 
     Taime- ja loomaliike, nende kooslusi üksikobjekte ja
territooriume kaistakse riikliku kaitse alla võtmisega selleks
kehtestatud korras koos karmimate kaitsenõuete kehtestamise ja
rakendamisega.
 
     
     Paragrahv 20.  Taime- ja loomaliikide, nende koosluste,
looduse üksikobjektide ja territooriumide riikliku kaitse alla
võtmine
 
     Riikliku kaitse alla võetakse:
     1) haruldased ja hävimisohus olevad, samuti erilise
teadusliku või esteetilise väärtusega taime- ja loomaliigi ning
nende kooslused;
     2) haruldased pinnavormid, pargid, veekogud ja muud
teadusliku, kultuurilis-ajaloolise või esteetilise väärtusega
looduse üksikobjektid;
     3) teadusliku või esteetilise väärtusega maastikud ja
territooriumid, millel on oluline tähtsus looduskeskkonna,
taimeliikide kasvukohtade, loomaliikide elupaikade ning muude
loodus- ja ajalooliste kultuuriobjektide kaitsmisel.
 
     
     Paragrahv 21. Riikliku kaitse alla võtmise kord
 
     (1) Taime- ja loomaliigid, riiklikud loodus- ja biosfääri
kaitsealad, rahvus- ja looduspargid ning muud erilise tähtsusega
territooriumid võtab riikliku kaitse alla Eesti NVS Valitsus.
 
     (2) Muud riikliku kaitset vajavad territooriumid võtab
riikliku kaitse alla kohaliku omavalitsuse organ.
 
     (3) Looduse üksikobjektid võtab riikliku kaitse alla Eesti
NSV Valitsus või kohaliku omavalitsuse organ, olenevalt nende
teaduslikust, majanduslikust või kultuurilis-ajaloolisest
tähtsusest.
 
     
     Paragrahv 22.  Loodusharulduste ja territootiumide kaitse
           korraldamine
 
     (1) Kaitstavate taime- ja loomaliikide, nende koosluste või
muude loodusobjektide, sealhulgas territooriumide kaitse nõudeid
kehtestavad neid kaitse alla võtnud organid.
 
     (2) Riiklike looduskaitsealade ja rahvusparkide
territooriume kasutatakse esmajoones nende looduse säilitamiseks
ja teaduslikel eesmärkidel, kuid võidakse anda kasutusse ka
muuks otstarbeks, kui see ei kahjusta looduskaitseala või
rahvusparki.
 
     (3) Kaitse nõuetest kinnipidamise tagavad maakasutajad,
kelle maa-alal kaitsealused taime- ja loomaliigid ning objektid
või territooriumid paiknevad.
 
     
                 III. Looduskasutus
 
     Paragrahv 23. Looduskasutuse eesmärk
 
     Looduskasutuse eesärk on inimese materiaalsete ja vaimsete
vajaduste rahuldamine ning majandusliku ja sotsiaalse tegevuse
võimaldamine.
 
     
     Paragrahv 24. Looduskasutuse lubatavus
       
     Looduskasutus on lubatud tingimusel, et säilitatakse eluks
kõlblik looduskeskkond ja loodusvarasid kasutatakse ulatuses,
mis on kooskõlas looduse kaitse eesmärkidega ning tagatakse
taastuvate loodusvarade taastootmine.  Looduskeskkonda mõjutav
inimetegevus on lubatav vaid normide piires.
 
     
     Paragrahv 25. Looduskasutuse tasulisus
 
     Looduskasutus on tasuline või tasuta.
 
     
              Territooriumi kasutamine
 
     Paragrahv 26. Territoorium kui objekt
 
     Käesolevas seaduses käsitatakse territooriumina Eesti NSV
piires olevat maismaad, siseveekogusid ning Eesti NSV
territoriaalvett.
 
     
     Paragrahv 27. Territooriumi kasutamise tingimused
   
     Territooriumi lubatakse kasutada tingimusel, et:
     1) see ei põhjusta loodusele ohtlike ja pöördumatuid
muutusi;
     2) säilib Eestile iseloomulik ja mitmekesine maastik;
     3) tagastakse inimese eluks kõlblik elukeskkond ja
eluslooduse normaalne areng;
     4) taastatakse inimtegevusest ja loodusõnnetustest rikutud
alad;
     5) tagatakse genofondi säilimine.
 
     
               Mulla kasutamine
 
     Paragrahv 28. Muld kui objekt
 
     Käesolevas seaduses käsitatakse mullana elutegevusest
haaratud ja taimkattega koos talitlevat maakoore pindmist
viljakat kihti.
 
     
     Paragrahv 29. Mulla kasutamise tingimused
 
     (1) Mulda kasutatakse looduslike ja kultuurtaimede saakide
saamiseks nii, et ei väheneks tema viljakus.
 
     (2) Rajatiste alla jääv huumuslik mullakiht tuleb eemaldada
mullaviljakuse suurendamiseks mujal.
 
     
           Maapõu ja maavarade kasutamine
 
     Paragrahv 30. Maapõu ja maavarad kui objekt
 
     Käesolevas seaduses käsitatakse:
     1) maapõuena ruumi, mis hõlmab uurimistööks ja maavarade
tootmiseks kättesaadava maakoore ülaosa;
     2) maavaradena maapõues paiknevaid mineraalaineid ja
orgaanilisi lasundeid, sealhulgas turvast, ravimuda jm.
 
     
     Paragrahv 31. Maapõue ja maavarade kasutamise tingimused
 
     Maapõue ja maavarasid kasutatakse tingimusel, et:
     1) kaevandamisel tagatakse nende ja kaasnevate loodusvarade
kompleksne ja säästlik kasutamine ning välditakse elukeskkonna
ja maapõue saastamist;
     2) rekultiveeritakse kaevandamisel rikutud maa;
     3) taastuvaid maavarasid kasutatakse nende loodusliku
taastumise ulatuses.
 
     
                Vee kasutamine
 
     Paragrahv 32. Vesi kui objekt
 
     Käesolevas seaduses käsitatakse veena Eesti NSV
territooriumi pinna-, põhja- ja merevett.
 
     
     Paragrahv 33. Vee kasutamise tingimused
 
     Vett kasutatakse tingimusel, et looduslikus ringluses
säilitatakse vajalik veehulk ning tagatakse selle normatiivne
puhtus ja vee-elustiku säilimine.
 
     
     Paragrahv 34. Veekogude kasutamise tingimused
 
     Veekogusid ja nende vett kasutatakse tingimusel, et
säilitatakse veekogu ökoloogiline tasakaal ega kahjustata
veekogu kui maastikuelementi.
 
     
                Õhu kasutamine
 
     Paragrahv 35. Õhk kui objekt
  
     Käesolevas seaduses käsitatakse õhuna Eesti NSV
territooriumi kohal olevat välisõhku (atmosfääri).
 
     
     Paragrahv 36. Õhu kasutamise tingimused
 
     Õhku kasutatakse tingimusel,et see ei põhjusta paikkonna
õhu kvaliteedi muutust üle kehtestatud normatiivide.
 
     
                Eluslooduse kasutamine
 
     Paragrahv 37. Elusloodus kui objekt
 
     Käesolevas seaduses käsitatakse elusloodusena looduslikku
taimestikku, sealhulgas metsa, looduses vabalt elavaid loomi ja
muid elusorganisme.
 
     
     Paragrahv 38. Eluslooduse kasutamise tingimused
 
     Elusloodust kasutatakse tingimusel, et:
     1) säilitatakse tema taastumisvõime;
     2) säilitatakse tema liigiline mitmekesisus ja koosluste
püsivus kogu Eesti territooriumil;
     3) loodust ei risustata bioloogiliselt.
 
     
                    Jäätmed
 
     Paragrahv 39. Jäätmed kui objekt
 
     Jäätmetena käsitatakse inimtegevuses tekkivaid jääke ja
teisaldatud aineid.
 
     
     Paragrahv 40. Vähejäätmelised tehnoloogiad
 
     Majandustegevuses tuleb kasutada võimalikult vähejäätmelisi
ja loodusele ohutuid tehnoloogiaid.
 
     
     Paragrahv 41. Jäätmete kõrvaldamine
 
     (1) Jäätmed kõrvaldatakse tootmisest ja olmest nende:
     1) korduvkasutamisega;
     2) ladustamisega;
     3) hajutamisega;
     4) matmisega.
 
     (2) Tootmisprotsessis tekkinud jäätmete looduskeskkonnale
ohutu kõrvaldamise eest vastutab nende tekitaja.
 
     (3) Olmejäätmete kõrvaldamise korraldab kohaliku
omavalitsuse organ.
 
     (4) Jäätmete kõrvaldamisega seotud kulud kannab nende
tekitaja.
 
     
     Paragrahv 42. Jäätmete kõrvaldamise tingimused
 
     Jäätmed kõrvaldatakse viisil, mis tagab võimaluse nende
edasiseks majanduslikuks kasutamiseks või nende ohutuse
looduskeskkonnale.
 
     
            Looduskeskkonna seisundi häirimine
 
     Paragrahv 43.  Inimtegevusest tulenev looduskeskkonna
           häiring kui objekt
 
     Looduskeskkonna häiringuna käsitatakse inimtegevusega
kaasnevat looduskeskkonda mõjutavat jääksoojust, müra, kiirgust
jms.
 
     
     Paragrahv 44. Looduskeskkonna häirimise lubatavus
 
     Looduskeskkonna häirimine on lubatav kehtivate normatiivide
piires.
 
     
    IV.   Looduse   seisundi  jälgimine,   hindamine  ja  sellest 
                informeerimine
 
     Paragrahv 45.  Riiklikud looduskaitseorganid informatsiooni
           valdajana
 
     (1) Riiklikud looduskaitseorganid koondavad, koguvad,
töötlevad, säilitavad ja väljastavad andmeid looduse seisundi ja
kasutamise kohta.
 
     (2) Looduskeskkonna seisundit jälgitakse ja hinnatakse
riikliku seiresüsteemi abil. Ettevõtete loodust mõjutava
tegevuse jälgimine toimub ettevõtete endi kulul.
 
     (3) Riiklikel looduskaitseorganitel ja kohaliku
omavalitsuse organitel on õigus tasuta ja piiranguteta saada
kogu informatsiooni Eesti loodusega seotud uuringute tulemustest
ning looduskasutusest ja looduskeskkonna seisundist.
 
     (4) Looduskaitsealase teadustööga seotud informatsiooni
väljastamisel tagatakse koguja ja töötleja autoriõigus.
 
     
     Paragrahv 46. Looduskaitsealase informatsiooni kasutamine
 
     (1) Looduskaitsealane informatsioon on avalik ning selle
põhinäitajaid esitavad riiklikud looduskaitseorganid
regulaarselt avaldamiseks massiteabevahendites.
 
     (2) Riiklikud looduskaitseorganid on kohustatud
viivitamatult informeerima avalikkust looduses aset leidnud
avariidest ja norme ületavatest reostusjuhtudest.
 
     (3) Igal kodanikul on õigus saada informatiooni tema
kodukoha loodust ja elukeskkonda mõjutavate projektide, tööde ja
ürituste kohta.
 
     
     Paragrahv 47. Loodusvarade ja nende kasutamise arvestus
 
     (1) Eesti NSV territooriumil asuvate loodusvarade ja nende
kasutamise üle peetakse riiklikku arvestust.
 
     (2) Eesti loodusvarasid majandatakse riikliku arvestuse
alusel.
 
     
    V.  Vastutus  looduse kaitse ja kasutamise nõuette rikkumise 
            eest ja vaidluste lahendamine
 
     Paragrahv 48.  Vastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuete
           rikkumise eest
 
     Isikud, kes rikuvad looduse kaitse ja kasutamise nõudeid,
kannavad distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutust
või tsiviilvastutust vastavalt Eesti NSV seadustele.
 
     
     Paragrahv 49.  Distsiplinaarvastutus looduse kaitse ja
           kasutamise nõuete rikkumise eest
 
     Distsiplinaarvastutusele võetakse töötajaid, kes oma
tööülesannete täitmisega või täitmata jätmisega rikuvad looduse
kaitse ja kasutamise nõudeid.
 
     
     Paragrahv 50.  Administratiivvastutus looduse kaitse ja
           kasutamise nõuete rikkumise eest
 
     (1) Administratiivvastutusele võetekse ametiisikud ja
kodanikud, kes rikuvad looduse kaitse ja kasutamise nõudeid,
ning töölised, kes oma tööülesannete täitmisega või täitmata
jätmisega panevad toime sama teo oma juhtkonna ettekirjutusi või
korraldusi rikkudes.
 
     (2) Administratiivvastutuse kohaldamise õigus looduse
kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest on riiklikel
looduskaitseorganitel.
 
     
     Paragrahv 51.  Kriminaalvastutus looduse kaitse ja
           kasutamise nõuete rikkumise eest 
 
     (1) Kriminaalvastutusele võetakse ametiisikud ja kodanikud,
kes on looduse kaitse ja kasutamise nõudeid rikkudes tekitanud
loodusele tahtlikult olulise kahju või ettevaatamatult suure
kahju.
 
     (2) Kriminaalvastutusele võetakse sõjaväe juhtivkoosseisu
kuuluvad isikud, kes on looduse kaitse ja kasutamise nõudeid
rikkudes tekitanud loodusele tahtlikult olulise kahju või
ettevaatamatult suure kahju.
 
     (3) Kriminaalvastutusele võetakse ministeeriumide,
ametkondade ja muude keskasutuste ning kohaliku omavalitsuse
organite vastutavad ametiisikud, kes on süüdi looduskeskkonna
saastamise vältimiseks, piiramiseks või lõpetamiseks sõlmitud
rahvusvahelise lepingu (konventsiooni) täitmiseks vastuvõetud
aktide täitmata jätmises või selleks vajalike tingimuste loomata
jätmises, kui selle tagajärjel tekitati loodusele oluline või
eriti suur kahju.
 
     
     Paragrahv 52. Looduse kaitse ja kasutamise nõuete
           rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine
 
     (1) Looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisega
loodusele tekitatud kahju hüvitab kahju tekitaja.
 
     (2) Looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisega
kodanikule või tema tervisele tekitatud kahju hüvitab kahju
tekitaja täies ulatuses.  Kui kahju tekitajat pole võimalik
välja selgitada, hüvitab kahju riik.
 
     (3) Ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja
kodanikele kehtestatud korras kasutamiseks antud loodusvarade
omavolilise kasutamise ja kahjustamise eest teiste juriidiliste
isikute ja kodanike poolt kantakse sissenõutud kahjutasud või
leppetrahvid loodusvara seadusliku kasutaja arvele.
 
     (4) Hagi loodusele tekitatud kahju eest tasu
sissenõudmiseks võivad esitada kõik Eesti NSV juriidilised
isikud ja kodanikud.
 
     
     Paragrahv 53.  Loodusest ebaseaduslikult hangitud saaduste
           üleandmise kohustus
 
     Loodusest ebaseaduslikult hangitud saadused ja nendest
valmistatud tooted võetakse kehtestatud korras tasuta ära.
Nende müümisest saadud tulu kantakse Eesti Keskkonnafondi, välja
arvatud toorme maksumus, mis jääb loodusvara seaduslikule
kasutajale.
 
     
     Paragrahv 54.  Loodust kahjustava tegevuse peatamine või
           lõpetamine
 
     Looduskeskkonda üle lubatud normide saastava või muu
loodust kahjustava lubamatu tegevuse:
     1) peatab kohaliku omavalitsuse organ, riiklik
looduskaitseorgan või rahvakohus;
     2) lõpetab kohaliku omavalitsuse organ, Eesti NSV Valitsus
või rahvakohus.
 
     
     Paragrahv 55. Loodusvara kasutamisõiguse äravõtmine
 
     Loodusvara kasutajalt, kes süstemaatiliselt rikub
loodusvara kasutamise nõudeid, võidakse selle kasutamise õigus
ära võtta.
 
     
     Paragrahv 56.  Looduse kaitse ja kasutamise alase vaidluse
           lahendamine
 
     Looduse kaitse ja kasutamise alase vaidluse, mille
lahendamine ei ole rahvakohtute või riikliku arbitraaþi
pädevuses, lahendab riiklik looduskaitseorgan.
 
     
             VI. Rahvusvahelised suhted
 
     Paragrahv 57.  Välisriikide juriidiliste isikute ja
  kodanike ning kodakondsuseta isikute kohustus hoida Eesti
       loodust ja kaitsta selle rikkusi
 
     Välisriikide juriidilised isikud ja kodanikud ning
kodakondsuseta isikud on kohustatud hoidma Eesti loodust ja
kaitsma selle rikkusi vastavalt Eesti NSV seadusandlusele.
 
     
     Paragrahv 58. Rahvusvahelised lepingud
 
     Kui rahvusvahelise lepinguga laienevad Eesti NSV-le
looduskaitselised nõuded, mis erinevad Eesti NSV looduse kaitse
ja kasutamise alase seadusandlusega kehtestatutest, siis
kohaldatakse rahvusvahelise lepingu nõudeid, välja arvatud
juhtudel, mil Eestis kehtivad nõuded on karmimad.
 
     
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 
                A.Rüütel
 
Eesti   NSV  Ülemnõukogu   Presiidiumi   sekretär 
          A.Almann
 
Tallinn, 23 veebruaril 1990.

/otsingu_soovitused.json