Väljaandja: Ülemnõukogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.03.1990 Avaldamismärge: Eesti NSV seadus "Eesti looduse kaitse kohta" Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Seadus Eesti looduse kaitse kohta Inimtegevuse järjest tugevnev mõju loodusele ja loodusrikkuste üha ulatuslikum kasutuselevõtt tingib, et riik rakendaks abinõusid looduse kaitsmiseks, tema rikkuste otstarbekaks ning nii praeguse põlvkonna kui ka tulevaste põlvkondade vajadusi arvestavaks kasutamiseks, inimese materiaalseid ja vaimseid nõudeid rahuldava elukeskkonna kujundamiseks. Looduskaitsealane seadusandlus peab tagama ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud arengu, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Käesolev seadus annab loodus- ja elukeskkonna tingimuste säilimiseks ning loodusvarade säästlikuks kasutamiseks vajalikud õiguslikud alused. I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Looduse kaitse olemus Looduse kaitse on loodusele ja tema elementidele inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju vältimine, looduse tasakaalu säilitamine ja looduse säästliku kasutamise korraldamine. Paragrahv 2. Looduse kaitse eesmärgid Looduse kaitse eesmärgid on: 1) inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine; 2) eluslooduse liigirikkuse ja genofondi säilitamine; 3) ökosüsteemide ja maastike mitmekesisuse säilitamine; 4) maavarade säilitamine võimalikult pikaks ajaks; 5) haruldaste loodusobjektide säilitamine; 6) loodusega seotud kultuuripärandi säilitamine. Paragrahv 3. Eesti looduse kaitse seaduse ülesanne Eesti looduse kaitse seaduse ülesandeks on anda alused seadusandlusele, mis reguleerib looduse kasutamist ja kaitset Eesti territooriumil. Paragrahv 4. Eesti NSV looduskaitsealane seadusandlus Eesti NSV loodiskaitsealane sedusandlus koosneb käesolevast seadusest ja muudest looduse kaitse ja kasutamise alastest Eesti NSV seadusandlikest aktidest. Paragrahv 5. Looduse kaitse eesmärkide saavutamine Looduse kaitse eesmärgid saavutatakse eelkõige kohalikele tingimustele ja loodushoidlikele tavadele rajaneva looduskasutuse ja -kaitse korraldamisega, kusjuures majandus-, sotsiaal- ja riigikaitselises tegevuses kuulub prioriteet looduskaitseabinõudele. Looduse kaitse oluline eeldus on vabariigi haridusorganite poolt kõiki elanikkonnakihte hõlmava looduskaitsealase hariduse ja kasvatuse süsteemi arendamine. Paragrahv 6. Looduskasutuse olemus Looduskasutus on suhe inimtegevuse ja looduse vahel, mis avaldub: 1) looduse kasutamises või mõjutamises majanduslikel, esteetilistel, tervishoidlikel või teduslikel eesmärkidel loodisvarade eemaldamiseta looduslikust asukohast või taastuvate loodusvarade uuenemisvõime rikkumiseta ja maastiku üldilmet mõjutamata; 2) loodisvarade eemaldamises nende looduslikust asukohast või nende loodusliku struktuuri ja paiknemise muutmises; 3) loodusobjektide ja loodusega seotud kultuuripärandi võtmises kaitse alla; 4) territooriumi, sealhulgas akvatooriumi, maapõue ja õhuruumi kasutamises; 5) jäätmete paigutamises loodusesse. Paragrahv 7. Eesti NSV loodusvarade omandi- ja kasutusõigus Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvi 11 lõikele 2 on maa, maapõu, õhuruum, sise- ja territoriaalveed, mandrilava, metsad ja muud loodusvarad Eesti NSV riiklik omand, mille kasutamist korraldavad Eesti NSV Valitsus ja kohaliku omavalitsuse organid. Paragrahv 8. Eesti NSV Ülemnõukogu pädevus looduse kaitse alal Eesti NSV Ülemnõukogu pädevuses on looduskaitse üldpoliitika kujundamine ning sellealase tegevuse põhisuundade kinnitamine,seaduste vastuvõtmine riiklike looduskaitsealade ja rahvusparkide kaitse kohta, ökoloogiliste kriisi- ja katastroofipiirkondade väljakuulutamine. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetab ametisse Eesti looduskaitse peainspektori ja Eesti peasanitaararsti. Paragrahv 9. Eesti NSV Valitsuse pädevus looduse kaitse alal Eesti NSV Valitsuse pädevuses on looduse kaitse üldpoliitika valjatöötamine ja elluviimine, sellealaste välissidemete ja liiduvabariikide vaheliste suhete arendamine, looduse kaitse arendamine, maakondade ja vabariiklike linnade vaheliste looduse kaitse alaste lahkhelide reguleerimine, abinõude kavandamine ökoloogiliste kriisisituatsioonide ja katastroofide ärahoidmiseks, loodusõnnetuste ja suurte avariide tagajärgede likvideerimise korraldaine, ühiskasutuses olevate loodusvarade kasutamise reguleerimine. Paragrahv 10. Kohaliku omavalitsuse organite pädevus looduse kaitse alal Kohaliku omavalitsuse organite pädevuses on loodukasutuse viise ja mahtu määravate lepingute sõlmimine, looduskasutuse korraldamine, territooriumi, sealhulgas akvatooriumi kasutamisele andmine ning maastike, ökosüsteemide ja looduse üksikute komponentide kaitse korraldamine ning vastav kontroll. Paragrahv 11. Riiklike looduskaitseorganite pädevus Riiklike looduskaitseorganite pädevuses on looduskaitse tegevusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade arvestus ja looduskasutuse hindamine, looduse seisundi jälgimine, kontroll looduskasutuse ja loodusobjektide kaitse üle. Paragrahv 12. Lepingujärgse looduskasutaja pädevus Loodust võivad kasutada ettevõtted, asutused, organisatsioonid, sealhulgas sõjaväeosad ja kodanikud vastavalt kohaliku omavalitsuse organiga sõlmitud lepingule, millega määratakse kindlaks lepingujärgse looduskasutaja pädevus loodusvara kasutamise tingimuste ja korra osas. Paragrahv 13. Iga kodaniku õigus (1) Igal kodanikul on õigus viibida looduses, korjata marju ja seeni ning kasutada muid loodusande, kui sellega ei tekitata kahju loodusele või loodusvara lepingujärgsele kasutajale ega häirita teda. (2) Nimetatud õigus ei kehti riiklikel looduskaitsealadel ja rahvusparkides, asutuste kinnistel territooriumidel, majapidamiste aedades ja õuedel ning erireÞiimiga objektidel. Paragrahv 14. Looduskaitse ja looduskasutuse juhtimine Eestis Eestis juhivad looduskaitset ja looduskasutust Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Valitsus, kohaliku omavalitsuse organid ning riiklikud looduskaitseorganid. Paragrahv 15. Eesti NSV riiklik looduskaitsesüsteem Eesti NSV riiklik looduskaitsesüsteem koosneb selleks volitatud riiklikest organitest. Paragrahv 16. Eesti NSV riiklike looduskaiteseorganite otsuste kohustuslikkus Eesti NSV riiklike looduskaitseorganite otsuste täitmine on kohustuslik. Paragrahv 17. Looduskeskkonna seisundi normeerimine ja jälgimine (1) Looduskeskkond on ressurs, mis on eelduseks inimese heaolu, tema kehalise ja vaimise tervise, elu ohutuse ja turvalisuse saavutamisel. (2) Looduskeskkonnale ja organismidele inimtegevusest tingitud kahjulikult mõjuvaid tegureid normeerib riik. Kohaliku omavalitsuse organid võivad kehtestatud norme karmistada vastavalt piirkonna iseärasustele. (3) Looduskeskkonna seisund peab vastama piirkonnas kehtivatele normatiividele. Looduskeskkonna seisundit jälgitakse pidevalt seiresüsteemide abil. Paragrahv 18. Kodanike ja ühiskondlike ühenduste õigused looduskeskkonna kaitsel Igal kodanikul ja ühiskondlikul ühendusel on õigus osaleda looduse kaitse ja loodusvaradekasutamisega seotud küsimuste lahendamises ning pöörduda haldus- või õiguskaitseorganite poole nõudega lõpetada loodusvarade ebaratsionaalne kasutamine ja igasugune muu tegevus, mis kahjustab või ohustab loodust, samuti kahju hüvitamiseks, kui see on juba tekitatud. II. Loodusharulduste ja territooriumide kaitse Paragrahv 19. Loodusharulduste ja territooriumide kaitse Taime- ja loomaliike, nende kooslusi üksikobjekte ja territooriume kaistakse riikliku kaitse alla võtmisega selleks kehtestatud korras koos karmimate kaitsenõuete kehtestamise ja rakendamisega. Paragrahv 20. Taime- ja loomaliikide, nende koosluste, looduse üksikobjektide ja territooriumide riikliku kaitse alla võtmine Riikliku kaitse alla võetakse: 1) haruldased ja hävimisohus olevad, samuti erilise teadusliku või esteetilise väärtusega taime- ja loomaliigi ning nende kooslused; 2) haruldased pinnavormid, pargid, veekogud ja muud teadusliku, kultuurilis-ajaloolise või esteetilise väärtusega looduse üksikobjektid; 3) teadusliku või esteetilise väärtusega maastikud ja territooriumid, millel on oluline tähtsus looduskeskkonna, taimeliikide kasvukohtade, loomaliikide elupaikade ning muude loodus- ja ajalooliste kultuuriobjektide kaitsmisel. Paragrahv 21. Riikliku kaitse alla võtmise kord (1) Taime- ja loomaliigid, riiklikud loodus- ja biosfääri kaitsealad, rahvus- ja looduspargid ning muud erilise tähtsusega territooriumid võtab riikliku kaitse alla Eesti NVS Valitsus. (2) Muud riikliku kaitset vajavad territooriumid võtab riikliku kaitse alla kohaliku omavalitsuse organ. (3) Looduse üksikobjektid võtab riikliku kaitse alla Eesti NSV Valitsus või kohaliku omavalitsuse organ, olenevalt nende teaduslikust, majanduslikust või kultuurilis-ajaloolisest tähtsusest. Paragrahv 22. Loodusharulduste ja territootiumide kaitse korraldamine (1) Kaitstavate taime- ja loomaliikide, nende koosluste või muude loodusobjektide, sealhulgas territooriumide kaitse nõudeid kehtestavad neid kaitse alla võtnud organid. (2) Riiklike looduskaitsealade ja rahvusparkide territooriume kasutatakse esmajoones nende looduse säilitamiseks ja teaduslikel eesmärkidel, kuid võidakse anda kasutusse ka muuks otstarbeks, kui see ei kahjusta looduskaitseala või rahvusparki. (3) Kaitse nõuetest kinnipidamise tagavad maakasutajad, kelle maa-alal kaitsealused taime- ja loomaliigid ning objektid või territooriumid paiknevad. III. Looduskasutus Paragrahv 23. Looduskasutuse eesmärk Looduskasutuse eesärk on inimese materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamine ning majandusliku ja sotsiaalse tegevuse võimaldamine. Paragrahv 24. Looduskasutuse lubatavus Looduskasutus on lubatud tingimusel, et säilitatakse eluks kõlblik looduskeskkond ja loodusvarasid kasutatakse ulatuses, mis on kooskõlas looduse kaitse eesmärkidega ning tagatakse taastuvate loodusvarade taastootmine. Looduskeskkonda mõjutav inimetegevus on lubatav vaid normide piires. Paragrahv 25. Looduskasutuse tasulisus Looduskasutus on tasuline või tasuta. Territooriumi kasutamine Paragrahv 26. Territoorium kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse territooriumina Eesti NSV piires olevat maismaad, siseveekogusid ning Eesti NSV territoriaalvett. Paragrahv 27. Territooriumi kasutamise tingimused Territooriumi lubatakse kasutada tingimusel, et: 1) see ei põhjusta loodusele ohtlike ja pöördumatuid muutusi; 2) säilib Eestile iseloomulik ja mitmekesine maastik; 3) tagastakse inimese eluks kõlblik elukeskkond ja eluslooduse normaalne areng; 4) taastatakse inimtegevusest ja loodusõnnetustest rikutud alad; 5) tagatakse genofondi säilimine. Mulla kasutamine Paragrahv 28. Muld kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse mullana elutegevusest haaratud ja taimkattega koos talitlevat maakoore pindmist viljakat kihti. Paragrahv 29. Mulla kasutamise tingimused (1) Mulda kasutatakse looduslike ja kultuurtaimede saakide saamiseks nii, et ei väheneks tema viljakus. (2) Rajatiste alla jääv huumuslik mullakiht tuleb eemaldada mullaviljakuse suurendamiseks mujal. Maapõu ja maavarade kasutamine Paragrahv 30. Maapõu ja maavarad kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse: 1) maapõuena ruumi, mis hõlmab uurimistööks ja maavarade tootmiseks kättesaadava maakoore ülaosa; 2) maavaradena maapõues paiknevaid mineraalaineid ja orgaanilisi lasundeid, sealhulgas turvast, ravimuda jm. Paragrahv 31. Maapõue ja maavarade kasutamise tingimused Maapõue ja maavarasid kasutatakse tingimusel, et: 1) kaevandamisel tagatakse nende ja kaasnevate loodusvarade kompleksne ja säästlik kasutamine ning välditakse elukeskkonna ja maapõue saastamist; 2) rekultiveeritakse kaevandamisel rikutud maa; 3) taastuvaid maavarasid kasutatakse nende loodusliku taastumise ulatuses. Vee kasutamine Paragrahv 32. Vesi kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse veena Eesti NSV territooriumi pinna-, põhja- ja merevett. Paragrahv 33. Vee kasutamise tingimused Vett kasutatakse tingimusel, et looduslikus ringluses säilitatakse vajalik veehulk ning tagatakse selle normatiivne puhtus ja vee-elustiku säilimine. Paragrahv 34. Veekogude kasutamise tingimused Veekogusid ja nende vett kasutatakse tingimusel, et säilitatakse veekogu ökoloogiline tasakaal ega kahjustata veekogu kui maastikuelementi. Õhu kasutamine Paragrahv 35. Õhk kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse õhuna Eesti NSV territooriumi kohal olevat välisõhku (atmosfääri). Paragrahv 36. Õhu kasutamise tingimused Õhku kasutatakse tingimusel,et see ei põhjusta paikkonna õhu kvaliteedi muutust üle kehtestatud normatiivide. Eluslooduse kasutamine Paragrahv 37. Elusloodus kui objekt Käesolevas seaduses käsitatakse elusloodusena looduslikku taimestikku, sealhulgas metsa, looduses vabalt elavaid loomi ja muid elusorganisme. Paragrahv 38. Eluslooduse kasutamise tingimused Elusloodust kasutatakse tingimusel, et: 1) säilitatakse tema taastumisvõime; 2) säilitatakse tema liigiline mitmekesisus ja koosluste püsivus kogu Eesti territooriumil; 3) loodust ei risustata bioloogiliselt. Jäätmed Paragrahv 39. Jäätmed kui objekt Jäätmetena käsitatakse inimtegevuses tekkivaid jääke ja teisaldatud aineid. Paragrahv 40. Vähejäätmelised tehnoloogiad Majandustegevuses tuleb kasutada võimalikult vähejäätmelisi ja loodusele ohutuid tehnoloogiaid. Paragrahv 41. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmed kõrvaldatakse tootmisest ja olmest nende: 1) korduvkasutamisega; 2) ladustamisega; 3) hajutamisega; 4) matmisega. (2) Tootmisprotsessis tekkinud jäätmete looduskeskkonnale ohutu kõrvaldamise eest vastutab nende tekitaja. (3) Olmejäätmete kõrvaldamise korraldab kohaliku omavalitsuse organ. (4) Jäätmete kõrvaldamisega seotud kulud kannab nende tekitaja. Paragrahv 42. Jäätmete kõrvaldamise tingimused Jäätmed kõrvaldatakse viisil, mis tagab võimaluse nende edasiseks majanduslikuks kasutamiseks või nende ohutuse looduskeskkonnale. Looduskeskkonna seisundi häirimine Paragrahv 43. Inimtegevusest tulenev looduskeskkonna häiring kui objekt Looduskeskkonna häiringuna käsitatakse inimtegevusega kaasnevat looduskeskkonda mõjutavat jääksoojust, müra, kiirgust jms. Paragrahv 44. Looduskeskkonna häirimise lubatavus Looduskeskkonna häirimine on lubatav kehtivate normatiivide piires. IV. Looduse seisundi jälgimine, hindamine ja sellest informeerimine Paragrahv 45. Riiklikud looduskaitseorganid informatsiooni valdajana (1) Riiklikud looduskaitseorganid koondavad, koguvad, töötlevad, säilitavad ja väljastavad andmeid looduse seisundi ja kasutamise kohta. (2) Looduskeskkonna seisundit jälgitakse ja hinnatakse riikliku seiresüsteemi abil. Ettevõtete loodust mõjutava tegevuse jälgimine toimub ettevõtete endi kulul. (3) Riiklikel looduskaitseorganitel ja kohaliku omavalitsuse organitel on õigus tasuta ja piiranguteta saada kogu informatsiooni Eesti loodusega seotud uuringute tulemustest ning looduskasutusest ja looduskeskkonna seisundist. (4) Looduskaitsealase teadustööga seotud informatsiooni väljastamisel tagatakse koguja ja töötleja autoriõigus. Paragrahv 46. Looduskaitsealase informatsiooni kasutamine (1) Looduskaitsealane informatsioon on avalik ning selle põhinäitajaid esitavad riiklikud looduskaitseorganid regulaarselt avaldamiseks massiteabevahendites. (2) Riiklikud looduskaitseorganid on kohustatud viivitamatult informeerima avalikkust looduses aset leidnud avariidest ja norme ületavatest reostusjuhtudest. (3) Igal kodanikul on õigus saada informatiooni tema kodukoha loodust ja elukeskkonda mõjutavate projektide, tööde ja ürituste kohta. Paragrahv 47. Loodusvarade ja nende kasutamise arvestus (1) Eesti NSV territooriumil asuvate loodusvarade ja nende kasutamise üle peetakse riiklikku arvestust. (2) Eesti loodusvarasid majandatakse riikliku arvestuse alusel. V. Vastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuette rikkumise eest ja vaidluste lahendamine Paragrahv 48. Vastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest Isikud, kes rikuvad looduse kaitse ja kasutamise nõudeid, kannavad distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutust või tsiviilvastutust vastavalt Eesti NSV seadustele. Paragrahv 49. Distsiplinaarvastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest Distsiplinaarvastutusele võetakse töötajaid, kes oma tööülesannete täitmisega või täitmata jätmisega rikuvad looduse kaitse ja kasutamise nõudeid. Paragrahv 50. Administratiivvastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest (1) Administratiivvastutusele võetekse ametiisikud ja kodanikud, kes rikuvad looduse kaitse ja kasutamise nõudeid, ning töölised, kes oma tööülesannete täitmisega või täitmata jätmisega panevad toime sama teo oma juhtkonna ettekirjutusi või korraldusi rikkudes. (2) Administratiivvastutuse kohaldamise õigus looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest on riiklikel looduskaitseorganitel. Paragrahv 51. Kriminaalvastutus looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest (1) Kriminaalvastutusele võetakse ametiisikud ja kodanikud, kes on looduse kaitse ja kasutamise nõudeid rikkudes tekitanud loodusele tahtlikult olulise kahju või ettevaatamatult suure kahju. (2) Kriminaalvastutusele võetakse sõjaväe juhtivkoosseisu kuuluvad isikud, kes on looduse kaitse ja kasutamise nõudeid rikkudes tekitanud loodusele tahtlikult olulise kahju või ettevaatamatult suure kahju. (3) Kriminaalvastutusele võetakse ministeeriumide, ametkondade ja muude keskasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite vastutavad ametiisikud, kes on süüdi looduskeskkonna saastamise vältimiseks, piiramiseks või lõpetamiseks sõlmitud rahvusvahelise lepingu (konventsiooni) täitmiseks vastuvõetud aktide täitmata jätmises või selleks vajalike tingimuste loomata jätmises, kui selle tagajärjel tekitati loodusele oluline või eriti suur kahju. Paragrahv 52. Looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine (1) Looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisega loodusele tekitatud kahju hüvitab kahju tekitaja. (2) Looduse kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisega kodanikule või tema tervisele tekitatud kahju hüvitab kahju tekitaja täies ulatuses. Kui kahju tekitajat pole võimalik välja selgitada, hüvitab kahju riik. (3) Ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja kodanikele kehtestatud korras kasutamiseks antud loodusvarade omavolilise kasutamise ja kahjustamise eest teiste juriidiliste isikute ja kodanike poolt kantakse sissenõutud kahjutasud või leppetrahvid loodusvara seadusliku kasutaja arvele. (4) Hagi loodusele tekitatud kahju eest tasu sissenõudmiseks võivad esitada kõik Eesti NSV juriidilised isikud ja kodanikud. Paragrahv 53. Loodusest ebaseaduslikult hangitud saaduste üleandmise kohustus Loodusest ebaseaduslikult hangitud saadused ja nendest valmistatud tooted võetakse kehtestatud korras tasuta ära. Nende müümisest saadud tulu kantakse Eesti Keskkonnafondi, välja arvatud toorme maksumus, mis jääb loodusvara seaduslikule kasutajale. Paragrahv 54. Loodust kahjustava tegevuse peatamine või lõpetamine Looduskeskkonda üle lubatud normide saastava või muu loodust kahjustava lubamatu tegevuse: 1) peatab kohaliku omavalitsuse organ, riiklik looduskaitseorgan või rahvakohus; 2) lõpetab kohaliku omavalitsuse organ, Eesti NSV Valitsus või rahvakohus. Paragrahv 55. Loodusvara kasutamisõiguse äravõtmine Loodusvara kasutajalt, kes süstemaatiliselt rikub loodusvara kasutamise nõudeid, võidakse selle kasutamise õigus ära võtta. Paragrahv 56. Looduse kaitse ja kasutamise alase vaidluse lahendamine Looduse kaitse ja kasutamise alase vaidluse, mille lahendamine ei ole rahvakohtute või riikliku arbitraaþi pädevuses, lahendab riiklik looduskaitseorgan. VI. Rahvusvahelised suhted Paragrahv 57. Välisriikide juriidiliste isikute ja kodanike ning kodakondsuseta isikute kohustus hoida Eesti loodust ja kaitsta selle rikkusi Välisriikide juriidilised isikud ja kodanikud ning kodakondsuseta isikud on kohustatud hoidma Eesti loodust ja kaitsma selle rikkusi vastavalt Eesti NSV seadusandlusele. Paragrahv 58. Rahvusvahelised lepingud Kui rahvusvahelise lepinguga laienevad Eesti NSV-le looduskaitselised nõuded, mis erinevad Eesti NSV looduse kaitse ja kasutamise alase seadusandlusega kehtestatutest, siis kohaldatakse rahvusvahelise lepingu nõudeid, välja arvatud juhtudel, mil Eestis kehtivad nõuded on karmimad. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A.Rüütel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A.Almann Tallinn, 23 veebruaril 1990.