Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Vastu võetud 02.03.2017 nr 68
Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.
1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 21. detsembril 2016. a Vabariigi Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus oma taotluses luba anda geenivaramust kuni 200 geenidoonori bioloogilist materjali – kuni 5 µg DNA-d ühe geenidoonori kohta – Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigi ülikoolile (Pennsylvania State University) uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ („Towards understanding the complex genetics of human intellectual disability disorders“) tegemiseks.
Koeproovide välismaale üleandmise eesmärk on uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ tegemine. Nimetatud uurimistöö käsitleb ühte aktuaalsemat ja samas keerulisemat geeniuuringute valdkonda – inimestevahelist geneetilist varieeruvust ja selle mõju haiguste väljakujunemisele. Sedalaadi uuringud aitavad mõista, millest on tingitud inimestevaheline erinevus haiguste avaldumisel ning miks võib näiliselt samasuguse geneetilise variatsiooni (praegusel juhul harvaesineva DNA koopiaarvu variatsiooni CNV1) kandjate fenotüüp2 ulatuda oluliste haigustunnuste puudumisest kuni raske puudeni.
Käesoleva uurimistöö eesmärk on täiendada dr Girirajani poolt Ameerika Ühendriikides kogutud intellektipuude jt raskete arenguhäiretega CNV kandjate andmebaasi nende isikute andmetega, kellel vaatamata samasugusele geneetilisele muutusele ei esine haigustunnuseid. Selliseks võrdlusrühmaks sobivad väga hästi geenivaramu geenidoonorid, kellel on leitud samasugune CNV, kuid kelle intellektuaalne võimekus pole märgatavalt vähenenud.
Nimetatud uuringus on vaatluse all pärilikkusaine ümberkorraldused inimese 16. kromosoomis, täpsemalt kromosoomi lühikesel õlal asuvas piirkonnas, mida kodeeritakse kui 16p12.1. Vastavalt geenivaramu andmebaasile on kõik geenidoonorid, kellel on tuvastatud ümberkorraldus selles piirkonnas, jõudnud täiskasvanuikka (keskmine vanus 46 aastat), saanud vähemalt põhihariduse ja elanud iseseisvat elu. Mitte ühelgi 16p12.1 CNV kandjatest ei ole diagnoositud intellektipuuet ega muud rasket kaasasündinud häiret. Käesoleva uurimistöö käigus sekveneeritakse ehk järjestatakse 16p12.1 deletsiooni kandvate indiviidide kogu pärilikkusaine, mis võimaldab lisaks eespool mainitud suurtele CNV-dele identifitseerida ka teisi harvaesinevaid ja raskesti leitavaid geneetilisi variante. Sellised seniteadmata variandid võivad mõjutada CNV põhjustatud haiguste avaldumist ning tuvastatud geenivariantide ja nendevaheliste koostoimete võrdlev analüüs aitab selgitada haigustunnuste erinevusi 16p12.1 kliinilise kohordi (dr Girirajani andmebaas) ja populatsiooni indiviidide vahel (geenivaramu andmebaas).
Tänu suuremahuliste kogu genoomi3 analüüsi meetodite kasutamisele on hiljutistes uuringutes tuvastatud mitu piirkonda inimese genoomis, milles on rahvastiku hulgas harva esinevad CNV-d. Harv esinemissagedus viitab sellele, et mingil põhjusel on looduslik valik toiminud nimetatud geneetiliste variantide vastu. Need muutused võivad tõepoolest põhjustada erinevaid neuroloogilisi arenguhäireid, sealhulgas intellektipuuet, skisofreeniat, epilepsiat ja autismi. Selliste CNV-de hulka kuuluvad näiteks deletsioonid inimese 16. kromosoomi lühikesel õlal asuvas 16p11.2 kromosoomregioonis, mida on seostatud kõrgenenud riskiga rasvumise, autismi spektri häirete, epilepsia, õppimisraskuste või intellektipuude tekkele. Ehkki umbes 1% autismi diagnoosiga inimestest kannab 16p11.2 deletsiooni, on oluline märkida, et täpselt samasuguse deletsiooni kandjate hulgas on ka inimesi, kellel esinevad üksnes kerged kliinilised tunnused või puudub haigus üldse. Sarnaselt 16p11.2 kromosoomregiooniga on mitme CNV puhul näidatud, et neid ei tohiks käsitleda kui selgelt haiguspõhjuslikke muutusi, vaid pigem kui haigusriski suurendavaid geneetilisi komponente. Milliseks ja kui raskeks kujuneb CNV-d kandva isiku haiguspilt, sõltub teistest seniteadmata faktoritest. Selline ulatuslik inimestevaheline varieeruvus muudab erakordselt raskeks haigusriskiga CNV-de kandjate diagnoosimise, geneetilise nõustamise ja põhjendatud raviplaanide tegemise. Seetõttu on harvaesinevate CNV-de tegeliku mõju, haigustunnuste varieeruvuse ja nende avaldumist mõjutavate faktorite väljaselgitamiseks väga oluline uurida selliseid geneetilisi variatsioone üldpopulatsioonis ehk sellises suures kohordis nagu geenivaramu kohort, mille koostamisel ei ole lähtutud mõne kindla kliinilise tunnuse esinemisest.
Koeproovide välismaale üleandmine aitab kaasa ka rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.
Inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 kohaselt säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil, kuid Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk inimgeeniuuringute seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Inimgeeniuuringute seaduse § 16 lõike 1 kohaselt võib geenivaramut kasutada teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel.
Koeproovide välismaale saatmine on oluline teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd.
Uuring kestab 31. detsembrini 2021. a.
Koeproovide kogumisel on geenidoonorid andnud kirjaliku nõusoleku uuringute tegemiseks. Üleantavate koeproovide säilitamise ja kasutamise üle on tagatud täielik kontroll.
Uuringu tegemisel on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse. Uuringut tegevale teadusasutusele ei anta üle isikuliselt identifitseeritavat informatsiooni. Koeproovid väljastatakse inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4 nõuete kohaselt kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta.
Koeproovide saajaga sõlmitakse leping inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 3 kohaselt ning proovid väljastatakse kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejale esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus määratakse nõuded, millele proovide saaja peab vastama, proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu vastutava töötlejana kontrollimisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti sätestatakse lepingus Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks, geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks vajalikud tingimused. Tartu Ülikool jätab endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute seaduse sätetega, või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste kaitstus.
Proovide saajaga sõlmitavas lepingus pannakse koeproovide saajale kohustus järgida sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja võtab endale vastutuse tagada säilitatavate proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning hüvitada kogu kahju, mis võib lepingu rikkumise tõttu tekkida.
Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 21. novembri 2016. a otsusega (protokoll nr 264/T-19) heaks vajalike koeproovide üleandmise Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigi ülikoolile (Pennsylvania State University).
2. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus:
1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 200 geenidoonori bioloogilist materjali – kuni 5 µg DNA-d ühe geenidoonori kohta – väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2) Koeproovid väljastatakse uurimiseks ja säilitamiseks Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigi ülikoolile (Pennsylvania State University) uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ tegemiseks.
3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2018., 2019., 2020., 2021. ja 2022. aasta jaanuari jooksul järgmist:
a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, mil uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
b) eelmisel kalendriaastal uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused;
c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ tõttu, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit;
d) eelmisel kalendriaastal uurimistöö „Uuringud inimese intellektipuude aluseks oleva kompleksgeneetika mõistmiseks“ aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused.
4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2021. a.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
____________
1 CNV-d on genoomse DNA segmendid, mille koopiate arv on ümberkorralduse tõttu tavapärasest kahest genoomsest koopiast suurem või väiksem ning neid nimetatakse vastavalt duplikatsioonideks ehk üleliigse geneetilise materjali lisandumiseks või deletsioonideks ehk geneetilise materjali kaoks.
2 Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumuslike, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
3 Genoom on kogu liigiomane geneetiline materjal.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Facebook
Twitter